Tere kätte on jõudnud keeleteo auhinna valimise aeg. Auhinda antakse välja 2006.-st aastast eelneva aasta jooksul tehtud eesti keelele kasulikku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest. Välja antakse peaauhind ja rahvaauhind ja viimase üle otsustab rahvas. Kandidaate on esitatud niivõrd hulganisti, et ühes keelesaates neid kõiki põhjalikult tutvustada ei jõuagi. Tänavu on sõelale jäänud 35 tegu. Kõik nad on olulised ja väärivad tähelepanemist. Tänases saates lühitutvustus ja sekka kuulame varasematest keelesaadetest lõike juba auhinnatud keele tegude kohta. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Kõigepealt mõned kandidaadid, keeletegu 2020 nimekiri on koostatud esitamise järjekorras ja nii need ka keelesaates ette kanname. Esimesena on esitatud keeleteo auhinnale keeleharjutuste keskkonnakõneravipunkt. Ee tasuta kasutamisvõimaluse tagamine. Eriolukorra ajal. 2020. aastal liitusid keskkonnaga ligi 300 asutust. Keskkonnast leitav harjutusvara täieneb pidevalt ja toetab nii kõneravi kui ka keeleõpet. Ja pange tähele, veebiaadress ongi kõneravi. Teine kandidaat Integratsiooni sihtasutuse, Narva eesti keele maja, eesti keeleõppe projekt, räpiooper, karma. Oluline on, et suurele hulgale venekeelse taustaga idavirukatele anti võimalus suurel laval Eesti tipptegijate käe all rääkida ja laulda eesti keeles. Sõnaus 2020 korraldati digiteemadel ja sõnause käigus pakuti suur hulk uusi sõnu. Eesti laulu psalter on esimene eestikeelne kirikulaulukogumik, mis on loobunud indogermaani keele muusika põhimõtetest mille tulemuseks ei ole ei saksa ega ladina kirikulaul eestikeelsete sõnadega, vaid eesti kirikulaul. Draamaõpetaja Maia punaku näidendikogumik mängult ja päriselt toetab teismeliste keele meele kujunemist. See on suurepärane täiendus ka teise kultuuri ja keeleesindajate integreerimisel meie keeles ja ühiskonnas. Christian Lempu logopeedilised muinasjutud. Neid muinasjutte ühendavad loo kuulamise ja kõnet arendavad harjutused ehk lapse poolt vaadatuna mängitakse kuulatav lugu koos läbi. Seitsmes kandidaat, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste Instituudi vanemteaduri Peep Nemvaltsi koostatud kogumik keelterikkas teadusmaailmas kutsub kaasa mõtlema, kuidas suunduda tõelise keelerikkuse ja täppiskeelte poole. Järgmine integratsiooni sihtasutuse keele sõbra programm 410 vabatahtlikku mentorit aitasid 475-l eesti keeleõppijal kõnekeelt harjutada vesteldes nendega mõned korrad nädalas e-kanalite kaudu eesti keeles. Hea tava eesti keele õpetamisel. Integratsiooni sihtasutuse keeleõppe head tava kasutavad eri ministeeriumide haldusalaõpetajad kui eeskuju ja tuge. Et täiskasvanute keeleõpe oleks tänapäevane innustaks õppijaid ning toetaks nende õpiharjumusi ja eesti keele kasutamist. Ja 10. kandidaat uutmoodi õpetajakoolitus, värske vaade täiskasvanute eesti keeleõppes. Programmi kaudu on leitud ja koolitatud 20 uut täiskasvanute eesti keele õpetajat, kellest kaheksa töötab Eesti keele majas Narvas ja seitse Tallinnas. Nüüd vaade ajalukku 2012. aastal pälvis rahva auhinna Eesti etümoloogiasõnaraamat. Keelesaates rääkisid sõnaraamatust ja oma lemmiksõna leiust raamatu koostajad Iris Metsmägi, Meelis Hendrik ja Sven-Erik Soosaar. Üks põnev sõna, millega ma tükk aega tegelesin, oli stsena roop sest sellel on kirjakeele seletussõnaraamatu järgi mitu tähendust, üks on sisse ahjuroop või üldse niisugune konksukujuline tööriist. Siis teine tähendus on šabloon võlvi või kaare ladumiseks. Ja kolmandaks on siis see keelpilli Osamis keelte võnkumise kõlakastile edasi kannab. Ja kui nüüd seda hakata natuke mõtlema, siis mis on ühist ahjuroobi ja šablooni võlvi ladumiseks või ka see keelpilliroop, see on tegelikult niisugune kaarekujuline detail millel on väga raske midagi ahjuroobiga ühist leida. Ja lõpuks uurides murdematerjale ja ka niisugusi, vanemaid, sõnade ülestähendusi, ma jõudsin järeldusele, et ilmselt tegelikult see kaarekujuline detail ongi ikkagi teine tüvi hoopis ja see on hoopiski seesama, mis on roov. Aga kuidagi nad on keeles nagu segi läinud. Et ilmselt on see, kuna nad on nii lähedased häälikuliselt, siis ilmselt see ahjuroop on lihtsalt seda viiuliroopi mõjutanud. Aga, aga ilmselt tegelikult ikkagi algselt need need kaarekujulise detaili tähendused lähevad selle Roosõnaga kokku. Meelis Hendrik teie lemmiksõna. Minul ei ole lemmiksõna, aga alati on väga huvitavad rahva ette bioloogiaga seotud sõnad, kus rahva ehk siis inimesed on mingid esialgu võõrana tundunud sõna seostanud täiesti omal ise valitud seoste abil millegi tuttavaga ja siis tekivad sellised pealtnäha arusaamatuid seosed. Näiteks sõnas seatina, see esimene osa ei ole kuidagi seotud seaga, vaid selle taga, praeguse seletuse järgi on vene keeles vinets. Ja seda on seostatud vene sõnaga siin ja mis on siis siga. Aga nii see on, et inimene, kes ei tea seda seletust, mina ka ei teadnud seda esialgu enne kui uurima hakkasin, siis selgus, et seal tõesti ei ole meie seaga midagi tegemist. Või näiteks sõna soolatüügas. Sealgi on rahvaetümoloogiline moonutised, see soolaosa on näiteks soome keeles kujul süüle. Ei tähendab ka soolatüügast, aga seal on toimunud sellised muutused, mis ei ole reeglipärased, mis tavaliselt on, kui me võrdleme näiteks Eesti ja Soome vastajat Et siis soolatüügas, selles sõnas soolatüügas on see sool hoopiski soome keeles. Ei, mitte soome keelest, vaid see on ühine, ainult et eesti keeles on seal ja see läheb kaugemale. Kui ma nüüd ei eksi, oli see Uurali päritolu tüvi, aga et eesti keeles on aja jooksul muutunud ja on saanud sellise kuju mida ei ootaks ajaloolise kujunemise järgi. Sven-Erik Soosaar, teie lemmiksõna? Kõige põnevam sõna kindlasti on huvitavad sellised sõnad, mis millel on paralleele päris kaugetes ketas, mis ei ole tegelikult üldse eesti keelega suguluses ja kuidas need sarnasused on, on tekkinud noh, sageli on lihtsalt juhuslikku laadi, need sarnasused häälikute arv on piiratud ja, ja ja lihtsalt on juhtunud, et sarnast või sama mõistet on on hakatud tähistama sarnaste sõnadega, aga mõnikord võib seal taga olla ka mingeid muid seoseid, mida on üsna raske välja selgitada. Näiteks. On üksikud sõnad, millel on, on paralleelid Akkadi ja sumeri keeles ja nende põhjal on, on isegi sadakond aastat tagasi üritatud tõestada näiteks sumeri ja eesti keel on sugulaskeeled. Aga tõenäoliselt on, on tegu siiski juhuslikku laadi sarnasustega või siis on mõnede sõnade puhul oletatud, et vanade kaubateede kaudu on need sõnad levinud niimoodi sealt vanast kogulooniast Eestini välja. Et noh, näiteks sõna või tegusõna maksma või maksa. Et sellel on üsna sarnane tüvi, on Akkadi keeles on arvatud, et see on võinud siis kuidagi nende Volga kaubateedega levida, see sõna siis põhja poole jõudnud siis läänemeresoome aladel, aga mis keelon khatikeel? Akkadi keel on vanas populoonias kõneldud semiidi keel, mis on siis tänapäevaks välja surnud, aga sellest on siis kiilkirjas mälestusi leitud. Tänapäeva Iraagi aladel põhiliselt. Kas see sõna maksma on siis sõna, millega on kõige kaugemale jõutud? Päritolu uurimisel geograafiliselt võttes võib-olla mitte, sest. Eesti keelde on jõudnud ju palju kaugemalt sõnu isegi Ameerikast, Ameerika indiaanlaste keeltest, mitmete vahendajate kaudu muidugi ja, ja ka ida poolt hiina keeles näiteks sõna tee. Nii et eesti keeles võib leida sõnu, mis on, on pärit igalt poolt maailmast eri kohtadest. Nii palju etümoloogia sõnaraamatust. Kas mõni järgmistest tänavustest kandidaatidest võiks pälvida teie erilist tähelepanu? 11. kandidaat on seto eripäraste sõnade sõnaraamat. See koosneb enam kui 3000-st sõnast, mis on kirja pandud setomaalt või selle naabrusest. Sõnaraamat on esitatud keeleteo kandidaadiks sellepärast, et aitab säilitada seto keele rikkust ja kultuuri ning keelekasutajatel ka uusi teadmisi ammutada. Jüri Viikbergi eesti murrete grammatika on esimene eesti murrete tervikkäsitlus, mis sobitab varasemad üksikosad kokku üheks tervikuks. Asta Õimu põhi autorlusel 2020. aastal ilmunud kaheköiteline suur väljaanne eesti kõnekäänud on monumentaalne teos, mis on 2300 lehekülge paks ja sisaldab üle 20000 väljendi. 14. kandidaat A2 tasemele lugemistekstid eesti keele õppijale ja keelekiireks omandamiseks. Lugemistekstid on hea võimalus iseseisva lugemise tarbeks. Teine üleilmne eesti keele nädal 2020. aasta septembris keskendus keeleõppele maitsete toidukultuuri ja eesti köögi kaudu. Nädala kestel toimusid Eestis ja enam kui 20. välisriigis nii silmast silma kui ka virtuaalsed õppetegevused. Raadiori läks pakub rahulikku kuulamist, mahedat muusikat ja sisukat sõnalist osa. Lugemise rubriigis loetakse katkendeid ilukirjandusest. Ajakirja Horisont keeleteaduse erinumber ilmus läinud aasta novembris ja see number vaatab keelt avara pilguga keele ja geneetika seostest kuni eriolukorraaegse keele kasutuseni välja. Rahvusraamatukogu emakeelepäev on toimunud 17 korda. Rahvusraamatukogu emakeelepäev annab laiale keelehuviliste ringile jätkuvasti iga-aastase võimaluse keele teemadel mõtteid vahetada. Võrukeelsed linnaekskursioonid, muliin Mogiil juunist augustini toimusid läinud aastal igal päeval võrukeelsed jalutuskäigud, giidiks, erinev, vabatahtlik ja 20. kandidaat on keeleõppija sõnaveeb. See on Eesti keele Instituudi eesti keele kui teise keeleõppijale mõeldud uus portaal. Kust saab vaadata Ta viit tuhandet eesti keele kõige olulisemad sõna-, nende tähendusi, naabersõnu sünonüüme ja saab teada ka seda, kuidas neid sõnu käänata-pöörata ja hääldada. Ja nüüd jälle pilk ajalukku. 2018. aastal pälvis keeleteo peaauhinna õigekeelsussõna Raamat õss 2018. Saates rääkis peatoimetaja Maire Raadik. Võib-olla veel muutuvast maailmast, nimelt on ju valmis tehtud Eesti esimene isejuhtiv sõiduk isesõitev auto ja seda on nimetatud ka ise autoks. Nädal tagasi oli meil autonduse saates insenerist keelemees Heido Ots ja tema juhtis tähelepanu sellele et iseauto on tegelikult eesti keeles nagu ise ise, sest auto tähendabki ise. Nii et see ei ole vist väga hea sõna. Jah, jõudsin samale järeldusele ka siis, kui kaalusin, et mida teha selle isejuhtiva isesõitva autoga ja jätsingi need praegu ootele, et eks vaatab, mis neist saab, et seesama, millele eid ots viitas, seesama kahtlus tekkis ka minul sellist sõnale. Tegelikult vaja, sest ilmselt sellised autod meil siin sõitma hakkavad ja liikuma ja bussid. Kas Eesti keele instituudil ei ole kavas korraldada mõnda sõnavõistlust? Noh, võib-olla võib-olla tuleb kunagi jälle ei tea, ei oska praegu öelda, aga siin võiksid ka autonduse asjatundjad ka nemad pakkuda, sest ikkagi, kes seda eriala paremini tunneb, neil tulevad paremad pakkumised. Et keeleinimene ikka keeleinimene ja ta ei tea kõiki erialasid nii hästi, nii et loodame, et vete autonduse valdkonnas tuleb siin mõni hea pakkumine. Neid ots on meid meid varemgi aidanud. Ja tal oli veel üks pakkumine saates ka nimelt ta pakkus, et elektroonilise auto võtme asemel võiks kasutada sõna kaugvõti. Jah, ka jälle hea lühike sõna. Olen näinud, et on Köödade elektronvõti, olgu siis ukse või sõidukiseadme võtmena elektronvõtja võib-olla rohkem nagu kopeerib inglise vastavat sõnaühendit. Aga miks ka mitte kaugvõti? E võti? Oi, neid e-sõnu nii palju, et et kaugoleks natuke nagu värskem ja eestikeelsem ka jah, ikka kuidagi seletama ise ja selle e puhul juba varsti enam ei tea, mida see seal täpselt tähendab. Miks mõni Eesti oma sõna ei taha uues tähenduses kuidagi levida? Estonia meil palju sõnu. Ma arvan, et on palju sõnu, selliseid, mille tähendust nähtust ennast ei ole meie tänapäevases maailmas näiteks lokku lööja. Seda pakuti, aga see ei ole läinud kuidagi vilepuhuja asemel käibele. No esiteks muidugi vilepuhujad pakub meile lõputult ette inglise keel ja teiseks. Ma mõtlen seda, et kas me tavaliste inimestena väga teame, et kes vilepuhuja ehk lokku lüüa üldse on. Et teame võib-olla rohkem informaatorite pealekaebajate, aga võib olla ka see, et see mõiste ei ole meile kõigile veel piisavalt tuttav ja piisavalt aktuaalne. Ja võib-olla ka see näiteks ütleme kõrvale rööp, rähklus noh, kõik me teame, mis on, puutume sellega iga päev kokku kuu ja ilus eesti sõna läks väga väga ilusti käibele. Et see mõiste oli meile nagu ka omasem ja tuttavam. Ja see on ka üks asi, mis, mis hõlbustab seda käibele võtmist. Et ma ise arvan, et võib-olla selle vilepuhuja ehk Lokule ja puhul on see mõiste voorus üks, üks asi. Kuna mina täpselt tegelikult ei tea, kui ma nüüd mõtlema hakkan, mis asi on rööbrähklus, siis ma arvan, et ma pean selle õigekeelsussõnaraamatust järgi vaatama sest tegelikult on ju nii, et kuna te isegi ütlesite te ise ka kõiki sõnaraamatu sõnu ei tea, siis õigekeelsussõnaraamatut tänapäeval on ju väga lihtne kasutada abivahendina. On küll, et kui on võrgus olemas, siis siis on ta kõigile kättesaadav. Ja tähtis ongi see, et osataks kasutada ja teatakse, et mida, mis sõnaraamatust otsida. Nii ma olen vahepeal leidnud üles õigekeelsussõnaraamatu lehekülje ja sisestanud päringusse rööbrähklus ja ta ei ütle mulle midagi. See tähendab, et see sõna tuleb uude trüki. Et ta, ta on ikkagi suhteliselt uus sõna. Varem ütlesime mitme asja korraga tegemine aga nüüd tuli kuskilt rahva hulgas selline tore sõna nagu rööp, rähklus. Kas siis, kui mina praegu teen teiega saadet, otsin teise tegevusena õigekeelsussõnaraamatust arvutist õiget sõna, kas see on ka rööprähklemise kisub sinnakanti küll. Kui te veel kolmanda tegevusega leiaksite, siis ma kirjutan üles samal ajal, selge, siis on rööprähklemise. Kui palju üldse tuleb selliseid sõnu uuesti käibele Eesti keeles, mille tähendus on hääbumas ja võiks tulla uues tähenduses kasutusele. Maire Raadiku vastust saate kuulata 2018. aasta saatest. Viited kõikidele saadetele, auhinnatu keele tegudest leiate keele saate kodulehelt. Kõik tänasesse saatesse ei mahu aga järgmised kandidaadid. 2020. aasta keeleteovõistlusel. 22. kandidaat õ ja ö hääliku piiritähise avamine Saaremaal. Läinud aasta novembris avati Reina küla lähistel Saaremaal see piiritähis veebileht heliait punkt ee võrukeelsete lugude luuletuste kuulamiseks. Sellele lehele on koondatud 51 teksti, kokku 54 kuulamist ja jällegi pange tähele, veebiaadressis on täpitäht. Multifilmid võru keeles. Digitelevisiooni võimalusi kasutades saavad lapsed või nende vanemad jooksvalt valida multifilmide keeleks lisaks eestikeelsele ja venekeelsele helile ka võrukeelse heli. 25. kandidaat on artist nublu ja tema laulutekstid. Nublu on tõeline kaasaegne poeeti ja sõnasepp, kes parandab maailma läbi muusika, ütlevad nublu esitajad. Eduard aarentsi konverentsi kooli poole korraldamine Kuusalu vallas pastoraadihoones 10. augustil. See konverents on muutunud traditsiooniks ja selle juurde kuulub ka kultuuriprogramm. Ametnike, tõlkijate ja keeletoimetajate eriolukorra aegne koostöö veebilehe kriisee tekstide sõnastamisel. Eesmärk oli anda usaldusväärne teave edasi kiiresti sõbralikus toonis ja lihtsas sõnastuses. 28. kandidaat emakeele seltsi noortesektsiooni keele õhtu Facebookis. Emakeele seltsi keeleõhtut korraldati viiel järjestikusel nädalal ühe keele loenguna. ValveLiivi Kingissepa Otto Wilhelm Masingu Maarahva nädalalehesõnastik. See suurteos võtab kokku autori aastakümneid kestnud tööd Masingu sõnavara uurimisel. Ja 30-st kandidaat on välistudengite keelemoodul Mainoris. Keelemoodul on ingliskeelses õppes mõeldud kohustuslikuks eesti keele õppeks nii rakenduskõrghariduses kui ka magistriõppes. Ja nüüd vaatame jällegi keele saate ja keeletegude ajalukku. 2009. aastal pälvis rahva auhinna eesti keelt ja eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avaliku esitamise eest õpilasesinduste assamblee peasekretär Sergei Metlev. Sergei Metlev Eesti mälu Instituudist. Nüüd jätkab eesti keele kaitsmist. Hiljuti kirjutas ta ühismeedias Facebookis järgmist. Ma ei saa viimased paar aastat aru, kas eestlased ikka tahavad, et eesti keel oleks riigikeel ka päriselus, mitte ainult õigusaktides. Nimelt näen, kuidas mõned ministeeriumid, ametid ja kohalikud omavalitsused peavad ülivajalikuks tegutseda väljapoole ka inglise ja vene keeles. Mina valdan eesti ja vene keelt emakeele tasemel ning inglise keelt väga hästi. Mul pole sellega isiklikult probleemi. Vene keelt ei ohusta maailmas miski. Samas näen, et pisike ja kaunis eesti keel on vaikselt kaotamas oma domineerivat positsiooni Eestis, eriti Tallinnas. Ja see teeb muret, sest väike keel peab ellujäämiseks olema oma väikesel saarel igati eelistatud. Kaitstud. Ma ei räägi asutuste kodulehtedest ja kriitilistest avalikest teenustest nagu politsei või meditsiin vaid põhiseadust ignoreerides, mitmekeelsuse juurutamisest igal tasandil, avalikes kohtades ja meedias, teavitussõnumeid edastades, üritusi korraldades, kodanikele teavituskirju saates pannakse kohe kolmes keeles, nagu see oleks seaduses nõutud isegi jõulude ja uue aasta saabumise puhul, tervitades ja nii edasi. See, et meil tuhanded lapsed puutuvad eesti keelega kokku vaid keele tunnis ehk neli-viis tundi nädalas, on üldse müstika uue iseseisvuse 30. aastal teenindusest juba rääkimata. Kohati on tunne, et ettevõtted usuvad, et kõik kohalikud venekeelsed ei oska üldse eesti keelt ja on asunud massiivselt kõike kaks keelestama eesti keelt hästi valdavale. Venelasele on see kõik muidugi natuke alandav, koheldakse nagu lapsi. Arvatakse, et ei osata isegi selliseid lauseid nagu häid jõule. Minu hinnangul on tegu teatud osas teadliku tegevusega vene- ja vähemal määral inglise keele faktiliseks ametlikuks keeleks kujundamiseks. Vabandust, aga isegi suured maad seda ei luba. Miks peaks see Eestis võimalik olema? Nii et soovitan tõsiselt mõelda, millist riiki ikka keele poolest tahetakse? Kirjutab Sergei Metlev. Keeleteovõistluse ajaloost veel 2016. aastal pälvis peaauhinna Eesti kohanimeraamat peakoostaja Wiedemanni auhinna laureaat. Marja kallasmaa rääkis keelesaates järgmist. Aga missugune on kõige põnevam piirkond olnud? Minul on küll olnud Saaremaa kõige põnevam, mul on natuke kahju, et ma nii oma tee alguses pidin sellega ennast kurssi viima, sest et Saaremaa kohanimed on niivõrd erilised et oma nüüdsete teadmistega ma oskaksin vist paremini teha. Missugune on kõige erilisem nimi Saaremaal? No ei oska nii järsku öelda, seal on väga mitmekesine see nimistu noh, näiteks võtame kas või selle Kuressaare mida on püütud seotud kurelastega ja ja ka kurgedega. Aga minu teest tuli välja, et neid varasemaid kirjapanekuid võrreldes me ei saa üldse vahet teha neil nimedel, mis on tekkinud tõvest, kura, kura, maa ja nii kurekurge, tähendavas või kurelasi. Tõenäoliselt see Kuressaare on ikka linnunimetusest minu arvates, kes aga on inimesi, kes arvavad teisiti? Me kõik opereerime ju tõenäosustega ei olnud seal kõrval, kui need kohad nimetati. Sellepärast need on mingid, mida keegi tõenäolisemaks peab, see on tema arvamus. Kui me nüüd maname silme ette sellise pildi, et on kõrvuti suur ja paks ja mahukas kohanimeraamat aastast 2016 ja teine suur ja paks raamat Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, siis kui palju tuleb kohanime uurijal Wiedemanni sõnaraamatu poole pöörduda ja kas tänapäeval ikka veel on, on seda mõtet teha? Kui palju Wiedemanni aitab? Wiedemanni sõnaraamat on igapäevane töövahend. See on asendamatu allikas kõigile, kes tegelevad sõnavaraga ja eelkõige murdesõnavaraga. Meie külanimed näiteks enamalt jaolt pärinevad ajast, mil kirjakeelt veel ei olnudki. Ja kohanimedes leiduv sõnavara on murdekeelne. Ja on hea, et see sõnaraamat peegeldab aega kus tõesti kuuldeliselt koguti veel sõnavara. Nii et ta peaks olema väga rahvalik. Ja Wiedemanni sõnaraamatus tuleb sõnavarast välja ka niisuguseid tähendusi, mis tänapäevaks on ununenud. Aga mis kohanime uurijal aitavad mõtestada vastavalt kohanime siis teiseks on Wiedemanni sõnaraamatus suur hulk eesnimesid. Kohanimeuurijad muidugi huvitavad eelkõige mehe nimed. Nimetuses seistes krimineerimine on seal diskrimineerimine tõesti ja ka Eesti vanemad kohanimed, seal esinevat mehe nimed naisenimesid ei esine. Naise nimed tulid kohanimedes enamasti karjamõisate nimedena. Ütleme 18. 19. sajandil, kui mõisnikud hakkasid oma tütarde ja naiste nimesid panema karjamõisate nimedega, näiteks annenhohve on igavene hull. Aga talunimed ja eesti külanimed seal esinevad meheni mehed. See on niisugune patriarhaalne, jah, seda Tõnu talu. Jah, jah, rahvusvaheliselt on isegi uuritud seda sugudevahelist jaotamist nahk küll teistes keeltes eesti keeles ei ole seda käsitletud, aga kui talu nimel on naisenimi, siis on väga uus. Nüüd on niimoodi ka mujalt teiste rahvaste, jah, enamasti küll see patriarhaalsus on olnud ikka teatavasti naised ei võinud paljudes riikides päridagi. Aga see kinnisvara või see talukoht, see läks ikka meesliini pidi ja mehe nimed esinevad talunimedes. Aga nüüdsel ajal jah, kui vaadata näiteks Hiiumaa põhikaart, et siis on selle suvilastumise käigus tekkinud põhikaardile ka naisenimed. Nii et naise seisund on muutunud. Seda näeme ka põhikaardile vaadates. Naised on ostnud mingisuguse talu näiteks ja. Siis kohanimede arengut jälgides saame me ka aimu, kuidas ühiskond muutub. Mingil määral küll jah. Et Eesti kohanimed peegeldavad ikka talupoja maailmapilti ja, ja see sõnavara, mis seal esineb, see peegeldab ka seda talupoja suhtumist ja tema maailmapilti. Viis viimast kandidaati uuel võistlusel, 31. kandidaat on 2020. aasta võru keele nädal üleskutsega kõnele moka võro kiilt. Idee kontseptsioon kasvas välja Võru maakonna loometalgutel. Välja kuulutati võru keeleagentide kampaania ja neid agente registreerus kokku ligi 300 üle Eesti. Monograafia eesti keele ajalugu on terviklik ja nüüdisaegne eesti keele kujunemisloo käsitlus mis sobib nii kõrgkooli õpikuks kui ka käsiraamatuks. Rahvusvaheline kaheksas Mikael Agricola päeva konverents. Seda korraldatakse Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja sellest on kujunenud üks meie keelekalendri püsiüritusi. Jaan Kaplinski, Eesti estoranto ja teised keeled on keeleteemaliste esseede kogumik. Autorit huvitab, kuidas keel mõjutab mõtlemist ja kuidas inimesed eri keeltes oma mõtteid ja tähelepanekuid sõnastavad. Ja 35. kandidaat on lavastus doktor esperanto. See on 20 Nende sajandi algul elanud õdedest treeneritest helmist ja Hildast rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti espirantistidest. Ja nüüd kõik valima endale meelepärast. Nimekirjad leiate haridus ja teadusministeeriumi või emakeele seltsi või Eesti keele Instituudi kodulehelt ja Vikerraadiost keele saate juurest ka hääletamiseks. Aega on, aga milleks jätta tänased toimetused homse varna? Saate lõpetuseks on jäänud veel rääkida 21.-st vahele jäänud kandidaadist. Ja see on seotud otseselt Vikerraadioga, nimelt vanasõna klipid vikerraadio saates huvitaja tegijad on kirjandusmuuseumi folkloristid, Piret Voolaid ja Risto Järve selgitavad ühe vanasõna tausta ja tagamaid. Ja saate lõpetame tuntud vanasõnaga, kes ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise, selgitab Piret Voolaid. Kes koera saba kergitab, kui koer ise on üle-eestilise levikuga väga tuntud vanasõna ja kuulajatele võiks olla võiks olla võib-olla huvipakkuv fakt, et koos vanasõnaga, kelle jalg Datsub selle suu Matsub on tegemist siis rahvaluule arhiivis kahe kõige rohkemate üleskirjutustega arvuga vanasõnaga. Ja kes koera saba kergitab, kui koer ise. Selle vanasõna kirjapanekuid on juba 19. sajandi lõpust. Ohtralt esineb teda aga 19. sajandi lõpus välja antud trükistes. Varasemad on näiteks 1875. aastal Steini üks kubu vanasõnu ja vanu kombeid raamat, kus ja ka näiteks 1876. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni teoses eestlaste sise- ja väliselust juba on see vanasõna siis sees. Meil on lõunaeestilisi variante nagu näiteks, kes peni hända kergitab, kui peni esiaga ka peale koera esineb variante kassiga, et kes muu kassi saba kergitas, kui kas esil näiteks nüüd varasemat arhiivikirjapanekute järgi on selle vanasõnaga irooniliselt naerdud tavaliselt kiitleja üle. Näiteks 1892.-st aastast pärineb kirjapanek Suure-Jaanist. Et seda vanasõna öeldakse niisuguse kohta, kes ennast kiidab, et kes muu teda kiidab, kui ta isi ennast kiida. Või siis 1889. aastal taas Suure-Jaanist kommentaar milles on toodud ka paralleel või vihje vanasõnale oma kiitus haiseb mõlemad siis annavad ühte sama ideed edasi. Või siis 1959. aastal on arhiivi kirjutanud Põltsamaalt Martin luu, et iga inimene peab sarnaselt olema teised inimesed oma tähelepanuga temale pööraksid. Ja on ka kirja pandud ütlused, et ma ei tahtnud koera saba kergitada. See tähendab, et ma ei tahtnud ise end kiita või pilge, kes koera saba kergitab, on ise koer. No see on kindlasti selline vanasõna, mis näitab, tähendab, kuidas aja jooksul ühiskondlike arusaamade muutudes on ka vanasõnast arusaamine või, või selle tõlgendamine teisenenud. Nii on ajapikku seda vanasõna öeldud näiteks enesekiituse kohta, mida ei tohi teiste hooleks jätta. Et just selline tõlgendus kaasneb selle vanasõnaga ka tänapäeva turumajanduse tingimustes, kus siis selline enda kiitmine või oma töödest tegevustest teadaandmine, nähtaval olemine. Enda reklaam on üks elukorralduse väga olulisi osi ju. Ja oma tugevate külgede tundmine pole mingi häbiasi, vaid vastupidi, tööle kandideerides Ki näiteks tuleb oma head omadused just üles lugeda, sest kes koera saba tõstab, kui ta ise ei tõsta?