Tere suurem enamus eestlastest suudab tänapäeval ilmselt, et mingil määral inglise keeles suhelda. Kui palju aga me inglise keelt Linba Frankat päriselt teame ja tunneme ja oskame, see on küsimuste küsimus. Ja sellepärast räägime tänases saates selle maailmakeele sõnaraamatust. Oxfordi sõnaraamat ratast saates on Tartu Ülikooli inglise keele ja angloameerika keeleteaduse dotsent Enn Veldi. Tere tulemast saatesse. Tervist. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan, esimene küsimus, kuidas Oxfordi inglise keele sõnaraamat sündis, võib vist öelda, et kaua tehtud kaunikene Eesti vanasõnaga. Jah, aga õnneks sai ka valmis ja ja mõte on Saksamaalt pärit ja see on 19. sajandi keskel, kui hakati juba natuke varem, hakati vaimustama oma emakeelest eriti just sakslased, vennad Krimmid on meile tuntud muinasjuttude kogujatele, aga nad alustasid ka väga suure sõnaraamatu tegemist ja nende mõte oli, et 10 aastaga nad koguvad kõik saksa keele sõnad kokku. Niisugune vaimustus oli aga see, see tegelikult selgus, et Ühest põlvkonnast ei piisa ja sakslastel läks üle 100 aasta, et sõnaraamat lõpule viia. Aga need ideed levisid mitmele poole siin, Euroopas ja Inglismaal. Natukene hiljem, aga, aga siis hakati seda sõnaraamatut ette valmistama ja ja vihkudena avaldama alates 1884 ja veab brittide auks ütlema, et nemad on väga visad ja järjekindlas ja viisid ka oma sõnaraamatu lõpule, nii et 44 aastat läks sel ajal 1928, kui sõnaraamat siis lõpuks valmis sai. Aga ka neil kulus ikkagi, esimene põlvkond oli juba juba surnud, selleks ajaks mari oli, oli esimene peatoimetaja. Tema on hästi niisugune tuntud foto kus ta on pika habemega, seisab seal oma sõnasedelit keskel, tal oli 11 last, kes ka osalesid sellesama raamatu tegemisel ja tema suri 1915, nii et tema ka ei näinud seal raamatu valmimist. Aga see esimene sõnade kogumine James Marri juhtimisel, see on suisa legendaarne, kui palju selles tõtt on, on tehtud film, milles väga põnev film. Mel Gibsoni soon Pennyga peaosades, et kas see lugu oli tegelikult ka nii põnev? No põnev on muidugi sellepärast, et see sõnaraamat on ju ju ajalooline sõnaraamat ja, ja ta mitte ei kirjuta ette, kuidas keelt kasutada, vaid dokument tsiteerib inglise keelekasutust üle 1000 1000 umbes 1000 aastat. Ja see algas ikkagi niimoodi, et oli ju inimesed, vabatahtlikud hakkasid saatma, siis lugesid vanu tekste. Jaa, jaa. Kirjutasid väljasedeleid ja siis saatsid need kõik kokku need kottide viisi, tohutu tohutu tohutu hulk leid. Mõned läksid kaduma ka ja hiired sõid ära ja igasuguseid lugusid seal juhtus ja ja mõned ka kaastöötajad olid päris vanglas, istusid ja aitasid seda sõnaraamatut teha ja see on tõesti legendaarne lugu. Aga James Morrise oli šotlane. Jah, seda küll, aga ega britid selle kohta võib mõnikord öelda, et jää, šotlased, inglased, seal omavahel rivaalid, aga eks nad saavad ikka koos asju teada. Aga missugune inglise keel siis selles Oxfordi sõnaraamatus on, siis me tänapäeval teame, et on ju palju inglise keeli. Või kas võib niimoodi öelda? Inglise keel on, ongi nii mitmetahuline nähtus, et praegusel ajal muidugi, kui nad alustasid, siis oli, nad keskendusid rohkem briti inglise keelel, aga aga praegu on, on ikkagi britid, on need, kes arusaamal, et inglise keelel on palju erinevaid keelekujusid ja, ja nad oskavad nagu sellele tähelepanu pöörata. Ameeriklastel on pigem niisugune enesekesksus Ameerika keskus, nemad ütlevad, meie räägime inglise keelt, aga britid räägivad ka, aga neil on aktsent. Nii et see on niisugune. Praegusel ajal just britid teavad palju rohkem sellest, kuidas Inglise keel teistes maailma osades nagu kuidas, kuidas seda kasutatakse, kas Ameerikas on siis oma sõnaraamatud? Sõnaraamatute kohta peab lühidalt ütlema niimoodi, et Suurbritannias on kolm suurt kirjastust siis Oxford Collins ja Chambers. Nendel on väga ulatuslikud sõnaraamatuid ja Ameerikas on umbes samamoodi kolm kolm väga suurt kirjastusteks on märge mille järgi me tunneme nagu, eks ole, Vuepslerit kõige selles ehed, ehedat wet, what's telerit siis anna, märkan, Harry teeb see tekst, mis on Ameerika pärand, eks ole, Ameerika inglise keele parandan seal väga hästi kajastatud. Ja kolmas on Random House anne prügist ja peab ütlema, et kuigi Oxfordi sõnaraamat on väga suur, praegu üle 600000 salasiis 20. sajandi inglise keele jaoks on, on võib-olla suur Webster või Random House Annebrühis parem samuti ka slängi osas ega, ega siis suur. Oxfordi sõnaraamat ei, ei kata absoluutselt kõike, tema tugevus on just iga tähenduse ajalooline dokumenteerimine. Tähendab Oxfordi sõnaraamatus on, on olnud, on praegu ja jäävad sisse kõik inglise keele sõnad, ka need, mida enam ei kasutata. Ja see väärtus on just selles, et ta dokumenteerib inglise keele ajalugu semantilist tähenduslikku ajalugu otsast peale ja see on kõik dokumenteeritud keele näidet kaudu. Ja igal näitlejal on oma konkreetne kontekst ja, ja aastaarv ja nii edasi, selle, selles on seal suur väärtus, mis seal, mis seal on, mida kuskil mujal ei ole. Kui palju on Oxfordi sõnaraamatus sõnu? Kas on üles loetud praegu, kui võtad veebisaidi lahti, Nad ütlevad üle 600000, nii et neid vahepeal oli seal kuskil 5500, aga aga see ei ole mingi näitaja, sellepärast et räägime. Räägime üldse keeles, siin me räägime ikkagi tähendustest ja, ja tihtipeale on tähendus ka mitmest sõnas, mitte ainult ühes sõnas ja sõnadel on palju tähendusi, seal kohati sadu tähendusi, nii et see on kõik nii üsna tinglik. Kas Oxfordi sõnaraamatus on normitud inglise kirjakeel või mis tähendab üldse? No see oleks huvitav kultuuri nisugune erinevus. Inglise keel on seal täiesti deskriptiivse sõnaraamat, see tähendab, et kirjeldab seda tegelikkust nii, nagu keeldun kasutanud. Ta ei anna mingisuguseid nõuandeid, kuidas või soovitusi, kuidas võiks kasutada. Eks ole, see on selles mõttes täiesti deskriptiivse sõnaraamat. Meil Eestis on, on niisugune segu kahest aru saama, sest meil on alati soovitatakse midagi, mõned vormid on nagu ebasoovitavad ja nii edasi, aga seda, seda seal ei tehta. Aga kuidas ja kes inglise keelt normib, kas üldse normitakse? No sellisel kujul, nagu siin me Põhjamaades on, prantsuse akadeemia, seda mitte, seda ei ole Inglismaal üldse ingliskeelset maalast kunagi olnud. Muidugi on olnud üksikisikuid, kes on nagu Henry Faulor, kel on väga sarnased ideed keelekorraldusega aga üldiselt me räägime ju sellest normaalsee, mida meile praegused keele korpus, pused, eks ole, teksti tekstid näitavad tegelik keelekasutus ja need, kes reegleid tegelikult kehtestavad, on, on kirjastused, võtame sedasama Oxford, Oxfordi nimaasti brass, kui te vaatate, olete autor või toimetaja, seal siis nende stiili käsiraamat, on seal praegu 900 lehekülge pikk, seal absoluutselt paigas, kuidas, kuidas sidekriipsuga kasutada ja kuidas suurt ja väikest algustähte ja ja kas me hooge naiskirjutama sätiga või Essiga seal seal kõik kirjas. See tähendab seda, et kui kirjanik ei ole rahul ühe või teise kirjastuse keele keele normidega, siis te lähete ise kirjastusse ja vaata, kas seal on sobivam. Nojah, aga mis maailmas väga palju loeb, on ikkagi prestiiž ja kui me räägime inglise keelekujudest, siis inglise keelel on kaks üleilmset keelekuju, eks ole, Ameerika inglise keele ja briti inglise keel ja ja on üks oluline piirkondlik keelekuju seal austraalia inglise keel peale selle on all veel kõikvõimalikke keelekujusid, aga nende prestiiž ei, ei ole nii kõrge, nii et õpitakse inglise keelt siis ikkagi pigem kas Briti nagu meil Euroopas või Aasias ikkagi Ameerika inglise keel. Te nimetasite Tšeti või essi, kas see on üks niisugune probleem või küsimus? Ameerika inglise keele ja briti inglise keele puhul. See on nii huvitav asi, et paljud inimesed arvavad, kaasa arvatud emakeelset kõnelejalt, kui me kirjutame hooge naist sätiga, et see oleks nagu Ameerika inglise keel, aga tegelikult ei ole niimoodi. Tõsi on, et Essiga kirjutamise on briti eripärasus. Aga kui me tuleme tagasi selle Oxfordi stiili stiili käsiraamatu juurde, siis seal nemad nõuavad kõike sätiga kirjutamist. Ja selgitus ongi selles, et meie kasutame sätti. Kuigi briti inglise keel on üsna tüüpiline Essiga, võtke sõnaraamatut lahti, vaadake esimene variant on ikkagi sätiga antakse ja teine variant on Essiga. Ka mille poolest Briti ja Ameerika inglise keel erinevad? No ajalooliselt kui me, kui me mõtleme, kuidas inglise keel alguse sai ja kuidas asjad edasi kujunesid siis vanainglise keelest. Keel oli üsna üsna ütleme nii, sõnaga väga germaanipärane, mul on siin üks näidegi kaasa võetud sellest praegusel ajal kaasaegsed kõnelejad aru ei saa, näiteks ma loen siit. Sa Iisak ealdude andis eaganud süüdistrodon Fatgenemiste Laan sinkjas, see on saak lüpode ees, au siis üldRanzunu Alt, päästo, hin, Suija siht, statik eraldi. Andik, Nathan miine taagas, agaaneb veos. No mitte midagi ei saa tõesti aru. Kui natukene rohkem mõelda, siis eks ole, see on piiblitõlge vana inglise keelde, kui Iisak jäi vanaks ealdode, aga näete see, mis on praegu Õudleks olev vana, siin on ta verbina vanales, jäi vanaks Anhis eaganud süüdistada, nii-öelda silmanägemine jäi nõrgaks. Eaga teame, saksa keedetakse laugen. Eks ole, silmad sinna juba näeme siin paremini, inglise keeles on praegu, on, on, siin on ess, eks olema, mitmuses, nii et siin ei ole praegu siin aega neid asju pikemalt lahata. Aga võib-olla tundsitega silk lõppude kuulsite Skandinaavia element, nii et inglise keel on alati see niisugune väike skandinaavia hõng on, on juures. Kui me keskinglise keelest räägime, siis käsk inglise keel on ju inglise ja prantsuse keele segu ja siit võib-olla tuleb inglise keele tugevus, kus on sõnavara tohutult nagu laienenud vähemalt kaks korda ja nii on kogu aeg juhtunud, et mõne aja jooksul jällegi sõnavara muutub kaks korda ulatuslikumaks ja teiselt poolt grammatika lihtsustub, aga sõnavara muutub keerukamaks. Ma loen siin natuke, Jeff Johnson 14.-st sajandist, siis on tunne, et ei paneks prantsuse hõngu, aga samas saatega palju rohkem aru, millest jutt. 1000 mandaat aprill lõbudki suures, Soote marss aspersetoderoote ampaavelevri veinis, Vutsliku Uutšivertiewani luu ekvudis võete prees, inspired Hazzynewrifoltan ees, Wendre crop, päts julges Sun lindudel Ramsis halvekuusi, run Antsmaale foolas aken Melody iie nats, Leepa lamda nihkud ookeaniie sõprikas Julien helkur raadios, longelfolkktogonov, Pilgrim maagias, noh ütleme nii, et et on mõned sõnad juba mõni, see on rohkem tuttavam jah. Rohkem tuttavad ja, ja praeguse aja inglise keel on, on siis ta on ühelt poolt jäänud niisuguseks seguks germaani ja romaani keeltest ja teiselt poolt On ta siis läinud suurde maailma laiali. Praegusel ajal räägime inglise keeles pluri tsentriline, mis tähendab, et ta on mitmekeskne. Tal on mõned olulised siis standardid, räägime, räägime niimoodi, see puuri tsentris on väga oluline aru saada, et et inglise keeles on väga erinevad keelekuju ja kui me tuleme Briti ja Ameerika inglise keele juurde tagasi, et kumb, kumb kasutus on nagu tähtsam meie jaoks, siis ma pean oma kogemustest ütlema, et, et kui ikkagi briti inglise keeles kirjutada, siis tuleks kirjutada puhtalt Briti inglise keeles. Britid on need, kes on väga tundlikud ja nad mõnikord nagu meil tus elab Chlail. Tema ükskord lugesin ühte minu kirjutatud teksti ja mida ta sealt otsis, olid, kas ma ei ole sinna mingisugust ameerikapärasust nagu sisse kirjutanud? Kuidas läks? Valed väiksed kohendused ta tegi, aga need ei ole mitte selles valdkonnas. Tähendab britid tegelikult tunnevad muret oma oma inglise keele pärast. Ei, see on niisugune suhtumine. Varasemal ajal ju mõeldi, et Ameerika keelekasutus on üldse halb. See on brittide niisugune ajalooline lähenemine. Ameerika inglise keele suur võidukäik algas 20. sajandil. Kõik film ja džäss, eks ole, seal on Aafrika element Ameerika inglise keeles ja nii edasi ja, ja, ja praegu on globaalselt on ja kui me vaatame meediat, et siis on, on ju selge, et Ameerika sees omakorda on ka niisugused nagu mõjukeskused seda öeldakse, et viimased 50 aastat Los Angeles on see, kust tuleb leksikaalne aktiivsus. Aga mul, ma unustasin enne ütlemast, et kui keel läheb, nagu hakatakse kasutama uues keskkonnas, nagu ütleme Põhja-Ameerikas või, või Lõuna-Aafrikas või Austraalias siis üldiselt tähendabki seda, et grammatika veelgi lihtsustub, aga samal ajal Solawara muutub hoopis keerukamaks, nii et see sõnavara, keele, sõnavara, innovatiivsus, uuenduslikkus, see tuleb ikkagi mujalt, tuleb Austraaliasse tuleb praegusel ajal eriti Ameerikast. Tähendab. Seda, et inglise keele sõnavara suureneb tänu Ameerika inglise keelele Sain ma praegu praegu põhiliselt ja aga ka mujalt. Mul on üks näide on siin austraalia, inglise keelest, teame sara känguru, eks ole, seal. Aga austraalia, inglise keeles kasutatakse seda sõnaga tegusõnana kämblaluu ja sellel on kaks tähendust piltlikult tähendused, üks on see, kui auto hakkab jõnksutama, on mingisugune teine probleem staadid, kämblaluu hüplikult niimoodi edasi liikuma ja teine on on tähelepanek, et kui kängurud istuvad seal ajavad oma asja, siis selle kohta öeldakse ka, et niisugune nagu kükita kükita või et seal siis nagu see tegevus, midagi on jällegi nagu paralleel kängulust ja, ja samamoodi on veel fraasioloogia näiteks Austraalias öeldakse kängo luus, luusisin tropp bardakk, mis tähendab, et inimene on hull, tahab ta kängurud olla lahti ülemisest koplis. Millegipärast me ütleme eesti keeles, et midagi on pööningul lahti, eks ole. Ja siin võib-olla niisuguse märkusena peaks ütlema seda, et keel on ühelt pooldame tohutut ökonoomne teadmusmallid, mis nagu võimalda tohutut ökonoomsust ka inglise keeles aga teiselt poolt keeles on võimalik luksus. Ja kui me vaatame sedasama hullumeelsuse mõistet nähtust eesti keeles või inglise, siis me näeme seal kuskil 700 800 erinevat väljendit. Seal on mõningad väiksed erinevused, kas on päris hull või nii edasi, aga aga ikkagi, seal on tohutu tohutu sünonüümia, ohutu paljusus. Briti inglise keel, Ameerika inglise keel, Austraalia inglise keel ja ka Kanada inglise keel. Ja siis tulevad kõik teised. Ja, ja kui me vaatame praegusel ajal alisest korpused olemas, kus saab kohe vaadata, kas keelekasutus on siin, on seal on 20 keelekuju eraldi välja toodud ja seal ongi iiri inglise keel ja Kalava inglise kala mängisid, on ka väga huvitav, ta on ühelt poolt natuke britipärane juba nisust hoiakute poolest, aga teiselt poolt on muidugi Põhja-Ameerika, nii et see seal vaadata soove naiskirjutas sättinguessiga, siis seal on varieeruvus on päris huvitav. Aga kas need kõik siis, kui nüüd selle Oxfordi sõnaraamatu juurde ikkagi tulla, kas need pannakse nüüd Oxfordi sõnaraamatusse? Seda sõnaraamatut täiendatakse pidevalt, eks ole? Ja seal praegu on huvitav see, et alates umbes 10 aastat on, on see suur salaraamat on meil ainult veebikeskkonnas of, teda ei ole mõtet enam raamatuna trükkida ja nad pidevalt töötavad seal. Vaatame, kuidas, nagu keel on muutunud, kus on vaja uuesti nagu läbi, vaata, eks ole, seksuaalvähemused, kõik see temaatika, loete sealt neid asju seal, näete, kui põhjalikud on need muutused, kui on välja kaevatud hoopis varasemaid tekste, sellepärast et tekstide digiteerimisega kättesaadavaks muutunud tohutut teksti vara, mida varem ei olnud lihtsalt võimalik nagu. Oxfordi sõnaraamat on poliitiliselt korrektne. No praegusel ajal kindlasti on jah, siin on olulisi ka. Kui me vaatame poliitilist korrektsust, siis hakkas kuuekümnendatel aastatel ma hakkasin rohkem seda. Nii gro enam ei olnud sobilik öelnud nii-öelda nagu suur ühiskondlik surve. Seitsmekümnendatel tuli feminism, kõik meil on, eks ole, valemalist Pauks mäel, siis tuli spaux woman. Ta oli, meil oli juba olemas, aga tulist Pauks, eks ole, seal kõneisik eesti keeles ka näeme kõiki neid muudatusi siin ja kaheksakümnendatel aastatel läks edasi etniliste vähemustega ja ja, ja samuti ka puuete probleemsel tisse bilitis, eks ole, nahavärvuse probleem ja nahavärvus hakkas kuuekümnendatel kõigepealt nii gro ja see ei ole sobilik enam, aga ütleme siiamaani Niilus pritsivad, eks ole, neeger spirit. Et mõnes kontekstis sobib? Nojah, ega see, see on ka mõnes mõttes inglise keelekorralduse seisukohast ongi võib-olla kõige huvitama see ühiskondlik survegruppide nisugune tegelik mõju keelekasutusele. Aga kas on ka sellist survegruppi, kes jälgib, kuidas norme kasutatakse? Kõikvõimalikke entusiaste on inglise keele alal kõik kõikvõimalikud seinast seina on inimesi ka eestlasi, kes tahavad inglise keele kirjapilti ja üldse muuta. Inglise keele kirjapilt on ju pärit keskinglise keeles, seal sajukkumatšoosserit lugesin sellest ajast enam-vähem ja siis hakati raamatuid trükkima ja standard nagu kehtestada, nagu selle kaudu läks käibele. Ja pärast seda hääldusmuutus. Kuna suurt vokaali nihet vaatame inglise keeles, siis toimus just noh, praktiliselt samal ajal, aga aga see on, selles mõttes on väga suur lahknevus inglise kirjapildi ja häälduse vahel hakkama alati õppima alguses, kuidas praegu ei ole enam vaja, meil on kõik audiofailid, eks ole, aga aga kui ta seadust kirja panna Aga kas on siis mingi suund, et seda tõesti hakatakse muutmas ühtlustama inglise keele hääldust ja kirjapilti ja teine küsimus on, et te ütlesite, et on isegi eestlasi, kes seda tahaksid muuta. No kuidas meie saaksime? Ei, ma räägin, väliseestlasi, on olnud. Tegelikult ei ole võimalik midagi muuta, kui keel on kultuurinähtus, temas on tohutu informatsioon läbi aegade. Jame võimet lit kirjutada, Ameerikasse laid seal natuke teistmoodi iit teiega, eks ole niimoodi. Ja eks niisuguseid lühendamisi ja kõike, seda me näeme ikaga, aga põhimõtteliselt on ikkagi tegemist traditsiooniga ja mina sellesse väga ei usu, kuigi leidub alati entusiasti, aga ma olen selles mõttes üsna, ma jälgin huviga, mis toimub. Et siis inglise keele puhul inglise keele kõnelejad ja keeleteadlased nagu ei hakka teadlikult normi muutma, vaid vaatavad, kuidas keelekasutajad keelt kasutavad ja selle järgi kirjastused sätivad oma reeglid paika nii. Keeleuurijad on kontekstipõhine korpus praegusel ajal ikkagi, kui me vaatame ükskõik milliseid, kui me tahame soovitused ja ma usun ka eesti keele puhul praegu ikkagi vaadatakse, kuidas tegelik keelekasutus on ja mis on mõistlik. Liiga palju ei saa seda vinti keerata. Aga Eesti, meie oma inglise-eesti sõnaraamatut või eesti-inglise sõnaraamatut, millel need põhinevad. No meil on, vaata meie kõige tuntum sonaraamat on Silvet. Silvet koostas selle 30.-te aastate teisel olen tema eeskuju, oli kindlalt Oxfordi lühike Oxfordi sõnaraamat konkreetne, salalaotan, isegi taskuväljaanne, aga taskuväljaanne on ka üsna kobe. Mõtlesin, et mul on praegu nüüd olemas täpselt see väljaanne, mida ta seal mainib, ta kasutas. Ja temal on väga suur eeskuju ja teine on muidugi hääldus sõnaraamatut, Daniel Jonesi hääldus, sõnaraamat ilmus samal ajal, need hääldus on tal sealt nagu rohkem ja ja mis on muidugi väga hea seal lühikese Oxfordi sõnaraamatu puhul. Sest kui me vaatame seda suu salaraamat selle asemel, noh sellega koos tuli ikkagi teha ju ka üheköiteline sõnaraamat, mis esimest korda ilmus 1911 ja need on need seega, mis Eestisse tuli. Meil oli esimene inglise keele professor, Tartus oli Haindiks Mutšman sakslane, tema ka tulid kõik need kaasa. Silvet ja Ants Oras ja kõik olid tema õpilased. Et sa võlgnevad tänu temale omamoodi, et need kõik need Euroopa ideed siia jõudsid nii kiiresti. Nii nagu ma saate alguses mainisin, et me enamasti arvame, et me oskame inglise keelt. Aga kuidas teie hinnangul ka tudengid, kes tulevad Tartu Ülikooli, kui palju me tegelikult adume inglise keele suurust? No meie, kas, kas me, kas me üldse adume, kui, kui võimas see käik on üksikisikuna ainuke asi, mida me saame, nagu saame mõista neid malle, neid, kui, kuidas kõik on kokku pannud, kuidas niisugune tekkinud ja kuhu see kõik läheb, see on see, mida, mida asjatundjad nagu see on võimalik, nagu alati peame, peame valmis olema alati järele vaatama, midagi kuskilt seast keegi üksik inimene ei saa mitte mitte mingil juhul ei saada kõike teada, nüüd tudengid, kelle kohta veel on viimasel ajal ju telefonikultuur, nii et see, mis ekraanile tuleb, seda, nagu nad näevad seda natuke vähe. See on tõsi. Et kehtib tegelikult ju ka emakeele puhul, et kõiki sõnu ei saagi teada, kuigi eesti keeles nii palju sõnu ei ole. Ilmselt eesti keel on ka küllaltki rikkalik keel ja ega ta eesti keel ei ole ka lõpuni dokumenteeritud. Praegu meil on, eks ole, me räägime 150-st 1000-st enama sõnastasel seletussõnaraamatus, aga tõsi on, et inglise keeles tõlkides teistesse keeltesse on raskusi rohkem kui näiteks eesti keelest tõlkimisel. Inglise keel. Aga kui nüüd eestlane tahab suhelda, olgu Ameerika inglise keeles või briti inglise keeles, siis kuidas ta ennast peaks kontrollima, mille poole ta peaks kõigepealt pöörduma, kui me eeldame, et ta pöördub seal harraamatute või teatmeteoste poole. Ma usun, et lihtsama suhtluse korral ei teki üldse mingit probleem mingit probleemi ja peab ütlema seda, et tegelikult suur osa ingliskeelsest suhtlusest ei toimu Meie ja ja emakeelsete kõnelejate vahel, vaid hoopis kuskil teises Rootsis veel mingid, eks ole, jaapani sai ja nii edasi, nii et siin on mitu aspekti, see on juba väga keerukad tekstid ja kus nagu peaks, keegi tahab raamatut avaldada jah, seal Oxfordi ülikooli kirjastuse, siis tuleb juba küll selle peale mõelda. Aga mida teie arvate, missugune on inglise keele saatus, kui ta läheb kogu aeg üha laiemale maailma üha rohkem inimesi, rahvusi räägib seda omamoodi Ameerika, Rootsi, mis iganes Eesti. Et missugune on ühe maailma keele saatus suuremas perspektiivis? No see on väga huvitav küsimus, sellepärast et ma ikkagi küsima sellest, et aasia inglise keel, et inglise keele emakeelsed kõnelejad on vähemuses võrreldes kogu selle kogu selle rahvahulgaga, kas inglise keelt kasutab, nii et kui me küsime, kellele inglise keel kuulub, siis ma usun, et Hiinas pigem öeldakse, et mis siis nagu Oxfordis seal ikka, et me vaatame, kuidas meil vaja. Jah, et keel on vaba. Omamoodi küll jah, aga teiselt poolt on nagu ma olen seda maininud, on väga oluline Maide prestiiž keelekuju puhul ja sellepärast tasubki keelt õppida ja alati alati käia nagu paremat keelekuju pida, eks ole, sest see aitab elus edasi, kui me oleme keeleinimesed. Ka eesti keele puhul me räägime, et ikkagi ilus emakeel ja eks ole kasutamas. See tõde kehtib nii võõrkeele kui emakeele puhul on kindlasti, missugune on teie lemmiksõna ingliskeelne lemmiksõna või kõige põnevama arengulooga sõna? Kui palju neid sõnu on palju ma ei. Ma ei oska öelda, praegu mind huvitav, huvitav saavad eriti niisugused juhtumid, mis on inglise keeleomased. Mul on siin üks näide, kalasaba Fist ei ole. Ja kui me vaatame siluetis ala raamatut, seal on ka kalasabamärgist, saame kõik hakkama sellega, et vist heli vastaks, kirjutame kalasaba. Aga kui me vaatame, siis inglise keele on väga iseloomulik konversioon, null tuletus on eesti keeles ka levinud. Tegin siis seesama fish teil nüüd, kui kasutame teda tegusõnana, siis ta tavaliselt nendel siin on piltlikult tähendused tekivad ja neid piltlikke tähendusi sõnastikes leia, nii et see on, ma ütleks, et need niisugused sõnad mulle pakuvad praegu huvi, mul on siin üks näide ka. Siis lääme 1000 broiksendadžiip, Fessejad, luusing, Jackson, spinn, need nagu džiip, eks ole, maastikumaastur. Siis mis juhtus ja tõlkija väga andekalt on selle tõlkinud. Ta vajutas täiest jõust pidurile, viskles ühest teeservast teise tahtes tagumist otsa ette keerata, vot see on see koht, kus, kus nagu tõlkijad. Mulle see alati ma imetlen seda, kui sul on midagi niisugust väär, aga teiselt, teiselt poolt ma ei ole, mõnikord üllatab see notalkijatele laega sõnastikke lapata ja vaata seal mõnikord on nagu niisugust praaki ka, mis, nagu tundub, imelik on ikkagi tõlkija on alati kiire seal selge. Kes teil on siis visklema viskles vestlema ja et see tegelikult ongi, kui kohe tuleb pilt silme? Kalasaba metafoor, eks ole, ase Physlail festivalil nimisõnal on kalasaba aga tegus alale ase, mida see kalasaba nagu siis teeb. Ja vot selle selle koha pealt on sõnastikud väga nõrgad praegu. Nii et arenguruumi on, on hästi palju. Meil on eesti keeles praegu teatud niisugune vaste vara, mida kogu aeg nagu korratakse, aga mina ootan kogu aeg seda, mis oleks ka vajalik, aga mis on uus ja uus ja huvitav, aga selle jaoks on vaja natuke uurida. Seda ei ole nii, et kirjutame noh, lihtsalt nagu teame, et nii ongi. Aga päris lõpetuseks Enn Veldi, kuidas teie ise inglise keele juurde jõudsite ja kus te olete õppinud inglise keelt? No ma käisin Tartu teises keskkoolis praegu Miina härma gümnaasiumis. Ja inglise keelt, õpetas mulle kõigepealt isa siis kooli lõpetasin, oleks võib-olla läinud jaapani keelde hoopis. Aga see ei olnud nii lihtne. Ja tol ajal siis valisin inglise filoloogia. Hiljem ma olin kraadiõppur Leningradis ja siis ma olin kaks aastat Indiana ülikoolis. Seal ma hakkasin leksikograafiaga tegelema. Olen Cambridge'is õppinud Medjevistikat suvekoolis keskaega, sellepärast munal haridus alati olnud teatud lüngad, Nõukogu, ta, meil oli ateistlik ühiskond. Suhteliselt vähe teadsin, käin kõigist nendest asjadest, mis tegelikult on vaja teada keskaja kohta. Ja siin ma olen püüdnud ikka nagu järele järele siin, vot Ameerikas oli mu professor Chefri Hansman. Tundis ka indiaani keeli ja ja keldi keeli talle natuke teised vaatenurgad ja igal pool on olnud väga huvitama, aga ma pean rõhutama seda Leningradi. Ülikooliharidus oli kraadiõppes väga tugev. Kestab siiamaani paraldaja omamoodi on küll minus. Aitäh, Tartu Ülikooli keeleteaduse dotsent Enn Veldi. Tore oli. Ja inglise keeles te võite kuulata veel ka varamu saatest, nimelt on ühes saates olnud juttu pikemalt Silveti sõnaraamatutest, aitäh kuulamast.