Tere maastik ja ruum on midagi, milles inimene on elanud terve oma olemasolu ajal. Aga kui vanad on need sõnad ise, kuidas ja missuguste sõnadega on eestlased maastiku ja ruumi kirjeldanud, kuidas on kirjeldanud maastikuelement üksikosi, kuidas on neid nimetatud? Saates on Tallinna Ülikooli dotsent mari uusküla, tere. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan. Keel aitab meil kõneleda maastikust ja ruumist üks ei saa läbi ilma teiseta ilmselt. Mis on maastik eestlase jaoks? No alustame kohe nii raske küsimusega, meie ise tahtsime ka teada, mis maastik inimese jaoks on. Et mind inspireerisid kaks minu äärmiselt toredat kolleegi Tallinna Ülikoolis. Nendeks olid siis Taurid, huvikene, kellega koos andsime välja selle keele ja kirjanduse erinumbrikeel ja ruum siis eelmise aasta sügisel 2020 ja, ja teiseks inimeseks, kes tuli minu juurde ja küsis, et marjad, sa oled lingvist, et kas sa tahad uurida maastiku, oli siis Hannes balang kes tuli minu juurde, kes on inimgeograaf ja ütles, et mina ei saa aru, mis asi see maastik on, et tule sina appi. No ja siis me võtsimegi selle teekonna ette ja tuleb välja, et see küsimus on vägagi mitmetahuline, et ei ole üldse nii kerge ja ei ole ka kerge seda uurida. Et minu kogemus siiamaani on olnud, ma olen uurinud ju värve. Ma olen uurinud ka teisi semantilisi välju, tähendusi, mis kuuluvad kokku siis sisuliselt, et näiteks kui küsida inimeste käest, et nimeta nii palju värve nagu sa tead, siis nad hakkavad ütlema punane, sinine, kollane, roheline, kuskile perifeeriasse jäävad võib-olla korallpunane siis näiteks inimesed, kes maalivad, räägivad kaadmium kollasest või või umbrast või, ja nii edasi. Kui küsida inimeste käest, nimeta nii palju ruumi, kui sa tead siis kass, koer, hobune, lehm. Ma ei tea, lõpuks tulevad tiiger ja äkki isegi pingviin satub sinna sellesse loetellu. Lõpuks, kuigi me teame, et tegemist on ju noh, ei loo loomakategooriasse tuleb see pingviin, kuigi kuigi siis tegelikult on ju tegemist linnuga, aga paljud linnud loetakse ka sinna sisse siis inimeste käest ei saa küsida, et ole hea, nimeta nii palju. Ma ei tea siis, mida maastikke, mida sa tead. Ja sellepärast me läksime nii-öelda läksime allikate juurde ja otsisime neid viise, kuidas üldse maastikest rääkida. Nii et see oli, oli, oli päris selline põnev, põnev, pikk teekond, aga jõudsime siiski ka tulemuseni. Aga kas te uurisite ka välja, kust on see sõna maastik pärit ja kui vana või noor ta on? Kõik on väga noor ja see noor seostub selle sõnaga maastik just veel eriti hästi, sellepärast et Gustav suits oli Noor-Eesti liikmena see inimene, kes võttis maastik Q sõna eesti keeles kasutusele ja algselt kasutati sõna maastik hoopis maastikumaali tähenduses, et väga, väga huvitav ja sealt ta jõudis kooli õpikutesse siis kusagil 1900 kolmekümnendatel aastatel. Ja, ja pärast seda siis This esimene Tartu Ülikooli geograafia professor Johannes Gabriel, kraane ta kasutusele siis oskussõnana ja hakkas rääkima maastikust. Nii et tegelikult maastik on eesti keeles üks väga-väga noor sõna. Ja tegelikult on veel üks huvitav asi selle maastikuga, et seda ei ole ka uuritud teistes keeltes, et alates alles nüüd, 2000. aastal hakkas siis ka keeleteadlasi huvitama. Mis see maastik on just keelelisest aspektist, sellepärast ütleme, et inimgeograafid, geograafid, psühholoogid, antropoloogid on ennegi maastikega tegelenud, aga just keelelisest aspektist ei ole, ei ole maastikke väga palju uuritud, nii et see on ikkagi väga värske ja ja põnev teema. Algselt oli ikkagi maastik, siis geograafiline oskussõna ja, ja kindlasti kindlasti sealt ta tuli keelde, aga maastik on ju seal on see sõna maa, mis on nimisõna ja ta nimisõnatuletis sellest tik-liitega me teeme ju rühma sõnu. No näiteks meil on olemas loom, loomastik, taim, taimestik, laev, laevastik, et me saame rühma rühmasõnu teha. Ja, ja see tundub, et see maa on nii sügavalt selles maastiku mõistes sees. Et kui me küsime inimeste käest, et näiteks, et nimeta nii palju maastikuelemente, kui sa tead, siis nendel linn üldse ei meenugi, et nagu linn ei olekski üldse maastiku osa, ometi räägime, eks ole, linnamaastikest näiteks tänapäeval ja oleme ju tegelikult väga linna kesksed. Me oleme linn, oleme olnud just väga linnastunud absoluutselt. Aga selliseid sõnu nagu park või või hoone või maja esines meie andmestikust lõppude lõpuks vägagi vähe. Selles nimekirjas 10 enim nimetatud vastust küsimusele nimeta maastikuelemente. Siin on esimesel kohal mägi. Ja ma ütlen kohe minu üllatuse ära, kui ma seda vaatan, et esimese 10 hulgas ei ole merd. Ja see on küll huvitav, aga muidugi siin on nüüd jällegi peab endale tuhka pähe raputama uurijana et meie inimesed, keda me küsitlesime, olid väga paljud olid Ida-Virumaalt. Ja, ja nad olid siis gümnaasiumi õpilased valdavas osas. Lisaks me küsitlesime siis veel õpetajaid ja õppejõude Tallinna ülikoolist ja siis ka Tallinna ülikooli üliõpilasi. Valima oli tegelikult päris suur. Me saime 124 inimese vastused. Aga, aga tuleb välja jah, et see maastik, kui köie pealt palutakse öeldud, nimeta maastikuelemente, siis on kohe mägi on esimene ja ta eristub teistest kohe nii märgatavalt, et, et teised ei tulegi meelde. Mina, kui me hakkasime seda teemat uurima, siis olin täiesti veendunud ka, et no meri ja järved ja mis seal kõik tulevad ja mets näiteks, mis on ju? Me oleme ju tegelikult, me arvame, et me oleme ise metsarahvas eestlane metsarahvas, eestlane on korilane, käib metsas, korjab seeni, korjab marju nii edasi endale, mulle meeldib ka väga metsas käia. Aga metsa ei ole ka seal nimetatud, et kõigepealt tulid puud ja põõsad ja alles siis tuli mets kunagi meelde inimestele, nii et see on ikkagi väga huvitav. Teine võimalus on muidugi see, et inimesed vaatasid aknast välja, need gümnaasiumiõpilased ja nägid, nägid tuhamäge. Aga selline sõna nagu tuhamägi esines lõpuks meie andmestik, kus ainult ühel ainsal korral nad küll nägid seda tuhamäge, aga nad ütlesid lihtsalt mägi. Aga mägi muidugi on eesti keeles selline huvitav sõna, mis võib tähistada ükskõik millist natukenegi kõrgemat pinnavormi, mis on, mis on siis maapinnast eristuv või lagedaste eristuv. Nii et praegu on meil ka lumemäed, on ju igal pool, eks ole, me räägime lumemägedest, kust me üle ei saa, aga tegelikult on need lumehunnik või lumekuhjad. Et mäel on ka väga palju sünonüüme eesti keeles. Aga ikkagi kummaline selles mõttes, et me oleme mere ja metsarahvas, mitte mägede pojad ja tütred. Täpselt sobiks rohkem ikka kuskile Kaukaasiasse. Ja aga, aga võib-olla on see selles ka peidus igatsus meie, meie selline igatsus mägede järele või, või, või mingi selline jah, midagi me siiski siin selle lageda maa peal elava rahvana igatseme neid mägesid. Siis või? Nii, aga kui palju tehti vahet selles, kui palju teevad inimesed vahet selles, et missugused maastikuosised on looduslikud ja missugused inimesed. Pingelised selleks me kasutasime hoopis teistsugust meetodit. Me kombineerisin kahte meetodit ja me tegime siis lisaks veel sellele nii-öelda lihtsale küsitlusele, milleks me kogusime kirjalikke vastuseid. Viisime läbi ka sellised poolstruktureeritud intervjuud ja alustasime sellisest nii-öelda algTaksonist. AlgTakson võib siis olla, no näiteks üks, üks väga hea taks on algTakson on elusloodus. Minu endine üliõpilane Martin Eessalu on kirjutanud oma magistritööeluslooduse kategoriseerimist ja tema küsis inimestelt, et et milleks jaguneb elusloodus ja tuli välja, et elusloodus siis jaguneb iga iga inimese jaoks erinevaks asjaks taimed, loomad, aga siis näiteks üks inimene ütles peale taimede ja loomade veel putukad ja muud mutukad, vetikad ja sammal. Ja just ja täpselt samamoodi siis küsisime meie ka nii-öelda kasutasime maastikud kui jalgu Taksonit ja palusime siis inimestele öelda, milleks see maastik jaguneb, millised, millised elemendid on maastikul. Ja me saime tegelikult sisuliselt väga sarnased vastused ja inimesed ütlesid, mäed siis nimetati veekogusid veekogudest kõige selline iseloomulikum oli hoopiski jõgi, mitte Merjega järv ja lage, öeldi lagendik või, või, või tasane maa näiteks öeldi ja metsis metsa metsaelemendid olid siis näiteks öeldi eraldi põõsad puud. Ja, ja siis muidugi nimetati põldu, heinamaad, lilli, aasa, et sellised sellised huvitavad asjad on siis maastikul, et tundub, et maastik on inimese jaoks või tähendab eestlaste jaoks vähemalt midagi, mida saab eemalt kaugelt vaadata. Sellepärast on, kas need mäed seal kenad ja, ja ilus peab kindlasti olema, et, et seal on võib-olla mingi jõekene voolab ja põllukene ja heinamaad ja lillede aasad. Et ta on ikkagi selline nagu eemalt vaadeldav asi, et sa ei ole, maastik, ei ole see, mille sees meie ise toimetame. Et ta on nagu meie jaoks tajutav sellise eemal oleva ruumina justkui jaa, jaa, millegina, mida on siis kaugelt eemalt kaunis vaadelda, et näiteks neid inimtekkelisi elemente, mida siis inimgeograaf kelleks meil oli siis kaasautorina Hannes balang nimetada Ta ütles, et kui tema näiteks tegi oma oma maastikuekspertkategooria, koostas siis maastik koosneb temal looduslikest ja inimtekkelistes osadest ja inimtekkelised osad on siis temal näiteks põllumajandusega seotud asjad siis ehitised ja linnaruum, aga selliseid elemente meie Intervjueeritavad üldse. Tahad, kas mitte keegi ei nimetanud koledaid objekte, näiteks nõukogude aegseid lagunevaid? Lautasid näiteks? Ei, see ongi huvitav, et ikkagi maastik on midagi kaunist. Kas see ongi kõige suurem üllatus, mis te oma tööst lapsele järele olete? Absoluutselt see üllatus on, on, on just nimelt see, et tegelikult Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on maastik loodud, tsiteerin looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkate üksused, inimtegevuse avaldused ja muud sellist. Ja nüüd veel lisaks ta ütleb igapäevases tarvitusest teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Niimoodi ütleb Eesti keele seletav sõnaraamat meile maastiku kohta, kui me, kui me sisestame selle otsisõna maastik ja just täpselt sellise kirjelduse me siis oma keelejuhtidelt ka kätte saime, et mitte see kole, eks ju, mitte need vanad kolhoosiaegsed lagunenud hooned ei ole maastik, vaid just see ilus värvide ja vormide laad vaateväljas. Kas maastik? Kui sõnad on aja jooksul muutunud ka No kindlasti on maastikusõnad täpselt samamoodi muutunud, nagu keel üldse muutub, keelemuutused ei ole asjad, mida tuleb karta, see on osa keelekasutusest. Ja, ja kindlasti on maastikusõnad ka muutunud, me ei ole nüüd ise ajalooliselt, et ju uurinud, et minu jaoks on see teema suhteliselt veel uus ja alles värbame siin endale jüngreid sellel teemal, et just üks bakalaureusetöö on ka valmimas, maastikusõnadest veel. Aga, aga kindlasti on kindlasti on muutunud, sellepärast et see maastikuruumikasutus ka muutub. Ja kindlasti on juurde tulnud ju selline mõiste nagu avalik ruum, millest kirjutavad sellest keeleruumi siis kele kirjanduse erinumbris. Helen Sooväli seping, Antti Roose Anni müüri peal. Ja see avalik ruum muutus meie jaoks tähtsaks siis, kui tulid need Covid, 19 reeglid nii-öelda, mida me tohime teha avalikus ruumis avalikus kohas avalikus paigas, mida siis kasutatakse sünonüümidena ja seal on ju teada, et me peame liikuma kahekaupa kaks pluss kaks reegel, eks ju, peab olema kahemeetrine vahe. Järsku see avalik ruum oli, oli mingi sinine, väga-väga tähtis, äärmiselt tähtis mõiste, tegelikult avalik ruum on täiesti otsetõlge inglise keelest Pablixpess. Seda paplik space hakati kasutama siis inglise keeles kuskil 1900 üheksakümnendatel ja kus ta siis järk-järgult on jõudnud ja muidugi see avalik ruum on, on, on mingi selline selline tähtis mõiste, mida me nüüd ise peame sisustama, aga seda ei peaks siis tegema ainult keeleteadlased, sest see ei saa olla ainult keeleteadlaste pärusmaa. Kindlasti on see ka arhita tekstide, maastikuarhitektide, linna arhitektide pärusmaa, inimgeograafide linna geograafide pärusmaa, et ja, ja mida me oma selles erinumbris oleme ka taotlenud, on just see, et me oleme kokku toonud inimesed väga erinevatest distsipliini idest. Meie erinumbris ei kirjuta mitte ainult keelata teadlased nagu tavaliselt Keeles ja Kirjanduses, vaid meil on kaasatud mitu inimgeograafi. Meil on kaasatud filosoof Tõnu Viik. Meil on kaasatud tõlkija, kirjandusteadlane Ülar Ploom ja, ja mitmed teised autorid, haridusteadlased näiteks Katrina haava, Katrin Karu, Esta Kaal, Hallik, Gibõlda, SIIS VEEL. Gerta teid lagunitsen, et, et meil on need teemad, mida me oleme siin üritanud katta, on väga laiad ja muidugi lingvistidest siiski inimesed, kes on väga pikalt tegelenud ruumi uuringutega on siis Ann Veismann Tartu ülikoolist, kes on tegelenud just kaassõnade uurimisega nagu ees ja taga. Ja ja ka Jane Klavan Arvi tavast. Et jah, meil on väga palju väga-väga palju huvitavaid artikleid selles kogumikus ja, ja väga-väga tore seltskond autoreid. Ees ja taga hakkas mulle kohe kõrva kuidas eestlane väljendab ruumis olemist, asukohta näiteks on raadioajakirjanikud, nii kaua kui mina mäletan hädas olnud sellega, et kus nemad siis täpselt on, kas mikrofoni ees või mikrofoni taga. Tõsi, nüüd mõnikord juhtub, et on mikrofon ka rinnas, aga ikkagi enamasti on laua peal ja kas me oleme praegu mikrofoni ees või micro? Olid aga noh, tundub, et me oleme praegu mikrofoni taga. Sellepärast et kõige lihtsam lugu on muidugi teleajakirjanikega, nemad on täiesti kindlalt mikrofoni ees, sellepärast et sellepärast, et et taga on kaamera taga on operaator ja režissöör tavaliselt, eks ole. Aga, aga, aga muidugi, see on hästi põnev küsimus ja ikka Tartu ülikoolist, Ann Veismann on seda ka uurinud, pikalt on ta uurinud kaassõnu ja, ja ta on leidnud, et, et just need, sellised objektid on täiesti eristatavad, mille taga me oleme tavaliselt siis mingid masinad või instrumendid, muusikariistad. Näiteks saab öelda pianist klaveri taga. Ja see on täiesti normaalne lause, eks ole, klaveri ees kõlab kuidagi kuidagi väga imelikult. Siis me saame öelda, et, et, et ma olen arvuti taga, aga ma võin ka olla arvuti ees. Ja, ja teleriga on täpselt sama moodi, et kas ma olen teleri taga või teleri ees. Nii et tegelikult asjadest, kuidas nad ruumis paik näevad, saame rääkida väga erinevatel viisidel. Ja kui me nüüd ei mõtle ainult eesti keelele, vaid mõtleme mingitele teistele keeltele, siis on tegelikult olemas selliseid keeli, kus siis ei räägita asjadest ja sellest, kuidas need ruumis paiknevad lähtuvalt iseendast ehk vaatlejakeskselt vaid siis räägite lisaks asjadest nii-öelda absoluutses ruumis. Et on keeli, mis ütlevad näiteks et kahvel ja nuga, kuidas nad taldriku juures asetsevad, et nad ei asetse mitte mitte siis nagu meie räägime, et vasakul ja paremal vaid siis nad on, on mingi ilmakaare suunas, näiteks me teame, et on olemas selline kogu imik, terri, keel, mida räägitakse, mida räägitakse siis Austraalias meist väga kaugel seal kuskil Queenslandi kandis, mis siis ikkagi just nimelt ja põlisrahvad väga sageli väljendavadki asju teistmoodi, kui, kui meie oleme seda harjunud mitte ainult siis ruumi, vaid ka aega ka värvinimesid üldse väga-väga palju erinevaid kontseptsioone ja see toetab muidugi seda keelelise relatiivsus. Hüpotees, mida siis tuntakse ka sätteri, vorsti hüpoteesina. Ühesõnaga, keelesaates on mikrofonide taga mari uusküla ja Piret Kriivan, siis on õige. Ühes artiklis on uuritud ka vikerraadio saate keelekasutust. Just, ja see on, see on kolleegide Jane Klavani Arvi tavast, kes nende Eesti keele Instituudi direktor ja ja Tanel Alumäe ühisartikkel. Ja tegelikult see on üpriski tehniline artikkel selles kogumikus, et ma ei oskakski siit nüüd täpselt nii-öelda selle keelekasutuse kohta tuua mingisuguseid näiteid küll, aga ma võin öelda, et nad tõesti uurivad kasutuspõhiselt keelt, mis on, mis on selline uudne keeleteaduses selline, ütleme uudne viis keelt uurida ja nad kasutavad siis ka Tanel Alumäe loodud seda automaattuvastust. Et kuidas siis automaattuvastus ehk siis masin transkribeerin, ehk siis paned kirja selle, mida on räägitud raadios ja, ja sealt nad saavad oma andmed ja nad vaatavad siis sealt alalütlevat ja alalt ütlevat käänet ja vaatavad, milliseid käändeid on siis kõige rohkem kasutatud, et nad tegelevad spetsiifiliselt väliskohakäänet, aga, aga nüüd konkreetset lauset siis tuleb vaadata nendelt. Sest see võib olla väga huvitav artikkel, sest inimesi kindlasti huvitab see, kuidas masin teksti üles kirjutab ja sealt me oleme avastanud väga palju kummalisi asju, kui me pehmelt ütleme. Jaa, absoluutselt, see on, see on äärmiselt huvitav ja väga perspektiivikas ala, sellepärast et sellest on ju nii palju abi inimestele, kes ise ei saa kirjutada näiteks mingil põhjusel ja ja nad saavad kätte selle, selle teksti või, või kasvõi vaegkuuljad, eks ole, nad saavad vaegkuuljatele on ju sellest väga-väga suur abi, kui nad saavad selle teksti sellisel kujul, millest nad saavad paremini aru. Nii et, et sealt tuleb muidugi kummalisi asju ja, ja kõnekeel ju eristubki kirjakeeles äärmiselt palju, näiteks kas või see, kuidas pause see masin, Load, need pausid kõik siin ei loe neid pause, millega meie oleme kirjakeeles harjunud ja siis see tekst tulebki selline natukene meie jaoks nagu naljakas ja, ja muidugi puuduvad seal punktid ja komad, ehk siis ehk siis kirjavahemärgid, mida meie oleme harjunud ainult lausetesse panema, nii et see on, see on väga huvitav, aga seda automaattuvastust arendatakse pidevalt edasi ja ja ma arvan, et, et need tegijad on teinud väga-väga palju tänuväärset tööd. Siin siis ka geelruumis tegelikult absoluutselt absoluutselt keel ruumis, täpsemalt. Nii keele ja Kirjanduse, mullu sügisel ilmunud numbri erinumbri puhul, mis veel põnevat on esile tõsta? No meil on kõik väga põnevad, põnevad kirjutised muidugi, aga ma tahaksin esile tõsta kahte artiklit, üks nendest on siis Taurid huvikese, kes on tegelikult ise erialalt inimgeograaf, aga ma pean ütlema, et on keelehuviline inimgeograaf, nii et tema uurib sellist tähendusvälja nagu nagu liiklema ja liikleja. Ja ta vaatab läbi liiklusseadust just sellest aspektist, et kuidas seal nimetatakse inimesi, kes käivad jalgsi. Jalakäijakõndija on millegipärast nendes liiklejana kirjas ja ta on justkui võrdsustatud autoga. Et tegelikult me teame, et kui, kui liikleja jalakäija teeb mingisuguse vea, siis tavaliselt tema ise kannataja ometi näiteks seaduses on need liiklejat justkui võrdsed ja Taurid huvikene, siis on uurinud ka seda, kuidas inimesed liiklevad, kuidas jalakäijad kõnnivad tegelikult linnaruumis ja mida nad seal siis teevad. Ja ta pakub välja, et tegelikult selle liikleja sõna asemel me võiksime kasutajaks siis kas, kas jalutaja kõndija, midagi sellist, mis oleks suupärasem, mis oleks nii-öelda igas mõttes inimlikum, et mitte kasutada seda liiklejat, mis on tegelikult väga selline selline kunstlik ja, ja, ja ei anna üldse edasi seda, mida, mida ta siis peaks edasi andma. Et tegelikult on ju vaatamine jalgsi käimine üks kõige loomulikum viis, kuidas me saame mingis ruumis paikneda eriti linnaruumis ja üha enam väärtustavad siis linnaplaneerijad ka just seda inimese võimalust käia jalgsi. Et seda me näeme viimaste aegade arengutes tegelikult ka Tallinnas, et, et aina rohkem väärtustatakse seda jalgsi käimise võimalust või rattaga liiklemise võimalust, siis aga, aga Tauri tuvike on teinud ka huvitavaid intervjuusid oma oma, siis nende katseisikutega ja üksis, katseisik ütles niimoodi, et noh, ma ei tea, võt muidu ma võib-olla autoga sõites jah, liiklen, aga kui ma jalutan, no mis ma siis teen, noh, koserdan niisama. Et võib-olla tuleks hoopis kasutusele võtta selline selline sõna nagu kooserdaja, kui me jalgsi kõnnime, aga selle kõige-kõige paremas kõige positiivsemas tähenduses, sellepärast et et niimoodi me oleme ju ühenduses iseendaga palju rohkem, kui me istume näiteks autorooli taga, et me oleme, me saame vabalt mõelda omi mõtteid, kui me jalutame, nii et kooserdagem rohkem. Ja ühesõnaga sõna- liiklema ja liikleja ei ole, ei ole mõistlik laiendada inimese peale, kes jalgsi kõnnib. No paraku see praegu vist liiklusseadustikus nii on, aga, aga, aga tegelikult jah, võiks, võiks mõelda selle terminal loogilisele vahetamisele või? Jah, absoluutselt, et võiks, võiks mõelda selle peale. Nüüd teine artikkel, mis on, või tegelikult kaks on nagu need kaks artiklit kuuluvad kokku, on siis Alliki Põldaja ketta teid lagunitsioni arti ja, ja siis lisaks Katrina ava, Katrin Karu, Esta Kaalu ja minu minu artikkel, mis siis käsitlevad tegelikult ühte asja ja see on see küsimus, et kas terminoloogiliselt oleks õigem öelda õpperuum Viru ja tegelikult nendes mõlemas artiklis tuleb siis välja, et õpperuum on hoopis midagi muud kui õpiruum täna päeval ja ka haridusteadlaste meelest tuleks need terminid täita erineva sisuga. Et õpperuum, kui me näiteks guugeldame seda siis Me Google'ist saame, vastad, kus on sellised noh, klassikaline klassiruum. Ja see ei ole enam tänapäeval see kõige mõnusam viis õppida ja õpetada ka ülikoolis mitte. Aga õpiruum on siis see ruum, mida me võime ükskõik kust tekitada. Me võime minna õue ja seal tekitada õppi, ruumi võime minna Kadrioru park ja seal on meil õppi ruum ja nii edasi ei pea neli seina olema ei pea absoluutselt, ja kindlasti mitte need tooliread seal vahel ja küll me oleme õppejõududega hädas, et ülikoolis meil ikka veel sellised ruumid, kus me isegi laudu ja toole liigutada ei saa, rääkimata kõigest muust. Nii et me oleme ikkagi väga selle nelja seinaga piiratud. Aga nüüd muidugi me oleme läinud ju digitaalseks väga palju, et hetkel on ju ülikoolis lausa keelatud meile õpetada ju kontaktõpet hetkel ei toimu. Nii et pakiruum on, on siis läinud väljapoole ülikoolist ja muidugi tahaks, et üliõpilased ka seda sellisena tajuksid, aga siis üliõpilased ütlevad, et millal iganes on siis tegemist ülikooliga nende jaoks on ikkagi justkui see formaalõpe. Ja sellest siis kirjutavad täpsemalt ka halliki Põldaja Gertadeid lagunitsena, et et need tulevad välja ka diskursuse analüüsi põhjal need igasugused suhted, mis on sotsiaalsed suhted ja nii edasi siis õppuri, üliõpilase ja õppejõu vahel, aga ka see sotsiaalsete suhete hägustumine, mis on tänapäeval ülikoolis täiesti normaalne ja täiesti tervitatav, sellepärast et tegelikult väga sageli on hoopiski üliõpilased need, kes on õppejõust tunduvalt vanem ja nad on palju elukogenumad, nemad õpetavad õppejõudu ja mina õppejõuna. Mulle meeldivad sellised tudengid, nad on, nad on igati toredad, neil on omad ideed ja vot siis me loome koos sellega piroomi. Kui me kogume ideed kuu ja, ja, ja siis mitte ei ole enam see kujund, et mina olen õppejõud ja minu suust läheb toru nüüd iga üliõpilase pähe ja mina annan teadmisi edasi. Ei, teadmiste loomine toimub koos ühises õpiruumis. Aga sõnaruum on ju iseenesest ka väga levinud sõna ja temaga saab moodustada erinevaid liitsõnu. Peale selle avaliku ruumi on kultuuriruum, komberuum, siseruumi, Antigi ruum praegu eriti aktuaalne ja päevakohane ruum ja see digiruum on, on tõesti meil juba selliseks kummituseks muutunud natuke ülikooli õppejõududele. Kindlasti ka üliõpilastele, et hetkel on nii, et et meil on lubatud siis kontaktis õpetada ainult neid erialasid, mille õpetamine kontaktis on vältimatu, ehk et kõik teoreetilised loengud siis käivad meil suumi kaudu või mis iganes teise digiruumi digiruumi kaudu. Ja muidugi seda kontakti üliõpilast õppejõudude vahel ei teki, mis tekib auditooriumis, sest seal auditooriumis ikkagi ikkagi üliõpilased saavad panustada rohkem ja mina õppejõuna ja väga paljud kolleegid ka tegelikult ootavad seda üliõpilaste panust. Ja need loengud on hoopis teistsugused, seal seal digiruumis on alguses olnud väga põnev, meil kõigil, aga, aga nüüd juba läheb nagu tüütuks, et tahaks juba midagi midagi muuta teha just siin eile ütlesin kolleegile, et nii, et noh, et nüüd alustame uue grupi üliõpilastega, kuule, oleks nad hoopis kutsunud homme välja, et teeme õues hoopis midagit õues me võime 10 inimesega teha. Aga siis kolleegid Ta ütles, et kuule, ei tea, väljas on ikka külm ja tõbi, ruumi ei saa korraldada, tuua veel? No ei, no selle kange külmaga miinus miinus 15-ga vist vist ei korralda, aga, aga edaspidi kevade poole me viime kindlasti oma õpiruumid õue, nii palju, kui saame. Nii palju põnevaid mõtteid ühes ajakirja numbris. Missugune on teie enda lemmik maastikkusena? Lõpetuseks. Oi, kas on ka mina armastan kohutavalt sõna meri ja ma armastan üldse merd. Ja minu minu vanaema Valli Lember, katkine ju, armastas maalikunstnik akvarell-ist armastas väga merd maalida ja tema meremaalid on mul kodus ja ja üldse mina. Ma olen elanud küll jõgedega linnas ja ma olen elanud Budapestis, kui ma olin Ungaris tudeng ja olen ka elanud Firenzes ja ma pean ütlema, et ma alati igatsen merd, nii et kui mina tahan tahan saada kontakti iseendaga, siis mina. Mulle ei piisa sellest, et ma kooserdama, ma pean siis kooserdama mere äärde, nii et selles mõttes, mina arvan, et jah, minu, minu jaoks on see meri üks, üks üks üks maailma ilusaim sõna ja olgu ta kasvõi hülge hall, sellepärast et väga harvad on ju Melsiinile. Aga, aga sellegipoolest meri on see, mis annab jõudu. Kooserdagem kõik mere äärde aitäh Tallinna Ülikooli dotsent, mari uusküla, suur aitäh kutsumast ja viited põnevale ja keele ja kirjanduse erinumbrile veebis ja põnevale mari uusküla saatele värvinimedest leiate vikerraadio kodulehelt keele saate alt. Sellest siis, missuguseid värve hakkas eestlane nimetama kõigepealt, kuidas lapsed värvinimesid, omandasid ja paljust muust põnevast kõike head kuulmiseni.