Puitpanevad alla Kristel Aaslaid ja Kethi Uibomägi. Tere hommikust, kallis raadiokuulaja. Ohoo. Ohoo, mina tahaks kohe öelda, kevad käes, kevad käes. Lehelehti muudkui langeb. Aga meil on täna lehti muudkui ei lange, vaid tekib juurde pungad, viljuvad pungad, viljuvad ja kõrre. Kõlab väga kaua jaurad, siis ma pungansu viljad ära ja mina ütlen, et siin saunalaval peabki, meil on vaja neid viljunud vihalehtede oksi, et siin ikkagi verbaalselt piitsa anda, kusjuures samal ajal, kui me salvestame, me teeme ka esimest korda instagrami laivi, aga see laiv on juba ära olnud selle nendele, kes praegu laivi vaatavad, nende jaoks käib praegu, see on olevik. Aga meie räägime tulevikku ja kui te seda kuulate, siis oli juba minevik ja mina olen üldse praegu soojal maal puhkamas. Ja mina ei tea, kus ma olen, aga kindlasti kuskil mujal. Ühesõnaga, meil on siis järjekordne saate eetris, selle nimi on naiste saun, MINA, OLEN Kristel Aaslaid ja mina olen keti Uibomägi, sest tuli välja kristallilt, oli üks, üks tuttav teleinimene küsinud, kellega sa seda saadet koos teed, et sest me unustasime oma nimed öelda, ehk siis keti Kristel. Keka KEK keka Grerr. Ühesõnaga jah, ja meie oleme nüüd siin ja meie teeme saadet ja tegelikult võib-olla sulle tundub, et me täna oleme täiesti lappes ja fokusseerimata ei ole, meil on täna väga põnev teema, meil on, meil on vaja arutada selliseid asju, nagu seda on valetamine valetamine, vale valeinformatsioon, eks näis, kui kaugele me niimoodi otsapidi jõuame selle teemaga. Meil on ka esimesed küsimused tulnud, et siia, siia, meile, millele me ka vaatame, kas jooksvalt vastame või siis saate. Lõpuks vastame igal juhul küsimused, mis täna laivis tulevad, need saavad Nendele vastu ja ja ma tahan seda ka öelda, et nagu kõige juustu sama lause, mida iial võiks öelda, valel on lühikesed jalad. Ja Kristel, kas minu jalad on pikemad või sinu jalad on pikk, mul on jube lühikese on valeliku mullal lühikesed Tõntsid jalad. Midagi ei ole teha, loodus on oma sõna öelnud, ma olen täiesti vale ja ma proovin psühholoogiliselt sellest üle, aga ka valelikke jalgadega saab ennast hästi tunda. Tead, mul oli üks mõte, et, et et, et ma lasen ühe loo, aga ma nüüd täiesti hiilgood ütlesid sa hea, aga tead ma teen täieliku muutuse ja ma panen meile esimeseks looks kuradi saare loo. Valel on kaunid jalad. See on nii hea lugu. See on tõesti hea lugu. Aga me ei Peeii iga sõrme alla kasvuello muuda käest võlakoormat enda kanda. Ah meile kõigest väest. Saun novot haisvate valede jalgadega täielikult suhestunud. Tegelikult ei, tegelikult ma üks päev just küsisin Mattiase käest, palun, nuusutades mul on okei. Kristel, palun, said Einseln, tegin küll, sest ta on palunud mul enda omasid nuusutada ja minu arust on see hea suhte alus. Kui sa hea meelega nuusata teise inimese varbaid, ütled talle, ma ei tea, tundub nagu OK, minu arust ei ole midagi valesti. Appi, see on lihtsalt uskumatu. Praegu mulle meeldib siis pead, sa oled nii vabameelne. Tead, minul on selline jaota praegu niimoodi, et ma ei hakka valetama, tema ka, aga mulle see lõhnateema on täiesti näiteks, ma tunnen kaugele ära. Ütleme, meil on ka praegu siin, ma ei tea, kaks meetrit, kolm meetrit vahet, kaugel sa oled seal teisel pool lauda ja kui kellelgi peaksid jalad haisema, saad aru, see on niisugune läbi lõikama ka ja mul on täiesti niimoodi, et ma ei suuda, mul tuleb nagu need kanana. Ja seesama põhjus, miks ma oma partnerile lasen nuusutada mõnikord ja temalased mul, et me saaks ära hoida sotsiaalsemat olukordades seda, et kellegi teiega ise või kui ma saan talle öelda, kuule ja siis ta teab, arvestada edaspidi. Või nagu alles ütleme, suhe sellised värskemas faasis on ju, no mõtlen, mina ka oma oma kihlatule, mulle meeldib kihlatel oma tulevase abikaasale. Et, et mina ikkagi ka olen see, kes ikkagi peseb tema sokid, tema riided panevad välja tema jalad ja kusjuures, ja et selles mõttes, et see on väga-väga mõnus ja tore tegevus, et kui on nagu vann, onju, et oma kaaslane mõnusasti nagu masseerida puhtaks pesta, kui tal on väsinud päev hea meelega teen jalamassaaži ka mees peab käima ka pediküüri, siis ma ütlen ausalt, et seda võiks ka nagu meestele suunata, et et see on ka neile nagu mõnusad, võib-olla kardavad seda. Aga ongi, kui on ilusasti minu meelest, temal on küll nagu hästi tal on noh, käibki pediküüri, väga mõnus, selline nahk ja kõik, eks ole, ega ta väga spordipoiss ka pole, on ju, ega mingi raske töö tegija noh, mis kontsakingi ka ei kanna, onju. Aga aga tasub, tasub selles mõttes hästi ausalt nagu öelda või et kuule tüüp, et sul on nagu sokid augulised või nagu selles mõttes tubli, Kristel. Ei no selles. No see on ikkagi nagu aitame ikka 11 välja igas olukorras. Aga kui näiteks suu haiseb, seda me kontrollime ka üksteisele, kuidas te kontrollite valetad ka vahepeal talle või? Ei haise? Ei valeta. Aga ma ütlen, et ma olen aru saanud, et üks asi, mis on, on see, et vaata, kui inimesed omavahel sobivad kokku mingisugusel natuke teisel tasemel, kui lihtsalt nagu see, et issand, nii tore on koos aega veeta vaid nagu kuidas siis öelda mingi muide evolutsiooniliselt või midagi niisugust. Siis on ju näiteks on ju öeldud seda, et, et mees, kelle higilõhna, kes kui sulle higi lõhn meeldib, et siis te olete nagu saate paremaid järglasi sihuksesed ja mul on vahepeal selline tunne, et mõnikord nagu, et on veits nagu mingi tör aga nagu, et, et nagu mind ei häiri ja siis ma pean ütlema, et ma ei saa nagu, ma ei saa päris täpselt aru, saad aru, mis ma mõtlen. Et sa nagu, et ma ei tee, et ma ei oska nagu vahet teha, et nagu mul on see okei, aga võib-olla mõnda teist võib häirida ja siis vastupidi ka, et ma arvan, et mõnikord on, ma ei tea, miks suuga nagu on nii sihukesi huvitav, mina selliseid asju üldse varrega, valeta mul on nii kohe ei, ma ei varja kohe, et nagu linnuhommikul just, eriti kui, kui ka nagu see käib ära ja sa tunned mingi õlu sisse ja sa juba kiiremini, kui muidu oleks. Katsul meenub, kas sul on mingi viimane vale, meil tuli kliendi küsimus, meil tuli vaatajaküsimus sellaariumilt, et teil, mis on selline suur vale, mis sa viimati tegid, aga ma nüüd küsin natuke väikese värskenduse juurde, et mis on viimane valemisse matisele tegid. Viimane valemis on mõte, seda rääkis. Minu arust see oli midagi seotud sellega, et ma pidin midagi tegema ja siis ta küsis, et kas ma tegin. Ja siis ma ütlesin ja tegin. Ja siis tükk aega mõtlesin, et mis asi see täpsemalt oli, sest et see oli kuidagi sihuke me mäletame, siis oli, aga ta küsis niimoodi täpselt nõnda, et et nagu. Mul läks veits aega, et aru saada üldse, mida ta. Aga siis, ja siis ma ja siis ma nagu kuidagi sihuke. Ja ma tegin küll seda ja siis kähku tegin ära ja siis lootsin, et siukseid väikseid Kiiret pole nagu noh, väike valge vale ja ei ole, no mina, minul on, minul on õnneks või kahjuks see, et ma ei saa üldse nagu valetada isegi siukseid, väikseid valgeid asju. Muidugi ma ei unustanud seda asja ära, et sellepärast, et ta saab kohe aru ja teab kõike. Isegi mitte vaata nüüd ongi see, et mis on valetamine, mis varjamine, mis on petmine, mis on unustamine, et, et võib-olla meil ongi sellised asjad, et. Mulle tundub, tema arvates on see nagu näiteks, et miks sa varjad moest sellist asja ja mul on mingi, ma ei ole varjanud, et ma unustasin lihtsalt sulle öelda selle asja on ju, et kuna tema näeb ja teab kõiki asju nagunii, siis parem on, et kõike võib teha kõike selles mõttes mitte kõiki, vaid teha, et päris noh, ei lähe kellegi teisega petma, aga nagu hästi sellist läbipaistvat suhtlust, et, et kõik On okei rääkida. Aga ma olen jah jätnud nagu mingisuguseid asju rääkimata, sest et et kas pole olnud sellist sobivat hetke või, või midagi sellist või siis et et mingeid siukseid asju näiteks, et et mingit teadet sõbrannadega, et lähen välja või noh, saan kokku on ja et siis noh, muidugi ma annan teada, mis kell ma jõuan, aga noh, kui ma jõuan nagu mingi noh, ma olen öelnud, et ta mulle on juba takso ees, tegelikult ma veel nagu noh ei plaani sealt veel kohe liikuma hakata, mingeid selliseid asju, aga üks vale, millest tuli jama ka, ma mäletan, ma olin väike. See oli siuke pull, ma räägin sulle, Kristjan, võib-olla sul assotsieerub midagi. Oli niimoodi, et ema-isa läksid Tartusse, me elasime siis Valgas läksid Tartusse ostma Žiguli, ehk siis oli auto Apgreid, varem oli meil mosse, nüüd tuli Žiguli punane Žiguli leopardinahkset istmetega ja siis ma ei mäleta, mis see aasta oli, mina olin ikka jumala käblike kingist seitsmene, midagi sellist kuuene, koolis juba käisin, aga noh, hästi alguses ja talv oli ja siis jätsid meid mammaga koju mammalonniga. Mamma oli selline tädi, et siis meil oli juba arvuti kodus ka ja et see klõps siis seal neid soliteri vaata kaardimängu arvutis mängida ja tema, ega ta ei viitsinud, lapsed laudos, lapsed lähevad õue, mis seal hoovi peal siis on ju maja ja aed, onju. Ja siis me õega läksime, mul õde oli ka selline sihuke korralik agitaator. Ta on jäära tähtkujus sihuke korralik korraldaja ja, ja siis oli. Ta on vaja ronida naabrite garaaži katusele, ronisime naabrite garaaži katusele ja õdesid balla hüppe malla õprusa ees ja ma olin sihuke ei, ma julgen, ma olin selles mõttes mainige, sihuke häda hakkas olnud, et võib-olla mu õde ongi mind treeninud sellest, et majandus ei kulge, aga kuna mul ei jäänud muud võimalust, see oli niisugune nagu davai, sa pead tegema, et oligi, et sul ei jää muud üle. Ja siis ma hüppasin sealt garaaži katuselt muidugi alla, no mis siis juhtub kui katuselt alla, vot nagu ja veel niimoodi, et ma loll hüppasin nagu vastu jääd niimoodi, et ma väänasin täiega jala välja, et mul murdu nagu ei olnud, aga ma olen nagu hullult ühesõnaga, ma ei noh, ühesõnaga lonkasin täiega. Ja õde hüppas järgi, aga no tal oli kaks aastat rohkem mõistust peas, ei hüpanud muidugi mitte vastu maad, Vaids hüppas lumehange, vaata. Pehmem kukkumine. Ja siis tuleb mammalanni, ütleb, et saad aru, et aga emmele issile, kui koju tulevad, ütled, et lihtsalt libisesid. Ei ütle, et naabri garaaži katusele ronisid alla hüppasid, okei, no ja siis me läksime sugulastele külla, uut autot vaja näidata. Noh, ja tädipoegadele, siis mina loomulikult tädipoegadele ütlesin, mis libisesin alla teed garaaži katuselt hüppasin alla, no sellist suurt ego asja ise liipasin oma jalge seal niimoodi ei saanud, ei saanud, ei saanud. Ja siis oli selline momente, aga vanemad kõik teadsid nagu libisesin. Ja see oli selline moment, et ma mäletan, et meil oli siuke hästi pikk Mayama, jalutasin sealt majast läbi nagu vetsu poole. Ikka välikäimla, jalutasin vetsu poole. Tahtsin, et mu tädi, mu ristiema, niukene, vaene ketukene küll, kuidas ta nii hullusti seal aiast libiseb, kuidas siis muse tädipoeg tuli, järeldus, mis libises, ta hüppas naabri garaaži katuselt alla. Mäletan nagu, sest mina läksin just välja, mõtlesin oigaadis, ma kükitasin seal külmas välikäimlast. Jumala kaua ma julgenud tuppa minna, mõtlesin appi, kõik teavad nüüd nagu kõik teavad, nüüd. Ja siis ma läksin, ma olingi Rasmani mingi pool tundi või tund aega seal väli vetsus ma julgenud tagasi minna. No ja siis, kui ma tagasi läksin, siis oligi kõik, said teada, et loomulikult hüppasin garaaži katuselt alla, onju ja siis tuligi see lause esimest korda elus ära, et valel on lühikesed jalad. Mul jäi see nagu elu lõpuni, nagu see oli nii paha tunne, sihuke paha tunne nagu tegelikult mina ju ei olnud süüdi või noh, selles mõttes sai ju laps, onju, mamma ütles ju, et ei tohi öelda, et see hoiab nagu probleeme, mina ei tea, midagi enda mammale oli noh, eks loomulikult ei saanud öelda, et kaarte mängisime hoidnud meil silma peal, eksju, mul oli väga lahe, mamma, ärge midagi valesti aru saage, superlahe puhaku ta rahus on ja kas sul on mingit sihukest pulli kama jäi ülli, meenub sulle. Et mul selle koha pealt ikka täiesti, ma ei tea, see mälu on täiesti pudru, mitte midagi, ma ei mäleta, aga ma mäletan seda, et me käisime hästi tihti ikka käisime pamas ikka kommi näppamas. Issand kui hea. Mulle meenub ja valu Issomani ilgelt pätt ja kaabakas. Ja meil oli ikka väga tihti oli, oli selline keegi ju oli siis nagu nii-öelda vaatasid, et keegi tuppa ei tuleks. Siis teine komando oli siis selle eest, et kommi saaks ja siis nii edasi, et see oli nagu küll. Et, et vanaemal on nagu vanaisal, ei tohtinud öelda ometigi, et, et noh, Me tahtsime natuke rohkem kommi kui peale õhtusööki siukest kahte kommimoon ei ole, muidugi sai ka seda, et osadele sai rohkem seal Sachermacherit tehtud ja aga, aga niisugust suurt, sellist siukest lahe lahedat valetust süü see on hea küsimus, sa pead veel rääkima, ma ei mul meelel kommid ja küpsised, ma isegi aru, ma olen vist kõik nagu pätlased väiksena nagu ära teinud, ma olen ikka tõsine kaabakas olnud, mulle meenub nende kommide küpsistega see et meil oli niimoodi, et meile eriti kommi antud. Jälle nüüd liialdan, on ju? Anti küll, aga siis vanaemal olid jälle see mamma Lonni on ju mammale olid vaata need väikesed päikese Pakises kummi kommikusse liblikad, kas kun tigu? Ma ei tea, mis tutti kruttida ja ja oligi, et seal oli see karp tal seal puhvetikapis ja siis aga seda ei saa niimoodi, sa saad terve karbi. Ühe said, ainult siis said nagu valida, et mis värvi ja mis loomaonju, aga nagu lapsele sul on seal üks väike junn võtle, kui pisikese on ju seal midagi ja siis hakkas mingi hetk nagu hullult närvidele käima, siis me tahtsime nagu, ma ei teagi, nagu mitte kiusatav Ammatega tegi nagu tagasi teha, sest mul küpsistega praegu me tegime. Nii võtsime koera, need Pedi krõpsud ja siis ütlesime mammale, näed, küpsised, vaata, söötsime talle koeraküpsiseid sisse, valetasime, et need ei ole. Ta sõi täiega hea meelega ise intsitusimesel teiega. Ma ei tea, kas see sai nagu aru ei saanud, et ega see vist eluohtlik ei ole või nii. Aga no ilmselt mingit noh, ta ei olnud, ma arvan, et on lihtsalt mingi asi siukest nagu käki on ikka korralikult nagu tehtud, saad tehtud küll. No mulle nagu tuleb meelde pättusi või sellisega, et me meil olin, linnas olime ja siis mul olime sõbrannade sõbraga koos ja siis tema väike nende väike vend ja minu väike õde tahtsid meiega koos mängida. Siis mõtlesime, et noh, et ma tahtsin, me ei tahtnud tikkudega mängida, on ju, noh. Kuigi mu ülemus nii poolteist aastat noorem, aga noh, ikkagi piisavalt titt ja mina olen tohutu täiskasvanu, vanem tütar ja värki. Mäletan hullult tahtsid meiega mängida mingi kuuga. Lihtsalt ei. Ja nad kadusid ära kahekesi ja meil oli tükk aega oli see, et võtta kokku ennast ja enda tead, et kuulge, et kaks tükki on kuskile linna peale kaduma läinud, pisikesed ka. Aga siis lõpuks ma ei mäletagi, mismoodi me vist nagu niisugune tükk aega proovisime ise neid üles leida, aga no me olime, polnud nagu väga palju nagu vanemad. Ehk siis mingi hetk oli, lihtsalt see tuli see nagu raske ülesanne võtta, et kes nagu keset teada annab nüüd, et kuulge Ma ei tea, kas ta on kadunud kuskile ja, aga lõpuks tuligi välja, et nad olid kahekesi siis lihtsalt nagu mingisugune nad ei olnud isegi üldse kaugel, sest kunagi elasime Kuressaares suhteliselt kesklinnas. Ja siis nad olid muidugi sinna kesklinna nagu kuidas ma ütlen nagu siis kesklinna seal suurepäraselt, kes täpselt kesklinnas, kus on, praegu on kus meil kuuskonni värgid ja nad olid siis selle peal selle maa peal umbes nagu lihtsalt koserdasid ringi kahekesi, sest mee suured ei viitsinud neid endaga koos nagu sind hängida titadega. Ja, ja tegelikult me, ma arvan, et kõik saab ja päris suure šoki, et noh, kuidas vaikset. Õnneks Kuressaare pisike õudne nojah, keegi, et nendega nagu ei oleks mitte midagi seal juhtunud on ja, ja, aga isal ei ole, ütleme tol ajal ei olnud väga palju selliseid inimesi, kes oleks nagu tohutult võinud midagi korda saata nendega. Et õnneks ja üleüldse tegelikult vist on, ütleme, Eestis ka pigem on nagu võib-olla Tallinnas ja. Ma ei tea, ma arvan isegi Tartus on isegi okei, et pisemad linnad ikkagi ei ole sellist, sellist hirmu nagunii ei ole, mis Ameerikas on, sest noh, see on ajuvaba seal statistika. Aga, aga jaa sihuke noh, ja ma olen täiesti kindel, et eks enamus sellise sellises vanuses, mingis vanuses on see tittedega ei, mängitaja tited vaatavad ise, kuidas nad saavad aga mõnikord tuleb aru saada, et kõik asjad ei ole teretulnud, kõik asjad ei ole head ja kogu aeg ei saa teha nõnda, et sulle endale hea oleks. Küll aga on Terel Hainsil selline lugu, mis ütleb, et tee mis iganes tahad ise teha, et sul heal, eks Filgud. Puitpanevad alla Kristel Aaslaid Tomägi tuua Lepaphysical oli see lugu, mis me just praegu kuulasime, see oli siis minu repertuaarist valitud, et kui te, kui te teinekord karta, et, et üks on selline väga aren Piia väga poksis endavassikettibleilist. No vot, aga see hoiab ikkagi asja mitme küll ja ma ütlen, et ma ei hakka valetama, ma olen ikka muusika. Ma mul tera majandus ja, ja, ja ma olen täiesti nagu mul on, iga kordan kui ma siia salvestustele tulema mulle nagu paanika, mitte paanikaosakond jälle nagu liialdus. Vot see on nüüd hea teema tegelikult ka, kust edasi minna, et me räägime täna valetamisest ja, ja, ja siin meenutasime mõned vahvad seigad oma lapsepõlvest. Aga millal millal algab, kus on see piir, kus me tegeleme liialdamisega asjadele juurde panemisega mõtlemisega või suur sugusamaks tegema ja kus see on juba nagu valetamine, et sa valetasid või liialdasid mulle. Ja kusjuures see on väga hea küsimus, ma olen aru saanud, et viimasel ajal sedasama on mul ei tule mingeid mälestusi, asju meelde, ma ei tea, miks mulle, et järsku kõik lukus on. Aga ja mis on see liialdamise juures ja ma tunnen, et ma ei Ma ei oska nagu noh, umbes et oh, et ma nüüd räägimegi põneva loo, mida tegelikult ei juhtunud, ma ei suuda isegi nagu välja mõelda, et mis ja pigem Nad jäävad nagu vastus, et see mul ei tule meelde. Et nagu tegelikult oleks vaata, avaliku elu inimene, kes peaks olema nagu selline, mulle nii meeldib alati võtta, kui on mingit intervjuud ja mingid asjad ja sul on alati minu arust nii lähedalt nagu igasuguseid lugusid ja asjadest nagu vasakule, paremale. Mul on mingi neli lugu. Rotatsioon, eks räägin kogu aeg, et mul ei tule mitte ükski lugu ja siis ma mõtlesin, et okei, et, aga nagu kui ma peaks nagu siis mingi mõtlema välja mõned lood. Et noh, lihtsalt, et mul oleks midagi rääkida ja isegi tekitada mingisuguseid häid lugusid nagu ja kui ma alustan, nagu, et noh, et no ma ei tea, ma lihtsalt alustan kuskilt sellest, loodan, et nagu ei tule, sest ma jooksen väga kiirelt kinni ja siis lõpuks tuleb ikka selline. Ja siis ma võtsin need kindad ja ja siis mul olid need kindlad seal autost tükk aega ja siis järsku enam ei olnud. Oota, kas see oli ka mingi alguses lõppu ei ole siis khati Kristjan igast intervjuust, mis on tehtud kuskil avalikul üritusel, Kristel intervjuus ei lasta eetrisse vaata kõik need, no kuidas nagu öelda, kusjuures see on tegelikult päris oluline punktikene point, tahtsin öelda mõte, et vaata, kui meid intervjueeritakse, no mis iganes muusikaauhindade jagamised või mingid kalad on ju siis, ega ajakirjanikud või need, kes kaameratega tulevad, siis on erinevad siis meediaväljaanded, nemad otsivad ka ju, kes lahedalt räägivad neid artiste ja, ja siis nad tegelikult juba teavad. Vaata, pale hakka tähele panema ka, kellele juurde nagu läheb, see parv, kellele mitte ja osadelt on juba teada, nagu, et ega sealt suurt midagi ei tule, see on lihtsalt tühi-tähi töö pärast kokku monteerida. Et mõtle, Kristjan, praegu ma ei ole su intervjuusid niimoodi ana. Aga kas palju sinu omasid nagu välja lõigatud on? Issand, ma ei tea, ma ei ole tähele pannud, ma ei viitsi jälgida. Enamasti ma saan aru, et ma ajan enamasti täieliku tühja iba. Ma olen meie kuulaja, on. Mul ei ole väga keeruline. See saade ongi selle jaoks mitte tühja iba, aga selles mõttes me, me ju räägime oma mõtteid, siin see on, need on meie, meie mõtted on ju meie propageerisin midagi mõtevioi, suurem mõte või asi, aga siis ma ütlen, ma ise kuulan ikkagi need meie saated järgi ja näiteks Andres Kõpper, igatsen õpiga saade, mis meil oli. Tead, ma kuulasin ta rääkiski selle ühe mõtte, et tema käib jalutamas ja ja, ja see üks mõte sellest kahest tunnist, mis jäi mulle meelde pärast mõtlesin. Kui Andres Kõpper käid jalutamas ja see hoiab tema vaimset tervist, siis miks mina ei saaks jalutamas käia? Tahaksin endale, kui ma, ma ei suudaks seda 15 minutit siis tiiru teha või absoluutselt ja kõigepealt vahemalt kusena tervitaks aasta 2021 kõige mees Andres Sõber. Eks ma olen Andresel, oli, tal oli, iga kõrt hakkab loksuma, kui see laupäeva hommik kätele, ma ei tea, miks me oleme nii elevil. Aga, aga mis ma tahtsin öelda, mis nüüd sidunud täiesti või kes on seotud sellega me sellest ütlesid? Mõlemat, jalutasime täna siia ja see on õige, Eestis me mitte ainult ei kuulanud, vaid mega tegutsesime. Ma tahtsin siit edasi minna, siit juba jõudsime siin Andres Kõpperini ja kuhu veel, on ju? Et mõtlen nagu neid olukordi praegu, et kus sa nagu pead mitte valetama, aga varjama võib-olla. Et kui sul kellegi suhtes on mingisugune suurem sümpaatia, kusjuures see on, see on üks asi, mida ma tahtsingi küsida ka ennem tuli mulle pähe, et see vist ma ei tea, kas läheb valetamise alla või, või kuidas sa seda võtad. Kas mida sa arvad sellest ütlusest, et mida ta ei tea, ideed ei tee talle haiget. Et varjamise valed vassimised alla vist. Tead, ma olen proovinud nii üht koma teist. No sul on muidugi natuke teistmoodi see asi sellepärast. Aga selles mõttes mul on ju elu enne enne seda praegust ka olnud. Ma ikkagi mõnes osas oskan. Võib-olla minu probleem ongi võib-olla see olnud, et ma ei ole rääkinud oma partneritega kõikidest asjadest, mida peaks, et olengi võib-olla liiga palju asju varjanud, olgu need siis minu emotsioonid, olgu see mingi minu mõte, mis mul tekib, või midagi, mis mulle ei meeldi või ei sobi. Ja pigem on sellest kasvanud probleem, kui siis see, et kui sa ennast nagu väljendad, mõtlen sooriga, et ma olengi pidanud pima, see tuleb ilmselt lapsepõlvest, et meil olidki kodus nii, et nii nagu isa ütles, nii oli ja et laps räägib siis, kui kana pissib ja sellest on tegelikult hästi raske nagu välja kasvada sellena, et mis see minu mõte siis on, millal, millal see kana pissimine selja taha jätta, just, et millal nagu ja, ja see on okei, et see ei too mingisuguseid tagajärgi, kui ma ütlen välja seda, mis ma ise tunnen või mõtlen, aga, aga suhetes on küll varasemalt niimoodi olnud, et et kui ma mitte oleks, oleks, oleks, on ju, aga võib-olla mingisugused hetked või mingid suhted oleks võib-olla üldse olemata olnud või, või, või siis nagu näiteks, kui ma mõtlen, et mul on mingit Kaczympaatiat, nagu siiamaani on mingid sümpaatiad nagu jäävad mingist ajast, mis on täiesti okei ja, ja siis, ja siis, aga me oleme nagu väga head tuttavad või mitte, sõbrad, ma ei nimetaks mind sõpradeks, aga väga, väga head tuttavad. Ja me lihtsalt ei saagi midagi teha. Ma ei saagi sellele inimesele kunagi öelda, et kuule kui ma oleks sulle kunagi meeldinud või kui sa oleks mehena teinud mingi sammu, siis Vodif nagu missis juhi jaoks on ju, et, et selles mõttes iga kord, kui ma temaga kokku saame, et ja niimoodi mõnus kuskil seltskonnas või kuskil näeme või niimoodi siis mul on täiesti nagu ma olen nagu mingisugune sädelev ladvaõun, et vaata, et, et, et kas see on nagu vale, et kas peaks nagu, ja ükskord ma olen öelnud ühele tüübile, ma olen öelnud välja, et kuule, sa mulle meeldid. Hea, et on nii ja siis nii vastik tunne on. Ei saa nagu tagasi vaatad ja sina meeldib mulle ka sisaldunud tundeid sundida mingit sihukest värki ka, et kellelegi niisugune salajane siuke mingi või, ma ei tea, mingi Mattiase sõber näiteks meeldib sulle või mingi eksi sõber teiega andis sulle eino täiega on vaata, need on mingisugused sümpaatiad, mis tekivad osade inimestega, mis on natukene nagu teises, teises ütleme, teises sfääris, et ta ei ole nagu seal sõbra sõbra koha ei taha teda nagu meheks ka, onju ja, ja on ja minu arust on täiesti normaalne, tervislik ja see on nagu mingi sihuke asi, vaata mis ongi nagu natukene selline mingi põnevus või, ja minu arust on nagu ebaaus on küsida, et aga kui sul on oma mees, miks sul seda põnevust mujalt vaja on? See on, ma arvan, et see on ikkagi nagu egoga seotud, sa tahad seda natuke nagu mingit nagu nagu validatsioone või seda nagu kinnitust, et nagu olgugi, et ma olen praegu nagu ainult see üks ja ainus ja see kõik on nagu ülitore. Sa tahad ikkagi teada, et sa oled tahetud ja sinna tahetud tunde juurde käib mingi tihtipeale süütu flirt mis lihtsalt tekitab sul nagu sellist nagu head tunnet, nagu see, et noh, et ma ei tea, see on ego asi, täielik selles mõttes. Okei, sina arvad, et see ego ma ei ütleks, et see ego, ma ütleksin pigem, et see on nagu mitte ebakindlus, aga pigem selline nagu kahtlus iseendas või see, ma mõtlen, no mõnda on ego küsimus. Ta annab flirt või nagu, kui keegi sind vaatab, et, et no jaa, et siukest, säbeluse tunnet ja niimoodi noja ta, vaadake nüüd mind küll mina olen see kuidagi natukene kõdistab siin natuke teisest kohast kui lihtsalt see, et nii tore, et ma saan sõpradega hästi läbi või siis on keegi, kes on sulle veidi sümpaatsem ja noh, et nagu see omavaheline suhtlus on ka natukene nagu ütleme mingi 0,5 protsenti nagu sümpaatsem kui tavalisem mingi sõbraga on ju, et see ei tähendanud mingeid. Järelikult ma ei saa oma suhtest kõike, mis mul vaja on. Järelikult ma kohe petan järelikult, et ta, et minu arust on see täiega lihtsalt sihuke nagu reaalne olukord, mida nagu mis juhtubki osade inimestega, sul on natukene teistsugune läbisaamine kui mõne teise, kas see on okei, mina näiteks olen oma kallimale öelnud, kes need inimesed on. Ja siis niukseid sütik normaalselt ütleb, et lihtsalt kui kõik on, kui kõik on nagu viisakuse piirides, kui seal midagi nagu, et siis sa võid ju suhelda inimestega tsenjok. Ei, aga ma tahtsin siit sinu teemast nagu edasi nüüd minna selle peale, et kas sa oled kunagi midagi varjanud või valetanud selle jaoks, et mitte oma sõbrale näiteks sõbrannale haiget teha. Et sa tead mingit infot või vastupidi näiteks mul on, mul on olnud selliseid olukordi, et vaata ikkagi vigadega õppida, et ma olen, mul on. Vaata, see ausus tuleb ükskord peksma, mina ise tunnen, et ma olen nii palju sellega, et tegelikult endale liiga teinud, et ma olen proovinud liiga liiga palju asju nagu tõeselt ära rääkida, kas nagu peresiseselt mingid asjad või nagu sõprade või sõbrannadega ja mul on olnud minevikus selline olukord, kus noh, juba aastaid tagasi kus, kus ma teadsin, et see mees tab naisterahvast, mitte et see oleks nüüd aamen kirikus mehedanud, jätavad naisteka petavad, see on kindel, see on ju. Ja, ja, ja, ja ma nagu ei, ma teadsin seda teist tüdrukut ka, kellega see Mingelong seal käis. Ja siis ma rääkisin sellele tüdrukule, et kuulad, et selline seis on, et, et mina ei teeks nagu temaga selliseid plaane. Ja see reaktsioon oli seal selline. Et noh, umbes nagu süüdistus nagu minu poole, et sa tahad mu meest ära võtta, Ta ja ära ära ja on ju, et nagu ma ütlesin, et okei, ja siis ma otsustasin, et ma rohkem, et isegi kui ma saan kellegi kohta midagi teada, et mina teiste suhetesse surgi pole minu asi, ma võin lava peal selle kohta nalja teha, noh kui me tegime neid head tüdrukut, vestlusõhtuid, onju et ma võin lava peal sellele nalja teha ja alati nagu pool juurde panna ehk siis liialdada. Aga tegelikult päriselus on niimoodi, et nagu ma hoian pigem nagu. Ja tegelikult see on minu arust seal sellekohased valetamised on tihtipeale see, et sa pead aru saama, et kas see nii-öelda kas see tõde või selle tõe edasiandmine kas see teeb pigem kahju või, või kasu. Et mõnikord sa pead aru saama, et inimene võib seda nii-öelda tõetõde kuulata. Tõde on tihtipeale valus hoop, see on kõige valusam asi on kuuldav, mis, mis siis nagu tegelikult päriselt on ja väga tihti inimesed ei ole sellega selleks valmis ei ole ja ja, ja me elamegi mingisuguses mullis mingisuguses maailmas, mis, kus me oleme võimalikult nii-öelda seis, kus meil on, kõik, on noh, nagu meil on turvaline, mõnus, positiivne ja, ja sa saad aru, et isegi kui ma räägin selle, tõdeb nii talle nagu asi tegelikult on faktidega ja kõik kõik asjad on ja siis lõpuks saab ikkagi sõnumitooja surma just sõnumitooja surma, teab mis on praegu, mõtlesin et, et kui tõde on valus kuulda, et oletame, et, et tegelikult on ju niimoodi näiteks välismaal, Ameerikas, välismaal, Ameerikas, kus on need suured tsunamid, orkaanid on ju seal ütleme maas. Et et see nagunii tuleb, see nagunii tuleb, mingi hetk on ju, et kas on parem, et ma tean, tean, et see tsunami tuleb ja ma olen selle selle jaoks nagu valmistunud, et mul on, ma ei tea, mingi varjupaik, kuhu põgeneda või, või kuhugi minna või nii või siis, et ei, ma pigistan silma kinni, tsunami on juba siin, jama, upun siia sisse, aga ei, mina ei taha sellest mitte midagi kuulda, et kas nagu peaks nüüd ma võib-olla enda ennast nagu kontrollima, et inimestele ka nagu oma lähedastele märku andma, et et see on okei, et ma ei reageeri üle, kui ma kuulen ka seda valusat tõde, ma ise olen ennast nagu proovinud hakata niimoodi harjutama, et mulle on öeldud seda eelnevalt, seda küll, et sa ei ole valmis, et sa ei ole seal nii ebaküps olnud varem, onju. Et selles mõttes on ikka superlahe olla psühhiaatriga koos, ütlen ausalt nagu, et, et ma ei ole valmis olnud nagu kõike tõde päriselt kuulama, et hästi kaua hoidnud seda sees. Aga siis, kui sa kuuled kuuleksite hullult haiget haiget, mingi hetk sa harjud ära sellega ja siis vaatadki, et kas see sobib mulle või sobib mulle. Ja, ja on olnud ka me oleme analüüsinud nagu tagantjärgi minu eelmisi suhteid kus, kus ühe ma lõpetasingi selle pärast ära, et ma sain midagi, see inimene oli minu eest aastaid midagi nii kohutavat varjanud ja kui ma seda teada sain, siis tegi mulle nii haiget, mitte ainult mulle, vaid see mõjutab väga paljusid inimesi teleteistele inimestele halba teinud ja mina jätsin selle inimese, kuigi ma armastasin, aga ma jätsin, sest et see tundus mulle nagunii vale. Ja nüüd me oleme harjutanud, arutanud siis oma praeguse kallima, kas ta ütles, et jah, et ega sa ei oleks pidanud seda inimest tegelikult siis ma sest et sa ju armastasid teda ja, ja tema rääkis sulle ju tegelikult ausalt ära, mis temaga toimub, et siis sa lükkasid ta eemale, et vaata, noh, on need nooruses tehtud, mingisugused asjad on ju? Noh, kus, kus lihtsalt nagu vat ongi, kuidas inimene vale võist hakkab ründama sind ja, aga, aga on ka see, et et kui sa kuuled mingisugust tõde, milleks sa ei ole valmis, siis sa ka tihtipeale hakkad, esimene, nii-öelda esimene kaitse on rünnak. Ja sellepärast sellepärast ongi minu arust väga paljudes olukordades sa, sa saadki lihtsalt aru, et. Mul ei ole mõtet mitte midagi rääkida sulle selle kohas selle koha pealt, sest et sa ei saa sellest praegu aru. Ja sa võtad seda. Esiteks vaata kohe rünnakuna enda pihta. Teiseks, sa hakkad ise vastu ründama ja siis nagu mitte keegi ei võida selles olukorras. Ja, ja mul on iseendale on küll praegu nagu selline tunne, et et ma üldiselt saan enam-vähem, ma hakkan jõudma sinna kohta, kus ma ütleme, ma võin TÕDE kuulata. Sest et üsna tõenäoliselt ma tean teda ise ka ja tegelikult ma arvan, et millest tuleb väga palju seda kaitsma nii-öelda rünnaku kaitse aina või kaitserünnak, millest see tuleb, on tihtipeale ka see, et sa kuuled midagi, mida sa tegelikult tead niikuinii. Ja seda nagu, kui keegi ütleb, kui sa oled mingi nii, ma olen rohelise kleidiga, aga ma ütlen kõigile, et see kleit on sinine, kui kuule lehtede täiega roheline. Kuidas ta ei julgenud, ma olen kõigile rääkinud, tsenseenes ei ole. Ühesõnaga eestlased, et sa nagu sa arvad, et äkki keegi ei tea ja siis kõik tegelikult teavad, siis see on rets. O crap Mul oli olukord, kus ma sain elada mingisuguses mullis, kus kõik oli täpselt nii nagu mina tahtsin, et on, aga nüüd see teine inimene tuli ja rikkus ta ta võttis, ta võttis nõela ja tegi pauh sellele sellele mullile, ta rikkus selle täiesti ära ja nüüd on see, et mitte ainult ei pea ma sellega leppima, et okei see, mis ma mõtlesin, et on, see ongi. Aga nüüd kõik teised ka teavad seda. Ja see on hullult raske asi, mida nagu vastu võtta ja olla nagu mingi aa. Ja nüüd ma tean, kuidas edasi minna, sest selle kogu kõik kogu asja lööb sassi. Aga noh, tõde ja kõik asjad vajavad rääkimist. Tead kuulaks vahepeal me räägime siin selliseid häid, naistejutte, Kristeline emotsioonid on ka nii head, et paneks ühe laulu, ma olen naine, lesida Peisse, Evelin Võigemast. Ma olen naine, mõistus kaine, jalad maa peal, põhjamaine. Mis ma veel oskan öelda? Ma olen naine, tasakaalukas ja vaikne, vaevu raevukas, kui Läänemerelaine. Ma olen maininud. Ma hoolitsen su eest, kui oled haige, helistan su bossile ja valetan. Mu väikesesse käekotti mahub terve Aafrika vaid ise autovõtmed, leian sealt, mitte keegi teine, sest olen naine. Ta lihtsalt ilma põhjuseta, kuni päevast õhtu saab ja kuni hommikuni välja veel, sest olen naine. Ma olen naine. Kui lapsed pestud, söödetud ja magavad, siis korraks istun maas, siis sinu jaoks mu kallis öösel, alati kui fantaasia ka aeg, kui tuli kustub toas. Kuid oota pilgu enne veel kogu elamise koris. Ja mulle igavesti tunduma jääv peegel valetab. Kui vaja autol rehvi vahetamine digiboksi telekaga, ühendan ise samal ajal sünnitel. See on lihtne. See on nii lihtne. Naiste Saul. Nii teile siis laulis kõrva noja Rao ja tema lugu nimega took. Me räägime täna ketiga sellisel teemal nagu vale domine ja illusioonid, valelikus, valelikus ja kõik muu see valed inimesed ja valed valikud. Meieni jõudis vahepeal selline tore tsitaat Niels Troussilt, kes on öelnud, et valetamine on kellegi teise reaalsuse kontrollimine lootuses, et need asjad, mida teine inimene ei tea, ei tee sulle haiget. Ehk siis mis on päris huvitav. Ta siis vaatevinkel kogu selle, et et mis, mida noh, et kui ma ütlen, et mida ma sulle ei räägi, mida sa ei tea, see ei tee sulle haiget, ei ole sinu pärast, vaid siis minu pärast. Ei, räägime sulle seda, tead, mina ütleks küll. Mina ei, ma saan aru, kust see tsitaat tuleb, aga ma ei ole, ma ei ole nagu reaalses elus sellega nõus, et pigem on mingites olukordades mulle rohkem haiget teinud see, et kas sa valetasid mulle? Ma mäletan, mul oli kunagi üks kunagi üks üks suhe ja siis ja siis ma tundsin mingist hetkest, kui sa, tüüp hakkas mind petma. Ma tundsin selle ära, ma sain kohe aru ja tegelikult ma arvan, mehed saavad naiste puhul ka aru ja vastupidi, ka naised mehe poole, sa näed nagu mingid käitumuslikud erinevused, selleks ei pea olema mingi ekstrasensoorses võimedega mitte mingit jama. Et midagi on teistmoodi, mingi jahedus, mingi distants tuleb. Ja, ja ma küsisingi jumala otse, et kuulad, et kas seal Rootsi kruiisil juhtus seal midagi, et, et ma, et ma saan aru, et sa oled kellegi teisega olnud, seal on kellegi teisega tekkinud mingi suhe või mingi asi ei ole, ära kujuta endale ette seal mingi hull või ja, ja siis ja siis nagu asi nagu läheb nagu suuremaks ja suuremaks ja see tunne minu sees nagu aina kasvab, sisse püüan, püüdsin nagu seda hästi nagu maha surutud. Ei, et aga ta ju ütles mulle. Ma ju küsisin otse. Vaata see hetk, kui sa otse küsid, siis tegelikult. Ma olin valmis nagu saama seda laksu, et ütle mulle siis jah, et ja olin kellegi teisega ja saad aru. Ja alles siis, kui me oleme selle inimesega lahku läinud ja sellest läks mööda mingi kaheksa, üheksa aastat on ja siis siis alles siis ma küsisin uuesti, ükskord ma küsisin seda uuesti ja siis ta ütles, et jah, tegelikult oli sul kogu aeg õigus. Ma valetasin sulle. Ja siis, ja siis mul tekkis selline nagu pettumus selles inimeses, et mõtlesingi, et nagu muidu me saime hästi läbi, ma pean mingit probleemi, ma lihtsalt nagu iseenda sees, hakkasin vaatama, et appi, kui nõme, et miks sa nagu, miks sa pidid mulle valetada tema kõik need aastad ma olin selle teadmisega, et mina olin nagu millestki süüdi, et kujutasin endale ja vaata, hakkad ka veidralt nagu käituma. Jah, loomulikult, kui suhtes tuleb petmine ette mingi kellegi teisega olemine, siis noh, mõlemad on selles süüdi. Loomulikult on teinekord see on lihtsalt saatus. Teine kord, kolmas kord on see üldse niimoodi, et inimesed ei julge nagu suhet ära lõpetada õigel ajal, kui nad peaksid seda tegema. Aga vot see andis mulle nagu laksuvad, küsisin, ja see, vasta mulle, ma olen valmis selleks. No vaata, aga nüüd ongi see, mis Niil ütlesin ju, et ta ei, ütlen sulle, mis tõde tegelikult on, mitte sellepärast, et ta ei tahtnud sulle haiget teha. No kindlasti oli ka see mingi väike osa sellest, aga põhiliselt oli see, et tema ei tahtnud nagu tegeleda sellega, kuidas sina reageerid, sest et siis oleks pidanud hakkama ongi sellega tegelema hakkama, ma kardan ma su reaktsiooni ja, ja sellepärast, et pigem on see, et ma ütlen, et ma ei teinud midagi valesti, ma tekitan tunde, et sina oled segane peast, et mis mõttes, kuidas sa mind niimoodi üldse nagu kuidas üldse arvad niimoodi, et pigem nagu see, et mina olen puhas poiss, tüdruk, mis iganes. Sellepärast et kui ma nüüd ütlen, et kuule, sul on õigus. Oh see on asi, millega, nagu noh, kui sul ei ole konkreetselt mingisugust ütleme kui sul ei ole tõestusmaterjali, et näe, vaata, siin on pilt, sa oled selle tüdrukuga koos või selle inimesega koos. Kui mul on veel võimalus valetada sulle, siis on tegelikult täiesti loogiline, et ei, ma ei teinud seda, ma varjan seda, sest et tegelikult sa ei tea ju. Järelikult ma pääsen sellega, et ma ei tee meie suhtele ja ma ei ole paha, sellepärast et tegelikult on ju enamus valetamise põhjus on see, et ma ei taha. Ma ei taha, et ma oleks paha, ma tahan, et mul oleks õigus, et et isegi kui ma ma noh, ongi, et kui inimene petab, siis on ju sellepärast, et noh, tegelikult ei ole ka teine inimene süüdi, aga mina ka ei ole süüdi, ma lihtsalt tegin seda, mis ma tundsin, et on õige. Ja kui ma tegin nõnda nagu kõik on õige, siis kui ta teada saab, et ma tegin tegelikult valesti, mida ma tegelikult tean, et ma tegin siis nagu jälle ma pean endale hakkama tunnistama seda, et ma tegin pahasti ja mina olen tegelikult paha. Mulle meeldib, et sa seal Niil Straussi tsitaadi siia sisse tõid, sest nii on tegelikult väga hästi teab, millest ta räägib, sest selle vennaga mul on selles mõttes isiklik kogemus. Tema on ju see mees, noh võib-olla noorem generatsioon, nii ei tea, aga Niil Strausi külge legendaarse raamatu geim mäng, ehk siis, et kuidas siis nagu naistega mängida, kuidas siis naisi sebida ja need ving olid ja mõng männid ja siis see, et, et sa võtad kaks sõbrannat, aga sa võtad selle koledamad sõbranna, noh, mis on ilus, mis on kolan Kano suhteline igale ühele meeldib erinev asi ja siis hakkad sebima mitte mitte sellega, kes sulle meeldib, vaid selle teise ka ja siis mingid imelikud mängud ja lükked tohutu Ma olen olnud seesama tüüp, kusjuures kes pettis, lõpuks oligi seal idel põhide ema, et ta luges seda nii Straussi ja oma sõpradega ainult see käinud käimisele juba nagu see nii popp ja mul oli vallaselt tohutu kõrini. Mul oli lihtsalt, ma saan aru, et kasvavas eas mehed ikka 20.-te alguses, et nad ongi tegelikult nagu titad. Et välja arvatud minu mees. Et otse loomulikult nagu titad selles mõttes, et nagu suht suht suhtesse astumise naisega nagu suhtlemises nad on nagunii ostjad tahavad püüda siukseid ego teemadest, nagu mingi ilge mängimine käib, siis ei saa lõpuks nagu aru, et kes see tüüp siis üldse on, mul on siiamaani üks tuttav nagu tutvusringkonnas üks tüüp, kes on, ma ei tea, kas ta nüüd tal on äkki mingi suhe, aga ta on ka ülikaua vallaline olnud. Siis ta nagu ongi need raamatust õpid. Need ongi Nils trausinat näited, mõnus raamat, kodus ma selle nagu läbi lugenud ja lugesingi selle läbi, sellepärast et, et lihtsalt nagu aru saada, mis toimub, seal ei ole nii lapsik ja nii jabur juba siis ja siiamaani hakkab nagu, küsi neid küsimusi või siis hakata toome sisse, neid teemasid on nagu mingi seksiga seotud teemasid, et siis juba varakult liin naise nagu sellele lainele või siis kui näiteks kaks sõbrannat ja ma ja ja mees soovib, et teada saada, kas nendega võiks grupiseksi harrastada, hakkad juba viima nagu sellisele lainele Taaviksid suudelda või seda nagu, nagu, nagu need nagu trikid. Lihtsalt mingi vaatate ta seltskonnas, kui ta üritab mingit minu sõbrannat või kedagi sebida sihuke jõud nagu nagu see on, nii ma ei tea, 2009 tööd nagu proua, aga kusjuures Straussi ise on ju tegelikult sellest nii nagu välja kasvanud ja näinud, see on ka tema nagu protsess on hoopis teistsugune inimene, tal hästi sügav inimene, hästi. Kuule, tal on nüüd abikaasa ja tal on laps nagu hästi tore. Nagu, kui factab, on ja siis, ja siis. Mul ühel sõbrannal see nii on nagu tema sõber ja, ja siis ta on nagu öelnud ka, et neil on ise öelnud, et, et tal on nagu tegelikult kahju, kui inimesed tulevad tema juurde ta fakme. Et see, et geimidžeisma Likse muutis mu elu, et, et things määraga tegelikult ta ise tunneb ennast nagu pahasti, et on tegelikult ülipaljude naiste elu ära, reetsin seal retsid naiste psüühika ära. Kui 20 aastased mehed mingi noortele 20 aastastele nagu mingeid mänge mängima, siis need tüdrukud on jumalal ostnud, ei saa üldse aru, nad kadunud, kadunud täiesti, rääkisin Kristris surnuks. Nüüd. Jah. Aga kuidas sa suhtud sellesse, kui ma lugesin ise ka kunagi? Ei, mul on väga ja, ja ma mäletan, noh mis on selle põhiline, tohutult seksistlik kogu see asi ja mis on kõige hullem, on see, et praegusel ajal noh, see ei ole kuskile kadunud diktok ja Youtube, need on täis mehi, kes õpetavad teistele meestele just hiljuti mulle tuli. Et umbes, et mis asi sa leiad, naise naine on nagu koer, et sa pead talle nagu selgeks tegema, et kui ta teeb pahasti, siis ta peab sellest aru saama ja pahast ei tohi käituda ja, ja et sa pead näitama talle, kelle käes, kel kelle jalas on püksid, onju ja umbes, et kui ta, kui ta jätkuvalt valesti teeb ja sa lased sellel juhtuda, siis saaled, umbes rumal mees ja et sa ei saa lasta naisel umbes noh, et naine peab aru saama, kes on nagu, kes on boss. Ja sellised ja, ja mismoodi, noh, muidugi enamus naisoli enamus ikkagi nagu normaalselt mõtlevaid inimesi kommentaarides andmetele teatud noh, tegemist piinlikuga, onju. Aga kui palju mehi elavadki nagu selle järgi, et naine on täiesti mõttetu loom, kes ongi lihtsalt objekt väga palju on selliseid, kes on lihtsalt, kes on lihtsalt selleks, et mehel oleks hea, kes, kes peab mehele söö süüa tegema, seksi andma. Sööb, peseb, ma tea, kammib on ju kõik asjad nii et see, et tegemist on nagu inimesega on nende jaoks täiesti, on selles mõttes nagu noh, muidugi lisa on see, et nüüd, kui ma olen sinu jaoks midagi teinud, siis on täiesti normaalne, et sa annad mulle seksi vastu. No et see on muidugi ütleme niisugune väga väga muid, kusjuures valetamisega ja, ja selline mehed ja naised. Mul oli siin üks mingisugune mingisugune, ütleme infokene ka, et kõige rohkem 90 protsenti valetamist toimub siis just dating saitidel ehk siis igasugused igasuguseid, mis need on siis Tinderit ja. Ma ei tea, mis need veel on. Ma ei ole üldse kursis, mis need on, aga iga parapuud? Ei, ma ei tea, kus inimesed kus inimesed on teinud endale profiili selleks, et teiste kas siis noh, ühesõnaga, et leida endale partner 90 protsenti valetamisest üldse? Päris huvitav. Tegelikult sellepärast, et sa tahad näidata ennast võimalikult huvitama võimalikult põnevana, aga vot, sõitsid jälle teema on ja kas see on valetamine, kui ma lähen seltskonda ja ja, ja noh, vaata kõigil toimub elus halbu asju ja häid asju. Noh, selles mõttes, et sul ei ole kogu aeg niimoodi 100 protsenti super, kõik on balansis, ei ole ju, see ei ole elu ja, ja, ja nüüd ongi, küsitakse, et kuidas sul läheb, läheb hästi ja, ja keskendud võib-olla nendele nendele teemadele, et mis sul lähebki, hästi, mis sul edenebki, onju ja siis varjad nagu neid teisi teemasid, millega sul ei lähe hästi, kas valetamine võisin nagu okei. Sest ma iseenda puhul olen ka, et et, et püüdnud nagu seda teha, et et kui ma lähen seltskonda, siis räägime ikka pigem nagu noh, kui me räägime mingist noh, ma ei hakka ja kõigile kellamehega nii mitte, et mul oleks aga lihtsalt nagu, et, et nagu niisugune ei olekski nutu Halin lalin vaid ikka sihuke positiivne. Kas valetamine vä? Ma arvan, et see läheb ikkagi selle alla, et kõigile ei pea kõike rääkima, et see on nagu meie siin Kristeliga valimatult tuhanded. Jah. Et nagu selles suhtes, et noh, mingis mõttes, noh, see on valetamine varjamine, aga see ongi täpselt see, et noh, kõik ei ole välja teeninud seda, et sa nende vastu oleksid protsenti aus ja räägiksid täpselt niimoodi, nagu asjad on. Minu arust on see okei, mitte rääkida kõike nagu, mis seal sees toimub. Ühest küljest sellepärast, et noh mis vahet seal on. Ja pealiselt ikkagi sellepärast, et kõik ei pea teadma. See on ikkagi ütleme siis nagu sellise lähema mulli inimeste jaoks. Et jaa, jaa. Mul meenus praegu sellega, ma ei tea, miks ma olen ikka hull valevorst olnud väiksena mul nagu üks vale, meenub teise otsa, et mõtlengi, et äkki ma tahaks teha enne muusikalise vahepala. Ma räägiks oma vale vorstindusest peale seda pausi edasi. Et Christian, kas. Naiste Saul. Naiste saun, teounkoomi up ja Meybel laulistele seda laulu ja enne kui me läksime pausi peale sellisele vahepalale, siis ma lubasin, et ma räägin ühe vale valevorst, nagu ma olen ja saad aru ja, ja nende valedega on selline asi, et need kipuvad meelest minema ja vahepeal, kui me neid lugusid siin kuulasime, sihuke oota, oota mina piini oma selle vale rääkima. Nii Kristjani näppis ja kusjuures Mark Twain ütles kunagi, mul tuli sellega meelde, et ta vist ütles mees või, või ütlesid, et inimene. Ühesõnaga, ma ütlen, inimene, sest ma seksist inimene, kes kunagi ei valeta, ei pea meelde jätma, mida ta rääkinud. Mulle meeldib, mulle meeldib, et Kristjan, tänaseni Tsitaadi meister. Ta juba ladus meile teise tsitaadi peast, kusjuures null-internet-l endal oli, aga nüüd sinu vala juurde, see vale peaaegu oleks jälle meelest. Üldse pidin seda vale rääkima ja siinkohal tervitused Valga muusikakooli õpetaja teleminu klaveriõpetaja Merike Bauskar, kui sa veel seal oled, siis ma ei tea, mitu 1000 miljonit närvi rakkuma sult ära sõin, aga ütleme minu muusikakoolis käimine oli ikka selline, et see oli sihuke valede keeris. Et kohe, et, et mul oli tõesti vaevu Jeli eelima, nendesse tundidesse jõudsin, sest et Ma enne kui selline rööprähklemine ja, ja, ja vot siis ma olin pubekas ka ja saad aru, kevad on käes just täpselt sellised mõnusad ilmad, kõik sõidavad ratastega ringi, mine siis palun pärast koju hakka harjutama. Ma ma ei viitsinud ju, ega ma ei olnud mingi eriline virtuoos ka, kui siin nüüd nagu võtta võib ja saad aru ja ma valetasin. Konstantsel tselecki viies klass, ma olin mingi 11 midagi ja üks valetasin hoiat mul ema on haiglas siis järgnev plats, mul vanaema suri ära, saad aru, selliseid asju, valetasin, et asi on lihtsalt selles, et meil oli ju kevaditi need eksamid mingid suured lüüdid või mingid tüüdid, Bachi, mingid sümfooniad oli vaja ära õppida, selgeks raske materjal ja ega ma ei viitsinud ju harjutada lihtsalt ei viitsinud, ma olen, olin liiga laisk, laisklaskja valevorst ka veel ja valetasin ja saad aruna. Kuule hallo, kosmos, mis ajuosaga sa ketikene mõtled? Et su klaveriõpetaja siis nagu Valgas kõik tunnevad nagu kõiki helistas mu emale või? Ilmselgelt ta helistab su vanematele, et kuulge, et mis toimub, et laps ei tule tundi, et ilmselgelt ma valetan ju, noh ja siis see vale tuleb kohe välja, et ei ole sul keegi mingi vanatädi ja vanaema ära suri ja mis ma seal kõiki kokku mõtlesin, mul on nii häbi, praegu on nagunii piinlikke, nii häbi, loomulikult tahtsin selle klaveritunnid ära ja siis ta ütles mulle ka, et lõpetasin laste muusikakooli, ütles mulle ka, et sa oled nii musikaalne tüdruk, kahju, et sa rohkem ei harjutanud või näha, et oleks nagu see näiteks praegu ma ei olegi, ma ei olegi klaverit mänginud. Alates 2004.-st aastast alates sellest, kui ma lõpetasin selle muusikakooli, ma ei olegi mänginud. Et, et ärge võtma nii mark oli, vaata, kui ema ütleb sulle, kuule, kes meil siin ketikene, kes meil siin on ära surnud kõik, nii et kobi muusikakooli. Kusjuures tuletab mulle meelde, ükskord oli niimoodi, et me olime mingi kaheksas, üheksas klass ja millegipärast noor õpetaja sai meelt, nagu me olime hästi nõmedad, klassiga nagu klassiga selle noore õpetaja vastu. Ja oli siis järjekordne tund hakkas algama ja mina panin ukse lukku, nõndataib pääsenud klassis oli nagu terve, mängi kiusamise oli täielik kiusamine enda kaitseks, ma nüüd saan öelda seda. Et ma aastaid hiljem vabandasin tema ees, ütlesin, et me olime nagu. No mina olin nii tobe, eriti kuna mu enda ema on ka õpetaja, ma tean, kui raske on õpetaja töö ja millegipärast lihtsalt sellepärast, et ta ringi noorn, nooremõpetaja, kes sellel mingi ta oli 20.-te alguses, noh umbes just. Õpetaja ju tulivelt saagan, kaunis naine ja üheksas kaheksas klass on täis vähemalt no seal oli kaks, on ju see, et esiteks kõik tüdrukud olid armukadedad koheselt hormoonid ja, ja poistel oli ka, on ja teistpidi, et peab ju kiusama, sest kuidas muidu naisele selgeks teha, et sa meeldid endale. Ühesõnaga kõik kiusasid teda ja hästi tobe ja hästi nõme meist, aga ühesõnaga nii oli kuidagimoodi see läks niimoodi, et enne tunni algust, mina panin ukse lukku. Sellest, ta hakkas väga nutma, mälesime õpetaja nutma ja hülgama ja terve klass pidi kirjutama siis nagu, et mis juhtus, kõik pidid nii-öelda seletuskirja kirjutama. Terve klass leppis kokku, et keegi ei tea, kes tegi. Ehk siis terve klass otsustas, et me valetame ja keegi ei tea, kes tegi. Kui ma seda seletuskirja kirjutasin, siis noh, mulle ei lasknud, süda ei lasknud olla, kirjutasin mina, ühesõnaga tunnistasin üles. Ja ma mäletan seda, et ma kirjutasin oma selle kirja ära ja siis. Ma olin koridoris ja üks klassiõde, kellega ma nii väga ei suhelnud või noh, ikka nagu nii-öelda gängid, väiksed tuli nagu välja, mõtlesin, et mis sa kirjutasid. Kirjutasin, et saadegi pole mingi jumal tänatud, et ma ise nagu üles tunnistasin, see teeb nagu veits kergemaks selles. Tegelikult jumala õige, et ta nagu ütles seda ja noh, kuna ma ise ka tunnistasin üles, siis polnudki nagu mingit jama, aga korraks olimegi Mul ei ole. Et siuke ma ütlen sulle ausalt, Meil oli ka kooli ajal ikka selliseid olukordi, siis pandi kõik kirjutama ja mina olin selles mõttes ikkagi suht noh, mina mõni koolidirektori, kõik õpetajad käisid meil külas ja nii vaata mu vanemad ju ka koolis töötada, pedagoogide laps, eks ole, juhu ja ja mereka keegi mingi käki keeras ja siis küsiti, et nad, kes tegi, kes tegi ja tead, tegelikult minul oli, ma mäletan küll, et need kutid, kes üles ei tunnistanud oma minul kohe nagu arvamus neist langes ja ma ütlesin ka, ma nagu ei öelnud, kes see inimene on. Aga ma ütlesin ka, et kulged nagu kuulge, see nii piinlik ja nõme, kuid tegid siis julge öelda ka kõva mees oled nagu siin õpetajaid kiusama või mingeid jamasid tegema, tunnista ülesse. Et noh, kindlasti eks õpetajatega mõtlesin päris huvitav oleks nagu minnes, et oma koolist läbi. Muidugi ma võin minna, mu isa töötab seal on ju et, et nagu võib-olla heietada meenutada nagu õpetajad ka, et mis mälestusi neil minust on, need nagu Kuibu jään, ma olin, et kas magan kellelegi liiga tegin, aga see on nagu hale. Kui teed või kui, nagu tegidki, ma tea, tunnistama viga või mitte, et siis sa nagu lihtsamalt pääseda ka sisse nagu teenid selle ära ningi austuse. No tegin ja veel nagu et kui sa teed, noh, see ongi lihtsalt see, et kui sa teed, siis tunnista üles. Noorena ongi see teistele tahad näidata, et sa oled ju jube kõva vend ja jube lahe, aga tegelikult sa ju ei ole ja sa ise ka tead seda, et seal võib-olla isegi ei ole võib-olla isegi mitte kogu aeg see, et näidata, kui lahe vend sa oled, vaid just see, et sa ei kukuks meeskond tiimist välja täpselt nagu heidikuks, mingi heidikuks saamine tohutult hirmutav, eks ju, ja mis on, tegelikult, on ka tihtipeale ju miks inimesed üldse valetavad, on enamjaolt ikkagi sellepärast, et me oleme sotsiaalsed olendid ja me tahame, et me kuuluks sotsiaalselt mingisse gruppi. Et me oleks vastuvõtt, noh, et inimesed võtaks mind vastu ja me peame mõnikord fakte muutma, kuskilt lugesin, et mis oli 10 adi, meister. Tänate ütleb protsente ja siis ta 90 protsenti inimestest paned. Et siin on veel kuskilt sõnaga jäi mulle silma või kõrva, et kümneminutilise vestluse käigus uue inimesega võib inimene valetada umbes keskmiselt, kas olid kolm kuni viis? Noh, mingit väikest vale, nõnda et pane tähelegi, mingid siuksed, väiksed valed, noh mingisugused väiksed liialdused, mingisugused väikesed asjad. Muidugi tegelikult tegelikult ma täitsa usun, et see ongi nagu mingi ma ei tea, kas sulle meeldis see film või kas sulle meeldis see või noh, kas sa oled seda näinud või kas sa oled seda teinud, mingid sellised väikesed asjad, aga see on kõik enamjaolt ikkagi sellepärast et teine inimene, et võtaksin omaks, et sul oleks rohkem rääkida millestki, et sa mingi jama olen täpselt samasugune nagu sina, mul oli üks päris huvitav tal esmakohtumine. Ansooril on ehk siis minu kallimal on, on üks tuttav või sõber tuttav, kes on, töötab mingi salamitte salakarmite spioon ega midagi, aga nagu küberturvalisuse asjadega, tema teeb inimestele valedetektorite teste ja saad aru, ma teadsin seda, et see inimene on see ja siis, kui me esimest korda kohtusime, kohtusime jumala lambist, nad tegid üllatuse, tulid sinna restorani, kus meie olime ja saad aru, küsib mu käest, on ju, et inglise keeles. Et, et millega sa tegeled? Seda ma tundsin, et ma läks nagu valedetektori testi all, ma julgen. No ma pidin nagu kõik välja rääkima, mis ma nagu teenisse küsima, kust see tuleb siis ma ei saanud, ta andis hoides rikkam from nagu, kus see siis tuleb või et miks nagu või nagu nagu hakkas, nagu siis ma ei saanud üldse aru, et mis ta nüüd nagu mulle tundus, et iga asi, mida ma talle vastan, et ta nagu analüüsib või, või teeb mulle mingisugust nagu, nagu mingit seda, et, et kes sa siis oled, ma nii kartsin seda vestlust, ma olin niisugune. Ei, ei, kutsusime pärast enda juurde kohvile, mõtlesin, ma ei taha nende juurde kohvile minna, palverblased öelda, kohvile siis oli ja siis loomulikult Gruusias on nii, kui sind kutsutakse enda juurde kohvile ja loomulikult me tulev teie juurde kohvile kohvil niimoodi siis ta pakkus meile veini, aga mina ei julge seda veini jooma. Sest ma nagu täiega kartsin, et on vaja, sest mul oli nagu see, et äkki minu vastused on kuidagi nagu valed või etappe, hetki ei sobi või issand, ma olin nii ehmunud nagu uurib ja puurib analüüsimise ja see on huvitav, kuidas osad inimesed mõjuvad sellisena, et sul on tunne, et et kuidagi nagu ma ei tea, nende arvamus või nagu ta Ta loeb siin natuke teistmoodi või et nagu et nüüd, kui ma mingi vale asja ütlen, et siis tema nagu ma ei tea, teadmine minu kohta mingis mingis aspektis muudab kõike ja see läheb väga halvasti, hakkab mõjuma mulle üleüldiselt, need inimesed on tavaliselt minu kogemuse põhjal olnud selliseid targutajad, ma ei salli siukseid oma õigust ja oma jonni, tagaajajaid, siukseid targuta, mitte et ma nüüd ei salli, aga mulle ei meeldi mulle istu. Et, et ongi, et ei, ainult nii on nagu mina ütlen ja siis seal tekibki. Kui sa juba tead, et mingi selline inimene on seltskonnas, siis tekibki see tunne. Ma ei tahagi oma arvamust avaldada, sest et vahet ei ole, mida ma ütlen nagunii ta ainult tema arvamusi peale, sest et temal on ju alati õigus. Kui me vaatame nagu ringi ka, et mingit avaliku elu tegelasi ja mingit sotsiaalmeedia influencer, eid ja neid, et ega nemad elavad ka seal suht oma oma tüve mullis nunnivaid, ainult nii nagu mina ütlen, nii on õige ja kõik, kes keegi teistmoodi ütleb, ma üldse seda ei kuulagi. Ja seltskondades sama moodi, et, et see on, see on, see on nagu sihuke väsita, mina ütleksid seda võib-olla aitab lihtsustada see, kui olla lihtsalt rohkem sallivam ja nagu kuulata Ta teisi inimesi ka peagi kõigiga nagu protesti ja kõigega nõus olema, vaid vaid vaid. Ja siis kõik saavad nagu ausalt oma tõde rääkida. Okei. Me kõik eksisteerime täpselt, kuulame vahepeal ühe muusikalise pala ja tegemist on frant moodi kätte. Tema lugu, flash anud laad. Naiste Saul. Ja Shakira juba teadis, et need puusad ei valeta, puusadega inimesed üldiselt ei lae. Kuidas see on nagu aru saada, et, et inimene valetab, siis mina otsisin välja ühe hästi vana artikli ja ma hakkan siit siis lugema järjest ette neid asju ja Kristjanil on ka üks ja vaatame, kas meil enam-vähem lähevad, klapivad need mõtted. Esimene asi, mida siis jälgida, ma kujutan ette, et nüüd on siis vestlusring, Krister, jälgi ka, on ju okei, et jälgi suud. Nii et siis kui inimene valetab, et siis üritatakse suud ja nägu kätega varjata ja see on siis alateadlikult märk sellest, et öeldu on siis ebamugav või siis sa tahad, soovitakse siis seda infot nagu varjata. Ehk siis jäta meelde, kui keegi topib käsi nagu suu ette või nagu käe. Vaata, see tekitab kohe paranoiat kreegi vaata mõnikord on niimoodi, et kui keegi räägib midagi šokeerivat issand jumal, siis on see paneb vaata ka niimoodi suu ette, seni imestusest, see on kehakeel, eks ju. Aga võib-olla üleüldiselt siis mitte ainult nägu ja suud vaadata, vaid üleüldist siis nagu kehakeelt jälgida, et et kas ta tahab nagu närvilisemaks, kas mingi jalg või käsi hakkab käima ja kuna mul on kaotusele mingisugune artikkel, siis näiteks minul on kohe esimene inimesed, kes valetavad. Oma siis pea nii-öelda pead hästi kiiresti liigutada. Et kui sa näed, et, et järsku nagu niimoodi teeb peagi hästi kiiresti mingi liigutuse, et kui sa küsid talt mingi konkreetse küsimuse, et siis tõenäoliselt võib juhtuda, et ta valetab, et, et pea siis, kas siis nagu natuke tõmbad nagu pea tagasi või siis, või siis vaatad alla või läheb niimoodi külje peale või ühesõnaga hästi kiire nii-öelda pea positsiooni muutus. Issand, kuidas mulle meeldib. Ta jääb. Kui ma tahaksid hakata jälgima nagu teekski, siukse päevad terve selle laupäeva jälgiks nagu, et kas sa oled, ei valeta, peame, me peame, peaksime koos tšillima mitu-mitu tundi ja siis tegema üksteisele selliseid kontroll, val. Teine asi, mis minul on veel siin on, kuidas aru saada, et inimene valetab, on kummalised väljendid. Et kui vestluskaaslane hakkab siis jutu sees järsku kiikama selliseid lauseid nagu issake küll maju vannun ja nii edasi ja nii edasi selliseid fraase, mida ta siis muidu tavapäraselt ei kasutaks, et siis see on ka märk sellest, et ta võib soovida midagi, midagi varjata. Ma olen, ma olen kuulnud, et on ka see, et ausalt ka usu mind ja sellised asjad, kus no ütleme, ERR-i lehel ja eriliselt on vaja nagu välja tuua seda, et see, mis ma räägin, sulle on tõde, siis tõenäoliselt on mingisugune väike seeme see, et noh, et see ei pruugi olla tõde. Minul on siin kirjas, et ka hingamine võib natukene muutuda. Kui keegi sulle valetab, siis nad võib-olla hakkavad natuke raskemini hingama ja see on nagu selline refleksist. Kui hingamine muutub, siis õlad tõusevad, küla ülesse hääl muutub natukene selliseks nagu madalamaks võib-olla natuke. Et ühesõnaga, nad on natukene nagu hingamine, siis muutub natukene jah raskemaks, sellepärast et Sa lähed närvilisemaks ja natukene tuleb pinge sisse. Siis kui sa valetad. Veel üks väga huvitav trikk, mida saab kasutada, kui sa ise soovid valetada, märgib, et inimene valetab, on kadumistrikk. Et tähendab seda, et jälgisis inimese käsi, kus need siis asuvad, kas need on taskus selja taga või noh, et nagu püüab nagu käsi võimalikult peit, et sihuke vähe nähtavasse kohta saada. Et vaata, et on ka teinekord keegi nagu vaata kui lapsed. Ei, ma ei tea, esimene asi, mis neil hakkab ja niimoodi sussi niimodi suruma, täiega vaata, ma ei tea neid pihku tellida selle topi Vöödi kokk või hõõruma või niimoodi selja taha külje peale, et see on ka selline hea lapsed on üldse väga head, kehvad valetad, nendelt on hea vaadata, e pole söönud ja, ja see jah. Oota, mul oli ka, sul oli selle kohta mingisugune, ei olnud sellised ühes teises, aga mis mul on siin kirjas ja mida, mis käib natukene sinuga eelmise, selle kohta hakatakse rääkima liiga palju või andma liiga palju informatsiooni. Kui keegi räägib, nagu muudkui räägib ja räägib, annab liiga palju informatsiooni, informatsiooni, mida kellelegi ei ole tegelikult vaja teada, liiga palju detaile, siis on väga tõenäoline, et inimene valetab, Nad arvavad, et mida rohkem nad räägivad siis siis kogu selle, noh, et sa jätad endast muljet, aga ma olen ju nii avalik nagu avatud kogu selle asjaga, et kuidas ma saan, kuidas ma saan valetada, kui mul on nii palju asju sulle rääkida selle asja kohta, mida ma sulle praegu valetan see on selline politsei ülekuulamisel, ilmselt ka on ju, kui sa vaatad mingeid kriminulle ja asju mingis Iieszaisid, siis seal on alati niimoodi, et see, kes selle kõige jutut jutukam, kõige abivalmima, kõige süütukest tegelikult tema on alati süüdi ja, ja üks asi veel, mis, mida saab jälgida minu nippidest, mis ma siin leidsin, praegu on detailid. Ehk siis see läheb nagu kokku sinu selle teemaga, et okei, et nad räägivad rohkem, aga nad räägivad detailsemalt. Et siis, kui nad ei suuda rääkimist lõpetada ja tundub justkui nagu nad mõtleks kõike käigu pealt siis tegelikult samal ajal ta nagu mõtlebki seda vale juttu, nagu moodustab samal ajal kokku aitäh, detailsed, et see kell 17 51, ma vaatasin sinna, istusin seal tegelikult sulle jää, sellistes jääb meelde. Aga mõtlengi, kuidas siis eristada nagu, et kui sa tõtt räägid, mis sul japs meelde jääb, emotsioon vä? Etapp, et ma mäletan, ma tundsin niimoodi, või mis esimene asi on? No ma ei tea, mul on praegu ma olengi, sellises kohas on mu elus, kus mulle ja mitte midagi. Ehk siis, kui keegi midagi küsib, ta, mida sa viimati valetanud oled, siis mul on, kohe. Ei tea. Ja tegelikult emotsioon ongi kõige emotsioon ja tegelikult mälestuste puhul vist kõige esimesena toob mälestusi meelde helid ja lõhnad. Nii et need võivad olla sellised asjad, mis, nagu mul on väga tihti olnud nõnda tunned mingit lõhna ja viib su automaatselt tagasi mingisse punkti, mis su elus on varem olnud seoses selle lõhnaga. Kas, kas sina oled ka nagu taju ja ta ju ja ja ma tajun lõhnu. Eriti kui asjad lõhnab see see inimene, kes peab mingeid asju nagu läbi tegema või nagu sa koged, mitte sa jäta pildikesena meelde ja mul on nagu mingid pildid, mul on mingi värv, mingi mingi Aasel oli täpselt nii, ma mäletan nii, mul on nagu teistmoodi, mingeid nagu fotomälu või niimoodi ja tegelikult valetamise puhul tasub ka jälgida inimese silmi. Et kui vestlus toimub, et kas sellel inimesel, kes sulle räägib, et kas tal on tavapärasest raskem üldse silmsidet hoida või siis vaata, hakkab niimoodi hästi ebanormaalselt intensiivselt niimoodi, et ma puurin ja vaata seda öeldakse ka, et, et vaatad, kas ta vaatab kuule nagu ja siis siis tegelikult kõik valetajad teavad seda. Ja siis nagu sa ei vaata, just vasak, kusjuures mul on olnud reaalselt selline nagu mingi hirm, selline paranoia on tekkinud. Ma kunagi lugesin, et kui inimene vaatab vasakule paremale, kui ta mingeid lugusid asju räägib, et et kui ta vaatab vist vasakule, et siis tõenäoliselt ta valetab või et et ta tuiskab. Ja mul on nagu tekkinud selline paranoia, kus räägin kellelegi mingit asja ja nagu kuidagi mul ma olen väga selline inimene, kes nagu mulle meeldib väga silmsidet hoida, aga vahepeal mulle meeldib ka ringi vaadata. Ja ma kohe tunnen nagu, et issand, kas ta arvab, et ma valetan, nüüd, sellepärast ma vaatasin sinna või tänna, aga minu meelest selle ringivaatamisega on ka, mõtlen oma kogemuse põhjal, et kui ma midagi mõtlen või püüame, siis mul on mingi, ma ei saa vaadata sellele inimesele otsa sellel ajal, vaid siis ma hakkan vaatan üles. Ja kusjuures ma mõtlen, ma vist nägin kunagi Youtube'is oli mingi video, mingi eksperiment kus inimesel paluti nagu nõnda, et pidi vastama mingile küsimusele ja mingi esimene variant oli nõnda, et ta pidi vaatama sulle nagu sellele küsijale otsa. Ja siis võttis vastamine nagu üks nagu hästi lihtsa küsimuse vastus võttis hullult palju kauem aega, aga kui sa said vaadata nagu ringi, siis su aju jõudis kiiremini vastuseni, ehk siis nagu tegelikult on see, et kui sa pead vaatama otse, siis see nagu ringivaatamine annab ajus nagu võimaluse nii-öelda nagu siis sukelduda nendesse, et kas vist paremal või vasakul pool, et tegelikult on seal parem-vasak-need vist nagu eraldama tegelikult nagu mingisugust faktuaalsed ja siis nagu mingi arvamus või mingi mingi selline asi, ma ei ole täiesti kindel, ärge mind nagu tsiteerida nagu mina ütlesin, aga et nagu seal on hoopis nagu mingid teised tagamaad, et nagu jah, et fantaasia on ühel pool nii-öelda ja võib-olla seal fantaasia poolel ongi siis nagu, et sa saad sealt oma valed tekitada. Aga et mingid faktuaalsed, et umbes mis su, mis värvi su auto on, et siis on mingi mul pruun auto või et ühesõnaga, et sa pead vaatama jõuad kiiremini kui see, et sa pead vaatama otse, ma olen nõus sinuga, sest et kui ma pean kellelegi otsa vahtima, siis sa kuidagi informatsiooni minu meelest on palju rohkem, mina ei suuda siis keskenduda. Aga kui see kehakeelest rääkida, siis kunagi ma õppisin koputamist, tehnikat, et vaata, kuidas endale seda pinget pea peavaludega nagu äravad. Ja, ja tegelikult on ju see, et vaata, mida su keha sulle annab ju tegelikult ka märku. Et kui inimene on nagu ütleb, siis sa hakkad. Paned ju näpud siia ninaluu juurde, hakkad mudima, et tegelikult see on see, mis annab sulle seda nagu masseerige seda punkti, et aitab sul või siis siia vaata, keegi ajab sind vihaseks või närvi või nagu mõte, et üks asi on mõtet masseerida seda, kuidas ma ütlen, see kõrva juures olevast oimukohta olime vaimu vaimu kohta või siis näitad sa idikas või kellelegi, et, et siis see ka nagu rahustada ennast maha. Et selles mõttes on, on jah, et teise kehakeelt ka samal ajal vaadata nagu keerulisem, kui kui sa kellegagi vestleb, on ju on ja pluss nagu noh, vaata ikkagi öeldakse, et silmad on hinge peegel ja siis, kui sa kellelegi hingepeeglis sisse, siis sa mõnikord näed mingeid asju ja hakkad ise ise nagu üle analüüsima v. Aga kui me räägime sellest, et silmad on hinge peegel, kas see on nagu teinekord on küll nii, et vaatad kellelegi otsa, mõttetan, nii kurb, ta on lihtsalt nii kurb või nagu, et ta nii õnnetu. Kas see on okei siis nagu öelda, et kuule, sa oled nagunii nii kurb? Ma arvan, et see, no. Võib-olla mitte öelda vaid pigem nagu küsida, vaata et mul on tunne, et su silmades peegeldub justkui mingisugune emotsioon või ma tunnen selle emotsiooni ära. Sest mõnikord on see, et näiteks noh, inimene on väsinud ja väsimust tihtipeale võidakse. Ma ei tea, natukene teistmoodi interpreteerida, sest nojah, ta on hinge peegel. Samas ma ei tea, oleneb nende oleneb ikkagi. Aga üldiselt ma arvan, et viisakam või kuidagi nagu mitte viisakam, vaid nagu võib-olla selline, et sa annad nagu selle võimaluse vastatavatena, et see, et kõik ei pea 100 protsenti teadma kogu aeg, mis su sees toimub. Et siis sa nagu annad selle võimalused, et kuule, et mulle tundub, et sa oled kurb, et siis siis saab inimene mõelda, et ei, ma olen lihtsalt väsinud. Ehk siis valetada, näiteks öelda, et jah, ma vist olen veits kurb ja et nagu et muidu sa võtad, kui sa ütled, kuule su silmad on nii kurvad, siis seal veits võtad nagu selle võimaluse ära nagu et. Ma ei tahtnud, et ma kogemata andsin selle impulsi või nagu kogemata reetsin ennast oma silmadega. On see tänane tänane saade on olnud minu jaoks hästi silmi avardav et valetamine ja me oleme teile nagu tõtt rääkinud selle kohta, mida meie peame valetamiseks varjamiseks, Vassimiseks ja võib-olla väikesed nipid ka, et kuidas võib-olla täna siis oma hommikusöögilaual saate vaadata. Sel laupäeval on juba uued teemad, uued, meie rõõmsamad näod ja, ja teeme veel neid Instagrami live Facebook live, palu meele teemasi. Ja me jätame teid väga asjakohase loo ka, mille pealkiri on lae lae lae ja oled valeta, valeta Chossuappesse, olge tublid. Kohtume nädala pärast. Heipachoo.