Evald Okas, me oleme vist mikrofoniga olnud õige mitmesuguses miljöös esimest korda küll kunstimuuseumi näitusesaalides ja seekord on need selleks eriline põhjus, praegu me oleme tulnud siia näitusesaalidesse viis saali. Kui palju teie personal näitusel töid on? Siinsel arvestuse kohaselt peaks olema, kus 50 maali ja ligi 400 eks liblist valik tähendab viimase 10 aasta töödest ja üks maal oli jah, 70.-st aastast, aga põhiline osa on siiski päris viimaste aastate ja noh, rohkem on ikka au, et viimasel aastal 1900 kaheksakümnendad aastad kannavad 15 maali, mitmes personaalnäitus teel on ja kus kohas teie personaalnäitused on olnud, seda ma ei ole ise arvet pidanud, aga kunstnike liidus korra arutati seda asja ja sisenemist kokku võtma, aga aga asja nii, et nad üle paarikümne personaalnäitusel olnud. Ja kui ma ei eksi vist 48. aastal oli minu arvates seal on neid siis esimene personaalnäitus. Me seisame praegu siin kamina kõrval ja siin võiks väikemaal kõige värskem maal, ma mõtlen Ernesaksa portree. Jah, see on küll viimane enne näituse avamist tõstics. Nädal aega ei olnud olemas. Aga ma siis palusin, enne Sakse ta nii lahked võtab, omast ajast jaapaseerib mulle natukene aega. Ta tuli, muidugi vastame, vanad head sõbrad ja tuttavad. Ja. Kahjuks sel päeval, kui ma teda maalisin, oli kaanest sellesamale halb ilm ja vihmane ja, ja niisugune udune ja lumelörtsi 100. ja nii nagu praegusedki on, nii et nagu te mu ääreski tunnet kuhjunud nohu siiamaani veel. Noh, see on nüüd jah, kõige värskem maas. No mis selle kohta öelda maale muidugi Ernesaksa palju jälginud ja juba sõja ajal puutusin temaga kokku ja ja olen teda joonistanud, jaolendamasteks leevelise teinud mitmed-mitmed visandid teinud, kuid otsustasin siis prooringa maalidega. Ja kui ma tema juurde läksin, mul oli juba nagu oma plaan tehtud. Mismoodi mata tee? Katsusin seda realiseerida. Ja noh, tema on väga hea poseerija ja, ja ise on ta ka. Ma ütlesin kunstnik, sellepärast ta armastab joonistada ja ja niisugune saab, saab minust aru selles mõttes. Nii et ma mõtlen, et see, seekord tuli välja see töö. Selle näituse põhjal on, tekib veelgi kahtlused õieti, mis maalija Evald Okas siis on. Näituse juhatab sisse suur võimas meremaal öine meremaal, kus niisugune Kuu viskab hõbedat ja romantiline meremaal muidugi võib öelda, üldiselt et romantiline joon on, on küllaltki iseloomulik ka paljudele teistele evad hakkase maalidele kuid ühtlaselt huvitavad ja tugevad on nii väga suured lõuendit kui ka päris pisikesed tööd ja sellepärast tekibki niisugune küsimus. Peale selle veel on süžeede ring väga lai. Alustame loodusmaalist portree eest mitmesugust loomapiltidest, suurte gruppideni, suurte panoraami raamideni mida me ka viimasel näitusel me ehitame kommunismi. Nägime nüüd, mis teid ennast teevad, lokas kõige rohkem? Köidab, mind on alati köitnud muidugi kompositsioon, niisugune kui Figoraalne kompositsiooni eriti. Ja need, ma võtaksin need teised kõik tööd, mis ma siin teen küll natüürmort est peale kuni üksikute portreede loomadel ja nii et ma olen ikka nagu sissejuhatuseks oma suuremate tööde jaoks, kogun selle materjali ja, ja nii, noh, võib-olla ka omamoodi harjutan kätt ja nägemust ja ma olen üldse lugenud Krahutuma, armastan igalt poolt osa võtta ja ja, ja lähen kergesti põlema, kui ma näen mõnda huvitavat motiivi vä? Nii et see on kõik niisugune eeltöö võib olla ja, ja nii samaga graafika eks lee pressida, need on kõik ikka teenivad nagu maali lihtsalt vastava materjaliga huvist kuraalset kompositsioonid, väga suured lõuendit, siis portreed, loomapildid ja maastikud siis nüüd nagu ühe niisuguse žanri puudumise tõttu siiamaani peaaegu puudumise tõttu on siis nüüd natüürmort ka eraldi tulnud, kuigi natüürmort olnud nii-öelda omaette lõiguna paljudes suurtes maalides siiamaani näitustel ei ole ka esitanud kunagi natüürmorti lihtsalt. Natüürmort on, siis mõtlen, panen asjad, et tema olin ära ja katsun nii omamoodi teha, muidugi ma kunagi ühtegi asja nii ei tee, täpselt nagu ta lootson maika tõstandada ja kombineerin ja komponeerin ja ja nii et see natüürmort on lihtsalt väga huvitav ja omamoodi niisugune ülesanne lahendada teinekord noh, ma mõtlen selles mõttes, et seda, seda materjali edasi hästi anda siis seda värvi probleem on seal ja vormi probleem on ja, ja see on niisugune kunstnikule tarvilik Evald Okas, teil on suur perekond, väga tuntud on ju surmaal seesama siin kõrval meie pere, see maal on nüüd põhikohaga Moskvas. Aga ma vaatan siin neid väiksemaid portreid mitmeid ja abikaasa portree tont, seda on korduvalt ja poja portreed ja ka need lapselaste portreid on, kui palju nad on teil modellideks olnud? No nad on tihtipeale minu juures ja minu ateljees ja ja, ja sellepärast ma neid näen tihti ja ja alati me elasime kõik koos, siis oli hea modellide käepärast ja eks see on muidugi loomulik, et ma ikkagi neid jälgin ja maalin ja lapsed olid huvitavad, aga muidugi lapsel on väga raske maalida. Siis ma olen kasutanud niisugust võtet teinekord, et lapsed vaatavad televiisorit. Või mingeid tegelevad mõne huvitava alaga, siis mina servalt maalin. Nii et, aga ma olen muidugi neid visandeid teinud, joonistused ja hind, aga siis ma olin, ma olen vähem. Nii et noh, ikkagi oma perekonnaliikmete jäädvustada kutsuda Haati oma peret maalima kompositsioonid jaoks, Te olete teinud ikka niisugust eeltööd, palju joonistusi tabanud erinevaid liigutusi, sest et anda edasi dünaamikat, keha väljendusrikke poose, aga kaste, portreed maalite alati otse, nagu see Ernesaksa portree on nüüd tehtud. Või. Palju joonistusi ennem ja visandeid ei portree pool ma ei ole teinud palju visanud visioonis komposissioonilise paigutuse, selle ma märgin ära, aga üldiselt Ta on ikka noh, ma tavaliselt modelliste pulees. Ma muidugi ei nõua seda rangelt, istuks hirmus absoluutselt liikumata, seda ma ei nõua, sellepärast et mul on isegi huvitav, kui ta kas kõneleb või, või natuke liigutab ennast ja ta tunneb ennast vabana. Siin ma saan teda paremini tabada. Aga niisugust, et teha täpne joonistus ette ja, ja siis seda uuesti hakati üle kandma lõuendile. Minu arvates siis kaob see niisugune vahetu värskus ja see kaob ära ja nägemus on hoopis midagi muud. Te olete vist eesti kunstnikest üks kõige rohkem reisinud mees. Ja kuigi see näitus ei suuda nüüd anda ülevaadet nendest paljudest teostest, mis te olete oma reisimuljete põhjal teinud, võiksime me siiski teha nüüd väikese ringkäigu siin ja vaadata, missuguseid motiive te olete tabanud. Noh, uksest sisse tulles nägite, kohe oli. Eks soovemati Porvo ähvarvur, seal oli tänavu aasta tehtud need vanad toredad punased ja aidad ja toredad aidata seal ja seal. Huvitav vanalinn tema väike visand, Viljandi sõpruslinn veel. Vahepeal ma olen ju muidugi palju reisinud ringi, aga ennem tähendab seda? Jaa, võtaksime näiteks mõned asjad, teie Madalmaadest on terve raamatil, Madalmaadel 58. aastal oli ja siis oli Itaalias, ma käisin kuus 60. aastal, kuuendal aastal ja ja siis käisin Kanadas paar korda veel ja ja Ameerika Ühendriikides ja ja Pariisi muljed on ära trükitud ja no muidugi, Jaapan on ka suurem. Jaapanist oli terve näitus, see oli, tähendab 65. aastal oli mul see seal oli ka, kui niimoodi töötate praegu teil on teil praegu on väljas siin 50 maalis, Jaapan näitas sulle minu meelest 40 maali sellepärast et siis seal suuremad ruumid siin kunstimuuseum lihtsalt ei mahuta rohkem minuteid, nii et siin pidi sellega arvestama. Aga siis on veel, mis on. Lääne-Berliinis, ma siin käisin 75. aastal siin te näete seda vana kirikud ja, ja, ja see on niisugune motiiv sinises, sinisel foonil. Ja mis siin näitusel on muidugi kreeka vot ja Kreekast tegin terve Saaria maale ja noh, siin on ainult väljas on praegalt kolmaali lihtsalt Oisu ruumi kokkuhoiu mõttes ja see kes sind siin polaarsöömamaal on. Olümpialt noh, see oli selles mõttes aktuaalne, siinsamas kohas, arvatavasti umbes selles kohas võeti, toodi olümpiatuli, süüdati tuli ja 78. aastal. Ma käisin Inglismaal, siin näete Oxfordi vaadet ja mis siin veel oli, siis on Londoni vaade on sealpool teises ruumis ja, ja siis on moori aed. Lase muhu aed oli, meil võib olla huvitav, selle peale tähendab skulptor aine vooriori koduaed, nii-öelda see mudel seda aiaks päris nimetada ei saa. Niuke terve väli, tal on seal eksponeeritud tohutu hulk skulptuure ja osa on Bronxis, aga osa on plastmassist ja niivõrd hästi imiteeritud venis imitatsiooniga, et tundub nagu oleks ka metallist ja, ja temaga ei üteldes, sai teada, et tema ei olegi huvitatud, et mis eriti, mis materjal on vaid et võib-olla väga hästi, võib-olla plastmass, temal on tähtis vorm ja selle edasi on. Ja nii näiteks tema ei olnud üldse nõus, et peab kindlasti arhitektuuriga siduma skulptuuri, see ei ole üldse tähtis, tema hea meelega paneks skulptuurid maastiku ja sellepärast ongi seal eksponeeritud endalgi maastik. Tema töömeetod oli ka huvitav, ta, tal on mitu ateljeed, ta teeb niisugused väiksed figuurikesed ja, ja vormikesed erinevatest vormidest, tips vormidest või isegi trand riiulit täis, mitmesuguseid konte kogutud. Et neid kontidest kombineerib, siis sedasi vaatad sätid ja nende järgi teeb siis nii umbes üks 50 sentimeetri suuruse kavandi mida siis viimistlemise ja laseb juba abilistel teada suuremaks. No ütleme, seal meetriseks või siis veel vaatab üleviimist ja siis muidugi koos abilistega tehakse juba niisugune tõeline suur mitmemeetrine mudel millele saab siis hiljem valatud kas pronksi või plastmassi, aga nad on muidugi võimsalt mõjuvad need vormid ja nii kui nad on niukse rohelise loodus sisse pandud, siis see on ja jälle kuskil seal merekaldal või kaldal või nii mitmes muuseumis ja nii edasi niimoodi paigutatud need on, jätavad võimsa mulje ja te olite Henry Muri töid näinud juba varem ka varem? Ei ma jah, Ameerikas nägin seal Kanadas ja ja noh, Pariisis on seal unes, hoone juures on temal suur kuulus skulptuur, mis on 60 tonni, kaalub selline vägev, seal muidugi. Kivimaterjalist ja üldse skulptuur nagu huvitab, minu arust päris huvitav kost. Kohe selles saalis on 78. aastal valminud Evald okkamaal, mille eest ta sai ka Kristjan Raua preemia, linn ja kunstnik. Sellest maalist võiks rääkida mõne sõna juba seepärast, et siin on koos peaaegu kõik saanrid, ta Evald Okas on, on teinud, siin on omamoodi nii linnavaade maastik, natüürmort, portreeakt, lillemaal kõike, mida tahate. Siin on nii, nagu te ütlesite, et ma kasutasin siin kõiki neid, neid detaile ja neid komponente, mis ma olen maalinud ja teinud. Ja eks ta siin on peamiselt muidugi, rõhk on sellele pandud selleni rütmika alle ja kompositsiooni ülesehitusele. Ja mis puutub, see on autoportree tehtud olen katsunud nagu siduda seda arhitektuuriga ja maa loodusega ja inimesega ja kõiki need niisugused sissetoodud, nii et ma ei saakski midagi juurde lisada, see on nii nagu nagu kokkuvõte mõnes mõttes minu, minu käsitluslaadist. Jaa jaa. Kompositsioonist. Nii et. Ma ise võib-olla mõtlen, et mõni teine töö on huvitav, olgu see et noh, võib-olla on viimasel ajal mind huvitab rohkem misuke dünaamika kahjuks jäävad siin on need kaks suurt nihukest. Kui palju nad on siis üks, kolm korda? Kaks, kahe tähendab kaks kaks korda kolm on kaks, kõrgus kaks ja laius kolm meetrit sugused kaks korda kolm, jah, kaks niisugust suurt ja tõepoolest, kui on juttu olnud, et Ewaldokale meeldib dünaamika figuuride hoogsis muidugi hobused on ehk selles mõttes üks kõige drastilisem näide. Punane hobune veel kõige keskel. Ja, ja siis päris uus töö 80.-te aasta töö siin kõrval noored, seda pole veel kusagil mujal nähtud, hobused on olnud seal 73.-st aastast ja võib-olla vaatajatele-kuulajatele juba mingil määral tuttavad Agatkumastid. Kunstnik ise tahab alustada mõne sõna muuseas selles, et lihtsalt noh, hobustega palju kokku puutuda. Ma juba noorena käisin ikka või linnamees, aga käsi kõvast maal ja ja oli alati kuidagi sümpaatsed, olid loomad ja eriti hobused vast isegi prooviti natuke ratsa sõita onu juures. Nii et olen nii neid armastanud, omamoodi ja jälginud ja, ja palju olen neid maalinud, etüüdi teinud üksikuid, nagu näete füüsikud just hobuse pead. Aga siiani ikka veel lisaks oleks võinud panna mõned geeniused täiendavat tööd kuid just see dünaamika ja see mind võlusam omamoodi selle asja juures. Kuid samasugune võib-olla dünaamiline töö oleks mul nüüd viimasel ajal 1000 980. aastal tehtud noorded. Siin ma kasutasin noori tütarlapsed kus. Toredas tujus läheksite suplema ja, ja kogu see niisugune värviline, dünaamiline üleseid oli mul siiski mõte. Kas nad nüüd just nii hästi välja tulid, seda ma ei oska öelda, seda me kuuleme hiljem võib-olla kui näitusekülastajad oma arvamust avaldada. Aga selle töö sünni kohta ma võin nii palju öelda, et no mul on, tekkis niisugune mõte, muidugi ma olen tihtipeale olnud Vääna-Jõesuus läinud motiive ja ja, ja ükskord ka tekkis mõte ja ma siis endale nagu märkisin üles selle ja hakkasin seda edasi arendama. Ja ega see noh, niisuguse dünaamilise asja juures ei aita muud, kui peab, ehkki ise välja selle asja mõtlema. Sest et fotomaterjal on minu arust surnud materjali, seda ei saa kasutada üldse peale. Ja selleks ma tavaliselt teen niimoodi, et ma teen endale väikse kavandi. Noh, kõik need liigutused ja nii peast, ütleme selles mõttes ja ma ei armas, tegi väga suurt niisugust täpset karto kartongi joonistada, kuna. Noh, see kuidagi seob, ma teen endale kavandi ja ma kannan siis selle kavandi vabalt, ütleme lõuendile juba peale kõik, nii enam-vähem tuleb oma olen seda ette kujutanud ja, ja hiljem siis komani on tarvis midagi lisaks siis ma teen joonistusi veel. Joonistused muidugi ei saa teha täpselt selles poosis ega niivõrd dünaamiline ükski mudeliga ükski inimene ei tee seda täpselt seepärast, et see ei saa lihtsalt olla. Aga ma seal üksikut detaili kasvatada ja hea ennast kontrollida. Seda, kui te näete, siin lähedal, oleks väike vitriin pandud. Seal vitriinis on terve rida joonistusi, no siin on mitukümmend joonistust kõik selle maali jaoks erinevas koos, sest nad ei ole mitte täpselt nii, nagu seal maali peal on kujutatud need inimesed, aga nad on ligilähedased ja mõningad detailid on isegi väga täpselt joonistatud, et ma oleks seal käed, jalad ja detailid, et ma saaksin essis hiljem maali juures kasutada. Tihtipeale näitusekülastajad nagu huvitatud, et kuidas kunstnik töötab, on muidugi teisi võimalusi töötada, muidugi ka, aga mina seal nagu omamoodi võib-olla klassikale vanad meistrid tegid ka niimoodi, töötasid seal võtame seal Michelangelot, näeme, kuidas tema on teinud joonistusi oma tööde jaoks, on samuti, eks ole, ja, ja minu arust on see õige ikkagi, ma olen ka niimoodi kasutanud seda materjali. Vaat üks joon nüüd ma loodan, et Evald Okas, te olete nõus ja midagi juurde ütlema, võib-olla just siin saalis ja nende kahe maali noored ja hobused puhul torkab silma niisugune paljudele teostele omane niisugune küllus isegi üliküllus siis teie armastus nagu küllastatud värvi vastu ja toonide vastu ja elurõõm ja mingi niisugune venessaanslik, niisugune lähenemine võib-olla ka inimkeha kujutamisele. Ma tahaksin just veel veel lisada, et tõesti, isegi mõne maali puhul võib isegi ehk ette heita, teatud nõust kuhjata ja see võib-olla veel õiges kellad, isegi, võib-olla mõni asi on liialt kuhjatud, aga, aga ma ei tea, ma olen lihtsalt niisugune, kes kipub sinna kõik ikea peale panema. Ja niisuguse ja paljud asjad on ju näiteks ka, kui te jälgite seda maali on niisugune kompositsiooni pärast pandud, et vaat see tarvis seda plekki sinna või tänna või või on näiteks neid iroonia on tarvis selles suunas panna just, mis tingib seda, mitte lihtsalt, et ma maalin ta nii ära, et vot see teema on edasi anda, taipan, ma rõhutan seda, sest nii et vot selle maali jaoks, et kas näiteks see sinine plekk on seal nõuab kindlasti sinna teise pooleteist plekki või nõuab servas sinised või valged näiteks valged, kas reserv, valge lina, aga meie valge pesu on, peab olema seal kohapeal just, mitte mujal, sest kui me seal ära võtame, jääb maal jälle natukene vaesemaks see kontrast ja vot, kui te just värvi ja vormi kompositsiooni vaadata, siis need trikid ja need on pandud mul just niimoodi, et ma nendega väga arvestanud niimoodi omamoodi. Mis puutub nüüd muidugi, kui me võtame, nii, võiks olla mõni asi lihtsalt võib-olla mõni nusel lihtsama fooniga ja ja isegi teinekord, ma noh, võib-olla isegi kavandan mõnikord lihtsamaks, aga läheb teinekord jälle keerulisemaks või või tuleb juurde või on ka neid momente olnud, kus ma olen jälle tervet figuuri kinni katnud, üldse teda ära võtnud, lihtsalt näen varast, see ei aita. Nii et siin on kunstnik, nii nagu ta on, ei saa ennast muuta palju. Tundub küll niimoodi, et ega Evald Okas ühte lilleõite ema oli hea vaata siin vastas rool vastas, näete, siin olideks. Lihtne sinine foon mõeldud, eks ole. See on tähendab ka nüüd viimasel ajal tehtud töö, siin on need tütarlaps õuntega ja laud lilledega. See töö oli ka niisugune kohe ö hooga tehtud. Ta on lihtsalt ma seda nii looduses nägin seda motiivi. Aga muidugi see figuur ei ole niimoodi tehtud, nagu ta peaks olema, ta võib-olla hoopis teistmoodi oli roosakad või penskine. Noh, võib-olla siin on laisk nagu ebamaine või ministrile tingliku samati lill ja see laud ja, ja kõik, need on, kõik on ikkagi kunstnik tõstab nad ise omamoodi ja paneme värvitsa, teised nädakse, taevam foon on tehtud tumedam, kui ta tegelikult on, sellepärast et tõsta välja selle laudlina need värvilaigud ja, ja no see on niisugune keeruline muidugi seletada. Aga igal kunstnikul on oma veetavat mõnivaalibetaks. Jälle paneb natüürmort jätti, absoluutse täpsuse katsub seda ära teha, eks ole. Mind näiteks ei huvita, sellepärast et ma tahan teda sealt seda välja tõsta, mis mind huvitab ja eks ole või kuidagi rõhutada teda mõnda asja niisama. Dünaamika juures on ka, et ma rõhutan just seda, mis annab dünaamikat. Nüüd veel üks omamoodi tore kontrast, mida siin näitusesaalides on näha, kui Ewaldoka maalid on kõrvuti. Nende suurte dünaamiliste teoste kõrval on intiimseid portreid. Me alustasime Gustav Ernesaksa portreega. Siin on teie abikaasa portreid, siin on laste portreid. Ja võib-olla isegi omamoodi erandlik on tütre portree mis on kuidagi eriti nii rahulik, mõtlik võib olla. Tõuseb selle teise liini aegs niukseks juhtivaks tööks. Mu tütre Kai Koppeli portree noh, see on muidugi võib-olla jah natuke teistmoodi, kui tavaliselt on olnud, on tõesti inskine mõtliku näoga ja, ja ma olen teda nagu meelega tahtnudki seda rõhutada. Ja võib-olla see kompositsiooniline lahendus on ka niisugune lihtsam, kindlas kindel, ei ole siin mingit dünaamikedega ja värvide valik on niisugune tagasihoidlik võib-olla nende kui võrrelda siin nende noortega teravad värvid ja ja võib-olla isegi vitraaslikult mõjub, eks ole, mis teravalt selles öö kohta ma võin nii palju öelda, et see vaat huvitav on see nüüd, kui kuidas ta muidugi sünnib, võib-olla mõtlesite. Mul tütrel oli niisugune kleit, lihtne triibuline kleit, tugevalt heledate põikitriipudega. Ja mulle paistis, et sellega oleks huvitav teda maalida. Just niisuguses vaatenurga alt vaatasin seda ja hakkasin seda siis kavandama ja asusin isegi maalima. Kuid maalimise juures tekkis hoopis uusi tee ja ma tegin selle kleidi tumedaks. Ja peale selle sai seda kleiti isegi pikendatud tükk maad maani, et jalad ei olnud näha, sest need jalad, kui oleks olnud näha, oleks kõik see asja rikkuma. Vaatasin, kuna täna ei lasknud ära. Nii et vaat see ongi. Kui keegi ei ole seda tööd, ei näe töö käigus, eks ole, siis on ta tugevasti on muutunud ja siin ongi just see küsimused, et ma siin tahaksin, vastupidi, läksin lihtsuse pool, eks ole, katsusin seda võimalikult lihtsamaks teha, et ta mõjuks suure silueti, mõjuks nende suurte pindadega ja võtsin kõik need üleliigsed detailid veel ära isegi selle ornamendi, mis seal peal oli ja niisugused triibukesed, et katsin kõik kinni ja tegin kõik hoopis teistmoodi pearõhu, panin nüüd seal just näole ja seal ilmestusele, nii et see nägu ja siis üleüldisi luetile ja isegi taga foolse pruun riie ja seal tagapool see on ka kõikvõimalikud, jätsin ilma igasuguste voltideta lihtsamaks. No teinekord juhtub, et see on kasuks sellel asjal näiteks sel juhul oleks võib-olla nii maalin, nagu ta kohe momendil loodus soli teda ei oleks ikkagi oleks pidanud. Võib-olla nii, aga nüüd on ta, ma usun teda, nüüd võib-olla sain seda kätte, mida ma nüüd soovisin. Ja mida te täna maalisite? Täna natuke vara öelda, aga ma tihti maa tõusen varakult ülesse hommiku ja, ja olen ongi võimalus mul ainult hommikupoole teha tööd näiteks mul aeg-ajalt jälle üks uus kompositsioon käsil ja seon. Inspiratsioon on ta nimi ja seda ma natuke tegingi. See on ka üks suuremõõtmeline maal, kaks ja pool meetrit, Sargjaskolmetelt lai ja seal kajalist, figuuride ja merega ja, ja niisuguse noh, lihtsalt süntees loodusest. Ja mis mul muidugi palju muret teeb, on see, mul on kunstnike grupiportree, mis on mul ikka veel pooleli, kuid ta hakkab juba peaaegu valmis saama, seal on mitukümmend kunstniku peas ja maalitud on mul terve rida kunstnikke, kes, keda meie hulgas enam kahjuks ei ole nagu võõra seal Mikko Maharman. Ja siis Kangilaski, Ott Kangilaski tähendab ja terve rida veel. Kalju need on maalitud, aga ma kogu aeg ikka teen seda tööd edasi ja ma loodan, et võib-olla tuleva aasta lõpetab ära selles