Tere õhtust, kell on kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 20.-st märtsist. Stuudios on toimetaja Erle Loonurm. Viimase ööpäevaga tuvastati 250 uut koroonaviirusega nakatumist. Haiglas on 656 koroonapositiivset ja suri 11 patsienti. Kohalikel valimistel astuvad Pärnus nimekirjade esinumbritena üles valdavalt senised tuntud tegijad. Vaid EKRE toob nimekirja etteotsa riigikogu liikme Alar Lanemani, kes seni pole kohalikus poliitikas kaasa rääkinud. Eesti noored teavad sõidu reegleid hästi, kuid on riskialtid. Eakamad juhid jäävad sõidureeglite tundmisel hätta, kuid on seest kohusetundlikumad. Kui varasematel aastatel see juhtimisõigus ikkagi nii nagu 18 saati, siis hakati seda omandama siis tänasel päeval ka paljud noored koheselt ei hakka üldse endale juhtimisõigust taotlema. Teadlaste sõnul tuleb tehisintellektiga seonduv seadus täpse seadustest täpselt lahti kirjutada. Mütoloogias minna siis protsis, tegelikult hakkaski kontrollima oma peremehelt. Tehisintellektiga on samamoodi, seda tuleb kontrollida. Kevadpealinn Türi kutsus üles tähistama seekord Tervisekevadet. Laske tulla suusatamise MK-etapil Östersundis langes Johanna Talihärm jälitussõiduga 19 kohta ja on 38. meeste sõidus andis Johannes Thingnes Bö käest kindlana tundunud võidu. Ilmateenistus lubab lund, lörtsi ja vihma. Öösel on õhutemperatuur miinus kolm kuni pluss kaks, päeval null kuni pluss neli kraadi. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati 1250 uut koroonaviirusega nakatumist, positiivseks osutus ligi 18 protsenti analüüsitud proovidest, teatab terviseamet. Ida-Virumaale lisandus 107, Lääne-Virumaale 87, Tartumaale 1009, Viljandimaale 33, Saaremaale 32 ja ülejäänud maakondades jäi nakatunute arv alla 30. Hommikuse seisuga on haiglad Ühes 656 koroonaga nakatunud patsienti. Ööpäeva jooksul suri 11 nakatunud inimest, neist vanimad, 90 üheaastased noori maaga. 59 aastane. Hommikuse seisuga on vaktsineerimisi tehtud kokku 164000. Nüüd aga vahetame teemat sügisestel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Pärnus astuvad suuremate erakondade nimekirjade esinumbritena üles valdavalt senised tuntud tegijad, vaid EKRE toob nimekirja etteotsa riigikogu liikme Alar Lanemani, kes oli hiljuti lühikest aega ka siseminister. Kohalikus poliitikas ei ole laanemann varem kaasa rääkinud, jätkab Ester Vilgats. Vändras sündinud ja Pärnu teise keskkooli lõpetanud Alar Lanemanni elu on kulgenud sõjaväelise karjääri tähe all. Selle lõppedes töötas ta Eesti kaitsetööstuse liidus ja Milrem robotiks, siis siis tuli juba riigikogu Alar Laneman. Võib-olla ongi sobiv hetk, et ei tule mitte nagu öeldakse tühja lehega, vaid ikkagi suure pildiga, kus meie riik on ja kuhu ta peaks minema ja mis on Pärnu koht selles? Karu nahka tuleb jagada siis, kui karu lastud. Ma arvan, et on kaks kohta, mis on äärmiselt olulised, on nii volikogu esimees kui ka linnapea. Linnapea Romek Kosenkranius läheb taas valimistele valimisliidu koosseisus. Valimisliit on olnud juba 12 aastat. Enamus on ikkagi arvamusel, et peaks jätkama, on ka uusi inimesi, kes tahavad liig istuda ja ei ole küll nüüd ametlikult vormistatud seisukohta ka valimisliidu selline üldine hoiak on minna kohalike omavalitsuste valimistel konkreetset, me ei ole veel arutanud, et kuidas nimekiri moodustub ja kes on esinumber, aga valimisliidu siseselt on jah, paljud inimesed ikkagi avaldanud arvamust, et ma võiksin kandideerida ja minul on see valmisolek olemas. Reformierakonna esinumber on suure tõenäosusega Riigikogu liige Toomas Kivimägi, erakonna Pärnu piirkonna juht Irina Talviste. Meil on ka teisi väga tugevaid inimesi, kes oleks valmis seda nimekirja vedama nii kõik otsast teinud ei ole, toovad ainult kindlasti briljant meie nimekirjas. Riigikogu liige, Isamaa Pärnumaa piirkonna juhatuse liige Andres mets ütles juba kuu aja eest, et on nõus olema erakonna nimekirja esinumber ja linnapeakandidaat. Ametlikku otsust veel pole. Linnapea on see, kes peab tegema ära selle töö, milles kokku lepitakse. Et aga ei, mina tööd ei karda. Riigikogu liikme ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andrei Korobeiniku jutu järgi pole neil Pärnu esinumbri osas veel otsust, aga seda ei pea enam kaua ootama. Erakonna Eesti 200 juhatuse liige Lauri Hussar ütles, et Pärnus tullakse valimistele esinduslikku nimekirja ja prominendist esinumbriga, kelle nime veel välja ei öelda. Ester Vilgats, Pärnu. Tallinna linna tänavuses eelarves on ette nähtud 13,6 miljonit eurot pealinna rattastrateegia jaoks. Kuigi rattureid tuleb juurde ja jõudumööda parandatakse eri kergliiklusteede ühenduvust siis kesklinnas on rattaga liiklejatel endiselt keeruline, jätkab Reene Leas. Rattateedest saavad valmis mitmed varem alustatud lõigud ning ette hakatakse valmistama tuleva aasta projekte. Abilinnapea Kalle Klandorf. Kõigepealt sadamaala kergliiklustee lõigus kalaranna tänav reidi tee rattateed peaks valmima ka sellel aastal siis filtri tee Kadriorg Ülemiste ühisterminali ühendav kergliiklustee seal üks suuremaid projekte on siis Pärnu maantee Viljandi maantee vaheline kergliiklustee seal siis koostöös Edelaraudteega rajatakse liivajaama jalakäijate tunnel. Kalle Klandorfi sõnul hakkab paarikümne aasta eest püstitatud eesmärk saada jalgrattaga Tallinnale eri linnaosade kaudu tiir peale täituma. Jalgratast viimased 20 aastat liiklusvahendina kasutanud Karel Sova ütleb, et kilomeetreid tuleb küll juurde, kuid jalgratta kasutamist igapäevaseks liiklemiseks mugavamaks ei tee. Kõige hullem on see, et tegelikult on jalgrattavõtteid pigem arendatud seal, kus on mugav, mitte seal, kus nad kõige rohkem vaja on. Et meil on rajatud omajagu päris pikki levik äärelinnadesse, mis on siis lähtuvalt suunatud sellest, et jalgratas on justkui nagu mingi spordivahend, aga tegelikult kesklinnas on jalgratturil ikkagi väga raske liikuda. Abilinnapea Kalle Klandorf tunnistab, et kesklinnas on rattaliiklusega seotud probleeme kõige keerulisem lahendada. Linnaametid koostavad praegu kaarti, kus on ära toodud ratturitele kõige ohutumad marsruutide loomise võimalused. Tallinna rattastrateegia aastani 2027 näeb ette, et selleks aastaks moodustab rattasõit kõigist liikumistest Tallinnas 11 protsenti. Politsei ja piirivalveameti liiklusõnnetuste analüüsist selgub, et alla 26 aastaste noorte juhtide põhjustatud õnnetused on langustrendis. Üle 70 aastaste eakamate põhjustatud liiklusõnnetuste number püsib stabiilsena, jätkab Paul-Henri Sereda. Kui 2018. aastal oli noorte põhjustatud liiklusõnnetusi 16 protsenti, niisiis mullu langes see number 15-le protsendile. Eakamate põhjustatud liiklusõnnetused püsivad stabiilsena kaheksa protsendi juures. Eestis peavad autojuhid tervisekontrolli läbima iga viie kuni 10 aasta tagant. Politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütleb, et sõiduki juhtimine ei ole noorte seas enam nii populaarne kui varasemalt. Noortega on tõesti juhtunud vähem õnnetusi, kindlasti on siin oma osa selles, et tegelikult meil noored teevad järjest vähem avaldavad nii-öelda juhtimisõigust, et kui varasematel aastatel see juhtimisõigus ikkagi nii nagu 18 saati siis hakati seda omandama, sest tänasel päeval ikkagi noh, meie elu, meie mobiilsuse, kõik on, on ikkagi nii palju muutunud, et väga paljud noored koheselt ei hakka üldse endale juhtimisõigust seda taotlema ja sellepärast osaleb neid liikluses ka nii-öelda siis sõidukijuhtidena vähem. Sirle Loigo lisab, et noorte liiklusvahendite valikud on ajas muutunud. Kui meil ikkagi varasematel aastatel oli ikkagi siin selline, et noh, kui sa said 18, siis pidi olema sul BMW ja juhiluba siis tänasel päeval noored inimesed on ikkagi kasutavad dokis palju teistsuguse maid, liiklusvahendeid, kasutatakse neid sõidujagamisteenust ja kõiki muid platvorme samamoodi, meil on ikkagi väga populaarseks läinud need elektritõukerattad ja, ja ka ühistranspordi võrgustik, meil on selles osas ikkagi paranenud. Et enam ei pea olema iga 18 aasta seal enam ikkagi auto, millega ringi liigelda. Autokoolide liidu juht Neeme külm allik toob noorte sõiduoskuse paranemise põhjuseks välja uuenenud autokooli eksamid. Aga rõhutan, see eksam ja eksamitingimused läinud väga lähedaseks selles mõttes, et tema enam ei pea õpetama selliseid ajutisi ega elus mitte kunagi hiljem tegema ei hakka, et ta hakkabki või noh, ta õpibki lühitlema nii nagu nii nagu see loogiliselt käib ja nii nagu see tulevikus tal välja nägema peaks hakkama. Sirle Loigo toob eakamate juhtidel stabiilsuse põhjuseks välja nende kohusetundlikus. Tehti üks lõpud, siis sealt lõppudest tuli ka tegelikult see välja, et noored inimesed teavad meil paremini liiklusreegleid, aga laat selles teadmises nii palju kinni ei pea. Aga vanemaealised, et neil ei ole seal liiklusreeglite osas nii häid teadmisi, nad nii-öelda püüavad ikkagi neid reegleid rohkem jälgida ja seal õnnetused juhtuvad pigem sellisest tähelepanematust sellisest reaktsiooni kiirusest. Mis on siis sellest vanuselises iseärasusest juba tingitud? Täna kell 11 37 algas astronoomiline kevad. Koroonaajale kohaselt pisut tagasihoidlikumalt tähistati kevade saabumist Türile. Talvepealinn Otepää andis valitsemissaua üle Türi linnale, millest sai kevadpealinn juba 20 teist korda. Olev Kenk. Kevade Tergitamise traditsioonide hulka Türil kuulub linna maskotiks imurumoori tervitus kevade saabumise hetkel, esimese muruniiduki käima tõmbamine, kevadpealinna lipu heiskamine ja talvepealinnalt Otepäält valitsemissaua ülevõtmine. Vallavanem tipilisiiman kuulutas alanud kevade tervisekevadeks ja kutsus üles tegema iga päev midagi oma tervise heaks. See ei ole keeruline, igaüks saab mõelda juba ette, mida teha oma kehale niad, mida teha oma hingele head ja tõepoolest, võtame endale eesmärgiks igal päeval omaenda tervise heaks. Kui keha heaks midagi teha. Kuna koroonapiirangute tõttu suuri rahvakogunemisi korraldada ei tohi, saab kevadõite näitiski imetleda ainult läbi aknaklaasid. Praeguste plaanide kohaselt lillelaat siiski toimub. Teisel juulil tähistab. Takse Türi linna 90 viiendat sünnipäeva Türi valla kultuurijuht Ülle välime jätkab. Toimub kindlasti kodukohvikute päev, mis on meil väga suured mõõtmed võtnud, aga on plaanis ka üks suurejooneline pidupäeva kontsert teha vabaõhulaval ja, ja koduaiakontserdid ja, ja ajalooõhtud. Tänavu tahetakse annetajate abiga korda teha Türi tehisjärveäärne kirsipuude allee, mida käiakse õitsemise ajal imetlemas kõikjalt üle Eesti. Türi valla avalike suhete juht Merle Rüütel. 15 aastat tagasi istutati sinna 155 kirsipuud aga nendest on päris palju ka oma elu kaotanud ja need vajaksid uuendamist, ehk et väljavahetamist. Ja siis me oleme algatanud hooandja projekti, millega me soovime siis kokku saada 2200 eurot, et osta uued istikud ja teha korda see järveäärne tee. Osa kirsipuid istutatakse kultuurikeskuse taha, Türimaskot murumoor lubab aga, et soe kevad ei lase ennast kaua oodata. Väikene väikene võitluse värk on praegult ja ma ennustan siukseid värki. Et järgmise nädala keskel hakkab juba soojemaks minema. Olge valvel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Eesti teadlaste sõnul tuleb tehisintellektiga seonduv seadustes täpselt lahti kirjutada. Eesti võiks tehnoloogiaõigust. Kallal alal olla ka rahvusvaheliste arutelude algataja, teadusportaali novaator toimetaja Maarja Merivoo-Parro jätkab. Punkti. Selleks, et Eesti saaks ka edaspidi digiinnovaatorina rahvusvaheliselt silma paista, on teadlaste sõnul oluline liikuda tehisintellekti puudutava seadusloomega edasi mõtestatult. Tallinna tehnikaülikooli tehnoloogiaõiguse professor Tanel Kerikmäe. Lühidalt öeldes tehisintellekt on ju selline tehnoloogia, mis kasutab andmeid ja modelleerib neid saada kiireid ja täpseid otsuseid, aga tänapäeval ka avalikus sektoris ja ütleme e-riigis tegelikult ilma tehisintellektist ta kuidagi läbi ei saa. Lahendused, mis on Eestis juba käigus, need need toimivad Juba aastaid on mitmed riigiasutused toetanud tehisintellekti põhistele krattidele. Just kratid aitavad näiteks maanteeametit teetööde planeerimisel politsei ja piirivalveametit, kliendisuhete analüüsimisel ja keskkonnaametid lageraiete tuvastamisel. Kogu maailmas on tehisintellektipõhiste lahenduste puhul vastuseta suured küsimused. Kas ja kui palju tuleks valdkonda reguleerida? Tootjavastutusega on tehisintellekti puhul keeruline tehisintellekt iseenesest on oma olemuselt iseõppiv süsteem metoloogiasse minna siis kratist tegelikult hakkaski kontrollima oma peremehest. Et teda tuli pidevalt töös hoida. Et noh, selles mõttes võib öelda, et tehisintellektiga on samamoodi, teda tuleb kontrollida. Nüüd aga räägime ilmast, sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Tere ööl vastu homset jõuab Norra merelt Rootsi põhjaossa väike aktiivne tsüklon, mis liigub siis homme päevaks Lõuna-Karjala suunas. See kannab meile täiendavat sajupilvi. Ööl vastu homset lume ja lörtsisadu jätkub, sekka tuleb ka vihma, on jäidet ja kohati tuiskab. Puhub edelatuul kuus kuni 11, puhanguti 15, rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Hommikuks pöördub tuul Lääne-Eestis loodesse. Õhutemperatuur on Ida-Eestis miinus kahest kuni miinus nelja kraadini, Lääne-Eestis miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Homme ennelõunal sajab lõuna- ja Ida-Eestis mitmel pool põhiliselt lörtsi. Loode poolt alates aga pilvisus järk-järgult hõreneb ja pärastlõunaks on sajuala Eestis kaugenenud. Õhtul võib aga tulla üksikutes kohtades lühiajaliselt und. Puhub lääne ja loodetuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist kuni pluss nelja kraadini, kuid õhtul taas külmetab. Hea kolleeg Juhan Kilumets on spordiuudistega valmis. Hooaja viimase laskesuusatamise maailmakarikaetapil Östersundis võitis naiste jälitussõidu norralanna marte Orsboreizelanud, kes edestas sprindi võitjat koondisekaaslast tiril Ecofi poole minutiga. Tuulistes oludes tiirudes kokku kaheksa eksimust teinud Johanna Talihärm langes sprindi 19.-lt kohalt 38.-ks. Kaotust võitjale kogunes ligi neli minutit. Meeste jälitussõidus edestas norralane Johannes Thingnes Bö kolme tiiru järel konkurente rohkem kui minutiga, kuid tegi viimases tiirus kolm möödalasku. Võistluse võitis viimase tiiru eksimusteta läbinud stuur laholm laagreid kaotas koondisekaaslasele lõpuks 22,6 sekundiga. Kolmas oli itaallane Lukas Hoffer. Enne homset hooaja viimast sõitu edestab maailmakarikasarja üldarvestuses läägreidi vaid nelja punktiga. Kristjan Ilves sai kahevõistluse maailmakarikaetapil klingentalis 18. koha. Hüppevooru järel 15. olnud Ilves loovutas murdmaarajal vaid kolm kohta ja kaotas finišis norralased Jarl Magnus Riiberile kahe minuti ja 52 sekundiga. Juba hüppemäel parim olnud Riiber edestas teiseks tulnud jaapanlast acid Taavet vaid 0,7 sekundiga. Venemaal Krasnojarski jätkuvatel freestyle-suusatamise juunioride maailmameistrivõistlustel sai Henry sildaru pargisõidu kvalifikatsioonis teise koha ja jõudis homsesse finaali. Eile krooniti 14 aastane sildaru rennisõidu juunioride maailmameistriks. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel teenis hooaja teise võidu FCI Levadia, kes alistas tihedas lumesajus Tallinna leegioni neli kolm. Tartu Tammeka alistas hooaja esimeses mängus võõrsil Kuressaare kolm. Üks esimees, Eesti Käsipalli klubina eurosarjas kaheksa parema hulka jõudnud Põlva Serviti võõrustab tugevuselt kolmanda eurosarja veerandfinaali avamängus tugevat Rootsi klubi Üsdadi. Kohe saab mängitud veerand tundi ja üstad juhib kuus. Kaks. Täna algasid Eesti naiste võrkpalli meistrivõistluste poolfinaalseeriad. Taltectreithouss alistas kolme võiduni mängitava seeria avakohtumises kolm. Null Audentese Tartu Ülikool. Bigbank oli sama kindlalt parem Famila võrust. Epeevehklemise maailmakarikaetapil Kaasanis jõudis põhiturniirile viis Eesti naisvehklejad. Katrina lehis pääses põhitabelisse tänuga kõrgele kohale maailma edetabelis Erika Kirpu alistas eelringis kõik vastased. Irina Embrich, Julia Beljajeva ja Veronica Zuikova olid edukad play-offis. Ainsana jäi põhiturniirilt välja otsustava matši kaotanud Kristina kuusk. Aitäh Johan, selline sai Päevakaja laupäeval, 20. märtsil aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.