Rästa tere päevast ja raadio kahe kuulaja on jälle aeg selleks, et röster võtab raadio kahe saatekava üle, mina olen saatejuht Brent pere ning lähima pisut vähem kui tunni aja jooksul saame taaskord lähemalt tuttavaks ühe Eesti kultuurielu tegelasega ja tõepoolest lähemalt, sest et kindlasti on ta teile juba tuttav mingil määral ja saame ka tema muusikat kuulata, mitte päris tema loomingut. Juba andsin vihje, et tegu on muusikuga, aga vähemalt lugusid, mis talle on kuidagi elu jooksul mingisuguse pitseri pannud ja mängime ühe väikese mängu ka, aga küllap selle juurde jõuame, aga nüüd kuna ma juba andsin vihje ära, et muusik, laulja Egert Milder, tere tulemast. Tervist tervist, rõõm, et kutsusid rõõm on olla siin laua taga. No kumb see siis nüüd rohkem oled, kas sa oled laulja, muusik, projekteerija, ehitusmees. No kui niimoodi ajale, siis noh vaadata, et kuidas mu päev jaguneb siis, siis ma ikkagi kõige rohkem olen ikkagi pereinimene, siis ma olen jah tõesti ehitusinsener ja hetkel siis arendusjuhina töötanud ja siis siis muusik, see on ajaliselt niimoodi tõesti muusikale ma võib-olla protsentuaalselt isegi kõige vähem praegu praegusel hetkel Pole midagi teha, aga siis vähemalt see muusiku ja kultuurielu suhestus tuleb ära meil siin. Kas sul oli vähemalt väiksena soovikas saada muusikuks või vähemalt tundub, et kui juba muusik natuke olla, siis võiks selline soov olla kunagi olnud. Ja no ütleme, ma olin nii puudutatud seal kodus nagu instrumentidega või instrumentidest, sest mu isa isa mängib akordionit kanali moodi hobi korras. Praegusel hetkel ja vend käis muusikakeskkoolis, lõpetas selle ära ja siis ütleme seal, et sealt see pisik võib-olla ikkagi sai alguse, et et mul mingisugust lapsepõlve unistust saada muusikaks võib-olla pole olnud, aga see on jah kujunenud, et ikkagi mulle muusikat väga-väga meeldib luua ja meeldib seda esitada ja üldse selle sees olla. Ja oma mõtet kuidagi läbiviisi edasi anda. See on, ma ei tea, kõige parem tunne. Nii et põhimõtteliselt sul ei olnud isegi noorele valikutesse sellest kuidagi eemale, jääksid. Ega ei olnud jah, sest ta oli ikkagi neetide klaver oli, põhimõtteliselt eraldas minu ja mu venna nagu toa poolt klaveralises vahel nii-öelda selle et meil oleks justkui oma tuba. Ei, aga siis seal sa ikke klimberdatud käidud ja, ja siis muidugi kitarr oli ka niimoodi algul seal kogus kõvasti tolmu, aga, aga minge võtsin ise kätte ja hakkasin mängima ja päris põnev oli. Aga sa oled ise ka muusikakoolis käimiseks? Ei ole, ei ole. Ma olen selles mõttes võimleme, natuke valetan, et ma nüüd siis, kui ma Gruusiasse elasin, siis ma olin kaugelt Bel, käisin seal Berklee ülikoolis onlain-õpe ja seda umbes aasta aega tuli kokku. No põhimõtteliselt ei ole, ütleme nii, aga sellest kruusääs kindlasti saame rääkida, aga aga ma saan aru, et teil oli vist meil on siiamaani kindlasti on perekond selline päris lähedane, ikka juttu tuleb siis ikka jätkub sõda pikaks. Ja me ikkagi jah, käime kogu aeg koos, meil on, mul on nagu kaks venda veel ja siis me ikkagi tihti seal kord kuus kindlasti koguneme seal vanemate juures ja jutustame polenja. Nüüd vanemate, ostsid endale siin koroonapaiku natuke varem ostsid ka selle tünnisauna ja nede läinud peod või võib-olla isegi pikemaks, et ikkagi täitsa hommikuni saab seal mõnusalt soojas vannis olla, et see on tore asi, mida mida vanematele omada. Kuule, aga kolm last ja kõik on pojad, see tundub nagu selline korralik. Mürgel ikka ja eks ta on, jah, ma arvan, aga ma olen ikka vist kõige suurem mürgel, et et siis teised natuke rahulikumad minust. Mida see siis tähendab nüüd? Seal korda? Või noh, selles mõttes võib-olla võtan praegu suuremalt vennalt selle au ära, et tema Mirgeldas nagu väiksena rohkem, aga mina olen, ma arvan küll sihuke kõige aktiivsem hetkel vähemalt, et ei ole niisugune rahmeldis, teen üritan hästi palju elus korda saata ja ja võib-olla võib-olla püüan isegi natuke liiga palju või noh, selles mõttes, et iga minut, et õnn on planeeritud ja, ja ma ei tea, kas see on kõige õigem viis elamiseks, aga hetkel nii on läinud. Et põhimõtteliselt, kui midagi ette võtad, siis ikka 100-ga peale. Ja proovin küll, et, et muidu ütleme kuidagi see mõte, et noh, ma ei tea, minu elu mõte on ikkagi hetkel kuidagi anda endast siia maailmale, noh nii palju kui ma, kui ma lihtsalt suudan, eks see kett käib vahepeal maha ka, aga siis tuleb õlitada ja siis jälle edasi minna. Et selles mõttes jah, proovin, proovin nagu endast 100 või rohkem protsenti anda elule. Kas see keti lülitus tähendab seda, et lihtsalt puhkama või see tähendab üldiselt küll jah. Et see kett tuleb ju ise maha ja siis siis siis oled siruli ja siis natukene pead tegelema oma vaimse tervisega, sest tegelikult tekib ikkagi lõpuks, kui sa, kui sa hästi palju rabeled, siis tekib ikkagi mingisugune ärevus, võib-olla. Ja, ja siis tuleb jaht jõuga nagu skepsist välja tõmmata see juhe ja siis puhata. Kas see on kuidagi sellega seotud, et vähemalt lugesin, et sa oled ka väga võistlushimuline ühest intervjuust, et ma ei tea, kui palju sa sellega nüüd seondub, et rahmeldab. See võistlushimu seostub mul ikkagi konkreetselt perekonna ja vendadega, et isa, isa eesotsas on seal selline olnud meil, et kogu aeg on kogu aeg on mingi võistlus käib, et ükskõik, mis, mis me teeme, siis ikkagi üritame, eks teistest paremad olla. Ja see, see tõesti ma ei tea, kunagi mängisime jalgpallilõime penalteid ja siis mängime bowlingut ja ma ei tea mis iganes, mingid spordivõistlused, et meil on isegi perekondlik kümnevõistlus on selline, mida me aeg-ajalt jälle kokku saades teeme, noh, seal on kõik golf, lauajalgpall, mingid siuksed, erinevad spordialad, mida saab teha siis kuskil niisugune südalinna piires. Ja siis siis me vaatame, kes on kõige parem. Et minu käes on troon. Väga äge ja niimoodi võtategi ette iga kord, et korralik võistlus ikka. Ja punktitabel, et on nagu, paneme punkte ja, ja siis seal on ka tõesti sellised jaburad asjad, et mingi poksikoti löömine, vaata, mis sa saad teha keldris et siis vaatad, see, mis kerib, vaata kui tugevalt lööd ja ja sellised nagu tobedad mängud on ka seal sees. Seda on väga ülegi südantsoojendav kuulda, mina kui suur võistlushimuline erimeres, aga millal sa selleks bändimeheks siis hakkasid? Bändimeheks hakkasin siis, kui maa gümnaasiumisse läksin ja siis üks sõber gümnaasiumist mängis basskitarri, siis mina hakkasin suhteliselt kohe kitarri mängima ja siis parim sõber, kellega ma olin põhimõtteliselt esimesest klassist sõbrad, siis tema tahtis ka kuuluda sinna muusikat seltskondades, ta hakkas trumme mängima. Tähendab, tahtis kuuluda, mõtlesin, et võtaks ette, hakkaks, seal oli nii, et mina ja siis baskid kitarrist Madis lett, tema käisime tema juures seal nagu pilli pilli harjutamas ja kokku mängimas ja siis siis tõenäoliselt Henri kuusk jäi siis, kes on siis trummar? Tema tundis, et võib-olla jäi sellest seltskonnast välja ja siis tahtis ka nagu Pole mõtet veel ka kitarri mängima hakata, et pigem ikkagi mingit kolmandat instrumenti, mis siis millest saaks bändi moodustada. Ja nii see läkski, et ütleme nii, et kui mina hakkasin, läksin 10.-sse klassi ja hakkasin oktoobris kitarri mängima, siis Henry hakkas kuskil detsembris ja bändi moodustasime rääki märtsis. Midagi sellist. Ja kes ei tea, siis selle bändi nimi oli Clippers Lopaga. Sammas siis aru, et teil pidi olema mingi varasem muusikaline taust ka, et päris nullist ei saanud nüüd alustada, eks. No täpselt see mingisugune kodune klaveri klimberdus oli nagu taustaks, aga ei tegelikult ikkagi muusika on selline, et igal igale inimesele šanssi, et püsivust peab olema ja tahtmist, et mul oli, jah, esimesed aastad olin täitsa täitsa konksu otsas, niimoodi. Et jah, mitmeid tunde päevas ja siis paar aastat järjest nagu mängisin ja mängisin, mängisin ja siis siis tuleb tulemus, kui teed tööd. Ja niimoodi põhimõtteliselt nullist alustades siis tõmbasite noortebändi võidu lõpuks ära. Ja võistlushimu ja tahtejõud, et tõesti niimoodi läks, et eks me, eks me tegime kõvasti, nägime vaeva ka, et seda seda tiitlit võita. No võimas, pole midagi öelda, aga mängime siin siia vahele ühe loo ka ära, selleks on sinu lapsepõlvehitt sihuke korralik, ütleme siis räpipauk või soon pool keppisi. Miks sa siis elu. See jah, kui sa küsisid, et mis see nostalgia lugu on, siis ma ei tea, ma kuidagi kohe tuli see lugu, et see oli, ma mäletan neid põhikooliaegseid koolipidusid, kus siis olime sõbra Henryga olime ka tiitleid ja siis käisime kuskilt rendipunktist läbi, võtsime sealt PA süsteemi ja tossumasina ja siis mingite igasugused valguseid, panime asja pysti ja kutsusime oma koolikaaslased saali ja siis siis kett pidi läheks peale ja kõik olid väga õnnelikud ja siis kurameerisid ja tantsisid ja hõõrusid ja, ja, ja siis selline hea, hea hea aeg oli. See on niisugune paras kuramaaži laul, siis. Eks ta, eks ta ikka on jah, selles mõttes Tõnnile selline flirti minu arust ikkagi, et, et täpselt selline, kus, kus saad niimoodi üksteise vastu mõnusasti niimoodi hõõruda. See teeb mehed. Lase meil Alaver. Ja jooni Alvedega. Et klient Alavelase, et tagada Ei jaotualaseid. Ja Alavedase. Ja raadiokuulaja saade restor jätkab ja kui ka teie nüüd hakkasite vahepeal siin millegi vastu ennast hõõruma, siis see oligi see mõte, sest et see oli Egert Wilderi lapsepõlvehitt ja seda sai koolipidudel mängitud, et ikka saaks inimesed hõõruda omavahel. Ja täpselt ikkagi, et, et veri hakkaks pulbitsema ja tekiksid ikkagi lähisuhted. Aga mis selle loo juures minu minu jaoks tookord eriliseks tegi, et siis kuidagi lüürikasse nii palju ei süvenenud, aga selle ma kuulsin sealt välja, et seal on noh, lüürikast tegelikult ei ole nii, aga seal on need pitsa burger, jonni on joon selle Perli morning. Et siis see oli selline rämpstoidu veel selline propaga propageerimine ka, kuigi seal tegelikult ma ei tea, mis need õiged sõnad on, aga täpselt niimoodi ta sellise Jamaica aktsendiga seal ütles. Pitsat. Põhimõtteliselt ju põhikool, mida veel saaks paremat olla kui selline toit. Täpselt. Nonii, aga saame siin muusikast kindlasti veel ka omajagu rääkida, aga üks asi ikkagi, millest ei saa üle ega ümber sinu nii-öelda päris elukutse ehk siis mis iganes, mis su haridus on? Ehitusinsener, või noh, seal vist öeldakse nii. Mis sind viis selleni? Mu isa töötas siis kunagi jah, juba Sindiad kümneid aastaid tagasi tegi oma ehitusette võtta ja siis kõvasti siin, ehitasid Tallinnas ja mujal ja siis tegid betoonitöid ja siis siis kuidagi siis, kui oli vaja tehase valik, et kuhu, mida õppima minna siis ütleme, pea on ikkagi, ma arvan valdavalt inimestel suht tühi ja siis siis sai nagu valitud selline, mis, mida natuke juba teadsid, et isa vedas mind ikkagi objektide peal ja näitas, mis seal siis olema saab, kui ma suureks saan, ja siis ega midagi head ei olnud, tuul tõmbas ja jube külm oli ja ja, ja, ja, ja selles mõttes seal ehitusobjektil olla oli, ei olnud nagu tegelikult selline asi, et oh, nüüd tahaks siin olla, aga, aga millegipärast ma ikkagi valisin selle ja tegelikult olen ülirahul. See on mulle noh, andnud elus väga palju häid omadusi, mida ma kasutan igapäevaselt ja lihtsalt juba eluliselt on palju andnud. No põhimõtteliselt sinu ameti puhul vist nagu liiga palju ei pea seal ehitusplatsil olema, saad ikka olla toas soojas ka. Ja et noh, praegu on ta niimoodi kujunenud, et alguses ma olin neli aastat olin ikkagi objektil ja siis siis sealt edasi ja sai juba soojemasse tuppa, aga aga jah, et selline ehitus noh, kuna on vaja üks hoone püsti panna ja selleks on vaja võib-olla 100 inimese abi. Et siis siis ehituse puhul eriti köitis mind selline tööde organiseerimine, järjestamine sihuke efektiivne nagu tegemine, efektiivne ajakasutus ja, ja siis siis neid asju ma kasutan igapäevaselt ka ehitusväliselt. Selles mõttes väike inseneeria propageerimine siin praegu. No põhimõtteliselt saab ju vaadata ka Tallinna linnapilti, mis sul, mis on siis sinu käega nii-öelda puudutatud või tehtud? Üks on statistikaameti piroone seal Tatari tänaval, seal, kus kunagi oli Tommi Grill, selle me sellise raske südamega lammutasime ära ja siis tegime sinna statistikaameti proone, siis sealt edasi ma läksin kino kosmosesse, seal tegime selle aimeks kino sinna sisse ja siis siis oli veel paar paar büroohoonet, millega seotud olin ja siis ma juba jah, läksin, läksin välismaale. Sa läksid Gruusiasse, aga samal ajal jätkasid ka bändi või no vähemalt alguses üritasid, et mismoodi see protsess käis. Selline üle kivide-kändude, et ega seal väga raske oli tegelikult väga mingit asjalikku asja teha, et tulid koju, ma käisin küll iga kuu nagu põhimõtteliselt kodus aga siis siis ikkagi need bändiproovid jäid harvemaks ja harvemaks ja lõpuks oli niisugune, et kuule, et teeme väikse pausi ja noh, paus siin mõningate erisustega kestab tänaseni, et paar korda oleme ikkagi esinenud ka. Aga, aga see nagu andiski tõukega oma mingi soolokarjääri nii-öelda edendamiseks oma lugude kirjutamiseks, sest sest ütleme kuskil Gruusias olles noh, üksinda seal toas ei, ei, ei tule, need bändi lood ei, ei pea, see ei kõla need sellised agressiivsed trummid ja nii edasi, et siis tulebki siuksed rahulikud akustilisemad ja siis sealt Saimu soolokarjäär alguse. Miks sa sinna Gruusiasse üldse läksid või mis pakkumine sulle siis tehti? Sellest ma olin juba päris pikalt unistanud, et tegelikult ma tahaks tööd teha välismaal ja tahaks kogeda mingit sellist noh, reisida mul on kogu aeg meeldinud ja siis seal jah, et Eesti investorid ostsid ühe maalapi, kuhu tuli siis teha golfikeskus, siis 18 väljakuga ja siis siis seal selle golfiväljakute ümber igasugused eramaju ja kortermaju ja ka poed ja asjad planeerisime sinna ja siis kõik see asi nagu niimoodi mäe otsa teha. Noh, see on selline väljakutse, millest on raske raske loobuda. See kõlab selliselt, et ma ei kujuta isegi ette, kui suur see maa-ala pidi olema, mida seal siis projekteerida? Jah, ta oli 330 hektarit, et see on niisugune nagu noh, kolm kilomeetrit niimoodi tegelikult on, ütleme, kuus kilomeetrit ühele poole, siis 500 meetrit nagu seal noh, nii-öelda teisele poole ja siis niisugune mäemäe tipp, et et kuna, kuna Eestis mägesid ei ole, siis seda, see oli kõige keerulisem asi, et seal kõik hooned tekkisid nõlvade peale ja siis siis kõik nagu ütleme niimoodi, et joogivett on ka vaja sinna mäe otsa saada ja sellised need pumbajaamad, mis sinna alla nii-öelda 350 meetrit allapoole tekkisid, need olid sellised, mida polnud ise kunagi näinud isegi. Aga põhimõtteliselt, sul on nüüd siis nii, et saad minna sinna golfi, mängivad. Ma arvan küll jah, et ma olen tegelikult käinud ka seal, et jah, ma loodan, siiamaani lubatakse mind nagu ka golfi rajale ehituse peale lastakse kindlasti seal võetakse mind soojalt vastu, seal on mul palju tuttavaid. No mis siis selle gruusia puhul kõige võluvam? Mina näiteks siiamaani mõtlen umbes viis aastat, et ainuke koht, kuhu ma minna tahaks, on Gruusia, ma pole sinna siiamaani jõudnud veel nii. Hea võimalus mind veenda. Ja no ütleme, et on, selles mõttes üllatab palju ja seal pole mõtet väga planeerida laste asjadel juhtuda, et seal on grusiin on nagu tunnetab selle ära, et on. Ta on hästi, kuidas siis öelda, hästi nagu sõbralikke rahvas turistidele. Ja siis, kui sa ütled, et sa oled Eestist, siis lähed kellelegi koju, kõigepealt see, et seal head ja paremat, siis viiakse sind kuhugile edasi ja siis sealt juba ise väga palju mõtlema ei pea, et sinu eest tehakse kõike ära. Aga kuidas see alguses siis käibelt liistud lennuki pealt maha ja siis leiad sõbragruuslase, ütled, et nii lähme. No põhimõtteliselt seal tiblissi tänavate peal jalutades ikkagi keegi keegi lohistab sind kuhugile ära ja koduveini pakkuma ja siis sealt sealt ja siis juba Chatsjate siis siis ühesõnaga läheb Lähete umbes niimoodi ära ja siis ongi need kaks nädalat kuhugi kadunud. Te rohkete mälestustega muidugi. Kuidas sul see muusika värk siis seal algas, et sa ütlesid ka, et läks natukene selline lüürilisemaks ja akustilisemakse kogu repertuaar, et ei tea, mis hetkel sa siis tundsid, et nii, et nüüd panen enda sooloprojektiga tööle? Ega sellist nagu nagu kõigega mul elus, et ega, ega mingite suuri valikuid ma otseselt ideed nüüd, kus suunas ma pean liikuma, elu justkui kannab mingil määral ise, aga oligi, et kuna mul kirg on mängida pilli ikka ja veel, et siis ütleme, hakkas looming lihtsalt ise ise nagu selles suunas minema, et võiks olla rahulikum ja natukene noh ma arvan, et palju oli seotud sellega, et kui sa oled kuskil võib-olla üksinda, siis hakkad nagu minema oma eluga filosoofilisemaks. See võiski vanusest olla, ma ei tea. Aga jah, selline filosoofia laine tuli seal Gruusias ikkagi tugevalt peale ja mul oli mul olid töökaaslased ka sellised, kellega sai igasuguseid maailma asju väga põnevalt arutatud ja, ja siis siis see, see mõjutas kõige rohkem. Seda on ainult rõõm kuulda, vähemalt tundub, et sealt nii-öelda seda mõjutust oli palju. Palju sul andis gruusia kultuur muusikale kaasa. Ma arvan, et Gruusia kultuur ehk liiga palju nagu muusikaliselt ei mõjutanud, aga muidu see olla kuskil mujal kodust eemal, vaadata koju nagu distantsilt, see annab tegelikult elule väga palju juurde. Et kõik su kodused mured, mis sul võib olla siin Eestis on, mis tunduvad hästi suured, siis siis ütleme mida kaugemale lähed, seda väiksemaks need mured muutuvad. Ja siis siis see siuke vaatad, vaatad oma päriselule distantsilt, see, see, see muudab palju siis tekivad uued mured või siis, eks nad kogunevad ja siis tuled tagasi. Vähemalt tagasisidesse jõudsid vähemalt kenasti, aga siis sai lihtsalt projektse otsapidi tagasi tulema. Projekt käib seal suure hooga edasi, et see oli niisugune 20 aasta projekt, aga, aga et lähetuses nii nagu meil käivad saadikud, siis ikkagi kolm aastat on see, et kus, kus võib-olla jaksab otsa ja tuleb teatepulk edasi anda. Ja nii ka minul, et olin seal, kas jah, kolm, kolm aastat ja mõned kuud peale, et siis lihtsalt ongi selles mõttes sellest lendamisest väsid ära ja kõigest sellest kohvri otsas elamisest. Et Gruusiasse alati sai veel ainult öösel ja sealt ära sai ka ainult öösel, et siis siis see selles mõttes sihukeste unegraafikut mõjutas palju ja, ja, ja üldse nagu jah, väsisin lõpuks ära. Aga paneme siia vahele ühe loo ka jälle mängima, selleks on seekord kaasalaulmishitt, mis sa siia panid? Ma ei tea, kui paljud inimesed seda oskavad, kaasalauldav, mis sa arvad, et see on siis Freedesteeeffhik, Tutšikia? Ja sa, sa küsisid, et mida inimesed võiks, võiks siis nii-öelda ära õppida justkui jaa, seda küll jah, et siis siis see on selline lugu, mis on nüüd minu peas kõlanud juba noh, ütleme kunagi oli selline film nagu Queen mail ja siis sealt sealt see lugu mulle külge hakkas ja seda ma olen ikkagi jätkuvalt kuul on väga, väga tihti ja see selles mõttes, et tal on nii armsad sõnad. Ta räägib sellisest. Et kuidas, kuidas ma olen taevas ja, ja kuidagi põsk vastu põske. Siin tantsime ja elu on lihtsalt kõige parem ja siis kuidagi ma ei tea, mulle, mulle meeldib selle peale nagu nende sõnade peale pidevalt jälle mõelda, eriti siis, kui on võib-olla nagu selline elu-elus, raskemad ajad, siis mõtled nendele väikestele asjadele, mis tegelikult elus nagu rõõmu pakuvad. Raadiosaade restor jätkab ja see oli Egert Milder kaasa laulma, sitt, mida nüüd inimesed võiksid õppida ära. Ma arvan, et võib-olla peale selle loo kuulamist, nii mõnelgi tuli selline tunne, et kuulaks veel ja kuulaks veel ja siis. Pähe, nii et ja, ja tahaks veel seda öelda, et see Freed küll laulis selle sisse, 1935 oli see aasta, aga Ervin linn, kes on tegelikult selle loo autor, et ma olen suur suur fänn tema loomingu fänn ja ja ta oli selline põnev kuju, kes siis kirjutas oma elu jooksul vist umbes 1500 lugu. Ja, ja siis enamjaolt oskas mängida klaverit ainult mustadele klahvidele ja selle peal ta siis tegi kõik need lood valmis. Ja, ja tema oli ka üks esimesi muusika loojaid, kes siis tegi nagu transponeeriva klaveri sihuke noh, kui praegu meil on transpous, kui sa tahad nii-öelda helistiku vahetada kõrgemaks või madalamaks, siis sa vajutad nuppu, eks noh, digitaalne ajastu. Aga tema ehitas siukseid kangiga klaveri, kus sa siis vajutasid kõik selle konstruktsiooni alla ja siis need klahvid nagu liikusid seal nagu üks või kaks edasi. Et ühesõnaga, et siis ta sai helistiku vahetada, sest ta oskas mängida ainult musti klahve. Et selline põnev, põnev kuju oli ja palju jõudis oma elu jooksul teha. Ta jõudis ikka tõesti palju, siis jah ja kahtlemata siis väga palju ka muusikaelu mõjutanud. Nii, aga teeme siis ühe mänguga siia vahele. Hästi lihtne mäng ja kaks vastuse varianti ja üks vastus ja põhjendus ja mis siin ikka kuskilt välismaalt pärit, nii et ega mina neid kahjuks või õnneks pole välja mõelnud. Võtame siit esimese näiteks, et sul oleks 100 miljoni eurolotopilet nii et sa tead, et see on võidupilet siis kassa pigem kaotaksid, selle viise võetakse jõuga ära. Jõuga ära, no see ei ole küll ilus, et siis ma ikka kaotaks ära selle siiski õnnelike õnnelik, leiab. Ja see on ilus jah, siis ei saa, vähemalt vargad end. 51 protsenti ütleks nii, et see napikas võib-olla siis teised inimesed mõtlevad, nii et vähemalt siis ma ei ole ise loll ja rumal, et ma seal ära kaotasid. Ja, ja aga ei 50 eks ju. Selles mõttes ikkagi enamus suurem osa särtsu nii, aga kas sinu jaoks pigem ei oleks mitte ühtegi Johnny Deppi film elab olemas või Leonardo DiCaprio filmi enam olemas? Pean ütlema, et ikkagi Johnny Deppi filmimist DiCaprio filmid ikkagi on, on, on nagu hingel lähemal kuigi tepi filmid mingil määral ka. Nii ütleks, 49 protsenti, ise tahab, ise pidin seda lahendama ja siis ma mõtlesin ka selle üle väga pikalt, et mis siin olla saab, aga jah, need väga napikas. Nii, aga järgmine. Kas sa oleksid draakon või sul oleks trahv? On ma arvan ikkagi, et oleks hea, et mul võiks oma draakon olla küll, kui temaga saab ringi sõita ja siis ta kaitseb mind seal leegiga ja ma arvan, et selleks ma ise võib-olla ei, ei kipuks olema, et tundub tundub, selline ei mahu kuhugile ära ja ei, ta ei toitunud. Seda ei ole veel jõudnud siia, kus me praegu arendame mõtet, et mis tunne Ei mahu lennukisse, no okei, ma saaks lennata siit ise käis, ei oleks ikka nii hea elu. Või 74 protsenti ütleksite, pigem, oleks draakon ja tähendab, et noh, et sul oleks track on siis nii et ikkagi noh, võib-olla nad mõtlesid ka seda, et ei mahu ära ja tõenäoliselt nii, aga kas sa pigem oleksid surev surematul planeedil või surematu sureval planeedil ja jooksis kokku surev surematul planeedil? No põhimõtteliselt, kui me nüüd ütleme niimoodi, et maa on kuni aegade lõpuni alles ja sina oled siinse surev inimene, kes lõpuks sulab ära, no nagu meil on peale või siis on niimoodi, et sina oleksid surematu, aga see maakera, mida saaks meil järgmine aasta otsa Ma arvan, et ikkagi selles mõttes jah, kuigi praegu me oleme ikkagi nagu sureval plaan planeedil surevad inimesed. Et siis siis ma eelistaks ikkagi seda esimest, et, et see maailm, maailm meie ümber kestaks ja me kõik saaks seda peaaegu et võrdsete aastatega nautida. Väga ilus mõte on 37 protsenti ainult ütleks nii palju nagu jah, elatise ja väga põnev, see on muidugi väga egoist. Ohtlike niimoodi mitte jagada teistega ja olla vampiir. Nende klassikaline pärast mind tulgu või veeuputus ja nii, aga järgmine väga huvitav jällegi, kas sa pigem jooksid neli liitrit soolast ookeanivett või neli liitrit muda? Muuda. Aga ütleme, et ma just nägin viikingite sarja ja siis seal üks laps ei ookeanivett võiks noormees ja siis siis ta, ma sain aru, et vist suri ära, nii et ma pigem pigem eelistaksin elade jooksule muda v kallaks sisse ja siis prooviks ellu jääda. Jah, sa praegu lõid pahviks mind, sa oled 24 protsendi sees, võib-olla siis need 24 protsenti seda sarja vaadanud. Jah, jah, aga seal on, jah, ma loodan, et seal mudavees oli ikkagi puhas vesi, noh nii-öelda joogivesi. Et kui see muda on sealt soolase veekaldalt, siis ma jooks ikkagi soolast vett. Vot see nüüd ministeerium, see jääb mõistatuseks. Kas sa pigem saaksid avastada ookeanisügavusi või kosmost? Ikkagi kosmost seal siis ma kuskilt 10 meetri peale olen käinud mere põhjas ja ikkagi mina sellele ütleme kõige põnevam on ikkagi seal joodiad 50 ja kuni 500 või kaugele, see ulatub, see põhi meil vist kilomeetreid, aga aga, aga see rõhk mulle ei sobi. Et ma tunnen ennast ebakindlalt seal kosmoses, ma arvan, tunneksin ennast paremini ja tõesti seal kosmosesse, noh, ma loodan Minaelan teiega kaasa, et et me jõuaks nagu sinna, kus me saame, noh nii-öelda Tallinn, Tartu on ja sõidad rongiga, et siis võiks ka olla niimoodi maa kuu sõidad seal paari tunniga kohale ja siis lähed mai tea vennale külla. Ja miks mitte niimoodi, et üks, 56 protsenti müüa nii et jah, ikkagi päris napikas. Aga järgmine, kas sulle pigem kingitakse lilli võsha? Kolad mulle, mina eelistan ikkagi see söödavat, mõlemad saad süüa, põhimõtteliselt, aga. Aga šokolaad on ikkagi jah, see, mida, mida, mida ma Nosin parema meelega. No see on täiesti arusaadav ka 74 protsenti ütleks nii, soopõhine. Jah, ma eeldan siiski, et naised on ka, siis valin šokolaadi, sest et 74 protsenti Muidugi seal on lihtsalt statistika, et ütleme, pooled on mehed, pooled naised ja siis naised jagunevad, aga mehed võtavad kõik seda ja sellepärast tulebki ülekaalukas võit. Mehed võtavad 100 sajaprotsendilist šokolaadi ja naised võtavad siis 50 protsendilist šokolaadi ja siis tuleb 75. Suurepärane valem olemas, nii, aga kas sa pigem oleksid terve elu õpilane või õpetaja? Ikkagi õpilane ja elu pakub eriti tänasel päeval pakub ju nii palju õppimise võimalust, et, et siin ütleme seda tarkust enda sisse nagu imada, see on üks kõige põnevam protsess minu arust, et kogu aeg saada natuke targemaks ja siis selle tõttu tunda ennast veel lollimana, et siis ikkagi see õppimine, õppimine on tore, et õpetada vaid siis, kui sa oled piisavalt tark, et mina veel nii tark ei ole. 47 protsenti Arveks ainult nimi ja ka ma olen sinu mõttekäiguga väga nõus ja seda oli roos ilus kuulata, ausalt öeldes. Aga lähme nende küsimuste juures siit nüüd edasi ja mängime ühe looga ära ja selleks on nüüd siis ohohhoo. No sulle nüüd ei meeldi see lugu, et võib olla jällegi inimesed, nüüd seda võivad juba kaasa laulda, sest et see ei ole väga keeruline. See Neifel 65 pluusis eksis. Daam tabud. Ta ja seda sa küsisid, et mida ma parema meelega ei kuulaks, eks, aga see, see lugu on tõesti see, mis, mis ütleme nii, et kui me nüüd selle enda kõrvade sisse lubame ja ka raadiokuulaja siis siis päev päev on, on selle lainel, et selles mõttes on nagu sellepärast võib-olla ei, ei, ei, pigem ei kuulaks seda, et siis ajab nagu siuke ikkagi korralik kõrvauss ja tegelikult ikkagi kui sõnum, sõnum on see, et ma elan sinises maailmas ja kõik on sinine ja siis riburada siis et mu, mis seal on, et mu tüdruksõber, amm sinine ja, ja kõik asjad on sinised elus siis sinine on ikkagi ju tegeleda ja noh, nii-öelda öeldakse ju ka sinine esmaspäev, et selline masendav masendus, et siis siis ma kujutan ette, et see taba tiibardada, kes seal ringi käib, et see on suures masenduses. Loodetavasti teile head kuulajad masendust, isegi. Tamm tabu, nii see oli siis Egert Milder i lugu, mida ta üldse ei tahaks kuulata ja kõrvauss järgmiseks kaheks nädalaks ilmselt olemas, head kuulajad. No selle üle nüüd muidugi mõnel on hea meel, mõnel ei ole aga saada, restor jätkab ja räägime siin Egerti elust-olust edasi. Tuleme nüüd siia tänapäeva, siis millega sa praegusel ajal tegeled? Natuke juba rääkisime ka, et mis asi seal kõige rohkem tänasel päeval oled, et ikka pereinimene. Ja on ju mul siin seitse, seitse kuud ja paar nädalat vana tütar ja temaga on äärmiselt lõbus oma päevi veeta siis pärast siukest kella kuut ja hommikul ka. Ja siis see teeb mu elu vist kõige rõõmsamaks ja siis siis ma hetkel tööalaselt, et siis muusika kõrvalt juhiniste arendust Kentmanni tänaval. Ja ehitame sinna viimasele krundile uut kortermaja. Et oleme just seal nii-öelda maa alt välja tulnud, seal parkimiskorrused valmis ehitanud ja siis ehitame seitse korrust maa peale, et, et sinna aastake läheb veel aega selle ehitusega. Kui keeruline neid tühjasid maa krunte, nüüd on üldse Tallinnas leida enam. Ega jah, jääb, valik jääb kogu aeg väiksemaks ja eks selles mõttes ongi inimesed peavad kiirustama, kes tahavad veel südalinna niimoodi uut maja uues majas elada, et selles mõttes, eks ta siin natuke ju on siin siin Barclayne, siia tuleb televaja kunagi ja et, aga noh, siin on ka ju selles mõttes parkla, ma saan aru, kaob ära ja tehakse kõik kaevatakse maa alla ja siis siis hooned peale, et eks ta, eks ta läheb tihedamaks kogu aeg ja ma arvan küll, et seda maalappi varsti siin südalinnast on keeruline leida. Peasite parkide kallale ei läheks. See on kõige olulisem sellest tegelikult, et statistika või no ütleme, küsitlused, mitte Eestis vist neid pole tehtud, aga, aga ma tean, Austraalias on küll, et ikkagi rohealad on number üks prioriteet linnas elamise juures. Et rohealasid ei tohi puudutada. Mina olen sellega väga nõus, aga kui nüüd rääkida praegu selle eest ehitusturul, sest mul on selline tunne, et ükskõik, mida sa ehitad, siis müüakse kohe maha, samal ajal, kui meil on majanduskriis Jah, eks see, eks see on tõesti, ma arvan, inimesed kellel siis nagu vaba raha on arve peal, siis nemad eelistaksid selle praegusel hetkel nagu ära paigutada, sellepärast et et vaikselt annab ikkagi elu märku, et siin on hinnad, hinnad muutuvad kallimaks, noh, kõike võin öelda, et juba ehitushinnad tõenäoliselt noh, siin lähi lähiaastate või kuude jooksul ikkagi tõusevad ja siis siis ütleme, kõik asi elu muutub kahjuks kallimaks. Aga noh, see on ka seotud puhtalt sellest, et noh, tegelikult me ju kui see ei ole mingi uudis, et me siin trükime kõvasti raha juurde ja siis, kui sa kuhugile pump vaata hästi palju juurde, siis tõenäoliselt selle nagunii-öelda usaldusväärtus kahaneb. No põhimõtteliselt siis on nii, et ega siin lähiaastatel enam nüüd korterihinnad alla vist ei kuku, need praegu on. Ega seda, seda ei oska keegi öelda, aga, aga ütleme pigem pigem küll mitte see nagu kuidagi justkui matemaatiliselt ei tundu loogiline, et nad kuhugile alla kukkuma. Et see tähendab, et, et raha nagu noh, ütleme raha väärtus peab siis ju nagu tõusma, et seda, seda tõusu ei, ei, ei ole küll kuidagi näha. Elame ikka ühel kummalisel ajal on majandus on kriisis ja siis korterid lähevad aina kallimaks. Jah, aga noh, eks toidud lähevad ka jälle kallimaks natuke, et kõik kõik nagu kõik muutub kallimaks. Tõsi, ta on, räägime natuke muusikast ka, sa oled nüüd eesti laulud jälle värskelt läbi tulnud ja mitmes kord, see oli sul juba kolmas, neljas. Soolosubtäitsa sooloasjana ikkagi teine teine aasta järjest, aga laulukirjutajana oli see äkki, kui ma niimoodi kuus, kuus vist kogu aeg pean tuletama meelde seda millegipärast ma ei tea, miks me seda ära ei õpi, aga jah, kuues kuues lugu oli. Aga mis sind selle Eesti laulu juures paelub? Lihtsalt see, et selline suur, suur lava, rohkelt tähelepanu. Jah, see, see tõesti, see lava ja see, see telešõu ise on nii nii võimas ja üks kõige suuremaid platvorme tegelikult Eestis ja noh, ütleme miks, miks ma see aasta tagasi tulin, oli ikkagi ma arvan, see tegelikult ei saa kuskil mujal esineda põhimõtteliselt. Et siis siis on vaja ikkagi sellist nagu tahad oma muusikat jagada suurele auditooriumile ja kahjux kontsert Ta ei lubata teha. Ja siis siis sai, sai võetud, jäädes Eesti laulu tee ette ja ja väga-väga lahe oli jälle väga kihvtilt sai nagu ette võetud ja ja ütleme nii, et jäin, jäin väga rahule. Aga mis plaanid sul selle muusikaga nüüd on, et ikka samamoodi edasi või tahad natuke rahulikumalt? Siin puhtalt see maailma olukord, kus me praegu oleme, et ma olen kaks aastat siis üritanud, ei oska oma soolokarjääri niimoodi jõuliselt käima tõmmata, aga aga lihtsalt ei lasta ei lasta inimeste ette, et siis ma võtan, ma arvan jah, mõnevõrra rahulikumalt ootan kuni, nagu maailm siin taastub, sest minul on ikkagi inglisekeelne muusika. Ja ütleme eelmine aasta, kui ma selle Josja oma bändiga Eesti laulul käisin, et ega plaanid olid jõudsid minna väga suureks ja tõesti, ma seda nagu juba juba planeerisin, et kuidas, kuidas ma siin välisriike niimoodi seal ja oma muusikat tutvustama lähen ja sõidan kõik seal Euroopa riigid läbi, aga siis unistada saingi vist kaks nädalat, et siis siis tuli see, tuli see eriolukord peale ja siis siis sellest hetkest ma ma ei julge, ei saa praegu väga pikalt tunnistada, et pole mõtet mingeid plaane teha, aga see on rõõm, et inimesed siin vähemalt, et enne enne seda jälle seda nii-öelda teist või kolmandat lainet inimesed kutsusid mind niimoodi enda kuskile elutu vaja, siis ma seal mängisin siuke viiele 10-le või 20-le inimesele, et 20 seda vist nii palju inimesi olnud. Et need on niisugused toredad asjad, mingid sihuksed, üllatuspeod ja sünnipäevad, mis on praeguses ajas on nagu raske raske võib-olla mingit suuri sünnipäevi korraldada, et siis mina käin ja üllatan, et see on see, on see, see mulle väga meeldis. See on väga tore ja mulle meeldib ise ka endale ka väga, et sa seda muusikat ikka endiselt teed või kuidas nüüd noh, ütleme, kui meil on nüüd siin siin kurjad keeled, ähvardavad muidugi säil pannakse suvi kinni kõik muu, eks ole. Et kui me nüüd sellest ikkagi kõrvale vaatame, oleme optimistlikud, et suvi on, on nagu ta on siis näiteks suvel kui on neid võimalusi, kas sa läheksid esinema? Ja et tegelikult on, on siin suvel on ikka neid esinemisi ka, et ei saa kurta, et siin üldse ei oleks, aga jah, pigem ütleme nii, et ega siin võib ka noh, ütleme nii, et mingite kontserdid, mis olid juba sellel kuul plaanis, eks need on nende edasi lükanud, vaata nüüd järgmisse kuusse ja siis tõenäoliselt neid hakataksegi niimoodi edasi hakkama, et siis ma ise tunnen, et et oodata ja loota ja seda aega, et millal läheb paremaks. Võib-olla hetkel polegi mõtet, vaid selles mõttes pigem tuleb hakata teistmoodi mõtlema ja, ja see on, ma arvan, see Covid on meid võiks õpetada selles osas just et nagu noh, see, kes jääb ootama, jääb tegelikult maha. Et, et elu on muutunud ja, ja meie peame muutuma ja, ja tekivad uued ja muud alternatiivsed võimalused. Ja siis kes, kes neid kõige targemini ära kasutab, õpib, õpib selle viirusega koos elama, see, see võidab lõpuks. Nii et sisuliselt peab minema lihtsalt vooluga kaasa ja vaatama, et mis juhtub ja kui juhtub siis minek ja pole mõtet enam siin pikalt mõelda. Jah, jah, ja tegelikult ütleme noh, jube jube viirus on see küll, et, et noh, see on tõesti kohutav asi, mis maailmas toimub, aga aga tegelikult Ta on teinud ka mingeid selliseid asju, mida ta muutnud nagu maailma juba tänaseks nagu nii palju ja minu arust väga heas suunas. Konservatiivsemad ettevõtted olid ikkagi, et kaugtööd ei saa teha, eks, aga noh, tegelikult saab väga edukalt teha siin. No ütleme, kõik see mingisugune e asi, et tellid endale nüüd koju toitu, et enne see oli niisugune üle kivide-kändude, nüüd on nagu noh, täiesti normaalne asi, mida teha ja ja ma arvan, et, et innovatsioon ju käib täistuuridel, et lõpuks me siis võtame need sammud ette, mida me olime aastaid edasi lükanud. Ja minu arust kui, ütleme jube asi on see, et inimesed on töötud ja inimestel raske olla ja nii edasi. Aga, aga positiivsel poolel on ikkagi see, et tegelikult maailm areneb päris suure tempoga edasi ja, ja, ja kui me sellest viirust välja tuleme, siis maailm ongi täiesti muutunud. Need on ilusad ja ettevaatavad sõnad kohe edasi siia. Peaaegu lõpu. Meil on veel üks Lugusini on mängida ja selleks on sinu salajane vahe kilti, plaseria. See on tõesti salajane vahe selles. Ma lugesin seda ja mõtlesin, oh kui tore. Niisiis Taylor Swift law stoori liiklusele siia valist. Ja ma mäletan, kui see lugu lugu vist oli esmaesitlus isegi kuskil kuskil auhinnaskaalal või, või kust ta sellega välja tuli ja ja Taylor Swift on täpselt minuvanune ja ma olen teda noh, ongi algusest peale tegelikult talle kaasa elanud. Ta on olnud üle 10 aasta tipus mis on selles mõttes täiesti märkimisväärne asi. Alati tema plaadid müüvad kõige rohkem ja, ja tema sõnum ja tema song reiting on lihtsalt niivõrd tugev. Ja stoori on selles mõttes justkui nagu natuke imal lugu, aga, aga tegelikult on ikkagi väga-väga selles mõttes südamlik ja ilusate sõnadega ja ja selles mõttes jah, me me nagu ei, ei kõva häälega ei ütleks, et nüüd juba ütlesin, tähendab, aga, aga jah, et et on selline nagu võib-olla sihuke üritan, Allasin, maskuliinne mees ja, ja, ja rääkida nüüd sellest Taylor Swifti laos toorest ei lähe kokku, aga kahjuks see nii on, et see lugu mulle väga meeldib. Väga tore, siia saate lõppu jääbki see kõlama ja meil oli külas Egert Milder, rääkisime tema elust-olust ja olemistest ja lugudest ja kõigest muust viraadium, rent, vere ja mis siis muud, kui laps tohi, jääb kõlama ja suur tänu sulle, Egert, tulid ja ikka jõudu, jaksu. Ja suur tänu ja kõigile raadiokuulajatele ka kõike paremat ja palju tervist ja olge mõnusad.