Kuulate raadio kahte raadio kaks on Intsikurmu festivalil ja hetkel on veel viimaseid minuteid laval Islandi ansambel kehasmas. Ja oli nii armas, kuidas nad ütlesid, et meil on üks lugu veel, aga ei mängi seda enne, kui kogu rahvas tuleb siit nõlva otsast alla lava ette. Ja siin ei ole mingile läbirääkimiste küsimus, vaid kõik, tulge isegi teie viimased viis koti säud kähku alla alla alla, enne ei juhtu mitte midagi. Ja kõik läks korda. Nii R2 üle kanna siit Intsikurmu festivalilt. Kestab veel paar tundi ja nüüd on meie stuudiosse sattunud. Isegi filminud ja me oleme otse-eetris R2 poee kodulehel. Saate näha otseülekannet kahest Maarjast. Tere, Maarja, nõud, pere, Maarja nuut, sina aastatena üles kell üks öösel siinsamas, pea laval, nii et libedad, sina oled tõeline peaesineja, kõige viimane ankrumees kyljes Maarja nuut ja ruum, mis asi on Maarja nuut ja ruum minu kõrval täna on ka Hendrik Kaljujärv, ehk siis ruum. Ja astume üles oma duo projektiga uue kavaga uue materjaliga, mis tegelikult siis on ka see materjal, mis on saanud peagi ilmuvale albumile, need on juba salvestatud riik, see on juba kõik, see on juba ammu salvestatud ja plaat ilmub viiendal oktoobril, siis Fatket Recordsi alaleid erinevalt. Aga sa oled tegelikult Hendrik Kaljujärvega juba ammu koos tegutsenud. Millest nüüd ikkagi see nime muutus? Nüüd me oleme juba harjunud teene nimesid kõrvuti nägema. Miks nüüd? Ruum? Muidugi, sul on hea vastata, sest et teda ei ole siin ja ühtlasi, et kas need tõesti on nii, et seda materjali keegi varem kuulnud ei ole, kus esituses? Alustan esimesest otsast. Meile on väga lihtne öelda Hendrik Kaljujärv, aga kuna põhitegevus toimub siiski väljaspool Eesti riigi piire siis veidi lihtsustada inimeste promootorite seda olukorda, kui nad peavad laval selle nime välja ütlema, midagi meelde jätma, siis otsustasime leida veidi sellise kompaktsema versiooni ja seda materjali. Osaliselt me tegelikult esitlesime nädal aega tagasi Viljandi pärimusmuusika festivalil. Vahepeal oleme hirmsasti palju tööd teinud, nii et täna tuleb siis nagu teine selline. Ja, ja need, kes kohapeal saavad oma ihus maja kõrval näha, aga teie head kuuled saateraadi vahenduse kõigest osa, Maarja, ma mäletan esimest korda oma kohtusimegi sind tegelikult Viljandis, siis oli elektroonilise pärimusmuusika festival, siis sa lihtsalt, see oli nii ammu sa lihtsalt selle inimeste, et mis asi see on, mida sa teed, seal olid luupperitseid viiruse nagu selleks, et lahti, et kuidas see värk käib ja nii edasi. Siis sinust sai selline festivalide kullake tõesti, igal pool üle kogu maailma käisid need fotod, kas saaboseerid seal rabas ja, ja selline omamoodi ikoon ja ma olen kuulnud tegelikult legende selles näiteks, mis seal Palestiinas juhtusid kuskil kõrbes mingi miinuskraadide kääsellide. Oo, ma ei teadnudki, et need jutud on huvitavad, kustkaudu isegi siiani, aga mis seal Palestiinas ja ütles. See oli kindlasti minu elu kõige ekstreemsem kontserdikogemus ja ka ainukene kord, kus kontsert tuli siiski ühel hetkel lõpetada. Sest tuul oli nii vali, et põhimõtteliselt peaaegu tõimu mikrofoni lihtsalt ümber. Ma olin keset jube kõige ilusamaks kohas, mida ma üldse oma elu sees olen näinud, ükskõik kuhu sa vaatad, mitte mingit lõppu ei ole seks nagu teisel planeedil kuskil marsil ja ainult liivadüüni näed, me olime sellises Pedueeni laagris, seal lava oli ehitatud, seal, seal oli poodium, aga ega seal ei olnud mingisugust varjualustega ega seinu ja kui tuleb ikkagi kõrbetuul ja päike langeb sinna mägede taha, siis võivad nende ilmastikuolud olla üsna ekstreemsed, et kõik see liigese tolm seal elektroonika vahel, et mõtled oma helikaardi peale. Et see oli hästi-hästi, selline vastuoluline, ühest küljest see tohutu hunnitu ilu ja karmus ja teisest küljest täiesti talumatud tingimused kontserti anda. Ja nüüd siis Hendrik Kaljujärv, jaa, jaa. Eks ole, see nagu pidevalt liikumises, vaatan, su visuaalne pilt on ka muutunud, sa, see teie ühine nii-öelda bändi pilt, see on hoopis teisest ooperist juba nende moodne näod ära lõigatud ja segipaisatud ja nii edasi, aga ma tean, sa oled intervjuudes varem rääkinud, et sa kasvasid üles Birgi, Arvo Pärdi kõigega. Millal sa arvad ja kas sa arvad, et sa kunagi nagu astud üle selle kvaliteet popi ukselävega ja tõesti nagu embad seda maailma? Ma ei oska sellele niimoodi vastata, et ainuke asi, mis ma saan öelda, on see, et, et ma teen midagi, ma olen kogu aeg mingisugune ettekujutus ja sa pidevalt püüded sinnapoole, et tegelen hetkel hästi vähe, kui sa tunned, et nüüd on midagi käes või noh, seda ei olegi. Et samamoodi me mängime seda uut, kavasin see plaat alles tuleb välja, aga me juba nuputan uut materjali, ma juba liigun edasi, mul on uued ideed, et see käib kosele võib-olla muusikamaailma juurde, kus paratamatult on ka kogu see asjaajamise äripooled, mingid protsessid toimuvad viivisega. Et sellel hetkel, kui see uus visuaal jõuab välja inimesteni või et on need kontserdid selle uue kavaga, et see protsess on alanud palju varem. Ja võib-olla siis, kui sa sellega ringi tuuritad siis sa ise tegutsed juba järgist, projektidega tööd, tõesti, näiteks see aasta ma tegin nii-öelda siis viimased soolokontserdid, see unemehes plaat oli 2016 ja viimase nii-öelda ma mängin veel septembris, Saksa on siis kolm aastat tagasi sai nii-öelda pukitud. Et need pop või mitte pop nai ma ei kiida ega laida, ma annan selle mitte mingit tähtsust. On ideed, on mõtted, ma proovin sinnapoole püüelda ja siiamaani pole veel igav hakanud. Ja meil ammugi mitte. Nii et ootame siis täna kell x läheb, sa lähed pea lavale koos ruumiga ja meie siin tuleme sinuga kaasa ja kuulaja kõik, kõik tuleb otse-eetri vahendusel sinuni kätte. Aitäh marinud. Ja laval on veel natukene aega kehasmas. Intsikurmu pealaval lehvitab ja kummardab ja surub fännide kätte ansambel Kiasmas. Meid ootab ees veel pikk õhtu ja võiks isegi öelda öö täis live muusikat, aga mis toimus siin päeva poole? Näiteks see lavale tuli Rasmus Rändvee. Tere kuigi üldse on praegusest nagu selle laulu pealkiri oli ebelastingnaid või siis lõpmatu öö siis siin Eestis suvel on samasugune. Minu nimi on Rasmus Rändvee, minu kallistan. Ja täna tuleb laule uusi ja vanu, ilusaid ja hirmsaid. Nii et pime. Siin on metsikult mõnus ja ilus inimesed veel ilusamad kui siin, tegelikult on. Kõike lihtsalt imeline. No, mis on soojendus tehtud, me meil on niimoodi, et praegu võtame niimoodi korra tempo alla. Ei ole mõned ilusad laulud ja siis lõpus on täis pidu nagunii, et pange valmis ennast vaimselt nagu hüppama liigesed, soojaks on ja puusad soojaks kütta tuleb. Sina siis ma räägin teile ühe loo, mina olin umbes mingi kaheksa aastane ja siis ma sain lõpuks tantsukooli sisse, lõpuks sain ja olin üliõnnelik. Ja siis tuli välja, et tegelikult nagu Varssavi nüüd Lili Karukäpp. Sest ma nagu üldse ei tule välja, nii et mina tantsin ka, nii et ma ilmselt olen kõige halvem, tantsisin väljakul, nii et ärge üldse karker. Kuule, oota, ma mõtlen siin, et kas keegi mitmes bändis teie olete olnud? Näidake näppudega, mitmes bändis keegel olnud. Mul oli kunagi üks selline lihtsalt mõtlesin, et naljakas lugu, et me hakkasime nagu see oli mu elu esimene bänd. Ja me hakkasime bändi tegema. Läksime siis kohale, jõudsime mingi kell kaheksa õhtul, tegime hommikul kella kaheksani proovi. Ja siis selle aja peale me olime jõudnud teha bändi, mõelda kolm lugu ja minna lahku ka veel. See oli minu esimene bändikogemus. Aga loodan, et meil on juba praegu paremini. Ja kui keegi siin publikus peaks kahtlema, kui andekas on meie kallis laulukirjutaja, laulja, iiris Vesik siis kuulake seda laulu see meie koos tehtud ja see tuli lihtsalt minutitega. Mis? Koolides. Nüüd tuleb meil vist selline väga särtsakas lugulaul nimega maamets. Tead alati öeldakse väga. A te olete kõige parem Publicaga aidaa, Intsikurmu taustaga. Te olete kõige parem publik. Sedasi hüüdis Rasmus Rändvee, et täna natukene varem kuskil kella, mis kaheksa paiku võib olla siin Intsikurmu festivali pealaval ja nüüd on ta siin raadio kahes stuudios. Tere. Tere. Nonii, Rasmus kuulasid praegu, ma ei tea, kas poole kõrvaga või päriselt ka oma esinemise salvestist, kuidas meeldis? Ma siin vaikselt kuulsin poole kõrvaga, et ma arvan, et täna oli väga selline joovastav kontsert sellesuhtes, et rahvas oli metsikult mõnus Intsikurmu festivalil. Tõesti, kui ma peaksin mõtlema halbu asju selle festivali kohta, siis ma ei oskaks. Siis on hästi harv asi, sest festivale on ju tegelikult selline hästi keeruline asi, mis koosneb hästi-hästi paljudest nagu tahkudest. Ja tavaliselt mõni tahk on ikka nagu valge asemel musta. Aga ma arvan, et megamõnus live meil endal oli hea, et seda oli ka kuulda sellest, kuidas mu hääl vahepeal katkes ja kuidas ma niimoodi muusika taktis põrkasin lava peal. Ja, ja see ongi see reaalne toores emotsioon. Sa kaotad nii-öelda pea või? Reaalsustaju mõlemad täiesti, et ma olen see mees, kes vahel läheb lavale ja, ja kui on ikka nagu väga väga selline jõhker energia, mis tagasi tuleb siis selline toores energia vahel viib nagu sellest täiesti nagu mälu salvestamisvõime, et tuled tagasi ja mõtled, et oot, aga mis nüüd täpselt sellel laval juhtus või mis seal sai, et seda nagu ei tea. Kuulasime seda. Oli vist paar lugu tagasi nüüd. Sinu enda live, sa ütlesid, lihtsalt poetasid kantslerid rõhuses. E mul oli selle mingi hästi konsendrouses vaibiga selline kõrge 70.-te 80.-te roki, mingi kõrge Led Zeppelini selline pikk korjuv nood siis ma mõtlesin, et see ei ole väga minus, Tšanr muidu mida na viljelev ja siis naljakas oli kuulda seda ühte, karjud seal vahel. Jäi see külge sul lauluväljakut? Kuule, täitsa võimalik, tegelikult mul on alati veidi külastanud, et ma ei ole kunagi teinud sellest Kansen rosise saundiga bändi ja noh, selles suhtes müts maha mehe ees, kes on paljud on sinna läheneb 60-le vest ja kes suudab niimoodi kõrgelt nagu tervet kontserdit panna, et ma arvan, ühe looma võin ka niimoodi sellise Eesti vaese mehe varianti kandmine tõusis teha, et mul seal kusagil see kõrge selline karjuv hääl on olemas, aga ilmselgelt on nagu väga-väga-väga vormis. Aga sa käisid vaatamas, näid. Milline kontserdikülastaja sa tänapäeval oled, kas sa oled see tagareas? Käed ristis, tüüp või, või maffia mees? Kuule, ma vist olen ikke kahjuks või õnneks tagarea tüüp tänapäeval rohkem, et. Ma ei oska öelda, esiteks ma olen käinud ka täiesti ees, ma käisin Pariisis festivalil mis seal oli artikmankis, kus me jõudsime täiesti lava ette, lõpuks välja ja seal oli Queens of Estonia is kas me jõudsime täiesti laava ette välja ja mis selline küljega Proditši, kus me olime ees, aga nagu seal on, vaata veits rohkem anonüümsest ka. Kas sa sõidad kuskile Prantsusmaa riiki? Ja, ja et siis Eestis nagu naljakas, võib-olla hüpata ja karata, kui mõni inimene vaatab, et täitsa lolliks läinud, teine on päriselt niimoodi ülekanne veega, mis me siin keerutame, et natukese ikka mõtled sellele, et päris tutvun, aga kusagil väljene. Aga anna üks OK vihje, kuidas pääseda lava ettesaal on rahvast täis. Mina tean ühte nippi, aga kas sina tead? Kuule, ma võin lihtsalt rääkida, mul oli täpselt niimoodi siis, kui me käisime Arctic Mankise kontserdil ja sel ajal oli tulnud välja nende legendaarne plaat nüüdseks, mis kirjutasin ennast nagu otsekoheselt muusika ajalukku, ehk siis ei m nende plaati, mis oli, ja nende nimilugu sealt pealt siis tuua vandenõu. Ja meie saime aru, et kontsert hakkab stiilis üheksa, aga siis hakkas pool üheksa ja mina siis pesin enda käsi kusagil kaugel-kaugel ja ja kuulsin, et okei, minu kõige nagu mingi lemmikum laul sellel hetkel enam-vähem nagu hakkas pihta. Ja siis see on üks kord, et ma muidu ei ole selline trügi, mees, et noh, et kui rong on läinud, siis nagu rong on läinud, ootad järgmist, aga selle nagu seda järgmist rongi kuidagi tulnud nagu. Ja siis me läksime tagant täiesti ette, nagu seal oli vist 70000 inimest ja me jõudsime sinna mingi aia äärde lõpuks ja ma ei tea. Meie meie selline võlunipp oli, nende prantslased olid hästi lahked, ma imestasin muidu suht kurjad inimesed, kohati. Mis su esimene festival oli, kus sa käisid publiku seas, noh, jumal, ma tea. Hakkasid ju suurtel lavadel esinema suht noorelt, et ega sa enne seda ei olekski saanud vist festivalile üksi minna. Üsna küll jah, et ma käisin küll mingitel kontserditel, et ma olin 11 ja siis ma käisin Korni kontserdil vanema tõstmale eraldi istekoha piletid mäe ennast ära ei tapaks, seal Esme ronisime kuidagi tõrvad ühelt läbi selline lava ees muskides sain jalaga vastu pead mingi 35 aastastele kurjadele metal meestelt. Aga me olime seal täitsa ees ja aga muidu festival. Ma arvan, et tegelikult oli isegi reaalselt esimene positiivsus ja see oli ka juba siis, kui ma ise nagu tegin bändi ja omasin nagu naine vist omast sel ajal veel autojuhilube, aga, aga siis sai juba ise kohale sõita ja omi otsuseid teha. Sul on nüüd uus bänd lava peal, ma ei tea, mitmes kortse teil tegelikult oli esineda. 10, vist umbes täpselt okkab juba paika loksuma ja täiega, et ta niimoodi lahtiste kaartidega rääkida, sest olen teinud ise ka nagu ise bändi niimoodi, et sul on nagu koolivennad, sõbrad, hakkad tegema, vaatad, kuhu asi läheb ja üllatav oli see, et noh, väga äge on seda kõike teha nagu nullist, et ütleme, et see on nagu selline kodus toidu tegemine versus restorane, tore on, kui asjad tuuakse lauale, aga nagu tegelikult on mõnus ise ka näha, mis sinna sisse läheb ja kuidas see kõik välja tuleb. Aga, aga hästi üllatav oli tegelikult tegid nagu mingi kolm proovi ära ja siis mõttes Tottega. Me olime umbes sama head bändiga siis kui me olime teinud nagu mingi 100 proovi ennem et kui on ikka profid koos, ses on proffid hoos ka. Nad kipuvad ka mängima mitmes eribändis. Sul on ka sama sama lugu, et sa pead arvestama mingite teiste tüüpidega. Ja, ja et absoluutselt trummar sõitis täna edasi Kenkola trummi mängima just jaa. Jaa, jah, ütleme, et kaks liiget on nagu lihtsamad, aga kaks liiget on nagu väga rasked ka, et üks mees vist nii kümneski bändis. Nii, kas nad on sul? Kaarel Kuusk on siis see hunt, kellest me siis räägime, kes on 10. bändis vist ta ise luges kokku või rohkem con, kuusk, vonkuusk ja et, et tema on väga paljudes bändides nagu ka sellistes projektimates bändides. Ja siis on Siim avango minu kallis bassist, kes on ka näiteks Jüri Pootsmani bändis ja ja põhjakonnas. Ja ka tema on väga paljudes muudes asjadega seoses songer, möldri tööd muidugi ja aitab vahel välja ja, ja nii ja nii veelgi nimesid palju. Ja siis on minu vana bändi kitarrist Paal Piller, kes on ainult minu bändis. Ja, ja siis on Rainer Meinart, kes on noh, ütleme, et Medeldan, ütlesite nagu bändis ei olegi enam üheski, aga räppariteganda siis sina peal. Et nagu siin enne korra välja sai hõigatud, siis skaala läks ta taha mängima ja reketki pole vist päris võõras mees ja nii edasi. Rasmus Rändvee on raadio kahes külas, tead, et neil kohe peaks üks live algama, tead sa sellist inimest nagu Big Fredy? Eile sain tuttavaks selle huvitava, ma ei teagi, kuidas tänapäeval härrasmehe või daamiga. Et ta on selline natuke ühte ja natuke teist. Aga ma ootan huviga siiralt, mis sealt tulema hakkab, sest et kõik see musavideo ja, ja Atituudi oli ikka väga jõhker, mis sealt tuli tegelikult. Ta vist oli ka meil käis festivali korraldaja Mihkel külas, siin oligi vist esimene nimi, kes kinnitati tänavuse festivali kavva. Keda ta kõige rohkem tahtis. Ja ja väga huvitav sõnul järgmine aitäh. Tore. Kuule, aga äkki lähme, vaatame, kuulame, lähme vaatame.