Vikerraadio. Eesti lugu. Hea Rootsi aeg. Tere kuulama 640 neljandat Eesti lugu, milles ajaloolane Triin Grünthal jutustab vabameister Christian Ackermanni lugu mehe lugu, kelle tööd kaunistavad Eesti kirikuid, Tallinna toomkirikuni välja. Kujuri selg, Kristjan Akkermann saabus past Tallinna 1674. aasta kevadel suve alguses juba seadist Ennast sisse puunikerdaja tislermeistri Elertiile lese Anna Martensi majja ja äsja surnud meistritöökotta. Tülis tisleriametiga vaba meistri staatuse pärast asus Tallinna raad Akkermanni poolele. Toompeal möllanud tulekahjus hävis Ackermanni töökoda ja muu vara ja tema enda sõnul pääses ta ise vaevu koos oma naise ja lastega. Teises saates vabameister Kristjan Akkermann. Neist räägib Ackermanni uurimisrühma liige Triin Krönstran Akkermanni loomingust. Tema tähtteostest tema käe all ja tema töökojas valminud meistriteostest. Sellest, kuidas Akkermanni pereelu kulges pärast Toompealt lahkumist ja Tõnismäele elama asumist. Minu nimi on Piret Kriivan. Kas sel ajal oli ta juba tuntud meister missugused meistriteosed ta valmis oli teinud juba? Jah, tegelikult ongi huvitav see, et mida rohkem me teame tema elust, seda vähem me teame tema töödest. No me teame, et 1681 on valminud Hopneri maja uks. See on ainus mittesakraalne töö, mis temalt üldse säilinud on. Ja meil on veel andmeid selle kohta, et osales tõlgete tegemisel tegi nagu seda tüüpi asju, aga konkreetselt midagi alles ei ole. Ja teada otseselt ei ole. On oletusi, et ta tegi selle Rootsi-Mihkli kiriku ristimis kambrile mingid osad, aga nüüd on see pigem ikkagi nagu ümber lükatud ja seda on raske D-rida ja see kõik on kuidagi ebamäärane ja, ja see pigem võib-olla ta ei teinud seda, aga ta võis teha mööblit näiteks neisse kas või sinna Rooseni paleesse, mis Rooseri palee on ju peaaegu Akkermanni tollase nagu selle olevi neli maja kõrval paar maja edasi. Ta võis sinna teha tööd. Et erinevaid, selliseid, selliseid pompöösset ühiskondlikke tellimusi sellest ajast ei ole, ongi ainult need Niguliste kirikus Antoniuse kabeli üks ja mõned sellised asjad, mida ta kindlasti tegi, aga need ei ole säilinud. Aga kui palju on Akkermanni puhul tema loomingust teada, kui palju on veel vaja läbi uurida, mida te olete hiljuti avastanud, kuidas näiteks on lood kullamaa kirikus olevaga kunstivaraga jah, kõigepealt on arvatud, et see ei ole Akkermann, siis on arvatud, et kullamaa kiriku nii nii kolgata grupp kui Gösekeni epita afon Akkermann, aga nüüd meie, meie, see uurimistiim on nüüd ikkagi küllaltki ühe ühele arvamusele jõudnud, et see epic tahtmist tehti. Kullamaa kirikusse 1000 682. aasta suvel ei ole Akkermann, aga see kolgata grupp pigem on. Et see on jällegi selline huvitav lugu, kui te kohtu protokollid on selle kohta säilinud, et Akkermann viibis sellel ajal Kullamaal ja pani üles seda kolgata grupp. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et ta läks sinna lihtsalt ühte sisseostetud tööd üles panema. Pealegi on see väga sarnane tema sama perioodi selle töödele ja kõik see Kristuse kuju ja see, kuidas ta seal ristil on ja kuidas tema jalad seal paiknevad ja kuidas kõik on nagu tehtud ka kuidas riidekangas langeb seal jalale, et see kõik on ikkagi väga sarnane teistele samaaegsetele töödele. Et ei ole tegelikult põhjust arvata, et see ei ole Akkermann et just see kolgata grupp, aga see epita Afan täiesti teiselaadiline ja see nii suuri muudatusi nii lühikese ajaga üks meister nagu justkui ikkagi ei tee, et sealhulgas varasemast ajast või kõige varasem meister. Et noh, siin on ka oletusi selle kohta esitatud, aga see oli jah, selline huvitav lugu. Et Göseken suri juba 1681. aasta sügisel, aga matus toimus alles ligi aasta hiljem. Et see oli ka tollel ajal nagu küllaltki sageli tuli ette matuseni, läks tohutu aeg, et ikkagi see surnukehapalsam eriti ja, ja oodati seda õiget aega, et saaks ilusat pidustused teha ja valmistada korralikult ette, mida tähtsam isik, seda rohkem tuli tähtsaid külalisi kaugelt kõigepealt juba teade ei jõudnud nii ruttu kohale ja see siis kestis ja kõik, kuidas epita oli valmis tehtud, see oli ka väga paljude matusepika ootamise põhjus, et telliti uhked, uhked vappepitasid ja siis kuni need valmisid, ei saanud Ta ja siis oodati seda, et niimoodi selle Gösekeniga gaasis, Ackerman tegi selle kolgata grupi ja keegi teine tegi selle epitafia, siis mindi seda enne matuseid, mõned päevad üleski vanema kullamaa kirikusse ja siis puhkes seal suur tulekahju kõigi nende pidustuste ettevalmistamise käigus ja siis selle tulekahju tõttu tekkisid võlad ja siis tekkis ka kohtuasi võlgadele ja sellest on meil siis üsna põhjalik ülevaade, mis seal juhtus. Ja siis Akkermann on üks neist, kes selle tunnistusele on alla kirjutanud sellele kirjeldusele neist sündmustest. Ja siis noh, on ilmselge, et Ackerman seal viibis, sellest on kirjutanud pikemalt Aivar Põldvee, see on vägagi põnev lugu, on see tegelikult või noh, põnev, traagiline, kohutav, aga selline ajastupilt selline sissepoole vaatav pilt. Kui palju selliseid lugusid Akkermanni uurides ja raamatut Akkermanni kirjutades lahti arutasite, jah, kui palju neid lihtsalt raamatusse sai ja kui palju neid välja ja välja ja ei rohkem. Ei noh, kas nüüd rohkem rohkem läks sisse, aga sageli juhtus see, et mõnda isikut tuvastama, tõdes ta, pidi hirmsa vaeva ära nägema ja kui see lugu oli lahti hargnenud, siis selgus, et tal on Akkermanni pole üldse nii palju pistmist, et seda ei saa kuidagi raamatut, mida üks isik, kes näiteks üheselt kiriku meetrika oli kirjas Ackermanni lapse ristiemaks, et pimeda Bachi abikaasa selline huvitav, igati intrigeeriv, eks ole, ja siis me hakkasime uurima, et, et kes see siis pime pah oli ja siis üsna pea selgus, et see oli Mattias Bach ja tema naine siis see, kes oli rakermil, lapse ristiisa, oli Anna Martensi õde Maria. Ja, ja seda kõike tundus väga nagu usutav ja väga loogiline ja kogu see lugu, kuidas Bach pimedaks jäi, oli selline dramaatiline, kuidas ta elas Tõnismäel? Ta elas seal, kus praegu on Rahvusraamatukogu, just praegu mul tuli meelde, hiljuti nägin ühte plaani, noot elas seal, tal oli seal maja ja tollel ajal oli kombeks, et kui sõdurid majutati linna, siis nad majutati inimeste juurde majadesse ja tema juurde oli sinna majutatud üks ohvitser, kes oli väga riiakas, kellega nad pidevalt tülitsesid ja kes lõpuks lõi teda mingi kannuga näkku, nii et ta jäi pimedaks, sellest aga selle kohta tohutu pikk kirjeldus selle kohta, kuidas ohvitser ei lasknud seda Bachi ja tema naist, ehk siis anna Martensi Kristjan Akkermanni abikaasa õde Mariat ja tema on nende tütart majja ja nad pidid aias magama. Ja kuidas nad siis ronisid akna kaudu tuppa, noh, siis on koerad seal veel mängus ja kuidas kogu see oli niivõrd selline nagu emotsionaalne ja selline nagu hull lugu, et kõik see nagu justkui avanes. Ja siis mõni aeg hiljem avastan, et selle Anna Martensi vend Christopher oli abielus Elena Holmiga. Christopher suri ära, Elena Holm, abielus Matias pahiga. Ja siis ma mõtlen, et mis, mis toimub, kuidas saab üks pime inimene abielluda järjekordse naisega ja hakata kusagil mõisavalitsejaks, et see tundus täiesti uskumatu, aga ei ole nagu mingit järjepidevalt neid allikaid. Ühes kohas on mingi kiri, teises kohas on mingi kiri ja siis lõpuks selgus, et need on kaks erinevat inimest. Lihtsalt nad on noh, ongi nii lähedalt nagu justkui õimlased ja ühe nimega ja lõpuks tuli välja, et on veel ka kolmas Mattias pah sellel ajal, kes elas Harju tänaval ja oli kunstnik, joonistas pilte esimese hooga ma mõtlesin, et jeerum küll, kas nüüd see pime Matias pahvel joonistas ka ennem kui siis kõik need eraldi isiklikel lahti arutatud, et aru saada, et kes on kes, kes siis mida täpselt tegi ja et seda tüüpi b asju tuli tõesti päris palju ette. Ka see tegevus toimus, viimane tegevus toimus Tõnismäel praegu, ma saan aru, seal elas ju pärast Toompea tulekahju Christian Ackermanni. Jah, need selle kolimisega ongi jälle niimoodi, et me tegelikult ju põles ära Toompea tulekahju puhkes 1684. aasta kuuendal juunil, et selle kohta on ka järeljärjekordselt mitu ülevaadet, et kuidas see kõik aset leidis, et kuidas oli olnud väga külm, erakordselt külm ja lumerohke talv. Kui aprillis lumi ära sulas, läks kohe kuivaks ja kuumaks ja juuni alguseks olid, oli kõik kõrbenud, nagu oleks august. Kaevud olid tühjaks jäänud ja sellel õnnetul kuuenda juuni hommikul puhkes tulekahju. Missis. Noh, kõik kogu see Toompea Toompeale nagu müüriga ümbritsetud loss ja lossi plats jäid eraldi, aga kõik muu see osa ja üks väljapääs oli see tulekahju puhkes seal väljapääsu lähedal, nii et tegelikult blokeeris tulekahju koheselt kogu selle selle linnaosa ja tänu sellele ei saanud keegi kedagi päästa ega ega kustutada. Inimesed ronisid siis need praeguste nii-öelda vaateplatvormidelt linna ja loopisid oma asju sinna alla Raatpani sõdurit sinna valvama, et keegi neid asju sealt ära ei võtaks. Alguses arvati kirik, äkki jääb puutumata, Ta, ja koliti kogu viidi hästi palju asju kirikusse altari ette ainult ei viidud ja siis tänu sellele, et see kirik on niimoodi asju täis, puhkes ka see põlema. Tegelikult põles õhtuks ikka praktiliselt kõik ära, mis seal müüride sees oli ja siis, et tõepoolest, et kuhu siis Kristjan Akkermann elama läks, et kui tal siis seal õnnetult kõik otsa sai. Selle nelja aastaga, mis ta seal elanud oli, oli ta tõenäoliselt rajanud sinna järjekordse töökoja. Ja nüüd jällegi kõigest ilma ja väga nagu loogiline, ta ei kolinud linna, seda me teame sellest linnast tuleks nagu erinevatest materjalidest välja. Aga et kuhu tal siis kolida oligi. Ja hiljem on teada, et ta elas Tõnismäel, et siis ole, oletame, et ta kolis siis peale seda tulekahjut Tõnismäele. Ja Tõnis Mägi, Tõnis Mägi jäi siis veel linn, jah, jah, täpselt Tõnis või ei olnud ka linn ka kassisaba ei olnud linn, need olid Toompea eeslinnad. Et nad tegelikult nägid välja nagu Tallinna eeslinnad, aga lihtsalt nad kuulasid Toompea jurisdiktsiooni alla. Ja see maja, kus ta seal elas, see ei ole säilinud. Jah, see oli kõik, sellised pisikesed puumajad olid seal kogu see seal oli oma oma 200 maja selles piirkonnas ja siis kust me seda teame, see tuleb välja aastast 1705 ja sellest ajast on meil päris täpne kirjeldus selle kohta, kus Akkermann elase, milline oli tema maja. Aga no vot ei ole päris täpselt ei saa öelda, ta elas sealsamas majas alates aastast 1684 võib-olla see võis nii olla, aga eks need Tõnismäemajad olid kõik üpris sarnased. Tõnismäel oli kirik seal, kus on praegusesse prantsuse lütseumi, väikese õppehoone haridusministeeriumi vana seal nurga juures, siis oli seal surnuaed, seal oli turuplats, seal olid kõrtsid, seal oli nagu kõik eluks vajalik, justkui seal töötasid pagarid, rätsepad, et kõik koolid, erakoolid, koguduse koolid, et kõige kõige selle kohta on meil andmeid, et et sellisesse kohta siis sattus elama selle juures väga palju käsitöölisi. Suur osa neist Toompea käsitöölistest elaski tegelikult Tõnismäel, et on üsna loogiline oleks olnud isegi loogiline, takerman läks kohe Tallinnast lahkudes Tõnismäele ja me seda justkui varem arvasimegi. Aga siis see kiri, mis ütleb, et tema varandus põles ära tules viis meid ikkagi oletuseni. Et ta elas Toompeal mingi aja? Jah, et ta siis kolisime Tõnismäele ja elas siis justkui seal missugused teoseta seal Tõnismäel siis valmis tegi? Jah, et võib öelda tõepoolest, et ühelt poolt oli see Toompea tulekahju, tema tema õnnetusse parajaid tulla, aga teiselt poolt ka tema õnn, sest tegelikult hakati toomkirikut kohe taastama ja tema sai seal ka küllaltki tähtsa rolli. Jah, et see ongi kui kantselei olnudki esimene tähtis töö, mida ta siinkandis tegi. Et sellel samal põlengu aastal on, tehti Simuna kirikule uus uus altar ja see Simuna kiriku altar on ka Ackermanni töö, et see meile selle kohta, mille järgi nagu konkreetset dokumenti ei ole, et see on Akkermanni tehtud, aga see on ikkagi ikkagi nüüd kõige selle Ackermanni käekirja ja sellega seoses ikkagi üsna kindel, et see on tema töö ja oletuslikult Akkermanni tööga püha vaimu kirikukell, mis samal sellel põlengu suvel, et siis umbes 10 päeva hiljem puhkes põlema pühavaimu kirik äikselöögist ja põles siis äratorn. Ja see on olnud justkui Akkermanni selline tähis siin Tallinna linnapildis, kõik teavad seda. Aga nüüd on jah, nagu isegi mõneti kurb, et kui kunstirestauraatorid sinna üles ronisid eelmisel suvel, siis nad ütlesid, et see ei ole Akkermann. Et see ei ole nii ilus ja nii peen ja nii nii osavalt tehtud nagu Acermanile tavaks. Aga teisest küljest on see ornament ja kõik see, mis seal on nagu kasutatud on samasugune nagu Simuna kirikul. Ja nüüd on siis arv, arvatakse või meie tiim nagu arvab, et see on Akkermanni abilist tehtud. Et Ackerman ise seda kella ei teinud ja et see, see on ka üsna loogiline, et kui sellesse tehti sellel samal suvel, kui Akkermanni põles äraelamine, kui ta tegi Simuna kirikule altarit, et tal justkui ei jätkunud selle jaoks aega ja samuti on see kell üsna odav, et selle kella, kel on säilinud selle püha vaimu, torni taastamise arve, aga seal kahjuks ei ole nime, seal on kirjutatud lihtsalt, et kujurile on makstud 10 riiki taldrit. Aga see on tolle aja, see on suur raha, aga mitte piisav, et selle autor oleks võinud olla Akkermann, Akkermann oleks rohkem küsinud jah. Et samal ajal tehtud toomkirikukell, mille tegi siis Heinrich Martens ses teine kujur, kes oli Anna Martensi vend ja tõenäoliselt Christian agroni õpipoiss, noh sellised seosed seda raske jälgida. Aga tema sai selle eest 16 riigi taanrit. Et selles mõttes see pühavaimu kirik oli raekabel ja see oli väga, vägagi oluline ja mitte vaesuse vaevlev kirik. Et see 10 riigitaalid selle selle eest Akkermanni oleks olnud vähe. Võib jah arvata, et Ackerman ise seda ei teinud ja siis see kvaliteet ka justkui viitab sellele, et see on, talle on teinud ka mõni õpipoiss või sell. Aga noh, see on ikkagi Ackermanni töökoda. Et siin on ka oluline mõelda selle peale, et ega meister üksi ei teinud peaaegu midagi, et tollel ajal ikkagi oli meeskond, kes seda tegi, abilised, sellid, õpipoisid, et kõik osalesid ja lõpuksisel kunstnik värvis üle, mis töö oli, ta käis täiesti eraldi, eraldi liini pidi, et sellepärast on, on seda neid piire tegelikult küllaltki keeruline tõmmata. Et kui mõne kuju puhul Nigulistes ka näitusel vaadata, et mõtled, et kas see nüüd on Ackerman või mitte, et päris täpselt nagu ei saa aru, aga see ongi täiesti loomulik, sest päris niimoodi niimoodi jäigalt piiri tõmmata, et kus lõpeb Akkermanni nii-öelda käsi ja kus ta hakkab kellelegi teine, et seda ei ole võimalik teha. Nii et püha vaimu kirikukellaga on Akkermann seotud nii või teisiti, seda küll, seda kindlasti toomkirik. Kui seepeale siis põlemist, nagu ma ennem ütlesin siis 1686. aastal telliti toomkirikule uus kantsel, sest nii kaugele jõutisele kiriku taastamistöödega, et 86. aastal peeti jõulu esimene jõulupüha juba pühitseti kirikus, siis oli juba nagu võimalik kirikus jutlust pidada. Ja tegelikult järjekordsed ole, aad on alati olnud kindel teadmine, et selle altari või kantsli tegi Akkermann. Ja kui me hakkasime seda nüüd uurima, siis selgus, et selle eest on makstud hoopis ühele teisele meistrile, et zen, Johan Kiiseken, kes olid Elertiile sell ja kes oli tõepoolest tegutses puunikerdajana siinkandis esialgu see lõi täitsa nagu segaduse tekitas segadust. Et see on ilmselgelt Akkermanni tehtud, on need kujud, aga see, aga selgus, saabus järjekordselt, kui need arveid nagu lähemalt vaadata. Ta Kiisecenzaisele kantsli eest 30 riigitaldrik ja tolle aja kantsli hind oli umbes 80 kuni 100, siis oleneb, kui suur, kui palju kujusid. Et tegelikult sai Kiiseke selle kantsli eest tisleritööde tasu. Ja Akkermanni kohta mingit lepingutega mingit arvet selle kohta ei ole, et üsna tõenäoline, enam-vähem kindel, et see kantsli kujud, mis telliti Akkermanni, kingiti kirikule erannetusena. Et see oli sellel ajal väga tavaks ja see on nagu kurblooline selles mõttes, et kui see ei olnud avalik tellimus, siis ei ole selle kohta ka andmeid säilinud. Aga ei ole mingit põhjust kahelda, et need kantsli kujud on, on Akkermanni tehti. Ja seda enam, et siis kümmekond aastat hiljem valminud altar, mis on täpselt dokumenteeritud, et see on kindlasti Christian Ackermanni tehtud. Ta on väga sarnane, need kujud on sarnased jäänud justkui 10 aastat vanemaks ka seda toomkiriku altarit, seda peetakse Akkermanni kõige kaunimaks teoseks ja kõige meisterlikumaks ja et seda võib küll öelda, et see on tema nagu teos, et kui, kui ka seal Niguliste kirikunäitusel vaadata neid kujusid nagu järjest siis jõudes toomkirikukujudeni, siis sa oled sunnitud peatuma, et rohud pikemalt silmitsema, sellepärast et see on tõesti meisterlik ja need on väga hästi säilinud ja need on nüüd nagu konkreetselt siis kõik dokumenteeritud, meil on olemas leping, toomkiriku altaritegemise koht ja meil on mitmeid arveid, kuidas talle raha välja maksti. Täpseid kirjeldusi küll ei ole, aga kirjeldused on olemas ühes teises lepingus, mille järgi rüütelkonna kunstnikertfelliam londisser neid üle värvis. Ja see annab meile nagu väga hea kindlustundega kõikide teiste Akkermanni seotud tööde hindamiseks. Et üks konkreetne objekt ja niivõrd suur ja niivõrd esinduslik on hästi dokumenteeritud ja täiesti kindlaks tehtud, et see on Ackermanni töö ja et see justkui annab meile hea hea aluse. Kui kaua sellist tööd Kristjan Akkermann tegi ja kui palju siis selle juures teisi inimesi ametis oli? Konkreetselt sellel toomkiriku altarilepingu allkirjastas Akkermann augustis 1694. Seal on kirjas, et see peab olema valmis lihavõtteks ja teistel mõnede teiste tööde puhul, mille kohta meil on andmeid säilinud on ka, justkui tuleb välja, et poole aasta jooksul tekita altari valmis aga selle konkreetselt toomkiriku altarit ei saanud lihavõtteks valmis, vaid see sai valmis nagu hiliskevadeks. Ja selle kohta on siis teade, et seal viidud err filisem londisseri töökotta ülevärvimiseks. Aga Ackerman ise võttis endale ka alltöövõtjaid, lisaks aitasid teda muidugi tema sellid ja õpipoisid, aga ta tellist TÖÖD katislerilt. Et selle arhitektuurilise osa tõenäoliselt tegi siis tisler, siis on nimetatud Treialeid, et kõik need sambad ja need asjad, et Akkermann ikkagi nikerda ja tema ei teinud höövli tööd, tema ei teinud sellist lihtsamat tööd, tema tegi ikkagi ikkagi need kujud. Et teised tegid jah, teised meistrid ja meil ei ole väga palju andmeid selle kohta, kuidas see töökoda konkreetselt töötas, aga meil on mitmeid siiski infokillukesi selle kohta, et arvata Ta ET Ackerman tegi oma tööd enda juures oma töökojas oma koduses töökojas ja siis sealt need liikusid edasi vastava meistritöökotta, kes just pidi sellega edasi tegutsema. Ja noh, need altarite kohta olid joonised ja olid isegi mudelid ja see töö käis siis justkui nagu nende jooniste mudelite järgi. Mis teeb selle toomkiriku altari nii väärtuslikuks. Ta on nii kaunis et kui võib-olla tervikuna kirikus käies, siis kompositsioon, kui see pääseb mõjule, aga kui, kui nüüd Christian Ackermanni osalusest sealjuures rääkida, siis on tegelikult neid kujusid, nagu lähedalt silmitsedes on see väga-väga tugev nagu kunstiline elamus, et meil on seal Nigulistes, näitusel on väljas ka üks toomkiriku Maarja-Magdaleena originaal siis on tehtud temast kipskoopia ja siis on tehtud temast moodne, kolm teeb väljaprint, mis on siis kõikide nende mudeldamistaja tagajärjel tehtud ka 48 tundi prinditi nailonist Maarja-Magdaleena seal kirikus. Ja tegelikult, kui me neid vaatame, siis me näeme, mis värdson originaalil, et see kunstnikukäe puudutus ikkagi on, on väga imeline ja seda on kõikide nende toomkirikukujude puhul näha, et kes iganes sinna satub, neid tasub silmitseda või silmitseda neid praeguses näitusele, et see on väga-väga suurepärane töö. Siis on väga huvitav küsimus, et kas siis puunikerdaja on käsitööline nagu tisler või on ta kunstnik? Jah, et kui varasemal ajal ta pigem oli ikkagi käsitööline ja tegelikult on huvitav, huvitav on olnud jälgida ka need Akkermanni nagu nii-öelda seltskondliku positsiooni või ja, ja seda on, on saanud teha kirikuraamatutest ristivanemate väljakirjutamisele nende nende nagu elu ja olu ja nende neid uurides ja igasuguseid kontakte nagu jälgides, et tegelikult Akkermann suhtles ikka põhiliselt käsitöölistega, tema laste ristivanemad olid tema hõimlased või teised käsitöölised küll peenemad käsitöölised, aga teisest küljest tema honorari olid täiesti midagi muud, et ta sai selle toomkiriku kantsli eest 250 riigi taldrik. See oli väga suur raha tollel ajal, et see võis ikkagi õpetaja aastapalk, kui oli umbes 300 riigitaldrik või ülikooli rektori aasta park või mitte ülikooli, vaid gümnaasiumi, vabandust, gümnaasiumi rektori aastapalk oli 300 riigitaalid ja Acermal sai 250, et tegelikult ta oli ikkagi kõrge palgale. Jah, ta oli väga kõrgepalgaline, aga tollel ajal ei saanud oma seisus nagu niimoodi ka palga või raha või või uhkeldamise või ükskõik millega, nagu muud seisus oli tegelikult ühiskonnakorra alus ja seda nii kergelt ei muud. Et huvitav tendents, mis sellel ajastul on, et kunstnikud, maalikunstnikud, Nende olukorras toimub selline seisuslik nihe, et mitmed kunstnikud, kes siia Tallinnasse tulid, olid Akkermanni ka samal tasemel nagu ühiskondlikus mõttes, nende ristivanemad olid teised käsitöölised ja nii edasi, et siis nad tegelikult siin elamise aja jooksul seal juba uue sajandi alguses nende ristivanemad on korraga justkui nagu peenemast soost inimesed, kirikuõpetajad, haritlased, aadlikud, isegi et tegelikult justkui neil maalikunstnikel toimus mingi seisuslik nihe, aga Acermanile, teistel noh, meil ei ole nii palju andmeid teiste nikerdajate kohta, Akkermanni on ikkagi omaette nähtus sellel ajastul, aga temal nagu seda tüüpi seisuslikku edenemist ei toimunud. Et tema ikkagi jäi käsitööliseks, kuigi tema eneseteadvus oli väga kõrge ja, ja tema honorar olid, olid väga kõrged, aga sellel ajal oli tema jah, ikkagi käsitööline. Kas on mingit märki sellest, et kuidas temasse suhtuti kas suhtuti kui erilisse nähtusesse või kui tavalisse käsi töölisesse tema eluajal näiteks? Jah, no meil on jällegi mingid kohtu protokollid, kus ta on kellegile võlgu jäänud või midagi tegemata jätnud siis ikkagi noh, ilmselt suhtuti temasse kui käsi töölisse. Aga et kuna temalt telliti iga kõikvõimalikesse kirikutesse Läänemaal ja, ja Virumaal niivõrd kaugelt, et siis tema kuulsus tõenäoliselt levis, ta oli tegelikult väga tuntud meister ja mitmel pool on kirjas, et Tallinna meistri käest tellitud noh, et ta justkui oli tuntud ja kuulus ka väljaspool Tallinnat ja sellele muidugi see tongiliku, Al Ta pani väga olulise ja juba segantsel pani väga olulise nurgakivi tema tuntusele, sest väga paljud aadlikud käisid, tegid oma perekondlike kiriklike toiminguid toomkirikus, mitte oma kodu juures kihelkonna kirikus. Et siin käidi tegelikult koos paljud elasid Tallinnas, talvel Toompeal, aga ka noh, lihtsalt käid ja seepärast, et see oli nagu ikka sihuke rüütelkonna peakirik ja igatepidi uhke. Ja siis nähes neid Akkermanni töid seal siis tõenäoliselt ja tegelikult ka selle sellega peale seda toomkirikut lõppevad peaaegu et igasugused andmed Akkermanni kohta, sellepärast et enam tal võlgu ei olnud. Ja põhilised andmed, mis meile on tulnud, on ikkagi kohtuprotokollid ja seda tüüpi materjalid. Et tülid, kaklused, konfliktid ja kui kõik sujus, et tõenäoliselt tema tuntus ja terve rida kirikuid, millele ta tegi Vigala kirik, kõik, millele ta järjest tegin, altareid kui kantsleid. Neid on kokku rohkem kui 15 siin Põhja-Eestis, et tema sissetulek oli piisav, et ta enam kellegiga tülitsema ei pidanud ja Selvart ei ole meil ka väga palju andmeid selle kohta, mis tast sai või kes ta oli või mis inimene või kuidas seda jah. Kas pärast toomkiriku kantsli altarit, siis tegi ta siin Põhja-Eestis kirikut väga palju Rapla kirikule, Lihula kirikule, et peaaegu iga aasta seda kohta justkui on teada mõni kirik, millele ta tegi, kas altari kantsli, et tema käed olid täiesti tööd täis, võib öelda sellel perioodil. Aga jah, tema elukohta sellel, sellel ajal nii väga palju enam ei tea. Aga kuidas tema elu lõppes? Enne ma juba mainisin korra 100705. aasta majutusnimekirja, et see tegelikult on üks väga põnev nimekiri, sest seal on tõesti loetletud üles kõik asi saba ja Tõnismäemajad üksipulgi, kes seal elab ja mitu sõdurit või mitu ohvitseri sinna majutama tatud. Et see sõda oli juba alanud ja see sõjaväehulk siin Tallinnas oli kasvanud väga suurel määral ja kõik need sõdurid olid majutatud majadesse inimeste kodudesse, siis Ackermanni maja kohta on ka kirjeldus, et tal on üks suur tuba ja töötuba, mis on köetav ja kuus korda viis meetrit, siis umbes suur. Sinna oli majutatud siis kaks ohvitseri ja üks sõdur ja tehakse ettepanek, et siit need ohvitserid võiksid ära võtta, siia võiks kaheksa sõdurit majutada, aga Akkermanni omal oli terve hulk, kokku sündis perekonda 10 last, siis olite sellid, siis tal olid õpipoisid, sulane, arvatavasti köögitüdruk või keegi, kes oli siis nagu loomapidamisel kõik, mis oli nagu inimestel tollel ajal abiks, et ja kõik see rahvas elas seal väikeses majas. Et ja see oli tollel ajal väga tavapärane, aga lihtsalt mõnikord oli mõned puunikedaid eelistasid töötada mitte kodus, vaid töötada, siis nagu näiteks Heletile seda Lüganuse kirikut tehtud 672 sõitis sinna Lüganusele ja selles mõisas seati talle sisse töötuba ja ta tegi sealsele. Aga Akkermanni kohta meil on mitu-mitu allikat selle kohta, et tema töötas kodus, teeb kodus valmis ja siis viib kusagile, kuhu peab viima. Et ta elas jah, seal küllaltki nagu kitsikuses, aga siis tänu sellele nimekirjale me teame, et ta seal elas ja ta oli veel elus, et ta tegutses ja siis 1007 seitse tehti selles nimekirjas nagu inventuur kahe aasta pärast, siis seal enam ei ole Christian Ackermanni siis on tema nimi maha tõmmatud ja tema majja on kolinud elama keegi Kangur, Peeter Berg. Aga siiski on meil andmeid ka edasi Akkermanni kohta. 1707 suvel oli ta selle Heinrich Martensi lapse ristiisaks, kes oli siis kujunikerdaja, kelle kohta ka on küllaltki palju teada siiski, ja kes oli siis Hanno Martensi vend. Ja siis 1007 kevadel või suvel juulis on Kristjan Akkermann saanud tasu Rootsi-Mihkli kiriku kantsli tegemise eest, et noh, ka üks järjekordselt niisugune kindel info, et ta selle tegi, et ta oli elus, et käis, aga hilisemaid andmeid tema kohta enam ei ole, täiesti täidab, vajas ta suri, see ei ole teada, siis on arvatud, et ta suri 1710 katku, siis toimus Tallinnas või leidis aset väga ulatuslik katkulaine. Saabus siia koos vene vägedega võib öelda, et augustis jõudsid venelased linna alla ja 11 august siis on rae protokolli tehtud sissekanne, et on esimene katkuhaige ja et võib linnas nagu välja kuulutada katku puhkemise pooleteist kuu pärast, ehk siis septembri lõpuks oli linna siis tollel hetkel 10000-st elanikust alles jäänud 2000. Ja üsna suure tõenäosusega oli nende hulgas ka Akkermann. Aga mingeid konkreetseid, kuna ta ei olnud majaomanik, mingeid konkreetsemaid andmeid tema kohta ei ole. Akkermanni hauda meil ei ole, ei. Aga järeltulijad jah, ühte teist on teada vähemalt üks tema poegadest, kus ta elas selle katku üle küll tema naine ja kaks last surid katku, aga tema elas edasi, taliametnik töötas vallikirjutajana alguses vali kirjutaja abina ja siis vallikirjutajana siis üksed, Ackermanni tütar oli abielus ja ka tema suri katku. Siis on veel üks huvitav Friedrich Wilhelm Akkermann selline huvitav isik, kelle kohta me väga palju ei tea, aga tema laste ristiisad juristi vanemad on seotud Ackermanni perega, kas Ackermanni lapsed või nende abikaasad, et nad on nagu ilmselgelt seotud, aga sellenimelist last Akkermanni ei ole. Küll, aga on üks laps, kelle nime millegipärast ei ole kirikuraamatusse kirjutatud ja ikka juhtus seda. Tollel ajal ei peetud kirikuraamatuid niivõrd tantse täpsuse ja korraga nagu võib-olla mingi mingil hilisemal perioodil. Aga et noh, võib-olla see on see laps ja siis on veel üks huvitav isik, seesama Friedrich vihje Mackermann on Narvas olnud kunstnik ja saanud linna kodanikuks kunstnikuna. Ja siis kadunud sealt ja siis ilmub siin Tallinnas samal ajal välja Friedrich Vilde Akkermann, kes astub linnaväkke. Võib oletada, et oli Christian Ackermanni poeg, kelle nime ei ole kirik raamatusse kantud, kes õppis kunstnikuks, läks Narva, sai seal linnakodanikuks kunstnikuna ja kui sõda puhkes, venelased Narva, nagu alguses kohe põletad taga tungisid Narva, siis ta tuli Tallinnasse ja sõja ajal oli käsitöölisel raske võib-olla leida elatist astus linnale. Aga noh, see on puhas oletus, et selle sellele nagu midagi nagu ehitada nii-öelda ei saa, aga selline huvitav detail ja ta elas seal olevimegi neli majas siis ka niukene, justkui kokkusattumus ei saa päriselt olla. Aga siis üks laps, Kristjan Akkermann siis noorem, Hannoveri õukonna kujuriks sai 1737 Kristjan Akkermann, kelle kohta seal on kirjutatud nagu seal seal Hannoveri materjalides, et me temast midagi ei tea, et kust ta tuli või kes ta on? Võib-olla ei, meiega ei pea. Ja see oletus, et see oli Christian Ackermanni poeg on Sten Karlingi siis juba kes on põhiline või üks väga suur Christian Ackermanni uurija siis 20. sajandi esimesel poolel. Sten Karling on rootsi teadlane, kes tegutses Eestis, kes tegutses Eestis, läks ära Eestist ja avaldas oma raamatuvarauusaegsed puunikerdajad 1943. aastal ja kus on nagu kaardistatud suur osa neid Akkermanni omistatud töid et väga selline põhjalikke, väga huvitav, väga hea asi, aga noh, me oleme nüüd ikkagi tänapäeval oma meeskonnaga töötades selle materjali kallal suutnud päris palju nagu lisanduda Karling infole ja teadmistele. Aga Ackermanni sellid, kas võib öelda, et Akkermann nagu rajas oma koolkonna puunikerdamise koolkonna, oli tal nii palju järglasi või ei olnud? Jah, kahjuks ei tea me sellest palju, aga pigem ei rajanud Ta sest sõda tuli peale ja kõik sulid ära. Isegi kui tal oli heade oskustega abilisi, siis sedasama andis Martens tema kohta on vanemate pärandi tülis, nagu öeldud, et tema on oma pärandiharidusena kätte saanud. Võib-olla ta õppis Kristjan Akkermanni juures, sest tegelikult oli ta ikkagi kujunikerdaja, ta ei olnud tisler, ta samamoodi ei astunud kuskile ametisse, tegutses eraldi meistrina ja sai küllaltki peeneid, küllaltki häid tellimusi ka epit, vappepitafeia ja küllalt sarnaseid tellimusi, Christian Ackermanni ka. Ja kelle juures ta ikka mida sai, ega tol ajal siin ei tegutsenud rohkem selliseid nagu kujunikerdajaid, et tõenäoliselt õppis ta Christian Ackermanni juures ja temalt temalt on ka üht-teist säilinud, sest ka tema ühe töökohta on leping säilinud ja tänu sellele me teame temast ühteteist. Et siis tema nime võid nimetada, aga mis temast sai, kas ta elas katku üle, mingit infot ei ole, pigem ei elanud. Et tegelikult see kõik hääbus, et kogu see selline õitseng või kultuuri ja kunstiõitseng, et siia jõudsid ideed Euroopast ka nagu just seda nagu kunstnikuks pürgimise võimaluse. Ideed jõudsid ka siia Tallinnasse, et see tegelikult hääbus kõik ikkagi põhjasõjaga ära ja uuesti siis algas võib-olla mõnikümmend aastat hiljem see ühiskond uuesti, nagu rahunes, stabiliseerus, hakkas taastootma ennast, tulid uued inimesed, uued, nagu suundumused siis see katkestus toimus. Et kui sageli on räägitud, et professionaalse kunsti justkui tekkest seal 18. juuni teisel poolel, et siis tegelikult need alged olid seitsmeteistkümne sajandi lõpus väga tugevalt olemas, ainult tuli vahele see, nagu see traagiline periood. Aga Kristjan Akkermann, kui nüüd kokku võtta, mille poolest on ta praegu oluline ja mille poolest oli ta siis eriline omas ajas? Praegu ta on oluline loomulikult selle poolest, et meil on niivõrd palju kirikuid, kus on säilinud Kristjan Akkermanni tööd ja nad on niivõrd suurepäraselt tänapäevani, et neid on küll aegade jooksul väga suurel määral ümber kujundatud aga nad on endiselt kaunid ja tegelikult seal on seda tema tema osavat kujuri kätt väga, väga nagu suuresti näha, aga omas ajas ja ka tänapäeva jaoks tegelikult see seitsmeteistkümnes sajand. Me teame sealt väga vähe kunstnik, ka maalikunstnik, et me teame. Me teame nimesid, isikute nimesid väga palju. Ja meil on ühteteist säilinud töödest, aga neid nimesid ja tõid kokku viia on peaaegu võimatu, mitte selliseid andmeid nagu lihtsalt säilinud ei ole. Et see erk Fisem londis, kellest siin juttu oli, tema on üks üks kuulsamaid kunstnikke tollest perioodist Tallinnast, aga tema oli ka seisuse poolest aadlik ja tema oli saanud Euroopas käinud õppimas ja saanud vastava hariduse ja temalt on teada üks, üks tema pilt on signeeritud ainult ja temale omis on omistatud jällegi mingisuguseid töid ja mõned tulevad ka nagu allikatest välja, et need on tema tööd, et paar-kolm tööd on tema kohta teada, aga üleüldse seitsmeteistkümnendast sajandist on väga vähe teada, kunsti on alles ja veelgi vähem viiakse neid nimedega kokku lihtsalt ei ole võimalik. Et on see Heinrich Werner, kes tegi Rootsi-Mihkli kirikule maalingud, siis need väikesed maalingud võib tema nimega siduda, aga see on ka peaaegu kõik. Ja siis tuleb Kristjan Akkermann, kellelt on kümneid ja kümneid töid säilinud ja need on osaliselt küll omistatud talle, aga paljudes ka ikkagi allikatega kaetud. Et ta on justkui nagu kunstnik, kellel on nimi ja kellest on jäänud tööd ja me suudame need nagu kokku viia suudame jälgida tema elulugu, et see on tegelikult täiesti unikaalne siin Tallinnas ja tegelikult mitte Tallinnas kogu see Põhja-Euroopa väga paljud tuntud kunstnikud seitsmeteistkümnenda sajandi Madalmaades ja väga suur osa töödest on neile ainult omistatud, et päris täpselt ei teata, et kui hakata nagu täpsemalt vaatama, siis on kõik arvatakse, seda arvatakse teist. Samamoodi ei ole nende eluloo kohta kuigi palju nagu infot. Et see on nagu ka üks nagu väga niisugune Christian Ackermanni unikaalsus, et meil niivõrd täpselt teame ja suudame teda jälgida. Ja kolmas asi muidugi, et tema kaudu avaneb meil võimalus jälgida seda Tallinna käsitööelu ja Tallinna kunstnike kujunemist nagu justkui seestpoolt. Et kui me muidu saame vaadata neid normatiivse allikaid, millised olid seadused, millised olid määrused, siis nüüd, uurides seda Akkermanni nii detailideni praktiliselt igat aastat tema elust, igat igat allika killukest, mis on säilinud, siis meile avaneb nagu teiselt poolt vaadates pilt, et milline oli see reaalne elu, sest kunagi ei tea, kuidas need seadused reaalne elu muidu nagu kokku haagivad, mida siis täideti, mida arvati, et nüüd tänu sellele Acermanile tänu sellele uurimusele, mis on nüüd neli aastat kestnud, avanes justkui täiesti uues valguses palju sügavamalt ja palju nüansirikkamalt kui seni. Sõnaseletusvallikirjutaja oli inimene, kes oli ametis kindlustuste ehitamise juures, ta luges koormaid üles ja muud ja kirjutas üles kõik, mis oli vaja üles kirjutada. Christian Ackermanni ist rääkis Tallinna linnaarhiiviajaloolane Triin Krusenstern Ackermanni uurimisrühmast, mille neli aastat kestnud töö tulemusena on valminud monograafia Christian Ackermanni-ist ja Niguliste kirikus olev näitus Akkermanni omistatud töödest. Veel Rootsi aja kaunis kunsti hõngu mõttesse üks Noarootsist üles kirjutatud laul vanamuusika ansamblilt Triskele. Ansambli liikmed kinnitavad klassikaraadio delta saates, et muusikalise keele poolest ulatuvad laulu juured Rootsi aega välja. Kogudustes lauldi samu laule igaüks omas keeles. Triskele koos Rootsi muusiku Miriam Anderseni iga ja laulu pealkiri on õhtulaul.