Kaheportaal ja Kristjan Port Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaaris Kristjan Port eesti folklooris elab ahjualune Juhan Kunderi õõnestus püüda mehikese elust fragment samanimelisse muistendist. Lugu algab, kui mõisa herra käskis koka head sööki keeta. Seisis suur katelt tulel, kust teab mitmetalle liha sees varises kokistus Katlejaise ohutust tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda, sest väike mehike välja küsib. Armas sõber, anna mulle ka natuke hüva rooga maitsta. Kõht mul tühi ja südame vesine nagu kalapüüdjal. Ei tohi anda vastaskokk isegi suur pere ootamas. Aganad, tilgake leent, kipalus, veike mehike uuesti. No võta siis peale, ütles koki, andis mehiklasele kulbitäieleent kätte, aga kuid kuldmehikese käes oli, sõida silmapilk terve paja tühjaks ja kadus siis jälle ahju olla ära. Loo moraal paistab esialgu kirjeldavat lõputu isu kaklusest ja lihtsameelsusest. Ahjualune käib veel mitmel korral kukal unimas. Igal korral õnnestub tal kokk pehmeks rääkida. Arusaadaval põhjusel nälga kannatav mõisahärra laseb vaese mehe töölt lahti. Õpetlikku jutustused, teema kontuure võib ära tunda 2014 kuuendast aastast Microsofti peadirektori ametit pidava Satjana Della hiljuti ajakirjandusele avaldatud viis joonis. Maailma tippu siit ettevõtte juhi arusaami järgmise 10 aasta suundumustest väärib kuulata samas soovi korral tulevikukirjeldused tembeldada juga muinasjuttudeks sest need pole enamat unistuste ja oletuste segust. Kuigi Microsofti suurus ettevõtte puhul võiks igaks juhuks arvestada USA Kuueteistkümnendal presidendi Abraham Lincolni mõtet, et parim viis tuleviku ennustamiseks on selle loomine. Satjana Della ennustuste usutavuse poolt räägivad mitmed asjaolud. Suurtel firmadel on palju kaotada ja sellest tulenevalt on neil väikestest ettevõtetest surve ise tulevikku luues ellujäämist garanteerida. Suuruses peitub suurte tegude võimekus. Nad Ella ja tema targad nõuandjad on kindlasti lähiaastate arenguid korralikult analüüsinud ning vaevalt et börsifirma juht püüaks teadlikult rahvast hullutada ja eksitada. Loetletud positiivselt õnnestub ja seda eriti just Microsofti puhul. Rida varasemaid mastaapseid möödapanekuid. Firma ei näinud ette interneti kasvu. Astus ämbrisse, nokia ostuga magasin maha sotsiaalmeediaotsingumootori arenguid ennustas Apple'i kadumist koos oma mobiiltelefoniga ning paljud torgivad neid tänaseni kunagisel arvuteid rahuldava, 640 kilobaidi mäluvajaduse ennustuse pärast. Samas aga ei tasu eksimust kanda kasudesse juhul, kui neist õpitakse teinekord öeldaksegi, et tehtud viga ei ostaks. Aga ma kaineks. Nadela kirjeldab järgmise dekaadi alustades umbes kümneaastased tagasivaadetega. Ta iseloomustab möödaniku lõputu ja täitmatu tarbimise perioodina. Inimesed ostsid rohkem kaupu kui kunagi varem. Surfasin. Rekordiliselt kleebis uueks normaalsuseks muutus nõndanimetatud Pentium Washington ehk seriaalide rake vaatamine ja nii edasi. Järelikult pidi keegi kõike tarbitud rooma. Millest meenub ahjualuse Jacoca lugu, milles elanikkond on ahjualuse rollis. Nadela hinnangul aga algab uus periood, kui osa senistest tarbijatest asuvad ise looma kusjuures mitte üksi Bloogiabloogia tehes vaid üheskoos. Ta toob näitena arvutimängijaid. Paljud neist on digitaalsed ahjualused, kes võiksid lõputult mängida, isegi kui alguses lubavad kõigest vaid natukene proovida. Viimasel ajal võib märgata mängijate ühisel platvormil Discord arenevat kogukondlikku loomingulisust. Sarnaste algatuste signaale leidub sotsiaalmeedias ja ilmselt mujalgi, kui vaid oskaks märgata. Sest isegi kirjutatud zoomi laadsetest keskkondadest toimub kollektiivne, mine ehk inimesi harjutatakse üheskoos tegema ja nii edasi. Siinkohal vajab täpsustamist, et Microsoft on ostmas mainitud diskoordi keskkonda kuulduste järgi 10 miljardi dollari eest, kuigi ettevõtte väärtuseks hinnatakse umbes seitse miljardit. Ilusa jutu asemelisega rahaga hääletamine suurendab nodella ennustuste kaalukust. Kas ka usutavust? Microsoft on oluline pilveteenuse pakkuja. Mille kasulikkus kasvab koos kollektiivse virtuaalse ühistöö ja grupiviisilise loomingulisuse tärkamisega. Antud näite järgi ongi siis firma võib-olla tõesti tulevikku pigem tegemas kui oletamas. Kokkuvõtlikult võiks uskuda. Inimkonnal saab kasvõi ajutiselt tarbimisest isu täis ja neid motiveerib soov midagi luua. See ei pea olema palgad, kuna kasvav osa elu masinlikumast pingutusest paistab siirduvat robotitele. Inimestes on rohkesti kasutamata potentsiaali, midagi, mida rutiinne töö võist tagasi hoida. Järsku jõuame oma loos ahju oluse jutustuse järku kui ablast tegelane annab vallandatud kokale lahkumiskingitusena karbikese ja ütleb. Säh, sõber, siin on su heade Uuest palka. Kui sul midagi tarvis on, siis koputa Aga nimetuse sõrmega karbi kaane peale ja nimeta oma soovi. Kokk võttis karbikese, koputas nimetissõrmega kaane peale ja lisas juurde. Leivakotikäijale kohe leivakott väljas. Kop laskis veel mitu asja karbikese. Kuula varasemaid portaale. L2.