Algab saade sarjast järjehoidja stuudios on muusikateadlane Tiia Järg. Järjehoidja. Järjehoidja pöördub taas kord Veljo Tormise loomingu manu. Ja üks põhjust tänaseks valikuks lisaks nii-öelda algpõhjusele olla Tormise 90.-ks sünniaastapäevaks hästi ettevalmistatud, teadlik ja osavõtlik ta teostes peituva sõnumi suhtes. Tänane põhjus on lähenev esimene märts. 1940. aasta esimese märtsi hilisel pärastlõunal suri oma töötoas kirjutuslaua taga 62 aastane Anton Hansen Tammsaare. Sellest saab siis 80 aastat. Tammsaare kirjutuslaua sahtlist leiti Leo Frodeeniuse teose poolelioleva tõlke käsikiri mille viimased laused olid. Jumala külaline asus koduteele ja kui ta oma maja juurde jõudis ja üle läve tahtis astuda, langes ta surnult maha. Eesti NSV kultuuriministeerium ja riiklik akadeemiline meeskoor tellisid 1978.-ks aastaks Veljo Tormise teose millega tähistada Anton Hansen Tammsaare sajandat sünniaastapäeva. Teost sai valmis 1977. aastal. Kuupäeva ma kahjuks ei oska öelda. Teose esiettekanne toimus 21. jaanuaril 1978. Häälet Tammsaare karjapõlvest, dokumentaalkantaat, meeskoorile, solistile, fonogrammile ja löökpillidele. Sõnad rahvaluulest. Moto. Au olgu Tammsaarele endisele karjapoisile kõrges. Fantat koosneb ainult dokumentaalsetest laulu motiividest. Anton Hansen Tammsaare lapsepõlves, tema kodutalus lauldud rahvalauludest ja Helletustest. Kõik kasutatud viisid on salvestatud kirjaniku nooremalt õelt Marta Hansenilt 1971. aastal. Lisatud on mõned olustikulised helid karja Kell Kuljused. Marta Hansen oli salvestamise ajal 80 viieaastane. Järjehoidja juhib siis tähelepanu Anton Hansen Tammsaare tähendusele. Mitte ainult helilooja Veljo Tormise jaoks. Aga motole ja sellele märkusele. Selle üle peaks tegelikult kuulaja natuke tähelepanelikumalt ehk mõtisklema. Kasutatud on ainult dokumentaalselt olemasolevat materjali. Ka helide suhtes on see võimalik. Autori poolt on ainult nende asjade kokku panemine. Minu käes on üks noodiraamat mille peale on kirjutatud Veljo Tormis teoseid meeskoorile. Tallinn, Eesti Raamat, 1980. Ja selles raamatus on Tormise meeskooriloomingust paljudele kuulajatele teada asjad mõnedele ka hästi tuntud ja armastatud asjad, nagu Hamleti laulud, maarjamaa ballaad, katkuaja, mälestus, piksellitaania, laulja ja ka häälest, Tammsaare karjapõlvest. Ja selle noodi dokumentaal kantaati ette on autor palunud trükkida katkendeid tõest ja õigusest. Loeme selle siinkohal ette. Indrek on ikka laulu armastanud, aga eriti armastab ta just Mareti laulmist, sest tema hääles oleks nagu pisut ema häält, kui see voki Võrina sekka vahel varemalt laulis suurest tammest, mida läheb raiuma isa oma seitsme pojaga, igaühel seitse kirvest, kinnitades igal laulusõna otsa arusaamatu sink, sale proo. Millegipärast on Indreku meeltesse kinni hakanud just see imelik sink, sale proo, sest seda tuletab meelde oma lauluga mingisugune roheka kõhualusega lind, kes lendab. Ühe pika puu ladvas teise ja kordab neid ema arusaamatuid sõnu. Igal kevadel mitte küll päris selgesti, kuid ometi kordab nii, et Indrek neist aru saab. Ja teine katkenud. Nõnda seisis poiss seni, kuni hakkasid lööma kirikukellad tumedalt ja hellalt. Kunagi polnud poiss varemalt tähele pannud, et kirikukelladel võiks olla nelipühade esimesel pühal niisugune hääl. Ja ikka seisab mõni poiss, katkised püksid jalas ja nokata, müts peas kuskil õueväravas kuulates ning läbipulkade vahtides ilmata, isegi õieti teaks, mida ta nii väga kuulab ja vahib. Anton Hansen Tammsaare tõde ja õigus. Esimene köide. Nendele kuulajatele, kes pelgab paljuks pisut vaeva näha oma uudishimu rahuldamisel. Juhiksin tähelepanu, et Veljo Tormis on kirjutanud Singsale proo kohta keeles ja kirjanduses seletava artikli ja see on keel ja kirjandus 2002, number neli head otsimist Uudishimulikele. Kuulame nüüd Veljo Tormise dokumentaal kantaati häälet Tammsaare karjapõlvest. Riiklik akadeemiline meeskoor Olev Oja. Pakuksime ka välja Veljo Tormise teose Helletused mis on kirjutatud sügisel 1982 ja mille esiettekanne toimus Estonia kontserdisaalis 28. detsembril 1982 Olev Oja juhatusel. Margarita hoitese soleerimisel. Tuletaksin meelde, et sellel 28. detsembri kontserdil oli kavas ka Veljo Tormise rahvaste sõpruse rapsoodia meeskoorile ja solistidena mispärast 1981. aasta nii-öelda Runneli laule ja neile kehtestatud esitus ja ostmiskeeldu aga kuule, peab mõtlema. Veljo Tormis on vabakutseline helilooja ja kui kultuuriministeerium teost ei osta, siis vabakutseline helilooja honorari ei saa. Aga rahvaste sõpruse rapsoodia loeti ideoloogiliselt õigeks teoseks sest Tormis võiks öelda tapva vaimukusega paneb asjad muusikas paika ja igaüks, kes teosesse vaatab, saab sellest isemoodi aru. Natukene utreeritult öeldes, selle teose mõte oli vene asi on kõige suurem asi. Tolleaegsele EKP Keskkomitee hindajatele tundus see idee väga sobiv. Ja saalisviibijad leidsid selle ka õige olevat. Aga tuletan veel meelde, et 82. aastal kirjutatud Tormise poolt ka mõtisklusi leeniniga ja selle teose esituse keelas Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee ära. Põhjendusega et tormis on kasutanud Lenini ebaõnnestunud tekste. Peab ütlema, see tekitas 82. aastal üsna iseäralikke tundmuseid, kui Eestimaa kommunistlik partei hindab Lenini teoseid ebaõnnestunuks. Igal juhul need mõtisklused leeminiga tulid ettekandele olles viis aastat hiljem sellel kuulsal kontserdil, mis oli Tormise autorikontsert pealkirja all alguses oli sõna. Ja seal kanti siis ette nii Runneli laulud kui ka mõtisklusi Leniniga 87. aastal, 20. märtsil ja veel mitu korda edasi, nii selles Kirjanike maja musta laega saalis kui ka Eestimaa teistes saalides. Neid teoseid enam keegi ära keelama ei tulnud. Sest neil päevil teatas väga tähtis ajaleht Moskvas, et seltsimees Veljo Riho poeg tormisele on antud Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetus ja see pani ilmselt karistajate jaoks helilooja peale nagu kaitsekilbi. Aga see on kõik taust. Helletused on kirjutatud õe mälestuseks. Talvi oli jõe nimi ja Talvi lahkus elavate hulgast septembris 1982. Selle teose kohta nagu ka mõned teise kohta olen ma kuulnud helilooja suust ütlemist. Ma kirjutasin selle tunde endast välja. Kunstniku ainuke viis oma emotsioonidest eriti kurnavatest emotsioonidest vabaks saada. Kirjutada see emotsioon teosesse. Veljo Tormis Helletused. Eesti rahvusmeeskoor, solist Haile assoni, dirigent Ants Soots. Kuulsite saadet sarjast järjehoidja stuudios oli muusikateadlane Tiia Järg. Saade on järelkuulatav. Klassikaraadio kodulehel.