Jah, nüüd on vast ka muusikalist pausi küllalt saanud. Meie suveraadio tänaseks stuudiokülaliseks on ajakirjanik Tiit Karuks, tere tulemast. Ja teisel pool kõnetraati peaks olema siis ka Moskva stuudios valmis meie vestlusse sekkuma Raul Rebane. Oled kuuldel? Nii kõigepealt Tiit on nüüd värskete muljetega tagasi, Raul on neid muljeid veel juurde kogumas. Kõigepealt tahakski küsida, kas hea tahte mängude selline hingus oli tuntav ka nende võistluste kestel, niikaua kui teie nüüd olete saanud neid võistlusi jälgida? No ma arvan, et see oli tuntav juba esimesest sammust peale, mis me Moskvast tegime, see oli tuntav mängude avatseremoonial soli tuntav kogu kergejõustikku võistluse vältel. No mina olingi põhiliselt kergejõustikule ja võitis oma järeldused teha põhiliselt kergejõustikuvõistluste põhjal. Ja noh, läksitlusnikeessese pressikeskus juba see sumin väga palju oli ajakirjanike sai kohatud ühte teist tuttavat ja ma julgeks isegi väita, ma ei tea, mida Raul Moskvas arvab, et kergejõustik oli vist hea tahte mängude pärl nii oma saavutuste nivoolt kui ka oma õhkkonnalt ja Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide tippsportlased, kes said sellisel tasandil kokku kümneaastase vaheaja järel, näitasid tõesti, et nad olid nendeks mängudeks tõsiselt valmistunud. Ja no näiteks rekordi teinud Jack'i Joiner ütles pressikonverentsil ja ütles seda ka Puka ütlesid seda mitmed muud, näiteks Edvin muuseas, kes tuli rajale tagasi pärast peaaegu kaheaastast pausi, et nad valmistusid spetsiaalselt just hea tahte mängude startideks ja nende vormi üks tippe sellel hooajal oli kahtlemata hea tahte mängude stardid ja Raul võib-olla võib lisada sellele veel midagi. Kui päris aus olla, siis mina kergejõustikuvõistlusi ise ei näinud. Ma ei olnud staadionil, ma viibisin kõik need võistlustel päevalt siin Ostankinud ja vaatasin televiisorit või õigemini paljusid televiisoreid, üritasin nendest televiisori piltidest teha ühte pilti kokku, aga mul jäi saamata selline üldmulje. See õhk, mis toimus staadionil, selline õhkkond, millest sina rääkisid, aga seest nägime väga palju suuri plaane. Väga palju suuri plaane sportlastest. Ja see suurte plaanide mäng tegi mulle selgeks, et need olid suured kergejõustiku võistlused see tahe ponnistada, võita nendel mängudel siin ja selle võistluse õhkkonna tegelikult tõi mulle kätte ajakirjanike suhtumine hea tahtemängudesse. Siin kesktelevisioonis puutusin ma kokku, puutun praegugi veel väga paljudega, kes otseselt vastutavad juhtule mängude televisiooni poole eest ja kes päevast päeva siin rabelevad ja ausalt öeldes mulje ja tunne on ligilähedaselt samane Mil, mis oli olümpiamängude ajal kui olümpiamängud, õhkkond on teine, aga tööd tehakse samamoodi ja sama suure hoolega. Ja kergejõustiku võistlused minu jaoks oli väike üllatus, sest ma tegelikult arvasin, et suured kalad hoiavad sügavusse ja hoolimata suurest reklaamist väga suuri tähti siia kohale ei tule. Oli mingil määral skeptik ja. Pean nüüd aga tunnistama, et õnneks ma eksisin. Võistlused läksid väga hästi, oli heal tasemel ja mul on praegu võimalus siin pakkuda teile kuulata ühte lühikest intervjuud. Igor terromanitsiooni hinnangutega hea tahte mängudele. Kuulakem nüüd, mida arvab hea tahte mängude kergejõustikuvõistluste tasemest Igor terromanisse on omaaegne kuulus sportlane nüüdne Nõukogude Liidu koondise vanemtreener. Enne Moskva võistlust oli ju palju skeptikuid. Kui valida välja kolm üllatust või parimat tulemust Moskvast, mida siis valida? Puka on vist väljaspool konkurentsi. Aga kes olid parimad jooksualadel? Nagu me aru saime, jäi tiit rahule, staadionil, mina jään rahule, sinust tankimas, aga mis mulje jäi kergejõustikuvõistlustelt kõrvalt vaadates, milline mulje näiteks Tallinnas? Sama mulje ilmselt nagu teilgi kokku, tähendab mina oskaksin selle kohta tõesti nii-öelda nii, et ka mina ei oodanud nii kõrgeid resultaate ei oodanud nii ägedat konkurentsi ja eriti veel sellistel aladel mis ehk sellisel mitte just väga tippvõistlusel peaksid nagu silma paistma, aga ma tahtsin Teie käest küsida, kes te nüüd mõlemad saite ehk asja natuke lähemalt vaadata, niipalju kui telesilm siia Tallinnasse meile kätte tõi. Mulle hakkas silma üks moment enne meeste 100 meetri jooksu finaali kui tšempion, nagu teda kutsutakse, Louis käis läbi kõik oma jooksukaaslased andis neile kätt, patsutas ja tundus, et see oli tõesti selline pingevaba ja väga sõbralik suhtumine. Mul oleks ehk olümpia teinekord väga suures pinges. Isegi selleks nagu jäägi aega. Kas see oli mul üksainus tähelepanek või oli ehk näiteks momente rohkemgi, oskate äkki vähemalt öelda? Minu meelest iseloomustas selline õhkkond kogu seda võistlust ükskõik mis alal siis kas siis oli meeste, kaugushüppe või meeste 400 meetri tõkkejooks näiteks pärast 400 meetri tõkkejooksu väga soojalt. Edwin muuseas ja Aleksandr Vassiljev kätlesid teineteist. Ja no see õhkkond iseloomustas kogu seda võistlust, aga ma natukene tahaksin seda juttu siin edasi viia. Ma arvan, et paljud tunnevad huvi ja Moskvas oli täiesti tõeline superhuviobjekt. Neljakordne olümpiavõitja Carl Lewis ja tema ümber on liikunud väga palju jutte ja mitmesuguseid jutte, aga minul lõvisest ausalt öeldes päris hea ja sümpaatne kull ja ta on niisugune hästi sümpaatne poiss, muidugi ta on omamoodi snoob ja omamoodi armastab veidi poosetada ja endale tähelepanu tõmmata, näiteks ta esimesel õhtul ilmus lustlik kiis üleni mustas siis kui oli juba õhtuhämarus ja lisaks veel mustad prillid ees. Noh, kui me võtame valge inimese, siis tema kohta käib see nii, kui ta ilmuks üleni valges riietuses äärmiselt blond inimene. Lisaks armastab ta näiteks, et reporterid tal järel jooksevad ja ja siis ta algul nagu põgeneb nende eest, aga väga meeldivalt vastab kõigile küsimustele, näiteks pärast neli korda 100 meetri teatejooksu ta andis väga kõrge hinnangu liidu teatenelikule, ütles, et noh, see oli äärmiselt kõrgeklassiline jooks, mäletatavasti Liidu meeskond jooksu, Euroopa rekordi ja täiesti viimases viimases vahetuses oli väga tugev konkurentsi. Lewis võttis võidu alles viimastel meetritel ja ütles, et väga paljus tuli see hea resultaat. 37 99 oli USA neliku aeg just tänu sellele, et liidu Liidu koondis väga väga tugevalt vastu hakkasime briljansse teatevahetusega hoidis asja võrdse. Aga põhimõtteliselt selline õhkkond iseloomustas kõiki neid võistlusi ja, ja, ja, ja ma arvan, et selline just selline võib-olla pingevaba õhkkond andiski alusega nii suure hulga suur tulemuste sünniks. No me oleme siin rääkinud väga palju sellest, et tulemused olid kõrged ja väga heast klassist, kas võib seda millegagi põhjendada? Hoolimata sellest, et Moskva ja Washington staadioni rada eriti kiireks ei peeta, sündis ometi hea tulemus 100 meetri jooksuks samuti alamis, kiirust nõuab kaugushüppes. Raul, oskad sa selle kohta kommentaari öelda? Juba osaliselt põhjendas sind selle asja ära, see oli see suhteline pingevabadus. Siin ei olnud kaalul Euroopa meistritiitel, ei maailmameistritiitel ega olümpiavõit ja tõesti, võistlused toimusid täiesti rahulikus õhkkonnas, lisaks tuleb arvestada seda, et ei olnud praktiliselt eeljookse. Võistlejate arv oli väga väike. Tegelikult oli see selline rahulik, õhtune rekordvõistlus, just selline võistlus, kus rekordeid püstitatakse. Ja teiseks, see oli suurte isiksuste võistlus. Seepärast, et lugege midagi kokku, kui palju neid tähti praegu Moskvas oli? Mitme käe sõrmedest jääb puudu ja need olid siis kõik supertähed. Ja võib-olla vahepeal ma pakuksid kuulata ühte lühikest intervjuud ühe ehk suurima tähega Moskva võistlustel. Hea tahte mängud nagu kõik teised suurüritused toovad esile oma kangelasi. Üks neist on Sergei Puka eelmise aasta maailma parim sportlane, kes enesekindlalt püstitab ühe rekordi teise järel. Ja on ka iseenesekindel, noormees. Aga kui kõrgus oleks olnud kuus meetrit ja viis sentimeetrit kas oleksite ka sellest üle saanud? Sergei Pub ka vend Vassili Bubkaan, samuti teivashüppaja, mida ta arvab oma venna maailmarekordist. Aga kui kõrgele Sergei putka suudab üldse hüpata, mida ta sellest ise arvab? Kellele pühendate oma rekordi? Minu arvates on siin kommentaarid liigsed, just sellised enesekindlad, eneseteadvad ja noored energilised mehed püstitavad praegu neid rekordeid ja neid tuleb veel juurde ja hea tahte mängud andsid neile selleks suurepärase võimaluse. Jaa, Raulile ma lisaksin veel nii palju, tähendab, et kõik nad on tõesti nagu Raul ütles, suured isiksused ja kergejõustikusporti ja mitte ainult sporti viivad edasi just suured isiksused, mitte hall raamides. Keskpärasesse on ka meie alal ajakirjanduses, minu arvates kehtib. Ma arvan, et teema ei ole veel ammendatud, aga teeme jutu sisse väikese muusikalise pausi, et saaks natuke mõtteid koguda ja jätkame siis juba mõne minuti pärast edasi. Ja nüüd seda juttu jätkates Sergei putkast oli nagu viimane jutt põhiliselt me räägime isiksusest, spordis ja on täiesti ilmne, et Sergei Puka niux selliseid kujusid, kes viimase viimaste aastate jooksul on just ennast näidanud nii mitte ainult hüppajana, vaid ka kui sportlase isikut isiksusena keda siia kõrvale tuua või keda veel tuua nendest sportlastest, kes nüüd Moskvas esinesid ja kes tõesti veel kord näitasid oma kõrget mainet ka selles osas? No ma natukene võib-olla putkast veel jätkaksin, sest Pukas on harjutud nägema super teivashüppajad, aga aga väga palju on ka Pukast räägitud kui väga kõrgete intellektuaalsete võimetega noormehest ja kogu oma olemise kogu oma käitumisega. Mul ei ole õnnestunud Pukast pikemat lugu teha, tahaks väga korra Pukaga pikemalt rääkida spordi ja elu ja inimeste üle aga näiteks toosama pressikonverents, mida Puka andis siis võidujärgselt ja tema vastused ja tema suhtumine tema treener Vitali Petrov samuti tundub väga kõrge intellektuaalse tasemega inimene näitavad spordis hakkavad ka võib-olla tulevikus mitte mingisugused superterasmuskleid ilma tegema, vaid ikkagi ikkagi need mehed, kes suudavad ühendada ka ajutegevuse, lihastegevusega ja Puka suhtumine, näiteks ajakirjanik, kes ta vastab väga leebelt, võib-olla pisikese teravuse, Ivaga ka väga rumalatele küsimustele. Ühesõnaga, ta on selle kuulsuse koormaga, mis tema ümber on täiesti harjunud. Ta tunnetab suurepäraselt oma osa, ta teab, mida tema võib teha spordipropagandas, olgu see siis nõukogude liidus oma kodulinnas Donetskis või siis spordisaadikuna Prantsusmaale hing Inglismaal võisteldes või Saksa demokraatlikus vabariigis või Saksamaa liitvabariigis ja Puka on sellega suurepäraselt kursis ja samal ajal siiski käib kogu aeg oma teed. Ja näitab tulemusi sellel ajal, kui tulemusi näitama peab. Ühesõnaga, tema on minu meelest sportlase nagu musternäidis, igas suhtes. Ja teisest küljest, teine mees, kellest tõesti väga hea mulje jäi, oli Ameerika Ühendriikide kuulus 400 meetri tõkkejooksja Edwin Moses kes peaaegu kaks aastat oli võistlusrajalt eemal olnud. Tuli nüüd tagasi Kahekordse olümpiavõitjana maailmameistrina maailmarekordiomanikuna, kes oma 111 10. võistluse võidu ja 121. jooksu võidu siis eeljookse silmas pidades järjest sai. Ta võiks ju loobuda ja ajakirjanikud küsisidki muuseas käest, et milline on teie motivatsioon, et te jätkate, miks te ei loobu. Ja muuseas veidi imestunult nagu kergitas kulme, vastas siis ajakirjanikele, aga miks ma peaksin loobuma? Ma olen 31 aastane. Ma ei tea, kas teie peate mind vanaks, ma ise ei pea ennast veel vanaks ja minu eesmärk on joosta 400 meetrit, käid alla 47 sekundi ja see on minu jaoks täiesti piisav motivatsioon. Ma olin peaaegu kaks aastat eemal kogu minu vigastusest paranemise periood, mida ma kannatlikkust kannatlikult, ma püüdsin oma vigastusest paraneda kõik vahendid sellele, et saaks kiiremini jooksurajale tagasi tulla ja nüüd on minu eesmärk viia see maailmarekord alla 47 sekundi, et mida, mida on siis Elva ja ma olen sportlane, ma olen jooksja. Raul, kas sul on lisada juurde mõni mees veel, kes on nüüd ka Moskvas hea tahte mängudele ilma teinud, selles mõttes sinu jaoks? No minul jättis jälle erakordselt sügava mulje joriseda. Ma olen küllalt tähelepanelikult jälginud vasaraid arengut ja nende meeste plaanipidamisi viimastel aastatel ja pange tähele, ühel aastal võidab see tõhk, teisel aastal tuleb tamm sisend Litvinovi tugev, aga see võidab praktiliselt siis, kui tal on võitu vaja ja sel aastal nii mulle öeldi, on seda otsustanud võite kõik, mis vaja, see tähendab võita hea tahte, mängude võitja, Euroopa meistrivõistlused, kuigi konkurents on tal ju väga tugev. Klitriino väitis hiljuti 86. Null neli ja mulle öeldi, et mõni päev enne hea tahte mängude algust treeningul olevat Litvinovi saanud kaheksa kilogrammise vasaraga tulemuse üle 81 meetri. See on muidugi fenomenaalne ja näitas, et Litvinovi Moskvast teha maailmarekordit away. Kui võitluseks läks, oli see tõhjale parem. Ja mulle tundub üldse, et selle ala arengut on määranud rohkem kui kunagi varem. Keegi ja mees on kahekordne olümpiavõitja, oleks võinud olla ka kolmekordne. Aga kui tuleks hääletamine, siis see tõhkim asetaks maailma kõigi aegade 10 parema sportlase hulka. Kui nüüd nendest võistlustest kokkuvõtet teha kaks maailmarekordit, kaks Euroopa rekordit, neli NSV Liidu rekordit peale selle. See ei ole ka rahvusrekordid ja ka maailma hooaja tipptulemusi. Kas ei tundu, et nüüd Stuttgardi Euroopa meistrivõistlusi mõni mees tegi kaardid ehk liiga vara lahti? No seda on praegu raske väga öelda, aga ma ütleksin ühte, mida need võistlused näitasid, et saksa demokraatliku vabariigis kergejõustiklased üldse oma kaarte neid võistles vähe. Nad hoidsid end Euroopa meistrivõistlusteks ja Igor terromine sean liidu koondise peatreener ütles juba enne NSV Liit Saksa demokraatliku vabariigi Tallinnas peetud matši. Et meil seisab ees väga raske suvisest, peab olema kaks vormilip, puu, hea tahte mängud ja Euroopa meistrivõistlused ja on ausalt öeldes väga huvitav, kuidas Liidu koondis eesotsas terronnesse on iga selle probleemi lahendada. Olen 100 protsenti tiiruga nõus, täpselt sama mõte tekkis, minul saksa demokraatliku vabariigi sportlased oma kaarte ei avanud ja liidu sportlastest võib-olla paljud avasid isegi liiga. Seetõttu Stuttgart peab näitama nüüd treeneri mõtte arengut ja kuidas on see sel aastal kujunenud? Kas on põhimõtteliselt võimalik ka nii pikka aega vormis olla nüüd kuni hea tahte tähendab hea tahte mängudel, kuni mine välja. No elementaarloogika näitab, et lausa nii pikalt vormi ei ole võimalik hoida ja tuleb mingi vormilangusküsimus on, kas EMi ajaks siis uuesti vormi jõutakse, aga noh, näiteks liidu kergejõustiklastel on ees seismas vahetult veel üks jõuproov, see on siis liidu meistrivõistlused Kiievis. Ma arvan, et väga paljudel aladel on EMile sõitjad juba teada, näiteks vasaraheites on teada kindlad sõitjad, seal õhia Litvinovi ilmselt kolmandale kohale hakkab käima võitlus, väga palju on nii ka teistel aladel need mehed ja naised, kellel koondise koht juba kindel on, nemad võivad enam-vähem rahulikud olla ja nüüd püüda siis vormilangus vahepeal seal ajastada siis uus vormitõus Stuttgardis, aga need, kes seal koondise koha eest peavad võitlema, vaevalt, aga noh, näiteks möödunudaastane Steve grammi hiilgeseeria näitas, et on võimalik ka pikka aega vormis olla ja ka Puka mullune maailmarekordite seeria näitas, et on väga pikka aega võimalik vormis olla. Vormi doseerimine on nii peen asi, et see nõuab palju suuremaid eelteadmisi meditsiinist, psühholoogiast kui minul neid on. Ja teadmisi võib-olla kergejõustikust üldse, nii et midagi ei julge öelda, aga tundub, et nii pikalt kui praegu Nõukogude Liidu kergejõustiklastel on vaja vormis olla olnud Nõukogude Liit, Saksa demokraatliku vabariigi Madis nüüd hea tahte mängud, Liidu meistrivõistlused. Et küllalt keeruline võib-olla Stuttgardis täisjõuga välja tulla, aga muidugi näitab Ja räägiksin lõpetuseks siis oma külameestest ka nii-öelda Heino Puuste teine koht, Jüri Tamm, kuues liikusid Moskvas nagu rohkem ehk ringi teate nii-öelda ehk telgitaguseid ka, mismoodi meeste vorm ja, ja üldse nagu šansid koondisse pääseda ja nii edasi. Puustest on väga kahju selles mõttes, et Puusta pani, nagu ta pärast ütles, kogu oma jõu esimesse viskesse ja ma arvan, et poleks olnud seda või üleastumist. Siis oleks tulnud kõigi aegade pikim vise uue odaga hiljem Tombetranov, kellele puust ja siis Moskvas Losnikis kaotas, viskas Helsingis 85 38. Agame arutasime Tiit praegu ja Erik Lillo ka asja, kellega me kõik seda viset nägime. Meie meelest oli see üks 80 kuuemeetrine vise, aga ehk puust ja teeb selle viske näiteks Stuttgardis. Ja üsna põhjalikult jälgisin ma Walterit külveti võistlemist, külvet võistles Kümne võistlejate esimese grupiga treeningu staadionil. Võistles palavate ilmade palavate ilmadega sellisel ajal, kui kuumus oli nii-öelda epitsentris ja võistlus väga hästi külvet paistab silma üldisema võitleja omaduste poolest ja nagu öeldakse, realiseerib oma hetke võimalused alati ära. Ja mitte ette heiteks, aga võrdluseks. Ma lihtsalt ütleksin, et kui võistlus on suur ja tugev, siis Sven Reintam kipub vahel oma hetkevormi mitte realiseerima. Külvet jättis väga hea mulje ja ilmselt vorm ka paraneb tal. Aga Jüri Tamme seansside kohta ei oska midagi öelda, ilmselt tal puhkeb tõsine võitlus Stuttgardi koha pärast. Igor kuuliniga, ma ei tea, võib-olla Raulil on nüüd rohkem värskemaid andmeid veel, aga need on need asjad, mida mina tean. Praegu. Tõenäoliselt lisandub Nikuulinile juurde ka väga tugevalt leedulane vilutskis, kes on heas kindlas vormis stabiilses vormis olnud pikka aega, aga seda kõike praegu ette ennustada ei oska, sest treenerite mõttekäigud on väga kavalad ja võistluste eel. Tavaliselt selgub niisuguseid asju koondise koostamise koha pealt, mida eelnevalt päris kindlalt öelda ei oska. Kahjuks aga ma ise staadionil ei olnud ja, ja puust külvete esinemist nägin ainult kõrvalt telesilma abil ja pean ütlema täpselt samad. Kohutavalt kahju oli. Nii teeme sissejuttudesse veel ühe pausi, et saaksime Bergi mõtteid koguda ja siin mõnda teemat ehk veel natukene pikemalt käsitleda. Nii et arvamusi fonikalt, muusikat. Kergejõustikuprogrammi kesktelevisiooni üldmahus on siiski suhteliselt vähe, võrreldes jalgpalli ja näiteks jäähokiga. Sellest lihast ollakse teadlikud, sellele veale reageeris väga valuliselt pressikonverentsil ka Leningradi kuulitõukekuulsusest Smirnov, kes ütles, et kergejõustikuosad tuleb suurendada, sest muidu näeme ikkagi sellist pilti, kus eriti kõrge tasemega kergejõustiku võistlustel staadionile rahvastav, suhteliselt vähe. Muide, nii oli see ka ju hea tahte mängudel praegu. Nii et ajakirjanikud ja pilditegijad on üritanud oma osa anda? No ei tea, igal juhul ma oletan, et mulje kergejõustikuvõistlustest pildi kaudu pidi olema korralik. Mina teeksin ka nüüd ühe väikese vihje elektroonilisele pressile, tähendab üks tähelepanek, mida ma olen suurvõistlustel käies viimasel ajal nagu kõrva taha pannud ja mis võib-olla isegi Meil ka täiesti rakendatav, seda on isegi rakendatud, aga minu meelest peaks seda tegema rohkem nimelt nii-öelda spetsialisti kommentaar reportaaži sees. Tähendab, reporteri talent võib olla suur ja tema jutt võib olla sulav ja kaunis, aga väga sümpaatne on, kui tema kõrval istub näiteks mõni endine spordikuulsus või treener, kes pidevalt siis sekkub aeg-ajalt, et nii-öelda spetsialisti kommentaaridega, kas annab väga palju värvi juurde ja ma vaatan kõigi suuremate maade ja tähtsamate kompaniide tele-raadiokommentaatorid põhiliselt nii töötavad, ükskõik millise alaga siis tegemist on, olgu kergejõustikku või olgu jäähokiga. Kommentaatori kõrval istub siis spetsialist ja aeg-ajalt teeb siis teatud mängulõigus teatud võistluslõigust lühikese hästi lakoonilise kokkuvõte. Meil on ka olemas kogemused, näiteks suusatamise MMil istus poistega koos stuudios Aarne Sirel. Laskesuusatamise MM-i ajal istus poistega koos stuudios. Uudeberg. Nende kommentaarid aitasid reportaaži märgatavalt rikastada, nii et minu meelest seda praktikat võiks edaspidi rakendada, sest see annab ainult ainult juurde. Tallinn jooksjate tähelepanu praegu jõudis stuudiosse Vello Lään ja sokutab mind varrukast, sest tal sensatsioonilised uudiseid kuulame. Asi nüüd inflatsioonist vast kaugel, kuidas, põnev küll, selles mõttes, et eks siin Moskvas olles on võimalik kaasa elada ka Hispaania toimuvatel maailmameistrivõistlus meeste korvpallis, kus teatavasti viibib Gunnar Hololei ja teevad mõne aja pärast. Loodame saada ka ühenduste kuulda mängust lõplikult, kuid praegu, kui see esimene pool käimas, tuleb välja, et see on nüüd kõige raskem mäng meie koondisel. Nii aitäh Vello, laen operatiivselt andmete eest korvpalli MM-ilt. Ma teeksin pisikese tagasipõike veel elektroonilise pressitegevuse kohta üldse spordivõistlustele kerge kergejõustiku võistlustel, nüüd ka. Siin on ka ajakirjanduses mitmel pool juttu olnud, et televisioon oma hea tehnilise varustatusega teeb nagu mõnele spordialade, sealhulgas kergejõustikule, karuteene nagu tõmbab publiku staadionilt kodudesse televiisori ette, kus on võimalik vaadata kordusi aegluubis ja nii edasi ja nii edasi. Kas Raul see sinu südant kavalist vaeva. Tegelikult probleem küll eitada muidugi ei saa, sest et televisioonil on just see eelis, mida ma enne ütlesin, näeb sportlaste nägu suures plaanis ja kes eilseid reportaaže vaatas või ka varasemaid mäletab, millised huvitavad näod olid näiteks kuidas valmistus odaviskaja kav rass või inglise kõrgushüppaja paasf või, või Ameerika kõrgushüppaja nord Krist ja ja väga omapäraseid keskendumise suure plaane. Televisioon jõuab välja inimese psüühikale just oma suure plaaniga staadionil istuja tabab üldist õhkkonda. Ta ei näe, kas või näiteks silmi. Ja selles suhtes paljud ütlevad, et ma vaatan juba kodus televiisorist mastaadionile ei lähe ja siin on oma osa selles, et tribüünid on mõnikord tühjad. See on muidugi probleem, tuleb näiteks arvestada, et Moskvas praegu oli staadionil üle 30 kaamera, nad jõudsid peaaegu igale poole ja kui maratoni näidata, oli väljas veel 45 kaamerat, nii et noh, need on väga suured arvud. Ja need jõuavad pea igale poole. Selge siiski, mina ei vahetaks elamust, mis ma sain Kadrioru staadionil haigeid Reksleri maailmarekordit nähes. Ei ühegi televisiooni, pildi ega ka aegluubis võiks ükskõik millises vormis antud emotsioon, mille vastu see, mis toimus staadionil, see, mis sel hetkel staadionil valitses, seal midagi kordumatut, mida ei saa ükski televisioon edasi anda, aga nüüd olen öelda vä? No ma arvan niimoodi, et ma ei loe seda huvilist õigeks huviliseks, kes vahetab televisiooni, ilmed staadioni õhku. Kuna last, nii ma pean ütlema oma stuudiokülalisele, Tiit Karuks, suur aitäh sulle, Raul Moskvas saite ka veel läänele selle lülituse eest. Meie praegune vestlusaeg hakkab läbi saama. Me jätkame siit praegu muusikaga ja siis mõne aja pärast vahetame ala ja jätkame spordist.