Vikerraadio. Eesti lugu. Tere Eesti barokiajastu, suure meistri Christian Ackermanni nikerdatud Kristused, Peetrusega, Paulused, Moosesed ja ristija, Johannesel voorused ja inglid. Tallinna Niguliste kirik-muuseumis ei ole tavalised saalid ühe või teise muuseumi kogust pärit eksponaadid. Need kujud on pärit paljude inimeste kodukirikutest, kes oma aarded altari seintelt diagantslitelt Niguliste muuseumisse näitusele lubasid ja andsid teadlastele võimaluse uurida kristlaste jaoks pühasid esemeid. Ringkäiku Nigulistes juhib ajaloolane Tiina-Mall Kreem. Minu nimi on Piret Kriivan. Niguliste kirikus Christian Ackermanni jälgedes, kas siin kirikus on ainult kirikukunst? Väljanäitusel on väljas tõepoolest ainult kiriklik kunst ja on sümboolne omamoodi just viin Niguliste muuseumis, mis on ju ainus eesti kirikukunstile pühendatud muuseum. Sümboolne selles mõttes, et, et Christian Ackermanni tähelend või õigupoolest võib-olla skandaalid, mis temaga seostasid saidi alguse siin siin kirik, kus ta oli tulnud Tallinna 1674. aastal hiljemalt ja juba mõnda aega linnas tegutsenud. Aga siis ta sai Niguliste kirikult ühe suurema tellimuse. Me täpselt ei tea, mis see oli, aga dokumentaalselt on tõestatud, ega see tellimuse sai kiriku eestseisja, selle tellis. Ja siis kohalik tisleriamet raevus, et Akkermann sai tellimuse ja kutsus selleks, et seda täita ka veel endale Riiast abilise. Vot sellist häbematus, et üks tsunftijänes mees, kes töötab väljaspool tsunfti, kutsub endale veel abilisi, et sellist ei olnud nad varem näinud ja siis nad pöördusidki kohtuste Tallinna rae poole. Algas mitu aastat kestnud saaga, mis lõppes Christian Ackermanni võiduga ja temast sai siis vabameister ja tõesti selline väga tuntud tuntud Eesti tolleaegse Eestimaa parim meister. Ja kui ma rõhutan, et tolleaegse Eestimaa Eesti oli siis ju jagunenud kaheks, oli Eestimaa ja Liivimaa. Ja oli see siis Rootsi Läänemereprovints Eestimaa siis Akkermanni töid põhiliselt leidubki ainult Eestimaal. Et Liivimaal Kunstikeskus oli Riia, noh, olid ka Tartu meistritega kõige peenemad meistrid, töötasid Riias, aga Eestimaakunstikeskus või käsitöö ja kunstikeskus oli, oli Tallinn ja arusaadavaid siia siis kogunesid need kõige paremad meistriga. Siit neid töid siis üle Eestimaa telliti kõik need eesti, Simuna ja Hageri ja Rapla ja Juuru ja paljud teiste kirikute altariseinad ja kantsleid ja, ja muud. Siuke mõisadesse tellitud peenemad nikerdus, tööd on tellitud Tallinnast ja kui nüüd tuli Akkermann, siis muidugi väga palju telliti Acermanilt. Kahjuks me võime ainult oletada seda, mida ta kõike tegi. Ilmalikku kunsti on väga vähe säilinud, on ainult Tallinnas Raekoja platsis Hopneri majas asuv ukseportaal, mis on dateeritud ka õnneks ukseportaaliga, seisab 1681. Et see on ainus ilmalik töö, mis neil Akkermanni ston säilinud. See on see uks, mille raami peal on imeilus, puta. Imeilusad pundo pead ja mitte ainult, vaid ka fantastiline, väga looduslähedaselt nikerdatud taimornament. Botaanikud on seda uurinud ja öelnud, et sedasama tõesti ka nii-öelda liikide kaupa määrata. Ta, et mis taimedega on tegemist, aga mis meie jaoks on huvitav see et see annab meile kinnitust kindluste teadmise, et Akkermann tundis huvi looduse vastu. Et ta jälgis natuuri, kuigi ta võiks kasutada nende lillede ja, ja lehtede tegemiseks ka eeskuju, lehti aga, aga sellest kindlasti ei piisanud, et tal pidi olema huvi natuuri vastu ja sedasama huvinatuuri vastu võime me näha ka tema figuuride juures, et erinevalt siis varasematest meistritest on Akkermanni tööd anatoomiliselt ikkagi väga täpselt nikerdatud ja, ja tõesti, ta on pööranud tähelepanu mitte ainult kujude proportsioonidele ja hoiakutele rühile vaid ka liigeste detailidele, varvastele, varbaküüntele, sõrmeküüntele, kaela, tuiksoontel, põse lohkudele ja nii edasi, et ta on tõesti selles mõttes see erakordne, täiesti uutmoodi mõtlev meister Tallinnas. Aga mis puutub veel nendesse eramajadesse tehtud töödest ja siis me teame, barokk armastas ja kõikvõimalikke nikerdusi ja ja võib üsna kindel olla, et mitte ainult rikaste kodanike, vaid ka aadlike majas ennekõike just nende majade linnapaneelidest, mis tol ajal kehtisid näiteks Aksel Rooseni linnapalee, mis oli ju ainult 50 sammu Akkermanni majast, et kindlasti oli see sisustatud nikerdatud toolidega kappidega, pinkidega peegliraamid olid kindlasti nikerdatud, aga, aga me ei tea, kes need nikerdas, sellest ei ole mitte midagi säilinud. Võib oletada, et hüpotees, mida võimetut tõestada, sest eratellimuste puhul reeglina ei ole ühtegi dokumenti säilinud. Et ka Akkermann võis olla selle suure, täiesti mitmekordse, väga paljude tubadega palee sisustamisega seotud ja, ja mis veel annab meile kindlust selle kohta, et, et ta on teinud ilmalikke asju, on, et on olemas üks dokument linnaarhiivis, kus on juttu sellest, et Ackerman tegi tõllakaunistusi. Meil ei ole ühtegi tõlda barokktõlda säilinud mitte ühtegi, aga kindlasti ei olnud see ainus tõld, mis tol ajal seitsmeteistkümnenda sajandi lõpus, 18. sajandi alguses siin Tallinna tänavatel ja mitte ainult Tallinnas vaid ka siis Eestimaa ja võib-olla kaugematel teedel Riiaalses võib-olla ei saa välistada. Aga jah, kahjuks sellise profavandusele ilmaliku kunstiga on sageli nii, et kui maad tabavad sõjad, siis see on üks kõige kergemini haavatav valdkond või teine asi ka, et inimeste, inimeste maitsemeel ja, ja kodusisustuse mood muutub. Ja, ja sellepärast vahet võetakse välja ka tänapäeval, me teeme seda kogu aeg. Ja ta on ju vähetõenäoline, et näiteks mõni tõllamotiiv kuskilt leitakse, sest materjal on juba selline, et on kulumaterjal. Ja vaevalt et leitakse ja üks tööde liike veel, mida Akkermann on, võib isegi öelda igapäevaselt teinud, on aadlike vappepitafid ja jõukate kodanike epita ahvid. Et inimesi suri kogu aeg ja tol ajal oli kombeks, et pannakse siis mälestusmärke, kiriku seinale, epitamfid vappepita, ahvid on puhul ilmalikud poole kiriklikud. Ja, ja neid on D kõige rohkem säilinud Tallinna toomkirikus ja nad on selles mõttes ka hästi huvitav kunstiliik, et seal me näeme, et Akkermanni tegelenud mitte ainult pühakujude Peetrust, Pauluste Moosest, Kristuste bioloogiliste vooruste nikerdamisega, vaid et ta on nikerdanud ka Heraklest minervat surmageeniusi ja, ja veel sõdureid seitsmeteistkümnenda sajandi turvistes sõdureid, mis näitab, et et ta oli. Figuuride nikerdamine näitab seda, et ta tundis seda antiikkunsti, et tal oli kasutada antiikskulptuure kujutavad graafilised eeskujud ja see seletab jälle teiselt poolt seda, et kuidas need tema figuurid on nii klassikalised. Me võiksime öelda, et ta tõesti esitab selliste kõrgbaroki, kehtestades klassikaliste antiigile läbi renessansi, toetuvad kõrgbaroki. Et, et kui me ei tehakse näiteks tema voorused, naisfiguurid kujutavad dioloogilisi voorusi, siis me võiksime neid ka pidada näiteks ilujumalannaks või, või jahijumalannaks, et nad on tõesti üsna sarnaselt. Kujutatud ka need on siis toomkirikus. Need on alles säilinud. Ja Tom kirikus on neid Akkermanni töökojas valminud vappepita kõige rohkem säilinud. Aga neid on siin ka siin Niguliste kirikus ja neid leidub Saaremaa muuseumis ja neid leidub tegelikult mitmetelt Eesti Eesti kirikutes aga, aga mitte kusagil niipalju kui toomkirikus, mida me võiksime tegelikult ka pidada omamoodi Christian Ackermanni muuseumiks, sest seal on tema valmistatud kantsel, seal on tema skulptuuride ka uhke ja tema tõesti tema enda tippteose altariseina. Seal on väga palju vappepita ja seal on ka tema töökojas valminud kolgata grupp triumfikaarel. Et omamoodi Christian Ackermanni muuseum man, toomkirik. Nii, aga kas me nüüd läheme ja vaatame, mis siis Niguliste kirikus on? Simuna kiriku altarisein on Simuna kirikust ära toodud. Jah, altariseinafiguurid on toodud näitusele ja siin näitusel siin Niguliste muuseumi näitusel esimesel Christian Ackermanni pühendatud näitusel üldse ju on tööd esitatud, et enam-vähem kronoloogiliselt ja objektide kaupa Ethan, Hageri, Lõuna ja JärvaMadise ja Türi ja nii edasi. Ta oli seinad ja, või siis ka kantsleid, mille kaunistamiseks Christian Ackermanni kujusid nikerdanud. Rõhutan üle, et Akkermann höövlit kätte ei võtnud, et tema pida seda nikerdamise kunst ikkagi palju paremaks selliseks suuremaks väljakutseks. Ja kõik röövlid, mis üha altari vigantsliga on seotud, on teinud tisler ja samuti on siis kolmas meister alati mängus olnud, et seal maal ja kes on need kujud katnud ilusad polkroomiagarda, niuksed, ilusad mitmevärvilised. Kuigi see, mis me täna näeme siin on enamasti peaaegu erandlikult hilisem värvi kihistus. Sellel armastuse nimelisel kujul on küll kenad roosad põsed. Ja Simuna kiriku kolme vooruse juures kellest kõige suuremal armastus, täpselt nii, nagu piiblis on öeldud, et, et siis usk, lootus, armastus ja suurim neist on armastus on tõesti esmapilgul hästi ilus polükroomia, et näod on ilusad, roosad huuled, punased, nendel naistel ja ka rinnad ja käed paljad jalad on ilusad, roosad ja siis on värvilised rõivad. Aga see kõik on tegelikult hoopis 20. sajandi värv. Nad olid vahepeal hoopis teist värvi üle värvitud, aga siis. Sten Karling, rootsi pärit talu, Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor, esimene kunstiprofessor Eestis ja üldse, ega Christian Ackermanni Eesti kunsti ajaloos esimene suureks kirjutaja, meie läksime lihtsalt tema käest edasi. Siis tema soovitas värve uuesti 1930.-te aastate lõpul. Neid värve, millega seda altarit, et renoveerida, et anda talle tagasi selline barokne värvilahendus. Et vahepeal ta oli palju monocroomsemete, et need kujud olid ühe ühevärvilised. Sest et maitse oli vahepeal muutunud. Et siin näitusel siin Niguliste muuseumis, me oleme hästi palju tegelenud sellega, et näidata, kuidas need enam kui 320 30 40 aasta vanused skulptuurid on leidnud kasutamist hilisematel aegadel. Kuidas neid on siis üle värvitud, moderniseeritud parandatud ja üle värvitud, on neid sellepärast, et vahepeal lihtsalt läks park moest ja moodi tuli klassitsismi ajal tuli moodi kivi marmorskulptuur ja siis oli nii lihtne, et värvime need ilusat, noh, muidu vormilt peaaegu antiiksed kujud valgeks ja siis ongi nagu nagu marmorskulptuurid, aga aga tegelikult, et on nad ikkagi puuskulptuurid, aga kaugelt ju ei saa aru, ei saa üldse aru. Ja siin Järva-Madise kiriku altaril toodud inglikujude juures vees näemegi seda, kuidas neil on antud selline marmorskulptuuri väsimus, et need on niuksed, valged ujud, kuigi algselt on nemadki olnud värvilised. Tähtis oli see, et need kujud mõjuksid nagu päriks, et seitsmeteistkümnenda sajandi inimene ei oleks uskunudki sellist inglit, kes on valge ja kiviste. Et tema jaoks oli tähtis see, et kui ta tuleb kirikusse, eks ole, kujutame ette, kui madalast majasta tuli sinna kirikusse, kus oli palju küünlaid ja kus oli selline kaunis altarisein küünla või siis päikesekiirtes sätendamas. Ja, ja seal olid kujud, mis oli tõesti nagu päris inglid. Et roosade nägudega ja, ja kuldsete tiibadega ja pasunatega kestis, kuulutasid igavest elu kristluses. Ja see JärvaMadise altarisein iseenesest on ju üsna väike, võrreldes näiteks Tallinna toomkiriku altariseinaga või Simuna kiriku altariseinaga. Ja siin on vähekujusid aga et kui ikka ikka väga peenelt nikerdatud, et iga kuju maksis ja sellest võis sõltuda, mitu kuju telliti, aga meister oma töös reeglina hinnaalandust ei teinud, mis ei tähenda seda, et me ei võiks mõne suurema töö puhul märgata ka teisi ja natukene viletsamalt nikerdatud kujusid või, või mõnda detaili. Aga see jälle tulenes sellest, et ega Christian Ackermanni töötanud üksinda, et tal olid alati sellid õpipoisid ja iga meistrikohus oli anda oma sellile õpipoisile tööd, võimalust harjutada ütleme, mitte nii peenelt nikerdatud kujusid. Me näeme pigem kantslerite juures ja harvem altariseintel. Sest et see on ikkagi see altarisein, oli kõige-kõige püham või altar ja ilma kaunistus oli kõige-kõige püham. Selles kirikuruumis ja, ja reeglina meister tegi need need ööd enam vastutust nõudvat tööd ikka ise seda, et me oleme siin õppinud. Muuseumis ei tohi muidugi katsuda kuju ja ärge kuulajad, tehke minuga. Mis ma tohin selle inglitiibu katsuda. Kui aga peale vaatad, on nagu kivi, oleks. Ma arvan, et see nagu kivi külge ja kui nüüd vaadata seda kui veel moodi lähemalt, eks ole maa kiriku Järva-Madise kihelkonna kiriku hingel siis kui me lähme seal selja taha, siis me näeme, et ta on tegelikult üsna vähe viimistletud et võrreldes tööaeg, jõulud raisatud. Ja ikkagi kõik sõltus ikkagi ka rahast. Et erinevalt näiteks Tallinna toomkiriku piiskopliku kuningliku rüütelkonna kiriku peaaltari altariseinakaunistustest on see kihelkonna kiriku hingel ikkagi selja tagant jäetud üsna vähe viimistletuks. Et me teame ju toomkiriku altariseinal olid kujud mitte ainult tagant siis ilusti nikerdatud, vaid ka tagantpoolt kullatud, üleni lehtkullaga kaetud. Et maa kihelkonnakirikute puhul me näeme, et viimistletud, olgu siis nikerduse poolest või värvi kaetult on ikkagi ainult see osa kujust, mis on nähtav, mis on kogudusele nähtav. Sest jah, tunnid maksavad. Türi kirik. Kristlikul kunstil oli alati oma kindel sõnum ja Türi altariseina juures on hästi hea rääkida sellest, kuidas altariseina keskteljel algselt on olnud püha õhtusöömaaja pilt, mis rääkis Kristuse äraandmisest siis Kristuse ristilöömise pilte, mis rääkis tema surmast ja selle kohal oli algselt võidu lipuga kristus, ehk siis Kristus võitmatu see, kes on tõusnud surmast üles ja andis oma kogudusele kindla sõnumi, et kristluses elab inimene igavesti. Kui nüüd 19. sajandil see altarisein ümber ehitati ja seotud oli ta sellega, et tulid uued altaripildid Sa küll samateemalise, aga suuremad, sest kogudus oli vahepeal kasvanud ja pilt pidi olema kaugemale ka kiriku tagaotsas, paremini nähtav. Ja üldse need vanad pildid olid veidi nagu mustunud ja, ja ei vastanud ka enam tolleaegsele arusaamale, mis on ilus ja õilis kristlik kunst. Siis võetise kristlus võidu lipuga kuju sealt altariseina pealt maha. Kuhu, seda ei, me ei tea. Aga tema käega parandati Ristija Johannese kuju, mis on altariseinal ka koos Moosese kujuga ja mis ilmselt oli oma käe vahepeal kaotanud. Ja sellepärast me näeme ka selle ristija Johannese kujul kahte küünarnuki. Et tema oma käsi on kaduma läinud ja siis on talle pandud Kristuse käsi, mida enam ei vajatud, Kristuse kuju ei vajatud ja, ja noh, niisugused asjad juhtuvad Ristija Johannes sai Kristuse käe Ristija Johannese Johannes said pistuse käe aga lisaks sellele siis, et kuigi siis Mooses ja Ristija Johannes, vana testamendi ja uue testamendi võtmefiguurid sümbolfiguurid jäid alles siis nende kohal olnud vooruste kujud ka võeti koos Kristuse kujuga maha ja need on jõudnud tänaseks Tallinna linnamuuseumisse. Ja need inglid, kes algselt olid võidulipuga Kristuse juures, on kukkunud korrus allapoole nende vooruste kohale. See on niisugune üsna keeruline jutt, et meil on raske ette kujutada, et kuidas ta siis täpselt need kõik välja näeb, aga jutu mõte on selles, et seitsmeteistkümnendal sajandil oli see sõnu, mida koguduse Ranti kujude piltidega väga, väga selge ja hilisematel sajanditel sellest enam nii palju ei hoolitud ja need programmid, need ikonograafilised programmid lagunesid ära. Ja selle näituse üks eesmärk meie uurimusprojekti üks eesmärk on olnud ka selgitada välja neid algseid programme, et et ikkagi rääkida sellest, kuidas seitsmeteistkümnenda sajandi inimene mõtles ja, ja mis oli tema jaoks tähtis. Mitte sellest, mis siis hiljem nendest asjadest sai. Sellest räägime ka. Aga see ei ole võib-olla kõige kõige olulisem. Et lisaks Moosese ja Ristija Johannese kujule ja kristus võitmatu kujule on olnud Kärman hästi palju nikerdanud ka Peetruse ja Pauluse kujusid. Ja siin näitusel Me näeme tervet rida, Vädan pandud kõrvuti, et oleks näha, kuidas meistri käekiri ka muutub. Et siin kõige suurem Pauluse kuju nagu Peetruse kuju pärineb Tallinna toomkiriku altariseinad ja nende Pauluse Peetruse kõrval me näeme 10 aastat varem valminud kantsli figuure tüübilt väga sarnased. Täiesti võiks öelda, et et justkui kaksikud, aga kui me nüüd süvenen detailidesse, siis me näeme, kuidas 10 aastaga on meister arenenud, kuidas tema käekiri on muutunud ja lõikejoon on muutunud peenemaks. Ja kuidas see Paulus, nii nagu ka Peetrus on justkui 10 aastat näost vanemaks jäänud. Kui me võrdleme Akkermanni varast loomingut tema hilisema loominguga, siis tõesti võib öelda seda, et aina rohkem ta süvenes detaili ja natuuri ja need tema mees figuurid muutuvad aina enam karakterkujudeks. Karakter reedeks, naiste kujud on voorused ja nemad ikkagi kehastavad sellist iluideaali, ainukest naiseideaali, et nende puhul me ei saa rääkida portreelisusest. Aga mees figuuride puhul küll. Mul on niisugune küsimus, et Triin Granstram rääkis, mis nägu võis olla Kristjan Akkermann, et võib-olla ta nikerdas voolis ennast mõnesse skulptuuri, et aga kui need puukujud vananesid koos temaga, siis äkki äkki ta nikerdas ennast sellesse kujusesse Paulusesse. Mulle meeldiks väga niimoodi mõelda, aga jah, ega seda ei saa, ei tõestada ega ümber lükata seda arvamust. Aga ka jah, et on tekkinud aja jooksul selline nagu sihukene nagu tunnetus, et tal olid lainelised lokid ja sirge nina ja sügav selline silmade ja ninavaheline nurk ja ta oli selline kena välimusega nii, aga tegelikult võiks see kõik hoopis vastupidi olla. Ja siin eetruste Pauluste rehas me näeme ka kristus, võitmatu kuju. Ja siin kõige keskel on siis toomkiriku altariseina üle peaaegu 10 meetri kõrgusel asuv kuju tõesti õlidel detailselt välja nikerdatud. Ja kuigi keegi kunagi alt ei naiselt koguduseruumis seda ei näinud, aga on näha, kuidas meister on pingutanud ja isegi neid detaile on siin rohkem kui teistel. Et tavaliselt teiste altarite karniiside astub kristus mao peale, mis siis ta kehas on patusümbol. Aga siin, toomkiriku altari Kristusel me näeme, et ta astuka kolba maa peale, mis andis surma sümbol, ta võidab ära nii patu kui surmavõtmatu. Ta on võitmatu ja imetlusväärne, on ka tegelikult see tema käesoleva lippe, mis on nikerdatud nii hoolikalt välja, et tõesti, meile tundub, et tegemist on sellise tekstiil ka mille peale seal siis on kinnitatud kinnitatud rist. Aga Juuru kiriku kantsli kristus võitmatel hoopis teist värvi. Ja see Juuru kiriku kantsel on selles mõttes hästi erandlik töö Akkermanni loomingust, ta jäi algselt värvimata, et tõenäoliselt sai raha otsa ja kantsel viidi küll Tallinnast Juuru kirikusse pandi seal ülesse ja kujud, kinnitati kõik ilusti kantsli külgede peale ja kõlarästa karniisi peale. Aga e-värvimata ja ta värviti alles 18. sajandi esimesel poolel. Aga siis 19. sajandi lõpus värviti kantsel uuesti üle ja värvijaks oli sallikon, küügelgen tema maalisse kõike figuuri, et väga peenelt üle ja tema tõesti, ta on tuntud baltisaksa naiskunstnik ja näiteks on ta teinud ka Tallinna Kaarli kiriku kabsiidi alumise maalingud. Et ta on ka kirikukunstiga olnud seotud, mitte ainult portreesid teinud, aga on näha, et ta on siin neid Ackermanni barokkkujusid katnud värviga, nagu maaliks ta lõuendit, et ülidetailselt ja niimoodi model värviga modelleerides, et mitte lihtsalt lihtsalt ei ole nägu niukseks ihukarva maalitud, vaid ikkagi põsed on niimoodi roosaks tehtud ja kulmud on ülipeenelt välja maalitud. Et jah, see on, see on huvitav, kuidas, kuidas hilisematel sajanditel on nendesse töödesse väga erinevalt suhtutud, et niisama asja JärvaMadise kristus võitmatu kuju puhul me näeme seda, et ta on valgeks värvitud nagu marmor ja siis juurus seda, kuidas seda on ikkagi polükroomne ja niukene natuke nagu väljas astunud, justkui, kui lõuendilt. Aga juba selle, selle valge kristus võitmatu peal on minu meelest näha, et Akkermann ikkagi tegi erakordselt ilmekad näod nendele kristlastele, et värv võib-olla aitab kaasa ka, aga, aga iseenesest puust nii ilmekaid nägusid teha, et see on ikka uskumatu. Ja see on väga peen ja suur kunst kahtlemata. Aga mis on iseloomulik, et selle tema siukse barokkajastule barokkkunstile, et kui me vaatame Kristus näost hästi kõhna, et tõesti sihuke kannatanud kristlastele Kristuse kehavormid, vaid ikkagi sellised baroksed, niuksed ümarad, eks ole see, see puusajoon ja, ja need jalad ja ja et, et ühesõnaga kontrast Brok ongi väga kontrastiderikas kunsti kunstistiil. Aga Koeru kiriku krutsifiksi, Koeru kiriku klagasolev Kristus on ja see on ka Akkermanni-le iseloomulik, et, et noore meistrina noore kujurina tema ujud olid ka sellised nagu pehmed ja niuksed lopsakama vormiga. Aga mida aeg edasi, seda kõhnemaks nad muutusid, seda teravamaks läks ka nende neid kattev trappe rihi tekstiilide voldistike. Et ta tõesti nagu muutub aina aina teravamaks ja teisest küljest jälle teistmoodi kontrastide rikkaks. Ja, ja siin see Koeru kiriku krutsifiksi, seda me arvame, et võib-olla üks Akkermanni üks viimaseid töid kahjuks ei ole aastaarv teada. Aga stiili järgi ja selle kuju puhul, mis on ka korduvalt valgeks värvitud, oli erakordne see, et restauraatorid avastasid. Ta on väga ilusa polkroomi originaal polükroomia. Et mis on ka nüüd mitte lihtsalt värvitud ei ole siin Kristuse ihu lihtsalt roosaks värvitud, vaid, vaid siin on ka tõesti seda niimoodi nagu modelleeritud, seda kristluse kogu keha ja eriti tema nägu ja kunas hilisem värv osutus selliseks, mida on võimalik maha võtta siis siis selle seda tööd ka alustati ja seda tööd jätkatakse. Ja üks argument muidugi on ka see, et erinevalt siis Nendest, Peetrust, Pauluste ja, ja vooruste kujudest, mis on seotud altariseina vigantsliga siis krüdsitliks on üksikkunstiteos. Ta ei moodusta niisugust osa ühest ansamblist, vaid ta tõesti nagu üksik. Ja kui teda nüüd taastada sellisel kujul nagu ta või tema originaalvälimus taastada, siis me ei rikuga nagu muinsuskaitse. Niisuguseid põhimõtteid, et ka hilisemad värvikihid on, on väärtuslikud, jaga need hilisemad, et muutused ja võiks ju öelda ka moonutused, on, on oma ajamärgid ja sellisena säilitamist väärt. Aga lisaks siis sellele kuju originaalvärvile oli veel üks teinegi üllatus ja see, et selle ristipuu otstesse on maalitud evangeelistide figuurid ja mitte lihtsalt maalitud, vaid väga meisterlikult maalitud. Kahjuks me ei tea, kes on see meister. See ei ole kindlasti erk vihjem londitsert, kellega Ackerman tegi koostööd toomkiriku altariseina juures ja ka ühel teisel kolmandal korral. Aga me leidsime, et sellel kunstnikul pärineb ka üks lõuendil Maal, mis kujutab püha õhtusöömaaega ja mis on Tallinna linnamuuseumi kogus ka siia näitusele tulnud. Ja, ja tõesti, see oli selles mõttes õnnelik, õnnelik leid, et kui me otsustasime selle Kristuse kuju Tallinnasse puhastamise ja nii-öelda originaalvärvi avamisele tuua, siis me tegelikult kaalusime üldse, sa lähed, kas hakkame seda nihukest suurt ja rasket risti üldse kaasa tooma. Et kas see tasub ennast ära ja alles Tallinnas siis selgusid. Et need otsad on nii uhkelt maalitud ja sellega me oleme siis toonud eesti kunstiajalukku ka neli uut figuraal maali. Ja kui ma räägin meie, siis siin tuleb kindlasti välja tuua Eesti kunstiakadeemia konserveerimisosakonna juhataja ja professori Ilkka Hiiopi nimi ja, ja tegevuse, tõesti tänu tänu temale see kõik teoks sai ja, ja jätkub, aga kassi. Akkermanni ajal värviti ikkagi kõik kujud üle või on säilinud ka mõni kuju, millel üldse värvi pole, et näeks seda puud, milles ta nikerdas neid kujusid. Ma arvan, et erandiks on ikkagi Juuru kiriku kantsel, mis jäi värvimata, et reeglina ikka värviti üle, sest et need puukujud pidid mõjuma nagu elavad siis oli tähtis see, et huuled oleks punased, silmad oleks sinised või pruunid ja juuksed pruunid või kuldsed või kuidas siis. Aga meil on mõned näited selle kohta, kuidas Ackermanni töö võis välja näha, enne kui ta maalija juurde viidi. Ja see on omamoodi selline kurioosne lugu, see on seotud Ühe vargusega, mis jälle on seotud nii Eesti kunstimuuseumi kui siis Rootsi-Mihkli kirikuga. Rootsi-Mihkli kiriku kantsli figuurid ja ornamendid on teadaolevat Akkermanni viimane töö mille eest talle on makstud ja mis on dokumentaalselt tõestatud, et 1707. aastal sai ta selle töö eest raha. Ja selle kantsli tõus on olnud keeruline, noh juba seetõttu, et rootsi kogudus pidi korduvalt oma asukohta vahetama ja kui algas teine maailmasõda, siis kogudus suuresti lahkus ja tema vara kiriklik vara jäi maha. Ja mõne aja pärast anti see hoiule Eesti kunstimuuseumile altarisein ja kantsel. Ja siis vahepeal oli see kantsel veel seal Märjamaa kirikus, kus Akkermanni valmistatud altarisein oli sõjas hukka saanud ja siis jälle tagasi tulnud, siin kunstimuuseumisse ja kunstimuuseumil ei olnud ka korralike ruume, kus kõike oma vara hoida. Me teame ju, et kunstimuuseume pidi ruumikitsikuses oma oma vara hoidma, erinevalt Nendes Tallinna hoonetes ja siis juhtus nii, et sellelt Rootsi-Mihkli kiriku kantsleid, mis oli tükkideks lahti võetud selle kantsli juurestik varastati ära selle kantsli toeks olnud Moosese kuju. Ja see oli aastaid kadunud. Kuni siis 21. sajandi algul toodi täpsemalt 2015. aastal toodise kuju Eesti kunstimuuseumisse ekspertiisi. Et kas see on ikka Amandus Adamsoni Eesti parima puunikerdaja kuju. Muidugi tunti see autor ja see kuju kohe ära, tegemist oli siis Christian Ackermanni tööga. Aga miks üldse sellel inimesel, kes selle meile võis tuua, see idee tekkis, on see, et kujul on see värv täiesti maha kraabitud. Et kuju oli ka enne mitu korda üle värvitud, aga et ta nii professionaalselt võiks isegi öelda puhastatud, et, et me näeme selle puukuju nihukest algset, algset vormi täpselt sellisena. Ilmselt ta läkski omal ajal maalija töökotta. Ja see kujun ka erandlik, sellepärast et seal on tehtud männipuidust, enamikke Akkermanni töid on tehtud pärnapuust. Miks männipuust tehtud raske vehelda? See oli juba Põhjasõjaaeg, kas oli materjali leidmisega raskusi või mis sa olid, me täpselt ei tea. Aga see, kuidas meister on männi Vikerdamisega, mis võrreldes pärnaga on ju hoopis keerulisem hakkama saanud, on jällegi imetlusväärne. Voolab nagu värske tuulehoo käes. Jah, ja need voldid langevad, nagu oleks tegemist sellise raske, raske siidiga või atlasega. Aga eks tegelikult siis jah, et enne, kui maalija värvima, hakkas ta veel ka krunti need ära selle puidu ja siis kattis värviga. Ja tõesti, mis selle Moosese loo võib-olla veelgi põnevamaks teeb, et tema rinnast leitud kaks püssikuuli teise maailmasõjaaegsed. Et see Auksin ja et üks leiti siis, kui kui oli kunstimuuseumisse tagasi jõudnud ja teda restaureeriti. Ja teise Me leidsime nüüd oma uuringute käigus, kui kõikides Christian Ackermanni valmistatud pujudest tehti röntgenpildid. Et siis tuli välja, et seal on veel üks, üks kuul rinnas, seda me välja ei võtnud, aga seal näha. Eesti kunstimuuseumi skulptuuri kogus on ka üx Akkermanni kuju ja see kujutab jällegi krutsifiksi Kristust ristil, aga see on väiksem kui Koeru kiriku suur krutsifiksi oluliselt väiksem, aga ta on väga sama tüüpi. Need säärtel olevat need veresooned, niuksed hargnevad, kaheharuline veresoon on sellel väikesel Kristusel sama, mis on Koeru suurel Kristusel. Ja, ja naba kuju on sarnane ja, ja varbad ja kõik see jalgade asetus ja et mis näitab seda tüübi püsimiste ja et see on ka Christian Ackermanni hiline töö siin näitusel on meil selle kuju juures hea rääkida sellest, et tõesti, kui karv on olnud see Akkermanni tööde saatus, et see kuju on kaotanud mitte ainult risti, vaid ka käed ja suure osa oma värvist oma algsest kroomiast ida oli, kui ta kunstimuuseumisse jõudis, ei tea kust, kindlasti mõnelt kirikult, aga me ei tea, kustuja järel jõudis ta siia, siis ta oli, ta oli väga-väga must ja tänu siis Isabel aso skulptuuri restauraatori mitu aastat kestnud tööle. Me näeme ka sellel väikesel kujul on olnud kena niukene ihukarva polükroomia ja kullatud lehtkullaga kaetud Neude rätte, et, et see on ka olnud ikkagi nagu väga peenelt välja töötatud skulptuur. Aga see on ainult jah, üks selline näide sellest sellest suurest hävingust, mis ikkagi on sajandite jooksul toimunud. Kohe kui kirikusse sisse tulla, siis on ülevaade sellest, kuidas te olete uurinud. Ja Mackermanni ja et näitas, algab või siis ka lõppeb, kuidas keegi läitus külastab. Aga ikka algab sellise uurija töökojaga. Christian Ackermanni uurimisprojekt algas 2016. aastal ja selle nelja aasta jooksul siis tehti väga palju erinevaid uuringuid. Tehti ka röntgen, uuringud ja kõik kujud valgustati läbi ja sellega saime me teada, et kuidas Ackerman oma kujud üles ehitas, kuidas ta kasutas erinevaid puuplokke ja neid omavahel naeltega ühendas vahele paniga liimi. Aga eesmärk oli see, et need kujud püsiksid hästi tugevalt koos, et nad ei laguneks ära. See on üks asi ja teine asi see, et ära saaks kasutada võimalikult väikesed puuklotsid, et midagi ei läheks raisku. Ilmselt tehti üks kuju ühest. Ja peaaegu mitte kunagi, noh, mõned väiksemad skulptuurid on ta niimoodi nikerdanud nagu kehad, aga käega siis ikka eraldi liidetud. Aga varem seda ei teadnud ja varem ka ei kasutatud sellist meetodit, et me tegime kõrvale ka vanematest töödest mõned röntgenfotod, et näha, et kas Ackerman on see, kes toob selle tehnika Eestisse või Tallinnasse või mitte ja, ja praegu me küll ütleme, et tema oli see, kellega selline metall konstruktsioonide kasutamine puitskulptuuri sisestruktuuri pikendamiseks Tallinna jõudis. Ja see kindlasti on olnud ka põhjus, miks need tema kujud on nii hästi vastu pidanud, miks neid on saanud hilisematel sajanditel taaskasutada ja alles jätta nendele uuendatud altari seintele kantsleritele. Siis väga paljud pöörati tähelepanu värviuuringutele ja sellepärast, et, et kõik ujud peaaegu kõik on üle värvitud. Minu arvates on hästi huvitav mõelda selle peale ka, et et me oleme tänapäeval nii harjunud valgusega, et meil on need lambid igal pool ja suured aknad, aga Akkermanni ajal aknad olid väiksemad, elektrit ei olnud ja kasutati siis ka kirikutes, eks ole, ainult küünlavalgust ja kuidas mõjus need kullatud ja, ja mitmevärvilised kujud, kuidas nad mõjusid siis kas päikesekiirtes või siis küünlavalguses? Ma arvan, et nad küünlavalguses mõjusid nii nagu meie jõuluehted tänapäeval kuusel sest ei olnud lihtsalt värvikuid ja kullatud või ta oli kasvatatud lühter, maalingud, mis on siis selline lakitud värvilise lakiga kaetud metall. Et nad tõesti nagu mõjusid ja, ja siis see kõik natukene võimendas seda valgust ja muutus kõike selle natuke siukseid, müstilise salapärasemaks ja nagu taevalikumaks võib ju ka öelda, sest et mida me kindlasti ei tohiks hetkeks unustada, kui me räägime barokist, barokiaegsest, inimeste kunsti, et nad olid väga, väga sügavalt usklikud ja sellised asjad mõjusid inimesele hoopis rohkem kui meil tänapäeval. Aga see kolm tee, kui see oli siin ja üks uurimismeetod oli, oligi selle kolm teemudelite kasutamine, sellepärast et Neid saaks nagu detailselt kõiki kujusid omavahel võrrelda, et kui meil on traditsiooniliselt On ju kasutatud nende kujude analüüsiks siis kas niisuguste lihtsalt silmaga vaatamist või siis fotode abi. Aga fotode hulk on ikkagi alati piiratud. Aga kui meil on kolm teemudelit, mida me saame üksteise kõrvale panna ja ühtmoodi keerata näiteks kõiki Kristuseid või kõiki Peetruseid ekraani peal suur ekraanidele, saame neid niimoodi välja suurendada ja siis jälle võrrelda, et, et see kindlasti aitab. Kuidas seda stiili analüüsi teha ja meistrile üht või teist omistada või siis tema tööde ringiga välja jätta ja me tegime selleks, et ka näitusekülastajad aru saaks, et, et mis siis see kolm teemudel on lisaks sellele Ackermanni kodulehel olevale niukse virtuaalsele kolmdee mudelile, mida saab siis igaüks kodus keerutada aadressil www Akkermann poee siis näitusel on see väljaprinditud üks, kolm teemudel ja see on siis tehtud Tallinna toomkiriku kõige kõrgemal karniisi kristuse kõrvalt põlvitavaste Maarja-Magdaleena kujust. See on erandlikke naisfiguur Akkermanni loomingust, sest ta kujutab naist tavalist naist, kes mitte voorust, mitte ideaali, vaid naist, kes siis oma elus patustas andeks palus ja andeks Kazaigristuselt. Sellest kujust on tehtud siis kolm D mudel, mis on välja prinditud originaalsuuruses. Ja see on ülikerge, sest nailon niisugune valge, et siin nalja tehes, et no see kaalub umbes sama palju kui 10 paari sukkpükse. Ta on väga kerge suurkuju, väga kerge. Aga kui nüüd võrrelda seda kolmdee mudelit originaaliga, siis on näha, kuivõrd lihtsustatud on see mude puhtam ja siledam, puhtam siledam ja samas ka lamedam. Et ikkagi see originaal on võrratult peenem ja, ja emotsionaalsem ka oma näoilmelt ja sellised kehahoiakud ja ja siin kahe kuju vahe on siis kitsamudel, mis on tehtud otse originaalile võetud vormi järgi ja see on siis natukene peenem kui kolm, T-mudel, aga jääb ikkagi sellele originaalile kõvasti kõvasti alla, nii et originaali ei asenda miski. Selle vastu ei saa, miski ei saa. Huvitav küll, mida seitsmeteistkümnenda sajandi meister võiks arvata sellest, et tema kujustan tehtud kohutasid Brick. Ja see on väga huvitav küsimus ja ma arvan, et väga huvitav oleks näha Christian Ackermanni nägu, kui ta näeks kõiki neid kujusid, mis tema töökojas valminud kohe ju viidi kuhugi. Simunas Või järva madidele või karusele või. Ja ta ei näinud ilmselt neid mitte ühtegi korda pärast võib-olla. Ja võib-olla ta ei näinud ühtegi korda ja, ja ega ta ei näinud neid kõiki korraga. Et, et see on, see on nagu meie meie privileeg. Ta pidas ennast kindlasti selliseks kujuliks, kes ei võta höövlit kätte ja seda ka ise öelnud ja ta oli väga kõrge eneseteadvusega ja ja ta sai väga hästi aru sellest, et see, mida tema teeb, ei ole ainult käsitöö, vaid et see nõuab ka selliseid suuremaid teadmisi. Aga jah, et päris päris kunstnik ka tänapäeva mõttes siiski ei ole, et ta ju ikkagi oli või ta töötleb ikkagi mõnes mõttes kuigi vabameistrina selles samas süsteemis, mis keskajal oli tekkinud, et meistril on õpipoisid sellid ja tehakse sellist koostööd kogu aeg. Et võrreldes Errnflychel nonditseriga, kellest sai rüütelkonna maali ja siis tema jäi ikkagi nagu ühiskondlikust positsioonist allapoole, aga ka sellepärast, et ta ei olnud aadlik. Ta oli ikkagi ju käsitöölise perekonnast tõenäoliselt pärit. Aga londitzer oli ju sündinud, aadlik, tema ei saanud üldse punktiga, liitub liituda ka sellepärast, et, et seisus ei lubanud. Ja muidugi on ka tõsi see, et londitseril oli parem haridus. Jaa, londitzer kindlasti oli lugenud 1675. aastal ilmunud Joachim Sandrati raamatut Deutsche hakati, nii on ja mis oli selline nagu kokkuvõte saksa kunsti ja maailma kunstiajaloost ja londid lauset tsiteerib seda Sandra raamatut. Oma kirjades aga Akkermann. Vaevalt et ta seda raamatut omas, aga ei saa helistada, et nad olid londitseriga, tegid korduvalt koostööd sellel nendel teemadel omavahel rääkinud, seda ei saa välistada. Et kui vaadata seda, kuidas Akkermann oma tööd tegi, siis tõesti on näha, et ta järgib neid samu ideid või põhimõtteid, midagi Sandrat kirjeldab seal täitsa kade mees. No näiteks, et, et figuuri kehakate tekstiilrõivad peavad olema nii õhukesed. Neid peab Vikerdama võivoolima välja nii õhukeselt, et kehavormid jääks riide all nähtavaks. Ja seda me näeme, seda me tõesti Akkermanni loomingust näeme, kuidas näiteks Martna kiriku altariseina voorustel rinnad on kaetud justkui õhukese tilliga. Ja kui tähtis on see, et kuju oleks vaadeldav igast küljest. Et me ilmaasjata ei nimetanud kohalikud tisleriametid Akkermanni feibiasse, ei võrrelnud teda heidetega, nemad muidugi pilkasid Akkermanni. Aga kui vaadata seda nagu eesti kontekstist Akkermanni ja tema loomingut siis ta ongi, ongi Tallinna Fehidjasse ta ongi nagu siin kohalikus kontekstis kõige haritum, kõige eneseteadliku ja tõesti ka kõige parem kuju kes töötab. Niguliste kirik-muuseumis tutvustas Christian Ackermanni loomingut, mis kevadest oma kodu kirikutesse tagasi jõuab. Ajaloolane Tiina-Mall Kreem aga teadlaste töö kestab. Nimelt on selgunud seni teadmata olnud Kristjan Akkermanni elu kohta Tõnismäel pärast tulekahju Toompeal. Ei ole endiselt selge, millal ta sinna elama asus, ega see, kui kaua ta seal elas. Aga uute arhiivileidude toel oli võimalik välja selgitada Akkermanni elamu täpne aadress. Tallinna linnaarhiiviajaloolane Kalmer Mäeorg on välja uurinud. Akkermann oli 1705.-ks aastaks sisse kolinud oma naiseõemehe Mattias Bachi majja, mis paiknes praeguse Paldiski maantee üks toompuiestee 23 krundil. Pikemalt Akkermanni lähimast naabruskonnast ja uuest infost Tõnismäe tänavate kohta saab lugeda Akkermanni veebist ja Tallinna linnaarhiiviblogist ja varasematest Eesti lugudest saab kuulata Kristjan Akkermanni elukäigust pikemalt. Eesti lugude toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head kuulmiseni.