Tartu kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann loetleb, et näitus saalis ei saa täna kunstiteoste säilitamiseks vajaliku õhuniiskust tagada. Viltuse maja kitsad trepid piiravad ratastoolis inimeste ligipääsu ning suuremat kunstiteosed ei mahu lihtsalt näitus saali uksest sisse. Meil on galeriid umbes 575 ruutmeetrit ja kui nüüd võrrelda, siis on umbes pool sellisest ERMi või kumu sellest suurest vahetuvate näituste saalist 1000 tundub väga suur number, aga tegelikult on täiesti standartne, et ütleme, et korralik püsiekspositsioon vajaks umbes 1000 ruutmeetri suurust saali ja, ja teine sama suur ala oleks tarvilik vahetavate näituste jaoks, et pakkuda siis sellist mitmekesist põnevat programmivalikut, kodu- ja välismaisest kunstist. Lisaks ütleb Hoffman, on ka erialane raamatukogu ja arhiiv, millele peavad külastajad ligi pääsema. Veel on ka vaja muuseumi telgitaguse jaoks tööruume. Nii on Hoffmanni sõnul selge, et ainus võimalus on ehitada uus hoone. Teadlased on teinud, ma arvan, viimase 100 aasta jooksul revolutsioonist töödes arusaam, kuidas ja mida on vaja selleks, et kunstiteoseid õigesti näidata, et see on muutunud ja selleks tuleb ehitada spetsiaalsed ruumid. Praegu raadi hoiustatud Eesti suuruselt teist kunstikogu uude hoonesse Hoffmann mahutada ei loodagi. Pikemas perspektiivis on riigil plaanis ehitada Põhja- ja Lõuna-Eestisse ehishaiglad ja sinna siis peaksid minema ka meie kogud, seni peaks jääma siis meie kogud raadi sinna hoidlatesse. Tartu linnaraamatukogu direktor Krõõt Kaljuste munk kurdab, et praeguse maja killustatud väiksed ruumid ei anna võimalust leida külastajatele aja veetmiseks või töötamiseks ruumi. Lisaks ei mahukogud nii ära, et neile saaks lugejad ise ligi. Eestikeelse ilukirjanduse saalis on avariiulitel ainult üks neljandik meie olemasolevatest raamatutest siis eestikeelsest ilukirjandusest ja kolm neljandikku on praegu sellistel poolkorrustel ja töötajad peavad siis päeva jooksul läbi maja jooksma, sinna kogu aeg raamatuid tooma. Oleme nagu kodu toodanud mitu aastakümmet seda uuema aja tulekut. Ja tänu sellele on ka suuremad remonditööd kõik kõrvale jäetud, et kohe-kohe tuleb uus maja. Et näiteks praegusel koroona ajal on väga murettekitav, et meil majas puut täielikult ventilatsioon. Kokkuvõtvalt ütleb Kaljuste, Monk oleks vaja kuskil kuus kuni 7000 ruutmeetrit ruumi. Kaljuste munki, Hoffmann mõlemad eelistavad oma asutused ühe katuse alla tuua. Hoffmann seletab, et nii saaks ka ruumi kokku hoida. Kui on sihuke multifunktsionaalne hoone, siis seal on ka ühised tööruumid raamatukogudele mõlemale, siis lugemissaalid on võib-olla ühised garderoob ja muud sellised funktsioonid, et tegelikult see on ülimõistlik, ressursikasutus, optimaalne lähenemine, kuidas tegelikult mitme asutuse probleemid lahendada niimoodi, et, et saakski just kuidagi mõistlikult seda teha.