Tõtt-öelda, viimasel ajal väga vähe kirjutan luuletusi, sest kes veel ei ole, igaühel tuleb, eks ole, ja kes on juba kaugelt üle selle siis võib-olla mäletavad, milline on olla kolmekümneaastane seal tõepoolest teatud juhtudel võrdlemisi ränk aeg ja pole kusagil muidugi öeldud, et eluaeg luuletatakse minu vabavärsid näiteks on kirjutamata see kui peaks juhtuma, et tuleb veel ette. Siis eelmisi ilminguid võib käsitleda kui teatud eel luuletamist, selleks, et tohtide asuda vabavärsi juurde. Selleks peab mingil määral luulet dama, luuletanud, olema, vabavärsi harrastada, lihtsalt temas peitub mingi tohutu oht ja samas eks ole paremad, nendest on palju võimsamad kui see keelemasinast kantud. Küllaltki ladus Riinbers. Mul on kohutavalt palju küsimusi, mis on minule esitatud. Ja enamusele vastamiseks peab kasutama neid lihtsaid vormeleid, tahan, ei taha, meeldib, ei meeldi. Ei tea, tean, ja muidugi mõnedele ma jätan vastamata. Siis vastavalt küsija näeb, et ma ei ole sellega toime tulnud. Ja veel üks asi, et küsimuste pinnalt võib enda jaoks ikka teha küllalt põhja põhjalikke Kiisegi järeldusi küsijate meelelaadi ja vaimsuse ja selle õhustiku kohta. Siin on jah, mõned niisugused väiksed vastuolud, ma tabasin neist kõige šokeeriv oma, mis läheb selle veidi deklaratiivse, vanade austamise luuletusega kaunikesti kokku. Siin nimelt on üks küsimus vahel, see ei ole mingi etteheide, aga lihtsalt noh mida te arvate tänaste noorte sulud kuni 20 aastat ja tänaste vanade 40 kuni 60 kohta, tähendab ühesõnaga, see inimese elu hea lõplikus mind kaunis masendavalt kuidagi 60-ga nagu et et mis siis tuleb, aga et seda elu ilusamat võib-olla, et isegi ilusamat osa nagu, mis järgneb pärast kuuekümnendat eluaastat? Ma ei julge oma mõnele vanale tuttavale või sugulasele või nagu lausa öeldakse, et tema vanus on ammu möödas või inimene on ennast ikka ise veel vanaks inimeseks pidanud ja, või kasvõi raugakse käiga vanusepiir on kinni, nii et see on noh, siin maal sedasorti nihukesi, lähenemisvigu või, või kuidagi jaotusi ja kastitamisi selles võib ikkagi nähtub, et me oleme, kõik, võib väga paljud väga konservatiivsed ja kuidas nimi Jüri Üdi, kas selle nimel on mingit mingi tähendus? Sündis tuli pähe, on küll tähendus. Kuidas sündis loomingulise töö huvi ja millal, kas mäletate oma esimest luuletust, kas saaksite selle ette lugeda, kuidas te nüüd suhtute oma esimestesse luuletustes saan küll ühed esimestest luuletustest ette lugeda. Need Ma olen trükkinud selles kogus, nad ei kujuta endast, et midagi muud, kui et ma olen mõned komavead ära parandanud, nad olid muidu korrektselt kirjutatud trükitähtedega ja nüüd ma leidsin ühest vihikust ja siis ütleme, luuletus valikkogus, kes On juhtunud märkama pealkirjaga 1954, kus ma esitan oma õnnemudeli või oma kujutluse sellest, milline on minu arvates ideaalne elu ja selline minu jaoks, kus on nädalas kord seapraad ja ja ühiskorteritingimusi kajastav, neil oli see reede vann ja nii edasi ja nii edasi. See on ära trükitud. Ja tõesti kannab nüüd kirjutamisaeg on, on ühtlasi pealkiri aasta ja samast ajast ka selle brošüüri viimane luuletus. Seda ei saa teadlikuks luuletamiseks muidugi selle sõna selles tähenduses pidada. Üks kujund kokku kogemata hiljem Tarkovski poolt vändatud filmiga, kus kuur põles ja kohutav vihmasadu oli. Üks mees läheb kodust välja ja välk lööb ta peast läbi. Ei mäleta, mida ma olen sellega mõelnud, ma ei tea, võib-olla midagi niisugust, jah, et äkiline emotsioon või midagi tuli meelde või või ma ei tea, või sünnitõuge või mai tea, ürgse kodu läheb põlema. Lilleke on viltu, leinakask on murdumas, mets põleb, vihma sajab. Ühesõnaga see põlemise ja sadam sadamise, niisukene kahesusse. See on siin ka sees ja kalduvus nukrutsemisele vist kah peaks siin kuidagiviisi avalduma, puudutas esimesi luuletusi, kuidas valmivad luuletused, mis sunnib teid kirjutama, kas kardate tühja paberilehte, kas kirjutada palju sahtlis? Tants on kohutavalt kohutav kvantiteet on küll, on küsimusi ja see on elutöö, tähendab, sellest võikski kirjutada tõesti tõsine inimene, kes kirjanik võiks, võiks sellega midagi peale hakata lausa. Aga, ja ega neile küsimustele vastust ei, ei ole, peaaegu enam enamikule ühel tasandil on, aga see on, see on sama triviaalne nagu kõik, mida ma siiamaani olen rääkinud ja ja tuleb lihtsalt vabandust paluda, et midagi niisugust erilist ja kummalist ja, ja lausa ennekuulmatut ei ole ja ei saagi olema. Kas on võimalik ennast sundida luuletust kirjutama? Kes või mis teid inspireerib? Päris müstiline nendega tegeleda muidugi, ja ega ma seda tagasi kellelegi ei anna, ma siin on mõned asjad. Korrigeerivad vägagi. Aga. Kas igast teie luuletuses on tark iva sees või kirjutada ka lihtsalt sõnamänguks? No mis sa naerad siis mustvalgel? Kindlasti ei ole, enamuses ei ole tarka iva siis ei, see on päris tõsi, tähendab Nestor ratsionaalsete? Jah, aga see on meeldiv, kui, kui ka keegi natukene üritab lahata ja kellele adresseeriti oma luuletused missugustele ja mis ealistele inimestele. No jälle see hea kompleks tähendab, tuleb vanamuttidele hästi vanadele inimestele, sest kui 71. aastal ilmus kogu pealkirjaga detsember, siis üks kuskil põlva taga või kuskil üks 89 aastane vanadaam. No ja nii, et see vana naine siis sai luubiga lugeda neid suur luup, kummist perega ja niisugune siis sai lugeda ja, ja just see, kes ületab selle 60. eluaasta piiri, kus see vanus maha märgitud ja see nagu isegi ütles väga olulisi kriitilisi märkusi ja talle mõni luuletus täitsa meeldis. Nii et see vanusevanuse jamps, jah, see on vist kuidagi nagu meie kultuuri atmosfäärile oluline või. Sest et. Ma olen tähele pannud seda lugeja teadvust lõksu püüda tahtvat viga paljudes pöördumistes kus ilmselt sihilikult on kirjutatud sisse endast veel noorema põlvkonna kohta käiv märkused sellest nagu üldse ei maksa eriti rääkida, et see on noh see on täitsa ei või see on noh, ühesõnaga see disko-teksa ja. Ja mida te taotlete oma luulega, kas lihtsalt avaldada ennast või parandada maailma? Eino ja ei, tõesti maa, Elmo nüüd ei ole võimalik parandada? Ei maailma on võimalik parandada ikka? Jaa, on küll, ma eksisin lihtsalt, nii, ma siis jagan ka oma köögipoolt, sest muidu oleks see kohtumine mõttetu. Ilmselt nii, ma saan sellest aru. Keda te peate parimaks parimateks luuletajateks Eestis, keda mujal kiin on jälle ainult niisugune. Kitsalt isiklik meeldimise järjekord tuleb kõne alla. Ja Under ja siis liiv. Rohkem kui mõned Liivi luuletused meeldivad mulle tema mõned filosoofilised pöördumised, tõenäoliselt peaaegu kõik eesti kirjutatud luule on mõju jälgi jätnud, aga aga konkreetselt jah, mingil ajal oli Heiti Talvik tuli kõne alla. Under tuli kõne alla vahest isegi vahest isegi Eino Leino, mingil määral. Aga eeskujuna lihtsalt sellest tänapäeva elavate inimeste puhul peaks nimetama Jaan Kaplinski Hando Runneli mõistagi ja Viivi Luike mõistagi lihtsalt refrääni pärast ütlesin seda mõista ka kolm niisugust rohkem või vähem üheealist inimest mingisuguseid kokkupuuteid ja elemente on, mis ühendavad E ja mõjutusi. Jah. Vot ma saan iseendalt ka mõningaid mõjutusi, tegelikult. Ja ja siis peab ära nimetama, et nii-öelda endast, nooremate luuletajate loomingust ma olen saanud mõjutusi. Nii et mitte ei mõjuta see olnu vanem targem, vaid see. See on jah, mis nagu ees on. Kas teil on oma luuletuste hulgas lemmikuid? Kui on, siis miks ja missugused palume, lugege need ette. No see on osaliselt juba vastad, vastatud küsimus, kas pean ma mingi toonimuutuse tegema või? Ahah? Jaa, kas teie arvates Eesti luules oleks tühi koht, kui teid poleks? Ei jaa, muidugi selle koha seal oleks tühi, eks ole, aga ei, pilt oleks vaesem lihtsalt. Noh. Jah, kindlasti. Mina nimelt ei saa ilma dramaturgiat ilma reziita ilma suure müüdita väljas käia, tähendab, ma oleks mul mingi hunnik numbreid, mida ma oleks tulnud esitama. Uht, näitlejalikud läbi komponeeritud, siin on need kohad, teised tähendab tulla tulla inimeste ette esinema, kes. Palun, saage must aru, sest Gorki raamatukogu kutsus mind ma ise ei pressinud seda võimalust tõepoolest ja. Ja siis ma poidlesine, ajasin vastu küll ja ei valetanud kordagi, et mul on midagi viga või, aga tõesti, mul oli etenduse nii palju igasuguseid. Aga meeldiv on muidugi, muidugi on meeldiv. Aga mul on kogu aeg selline tunne, et emotsioonitamise vastu ma küll kõigiti olen sellega mänglemise ja selle domineerimise vastu, aga aga mida aasta edasi, seda vähemaks jääb öelda. Aga mul on kalduvus häid raamatuid meelde jätta. Nagu et neid on vähe küll, mida ma ikka taas ja taas ja taas mõni hakkab kohe täitsa meelde jääma. Mõned mõned kohad, mõned lõigud, mõned asjad ja. Kummaline juhtum elust eile bussis, ütle mulle keegi. Avangard, istlik kunstnik ütleb et hakkas lugema uuesti stepihunti ja teadet ja helistan ühele teisele mehele enam-vähem ühevanused. Inimesed ja tema oli hakanud uuesti lugema. Ja siis mina võtsin eile riiulist välja ja hakkasin ka lugema. Ja siis vaatasin neid ilmumisaegseid eestikeelset, ma mõtlen, keeli ei oska ja siis vaatasin ilmumisaegseid alla, kriipsutasin. Oh sa püha jumal. Mõni aastake möödas ja köik see aktsienditeised elude meiega hulle asju. Nii et luuletuste hulgas lemmikuid ei ole. Kas teie arvates tühi koht oleks küll? Kas te olete kindel, et teil on teistele öelda nii oluliste Teie luule on neile vajalik? Ei ole kindel? Ei ole. Või ei huvita see teid üldse huvitab küll ja ilmselt raamatuid ei võta kellelgilt aega, neid võib trükkida ja meie, ma ei ole seda paberit nii palju kulutanud ka midagi. Kas on võimalik teadlikult eesmärgistada loometööd, näiteks ühendamine rahvale? Ma ei tea seda. Tähendab, mis puutub minu edasist loomingulisi väljavaatesse, ma ei ole kunagi süsteemselt midagi kirjutanud ja nüüd võib-olla tuleb selline aeg siis ma veidikene mõte, nagu sinnapoole kisub ja loomulikult kunagi lavastada midagi. Mis osa on üldse luulel teie elus, sellele on kaudselt vastatud juba. Ilmselt luuletajale rohkem vähem on luulel elus võrdlemisi tähtis osa. Kas on olemas mingi aeg, millal luuletuste kirjutamine tuleks lõpetada, kui see oleks praegu, mida tahaksite öelda viimase reaga? Niisugused. Nii paljudele lugejatele ei meeldi teie luulelaad, nad ei võta teie luulet lihtsalt vastu. Tekib küsimus, kust küsija seda teab? Ta peaks enda nimel rääkima, et mina ei võta vastu ja mulle aga kindlasti on. Kas see häirib teid? Noh? Kas tagasiside luule autorile on vajalik, on küll vajalik. Ma valisin siiatulekuks mõne pöördumise. See ei taotle olla kirjandus. Ta on lihtsalt mõned laused.