Laialdaselt töötava rahvahulgad oma suurtel meeleavaldustel on nõudnud Eestis tööliste ja talurahvanõukogude loomi. Sellepärast mina ettepaneku kuulutada Eesti vabariik sotsialistlikuks nõukogude vabariigid, kus poliitilise võimualuse moodustavad tööliste ja talurahvanõukogud, kus kõik point eesti sotsialistlik nõukogude vabariigid kuulub vankumatult nii linnas kui maal tööliste ja talurahvanõukogudele. Riigivolikogu koosolek 21. juulil 1940 ja kõnelemas Johannes Lauristin. Kuid täna 40 aastat tagasi oli selle ettepanekuni ja järgnenud ajaloolise otsuseni läbi käia veel üks teelõik Eesti töölisklassi võitlusteel. Meenutagem ja mõelgem. Varakevadine pühapäev, 31. märts 1940. Ehkki põhjatuuled tõid Eestimaale vahetevahel veel karmi talve järel hingust, oli südapäeval kevadiselt soe. Maamehe silm vaatas juba põllu poole, suuskade ja soomekelkude, aga ka sellel talvel moodi läinud karusnahksed ja Brüsmuhhide aeg oli selleks korraks läbi, oli harilik pühapäev, üks paljude hulgast. Eks usklikud käinud hommikupoole kirikus, kes jaanis pastor täheväljalt armulauda saamas, kes püha vaimus kuraažika tallmeistri õpetussõnu kuulamas. Mitteusklikke peibutas. Kinoreklaam. Teie ei vaja värskelt triigitud vrakki särki ei juut õhtukleiti ega paksu rahakotti. D. Isegi üleriideid ei tarvitse ära anda ning lõbus tuju tuleb teil iseenesest. Ooperiball on armastusväärsete tuisupeade, ilusate naiste ja joovastava ballimuusika vahutav sillerdav intermetsa parima filmi režissööri keelabon, Polvari üks ilusamaid lõbusamaid filme. Hans Mooser Paulherbiger teol lingen kokku 10 ekraani kuulsust. Kinos Helios päeva jooksul viis seanssi. Muidugi hea tuju kulub ka rasketel aegadel ära. Aga kui seada väikekodanluse positsioonidele, siis tema ootas löök filmidelt muudki. Ootas, et need viiksid teda kasvõi mõneks tunniks tema unelmate maailma KUS ilusate inimeste nooblit, tualetid, salongide peeglid, kristall ja lauahõbe pluss pikantsevõitu armulood, pakuksid meeltele midagi muud, kui hall ja murelik argipäev. Kuskil maailmas sõditi. Näe, tänagi kirjutas Päevaleht Londonis. Teatatakse, et sõja algusest peale on nuputatud juba üle 50 saksa allveelaeva. Peale selle on paljud allveelaevad saanud suuremaid vigastusi. 30. märtsil toimus prantsuse frondi kohal hulk suuri õhulahinguid. Saksa hävituslennukid, mis olid rakendatud piirivalveks, astusid mitmes kohas võitlusse prantsuse uusimat tüüpi hävitajatega. Jah, tõepoolest sõda, kuid kõik see on nii kaugel kuskil maailma teise serva peal. Eestis elati nii naisse vähemalt väikekodanlastele, just nagu endistviisi. Aia lehedki tõid tavalisi oma laadilt tuttavaid sõnumeid. Vabariigi presidendile saatsid tervitusi Isamaaliidu Saaremaa komitee täiskogust osavõtjad. Eesti maanaiste seltsi peakoosolek, Harju maakonna valla- ja linnavanemate esimene koosolek pärast valimisi. Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi 51. aastakoosolek. Tallinnas asutati Eesti perekonnaelu kultuuriühing. Vastseliinas avastati puskaritehas talliks talupidaja Alfred sica juures. Ei midagi põrutavat lähemas ümbruses. Aga noh, väike kodanlane, vürtspoodnik, majaomanik või ametnik oli sellega juba harjunud. Pärast turgutavat lõunasööki istus ta diivanile või tugitooli, lülitas sisse raadio või keera süles kohver grammofoni. Olgu siis pealegi Agu Lüdig. Kuplee laulja võis ju vaesuse üle nalja heita, aga vaesed neid oli iga päevaga järjest rohkem olid tööinimesed, kelle karm argipäev oli naljast väga kaugel. Ja need tööinimesed olid ka kaugel sellest, et leppida oma olukorraga. Ärka inimene, ärka. Ma mõtlen häda neile, kel nõrgad käid. Kelle mõte poeb ulmade pakku, kel silmad ja siiski ei näe tuiskude taga uue kevade haku? Kas tollel 31. märtsil võis keegi mõelda, et see päev läheb Eesti rahva ajalukku, et selle pühapäeva hilistel õhtutundidel tulevad kokku inimesed, kes langetavad murrangut kuulutava otsuse. Jutt on Eestimaa Kommunistliku partei 1940. aasta aprillikonverentsist. Sellele sündmusele ongi pühendatud meie tänane saade. Anname sõna revolutsiooni veteran Hendrik Allikule. 1000 939. aasta suvel muutus rahvusvaheline olukord niivõrd pinevaks juba igal poliitiliselt mõtlevale inimesel. Oli selge, et uus sõda peaks puhkema varsti. Ja see oli ka selge meil ees sügama asjadel. Ühes sellega me teadsime isegi sarnasel juhul seal, kui Eesti ei saa mitte kohe sõja algul tõmmatud sinna sõjakeeris. Kuidas sarnasel puhul tegutseda, missugused seisukohad? Arvame selle, et oleks vaja kutsuda laialdase nõupidamine parteikonverents selles küsimustes. Kyll büroo ja Tallinna komid ühisel istungil ollakse Stroomi rannas selleni augusti keskpaiku tades. Üheksandal aastal tehtigi Kotsuseks konverents kokku kutsuda ja Lauristini minule tehti ülesandeks leida paik konverentsi läbiviimiseks. Ja mõnede kõrval seisveedee na küüneid värssi peale sõda puhkes sõda, sellega kaasnenud sündmused. Viisid siis asja nii kaugele, et ei saanud konverentse kohe ära. Pideva ja see asi venes nii, et võis saada teoksil. Märtsi lõpus tähendab punane esimesel märtsil vastu esimest aprillikonverentsikohaks. Kunagi tuli küll veel pidi olema väljetud ruum ja selle pidesemegi. Nii et palju tähelepanu ei äratanud, mis seal sees toimub, haigla ruumides niikuinii palju käimist, kui seda peaks tulema nii-öelda soovimatuid külalisi, siis ma mäletan, oli selleks puhuks kaetud ka laud. Oleks pidanud olema natukene aega tagasi surnud, seltsimees Johannes Leimann mälestuse teatu. Kokku võttis osa minu meelest sellel üle 20 inimese, peas 21 või 22 nimedest mul on siin märgitud seda ma mäletan. Kuulajat kindlasti huvitab, kuidas eri paikade ja organisatsioonide esindused konverentsile põrandaalustes tingimustes valimisi ei toimunud. Pealegi oli tegemist konverentsiga, mitte kongressiga. Kongressi delegaadid oleksid kindlasti valitud. Aprilli konverentsil kehtis kutsumise printsiip aga kutsuti niiviisi, et kõik suuremad organisatsioonid oleksid esindatud. Seega konverentsil osalejad esindasid ikkagi parteikollektiive ja olid nende poolt volitatud seisukohti avaldama ja otsustama. Konverentsi päevakorras oli seal büroo poolt kaks küsimust nimelt minu ettekanne poliitilisest olukorrast ja sellest tulenevatest ülesannetest, Pattaya organisatsioonidele. Lauristini ettekanne, organisatsioonilisest küsimus, sest naer peale selle aruanded kohtadel. Ei ole muidugi kombeks, et need aruanded loeti mitmed unistused, ta kannatas nii-öelda Kuidas küsimusi püstitada, missugused küsimused püstitada nendest, teha väga kokku tud kirjalikud teesid need kirjalikult töösid. Peale selle arutati läbi. Peale selle parandati nad ära, peale lõplikku kinnitamist tunnistati siis nii-öelda kõlbulikuks aluseks võtta ettekannete tegemisel. Aga ette muidugi olid ju ka ilma kirjaliku lugemisetavaid tulid nii-öelda peast teha kuidas olukord selleks ajaks nagu teada, 1000 94. aastal pätsile viiliber. Vabadused kodanluse enese jaoks meie ülesanne tol ajal oli moodustada töölisklassi ühine ühisrinne, mis sai teoks meie partei ja sotsialistliku partei vähemalt leiva, nõndanimetatud marksistliku töörahvaühenduse grupi poolt. Teiseks sõja puhkemisega suurte realistlike riikide vahel sattus Pätsi valitsus välispoliitilisse isolatsiooni selles mõttes, et vajaduse korral ei olnud temal enam abi loota nendelt suurriikide käest, kes olid nüüd ametis ise omavahelise tapatööga. Pidada punaarmee isikkoosseis küll mingil määral ei võtnud osa sisepoliitilisest võitlusest Eestis, kuid ainult tema kohalviibimine avaldas juba kodanusele väga masendavat maju. Ja teisest küljest andis nii-öelda julgust ja pealehakkamist töötavale rahvale, nii et see oli väga suureks moraalseks faktoriks. Siin juurde tuli veel üks faktor, nimelt üheksanda 40. aasta talvel toimus Soome Nõukogude Liidu vaheline sõda. Ja sellega need eesti kodanluse soovunelmad haigestusid ja meeleolu langus ja kassiahastus kodanlikus leeris muutus veelgi suuremaks. Meie leidsime, et kuna ennem veel vara püstitada loosungit täitsa valitses kukutamiseks, et nüüd oli aeg selleks siiski saabunud Panaloosund Pätsi valitsuse kukutamiseks ja tema asendamiseks siis tõelise demokraatliku rahvavalitsusega. Kuna see võis toimuda, segame tol ajal muidugi öelda ei teadnud, otsustades asjade käigu järele, arvasime, et see siiski ei ole enam aastate, vaid see oleks kuude küsimus. Ühes sellega arutades ka, ühesõnaga, nii nagu hiljem. Sisu nimelt kutsudes üles siis parteiorganisatsiooni valmistama selleks, et kui tuleb sobiv aeg asuda võitlusvõimelised tegutsemiseks läänest kandis ette, siis organisatsioonilised küsimused siin kõrvuti puhtpartei organisatsioonilisest küsimustega puudutas ta töötlega eelsetes organisatsioonides, eriti ametiühingutes. Selleks ajaks oli ta õieti ja kõik legaalsed töölisorganisatsioonide ees, siis ta tahab, ametiühingud, haigekassat, vabrikute vanemad, vanemad, vanemate nõukogud, spordiseltsid kultuuri-sotsiaal-, need olid meie ja meiega tihedalt koos töötavad meie liitlaste vot see marksistliku töörahvaühenduse pahempoolsete sotsialistide mõju all. Nii et võime öelda, et nad olid juba kindlad meie partei poolt juhitavad ametiühingud ja see oli niisugune paradoksaalne olukord, muuseas et 1000 936. aastal valitsus teatavasti tagandas tolleaegset töölisühingute keskliidu juhatuse ja asendas selle oma pat nimetatud agentidega eesotsas sots võimeliga. No sarnane ametiühingute juhatusse muidugi ei olnud huvitatud ei ametiühingu liikmete arvu kasvust ja ka siis nende revolutsioonilise meeleolu nii-öelda kasvust vaid tegi kõik selleks, et ametikujuta tööd takistada. Sellepärast 39. aastal ilberoo algatusel loodi põrandal on ametiühingute keskus Fantat komisjoni nime all, kes siis tegelikult juhtiski ameti ühingulist liikumist. Ja selle tagajärjel alates eriti 39. aasta sügiseselt toimus ka kiire ametiühingu liikmete arvu. Kas lauresse oma ettekandes rõhutati siis seda, et on tarvis veel energilisemat tööd teha nii ametiühingute kui kõigi teiste legaalsete töölisorganisatsioonide arvu kasvuks ja nende muutmiseks tööliste revolutsiooniliseks organisatsioonideks? Konverents on ju mõttevahetus ja sageli ka vaidlused kas ka aprilli konverentsil vaieldi. Vaidlusprobleemideks oli teatud määral siiski Pätsi valitsuse kukutamise küsimus, et ühesõnaga, et kas reaalsed võimalused selleks lähemas tulevikus olemas, et kas joostud ajada. Püsti jäävad, aga nii palju, kui mäletan, sõnast kaotas, saavad asjad ainult seal paar delegaate aga rõhuv enamik leidis, et aeg on tõesti küpsega, need seltsimehed ei vaielnud sellele oluliselt vastu, siis oli teisel, missugune peaks olema siis üleminekuaja valitsuse Missugusen peaksid olema nii-öelda tema nii-öelda need ülesanded, mis ta peaks teostavanemad, see nagu oli öeldud, see suurkodanluse. Kes siis olid püstitatud kommunistamad ühes need kihid ütelda lõpuks täielikult ja nii, et selles mõttes oli väga hea ja nii-öelda ma võiksin öelda, töövõimeline konverents tol ajal inimesed olid harjunud igaüks oma arvamust otsekoheselt välja ütlema, ütles, et ka seal välja ja vaieldi ja kui lõpuks sai otsus vastu võetud üks, siis kõik tundsid, et see oli kõigile kohustuslik. Kõik täitsid oma ülesande peale selle hästi. Aprillikonverents, nagu kuulsime, seadis töölisklassi ette suured võitlusülesanded, mille eesmärgiks oli rahvavalitsusse sisseseadmine. Aga kes võisid olla selle valitsuse potentsiaalsed ministrid? No ülesanded olid meil enam-vähem selged. No intelligentsiga üldse olid meil tol ajal Nagu me hiljem näeme, ei kuulunud Johannes Varese moodustatud rahvavalitsusse ühtki kommunisti. Kas see oli kohe niimoodi mõeldud? Sellega seotud kõigepealt et meie selle nii-öelda juhtivad kopad sõidele tegelased olid ilmakodanikuõigusteta selle pärast, aga siis valitsusliikmed pidid olema ikka kodanikuõigused. Tuntud oma ringides laiale rahvale siiski veel võrdlemisi vähetuntud, et anda siiski rohkem nii tuntud nimesid. Ja see praktilises töösse mingiks takistuseks ei, ei osutanud, sellepärast varese valitsus nagu rahvas seda nimetas, töötas täiuscontaktisime parteiga jah, otse meie nii-öelda juhtnööride järele. Eesti kodanlikud emigrandid on üsna usinalt levitanud versiooni, et 1940. aasta revolutsioon Eestis sündis Nõukogude saatkonnast saadud stsenaariumi kohaselt. Muidugi selge on, selle võiks öelda loba mõte laimata Eesti töölisklassi ja tema kangelaslikku võitlust suurkodanluse diktatuuri kukutamiseks. Ja ka praegu, Me teame Väga lihtsustatult võiks kujutleda, et pärast aprillikonverentsi hakati kohtadel Loomavõitlussalku neid treenima otsustavaks välja astumiseks ja võib-olla igaks juhuks neid isegi relvastama. See siiski nii ei olnud. Aprilli algul olime ülesandeks siiski pätsil kukutamise nii-öelda poliitilise armee ettevalmistamine ja sellepärast ülesandes kohalikele organisatsioonidele. Kõigepealt suurendada legaalsete töölisorganisatsioonide liikmete arvu. Loosungi all, et Pätsi valitsus tuleb kukutada ja asendada tõelise rahvavalitsus, aga vot need olid siis nii-öelda need ülesanded, rahva poliitiline ettevalmistamine ja mitte ainult nii-öelda meel olete valmis, tähendab vaid seda ka juba New York koondada organisatsioonid. Sellele lisaks arhiivilindilt mälestuskild Hill büroo liikmelt Oskar Seprelt. 1000 940-l aastal, eriti aprill, mai ja minu mälu järgi suuri streiki ei olnud. Kuid see ei tähenda mitte seda, et selle kohta millistes laiemaks jäänud vaid vastupidi tema distsipliin kasvas joreson kassas kompartei juhtimisel. Kindlustamine pisiasjadele pisiväljaastumised oli ju näha, et töölisel tuleb organiseerida tulevaste sündmuste jaoks, mis võtavad väga suure ulatuse nüüd avakorda, kodanlus, katsest teha, mis võimalik, et halvata meie tegevust ja tegi vastupropagandat. Ma tean, kui avalikus ajalehedes kodanlus pidi oma raevu nõukogude liidu vastu natukene tagasi hoidma, siis niisugused kohad, kohvikud, kõrtsid ja teised muutusid poliitilisteks gruppideks kodanluse poolt seal järjekindlalt tihti avalikku propagandat ja organiseeriti oma rõduga. Niimoodi kanduski eesti rahva ajalukku see varakevadine pühapäev, 31. märts 1940. Võitlusmeelne ja otsusekindel oli ööl vastu esimest aprilli öeldud töölisklassi avangard, sõna.