Peksa seekordse kultuuri, seminari kõige kaugemaks ja eksootilisemaks osavõtjaks oli Tokyo ülikooli magister praegu end Helsingi ülikoolis soome-ugri keelte alal, täiendav ka suuto matsionala. Millal ja kuidas õieti tärkas huvi soome-ugri keelte, sealhulgas ka eesti keele vastu? Loen, kuid ja siis ma sain teada, et soome keeles on 14 15 käänet. Tuba toa tuppa, seesugune nähtus. Ja sellepärast mind huvitab soome keel ja eesti keel. Kas Jaapanis on veel teisi noori, keda huvitab soome-ugri keel? Küll on? Praegu Jaapanis on ainult üks ülikoolid, kus õpetatakse soome keelt. Nii, nii palju kui mina teda Jaapanis on aenud. Neli viis jaapanlast, kes oskavad eesti keelt ja Jaapanis on seescule üldsusele määratud mõõdetud. Keeleteaduse ajakiri. Ja praegu siin on eesti keele. Elementaarkursus, selle kirjutaja on menu. Fennougristika õpetaja, professor, goismi, see ilmub 12. numbris. Ta algus aprillis. Sest see jätkub kuni järgmise aasta märtsini. Kas seekordne seminar on teie nüüd esmane tõsisem kokkupuude eesti keelega või on teil võimalus ka ennem olnud Eestit külastada juba? Ma olin detsembris möödunud aastal, siis see on teiskordne käigu Tallinnas. Ja kuidas te võiksite hinnata seekordse seminari kasutegurit, millele kasu on teil olnud sellest? Ma olen kuulnud rest keelt hommikust õhtuni iga päev, siis ma olen õppinud rääkima eesti keeles natuke, aga praegugi rääkimine eesti keeles on väga raske mulle. Millised loengude, millised lektoreid Mistel eelkõige nagu nüüd meenub, sellest kahenädalases programmis. Mind huvitasid kõige rohkem muusika. Ja käidud Tartus ja muusikapäeval oli õhtul kontseerutaja, seal lauldi palju seesuguseid laulusid, mis meenutavad jaapani laulusid. Ja Tartus ma kohtusin paljude keele teatult, teadvus lastega seal, mul oli võimalus. Jah, nii et tuleb välja, et, et kauget maad nagu Jaapan ja Eesti olegi teineteisele eriti kauget. Sest siin te võisite veenduda, et ka väikeses Eestis meie, Tartu riiklikus ülikoolis tuntakse omakorda huvi. Nüüd Indo-Hiina, jaga jaapani keeles. Mulle on väga rõõmustav, et ka Eestis on palju õpilased, kes õpivad jaapani keelde. Aga kahjuks nüüd alganud suvi vaheaegu. Siis ülikoolis ei olnud ühtegi jaapani keele õpilasi. Nagu me teame, olete te juba aastapäevad stalleerinud õppinud Helsingi ülikoolis soome keelt. Nüüd tulles lahed teisele poolele sattusid ja nüüd äkki eestikeelsesse keskkonda. Kas oli raske nüüd ümber orienteeruda soome keelelt eesti keelele? Mulle on võimatu, rääkides keeles, sest hetkel on niisamasugune kui soome keeles. Ja kui ma Jürida mida sa üritad, kui üritan rääkida eesti keeles? Siis alati soome keele sõnad tulevad ette siis ma mõtlen alguses soome keeles ja tõlgin alles seejärel eesti keelde. Ma räägin nagu laps. Ja ei saa seda öelda, sest grammatiliselt olete te väga kindlatel alustel. Aga kui nüüd üldse rääkida veel eesti keelest, mis teil eesti keele juures võlub? Kõige enam meeldib eesti keele astmevaheldus eesti keele astmevaheldus. See nähtus on soome keelega võrreldes omapärane. Jah, see on muidugi arusaadav, sest teie nagu otsene õppeaine otsene huvi on seotud ju üldise keeleteadusega ja pükste sellelt pinnalt otsite käsis kogumit pindu ja erinevusi teiste keeltega. Mulle tundub, et ma olen nüüd päris kõvasti teid ära piinanud siin eestikeelse jutuga ja oma viimase küsimuse ma esitaksin teile juba ja paluksin siis vastusega soome keeles. Tasuta täna koduteele. Millised mulje, et te viite kaasa külas Eestimaale? Minu arvates märgib kasuta matsu ära, et Eesti on kaunime suvel, kui talvel me käe. Kui ma mullu siin detsembris olin, oli Tallinn kuidagi hallivõitu ja ma ei osanud temast õieti lugu pidada. Kuid suvel on Tallinn imekaunis. Möödunud nädalavahetusel oli meil siminalistidel Lahemaa rahvuspargis viibides ja seal loenguid kuulates meelde võimaluste maa loodust ka lähemalt tundma õppida. Seal nägin ka, mida ja kui palju teie riigis tehakse ära looduse kaitsmiseks ja selle säilitamiseks tulevastele põlvkondadele. Meil Jaapanis saastatakse palju loodust ja see on halb nähtus. Meeldiv mulje jäikade ülikooli- ja nooruse linnast Tartust, kus võtsime osa teie tuntud keelemehe Johannes Veski keelepäevast. Kõige peamine, aga ma sain juurde väga palju uusi teadmisi, faktilist materjali, tee keele ja kirjanduse arengust, Teie tänapäeva kultuurist. See kõik tekitas minus huvi tulla õige pea taas tagasi Tallinna sest minu pikud Helsingi ülikoolis jätkuvad ka veel eeloleval aastal.