Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Perekonna määratlemine on teemaks ka Lätis ja seal on katoliku kirik asunud toetama ideed kooselu seadusest kirikute hoone, siis üleskutse ikkagi säilitada mehe ja naise vaheline abielu ja siis samasooliste ja ka teiste variantide juures, kus elatakse, koosseis, nende jaoks oleks vaja luua kõigile sobiv lahendus. Juriidiline aruteludest abielu üle ja eri kirikute seisukohtadest lõunanaabrite juures räägib Läti luterliku kirikuõpetaja Martin samme. Tartu Maarja kiriku restaureerimine on jõudnud torni ehituse faasis. Tähendab see siis seda, et me laome 700 kuupmeetrit punast tellist ja, ja tegelikult see ongi selline tornikehand, sellelt on puudu avatäited, kõiksugu viimistlus, isegi katus on praeguses etapis ajutine. Töödest kõnelevad kiriku sihtasutuse juhataja Silvia Leia ru ning õpetaja Timošenko ja kristliku muusika rubriigist tutvustab Hannes Hermaküla läri normanit. Kirikuelu. Kui me räägime siin Eestis juba pikemat aega tulistest vaidlustest abielu mõiste ümber, siis see perekonna määratlemise teema on üleval ka lõunanaabrite lätlaste juures. Scrunda koguduse õpetaja Martin samm sellesse arutellu, nii nagu Eestis on, on ka Lätis sekkunud kirik ja kristlased ja dialoogid ja mõneti isegi ootamatute avaldustega näiteks mida me oleme siin meedias lugenud. Eestis on see, et Läti katoliku kirik, peapiiskop on siis kutsunud üles looma õigusliku raamistiku samasoolistele paaridele aga samuti kõikidele inimestele, kes soovivad elada üheskoos aga väljaspool traditsioonilist abielu mis on olnud nüüd viimastel kuudel nende arutelude tõukeks perekonna mõiste ümber. Võib-olla see, mis on andnud siukse suurema tõuke, selle küsimuse nagu tõstmiseks siia päevakorda on olnud meie põhiseaduse kohtuotsus kus siis parlamendile anti teatud aeg, kas see oli aasta et tuleks siis korrastada seadusandlus, mis lahendab ka kooselu, mitte ainult siis abielus olevate inimeste suhted. Ja see sõnademäng sealjuures on oluline ka kirikule, sest Läti läti keeles abielu ja laulatus on nagu üks sama sõna. Et see seal nagu tabab väga valusalt nii kristlasi kui kirikuringkondi, et, et need ei hakata need sõnu seal nii-öelda väga peenelt lahti seletanud, kes on kes ja mis on, mis seal tekib palju pahandust, kuigi riigil on ka selle poole pealt, et põhimõtteliselt põhiseaduse kohtu ülesanne või siis nende nagu võimu alla see nagu ei kuuluks anda siis parlamendile ülesandeid, mida nemad peaks tegema. Et sealt on olnud nihukest tulevahetust anoodne ühelt poolt, kui teiselt poolt ja kolmandalt poolt. Et nii parlamendi poolt ülemkohtule siis või siis sellele põhiseaduse kohtule ja nii kirikute kui ka muude Sis organisatsioonide poolt, kes on traditsioonilise abielu poolt ja nii ka siis nende organisatsioonide inimeste poolt, kes on huvitatud siis seadustada ka siis kooselu nüansid ja, ja kooselamise juriidiline pool. Milline see olukord praegu on, et on olemas siis abielu ja kuidas Eestis on vastu võetud kooseluseadus küll ilma rakendusaktid Hedda ja, ja selle üle vaidlus jätkuvalt kestab. Aga kuidas Lätis on, et, et kas kooseluseaduse moodi sellist õigusraamistiku on, ei ole? Ei ole, et Lätis on, praeguse seisuga, on meie seadusandluses on ikkagi perekond siis mees, naine ja lapsed ja nüüdse kirikute poolne ja osalt ka siis nende inimeste poolt, kes on traditsioonilise abielu poolt siis nendepoolne, nagu soov on siis sätestada ka põhiseadus on väga selge sõna. Et see ongi mehe ja naise vaheline suhe. Aga ma sain aru, et see üks juhtum, milles asi tõukus oli siis kohtuotsus selle kohta, et, et kui oli kaks naist koos, kes elasid ja, ja üks neist siis sai lapse ja siis seda nii-öelda isapuhkust või teise vanemapuhkust laiendati, siis selle kohtuotsusega ka sellele teisele naisele ja see tekitas nüüd siis pahameeleomakorda nendelgi. Otseselt mitte mitte seesama otsus, nüüd pahameel selle kohta, et see nüüd puhkuse osas, et see on niukene, rohkem küsimus juriidilistele spetsialiste, kes oskavad neid asju täpsemalt seletada, mida ja kuidas siis nüüd muudab siin elus aga just see, et see kohtuotsuse teine pool oli, see tehti parlamendile ülesandeks lahendada see probleem kooselus olevate inimeste jaoks siis arusaadavalt ja kõigile siis nagu vastuvõetavat Sisuliselt peaks nüüd põhimõtteliselt parlament töötama välja kooseluseaduse ja selle vastu võtma. Lukas kooseluseaduse ühesõnaga ta nagu otseselt ei antud ülesannet kooselu seadusega, see kooselu tuleb lahendada kõigile vastuvõetav, et kas see on seadus või on siis nüüd see mingeid vastu võetud mingeid aktid, mida mida iganes, aga see tuleks nagu lahendada. Et ainult niisugune ülesanne meie parlamendile ja siis parlament on nagu ühelt poolt on nad nagu natukene siis solvunud, et neid, nii kui keegi hakkas seal juhendama ülevalt poolt või kõrvalpoolte kuidagi. Aga teiselt poolt, eks seal on, need on kantud lubadused oma valijatele teatavatel nendel parteidel, kes on seda nagu lubanud ka lahendada seda omasooliste siis kooseluseadust, seda niisugust asja nagu Omalt poolt. Samas on ka muidugi see vastuseis eriti isamaalised ja siis kes on seotud traditsiooniliste väärtustega, kes on siis väga lubanud oma valijatele jälle seda vastassooliste abielu nagu kaitsta ja siis seda nagu riigi poolt siis tähtsustada omalt poolt kuidagi niimoodi. Ja kuidas need kirikud on ennast positsioneerinud selles olukorras, kus on tulnud see otsus kohtu poolt, et tuleb samasooliste või eriperekonnamudelite õiguslikud küsimused lahendada riigis ja kuidas kirikud on reageerinud? Kirikute reaktsioon on olnud siin. Ühtepidi on nagu igal kirikul on muidugi oma nägemus asjast aga samas nad ühtivad väga suures osas sellest esimese dokumendi kirjutasid alla kõik kirikud ka siis võib-olla need, kes ei ole väga traditsioonilised kirikud kes siis omalt poolt on nagu siis ka püüdnud seda perekonnaseisust mehe ja naise vahelisena siis seadusandluses sisse viia kui ka noh, nagu kaitsta perekonna kui niisuguse statuut nagu ei tohiks muuta, pigem peaks selle siis selgelt välja kirjutama põhiseadused, see on ühendusmehe, naise ja laste vahelistes ja siis erinevate kirikute poolt on siis erinevad kõrval väljaastumised või üleskutset siis lahendada see probleem seadusandlusega. Et inimesed, kes elavad koos, ka mitte ainult samasoolised inimesed, ka pensionärid, kes ele nagu abielus, laulatatud ja nii edasi, et kui nad on nagu koos elamas ja nende varaline ja sotsiaalne, siis kaitse oleks tagatud. Et peaks selle seadusandluse nagu korda tegema sedapidi, et see on ka selle katoliikliku kiriku peapiiskopi siis üleskutse. Mõnes mõttes tema üleskutse on siis kaitsta seda abielu mõistet aga samas aktsepteerida ka seda, et on olemas teisi kooselu vorme. Ja neid peaks juriidiliselt siis kaitsma niimoodi, et need inimesed saaksid elada, olla koos ja nende siis varavaralised ja muud kooselus tekitatud siuksed väärtused ja muud asjad on siis nagu kaitsta, et noh, niisugune üleskutse, et siis praegu tundub, et rohkem on see kirikutepoolne siis üleskutse ikkagi säilitada mehe ja naise vaheline abielu, kuigi nagu alguses seletasime, et see sõnamäng on natuke sealjuures, et see abielu laulatus on nagu sünonüümid ja siis samasooliste ja ka teiste variantide juures, kus elatakse, koosseis, nende jaoks oleks vaja luua, siis vastav kõigile, siis sobiv lahendus juriidiline. Kas sellise nii-öelda kompromissiga luterlik kirik mida me teame, et Lätis on mõnevõrra konservatiivsem võrreldes siin eesti kirikuga, et kas luterlik kirik on ka nõustunud sellega? Luteri kirikus on meil diskussioon on nagu päevakorras kuigi on ka neid, kes on väga selle poolt, kes on väga selle vastu. Eks ta on niisugune demokraatlik võib-olla siis hetk, kus väljendatakse oma soove, mõtteid ja, ja nägemust kirjutatakse kiiremini parlamenti kui ka siis ametivendadele bet luterliku kiriku poole pealt. Väga ametlikku niisugust seisukohta see, selle omasooliste siis kooseluseaduse kohta või üleskutset seda reguleerida ei ole. Aga samas ei ole ka nagu selle vastu, et ta on niisugune, et selle koha pealt on nagu vaikiv see seisukoht, praegu ma olen nagu aru saanud, et pigem on. Luterliku kiriku seisukoht on selles, et põhimõtteliselt ei ole see ka praegu keelatud elada koos, registreerida ühisvara ja registreerida ühiseid erinevaid kooselu vorme. Et katoliku kirik on jah teinud selle sammu võib-olla siis ühe sammu nagu edasi. Ja meie kirikutes jah, võib öelda, et siukest konservatiivsemat poolt ilmselt rohkem kes on nagu siis selle kooseluseaduse vastu ja kes on väga selle poolt, et oleks siis registreeritud sinna põhiseadusesse see ta mehe ja naise vaheline suhe. Et see on ikene mitteametlik, aga ilmselt tunnetele rajatud ja aruteludes välja kujunenud niisugune seisukoht kui ametlikult on, jah, meil ei ole niisugust konkreetselt nagu lahendus sellele, et kuidas ja mida edasi teha, et eks, eks ta mingil hetkel tuleb, et see, et see asi praegu nüüd üles tõsteti, eks ta on seotud jah, selle õnnetu ja õnneliku põhiseaduskohtu üleskutsega parlamendile ta siiamaani ta oli nagu võib-olla natukene maha rahunenud, et selle koha pealt tõstetud suurt poleemikat, aga nüüd on ta jälle õhku tõstetud ja siis eks igaüks võtab sõna. Nii, kuidas siis hetkel pähe tuleb? Kuidas südamel on? Ja siis on veel üks avaldus, mis on alla kirjutatud mitmete bioloogide poolt ka seal anglikaani vaimulik on allkirja andnud ka Luteri koguduste, mõnede luteri koguduste vaimulikud eriti siin mitu välisläti koguduse vaimuliku, kus siis jällegi öeldakse, et, et nagu põhiseadust ei peaks täiendama või, või siis seda perekonna mõistet ei peaks kitsalt määratlema mehe ja naise vahel, et kuidas, kuidas see on vastu kajanud ühiskonnas. Kui nüüd aus olla, siis ega ühiskonnas sellele üleskutse on, nagu ei ole väga suurt vastukaja olnud. Et see oli ka minu jaoks suhteliselt nikku lugenud, seda dokumendis oli minu jaoks nagu esimene lugemine sellest nagu ei ole palju nagu juttu olnud. Ja see väliskiriku ja Sise kiriku vaheline konflikt meile olnud ju aastaid. Ja eks ole seesama meeste naiste teema, et väliskiriku vaimulikud enamalt jaolt naisterahvad, sisekirikus siis meel naisterahvaid nagu ei ordineeriti kirikuõpetajateks. Ehk siis ka see omavaheline natukene vägikaikavedu on nii, et kui nemad ütlevad ja siis me ütleme ei ja, ja vastupidi. Kuigi eks nende see liberaalsem bioloogia selleni ka noh, olnud ka kogu aeg juba algusaegadest peale noh, võib-olla mitte nüüd peale siis immigratsioon peale teist maailmasõda, aga, aga siis, kui see kirik juba nagu 70 80. aastal, siis olid juba naispastorid, eks ole, ja nii edasi. Et ka nende, need püüded ka seda sisekirikut nagu siis tembeldada sekistide kirikuks ja nende varade üle võtta ja kõik muud niuksed võib-olla natuke ülepingutatud ettevõtmised, eks nad on tekitanud vastuolu siin sise siseriiklikult sisekirikus. Et nad nagu ei ole väga suurt sihukest tugipinda endale leidnud siin. Kuigi jah, ütleme ka meie jah, et nii luteri, Riia Luteri kirikuõpetaja oli, ma vaatasin, oli alla kirjutanud sellele ja mõtlesin kirikuõpetajad on veel, kes on läinud ka seda teed pidi, et ma nagu otseselt siukest käsku ja juhendit ülevalt poolt ei ole, et igaüks siis nagu vastavalt sellele oma sisetundele ja ja see on ka rohkem ikka linna kirikute teema, et siin maakirikutes on. See on väga-väga niisugune, mitte päevakorraline asi siin, pigem muud asjad, need Covidile, muud asjad, mis on meil praegu nagu päevakorras ja inimesed on töötud ja, ja noh see koos elamine on jah, võib-olla teisejärguline, kes, kuidas ja midamoodi elatakse niikuinii. Kui vaadata, ütleme selliste Kristlaskonna jaotust üldse Lätis, et kuidas katoliiklased ja luterlased omavahel üldse suhestuvad ja siis kolmas on muidugi suhteliselt suur tegija, peaks olema ka ju õigeusu kirik Lätis. Et luterlik kirik ja katoliiklik kirik omavahel saavad väga hästi läbi nii kõige kõrgemal ka ka koguduse liikmete võib-olla siis tasemel, et seal veel väga ühised niuksed vaatepildid meie ühistele probleemidele ja väljakutsetele siin tänapäeva Lätis. Õigeusu kirik on võib-olla natukene jäänud nagu kõrvale sellest. Kuigi nii palju kui mina olen aru saanud ja näen seda siit omalt poolt, siis ega ka seal ei ole, need suuri vastuolusid ei ole. Et seal on pigem vastuolud, on nende siis õigeuskliku, vanauskliku ortodokse kirikute vahel pigem maade varadega kes, kuidas mida ja eks nad oma sõda kogudusi seal loovad ja baptisti kiriku, ütleme see kirikud omavahel niisugust suurt võib-olla mõelda konkurentsi, võib-olla ei ole niimoodi, et nad igaüks püüaks rahvast endale. Et pigem on see just Läti luterliku sisekiriku ja väliskiriku vanema niisugune hõõrumine, et väliskiriku ja koguduse nagu üle võtta, kes on nagu nõus minema nende poole peale siis samas suhteliselt absurdne organisatsioon registreeritud, kes on siis Läti luterlik kirik välismaal, Lätis? Ajalooline taust on siis see, et omal ajal, kui oli suur põgenemine, siis keegi jätkas tegevust Lätist väljaspool, nii nagu eesti kirik omal ajal oli kaks organisatsiooni, Evangeeliumi Luteri usu kirik ja luterlik kirik Eestis. Ja välis, välisläti kiriku siis argumentatsioon on selline, et nemad on õigusjärgne Läti luterlik kirik, kuna immigratsioon ja läksid ka piiskop et Kunadele Sis piiskoppide vallutatud kirik, siis kirik nagu koos piiskopiga, siis lahkus Lätist ja pärast siis noh, nüüd on ta nagu tagasi tulemas, eks ole. Aga samas selle Läti sisekeris nagu väga selle asjaga nõus ei ole, selge see. Aga selline jaotus, et kas saab öelda, et Lätis on, ütleme enam-vähem pooleks luterlasi ja katoliiklasi või kuidas suhtarv on? Ma ütleks kolm et üks kolmandik on siis luterlased, üks kolmandik katoliiklased ja üks kolmandik vene õigeusk. Ja eks siis luterlaste alla lähevad statisti kirikud ja metodisti teid ja, ja noh, võib-olla neid liikumise uuemaid liitmise, neid nagu ma ei oska kommenteerida, kumad ennast, nagu seal sätivad ja palju sa kogudus, seltskonna neil seal on. Aga, aga jah, suures osas on nagu kolmeks jaotatud ja regionaalselt on ta niimoodi katoliiklik siis traditsioonilised põlised, need Poola alad, kunagised Latgale jaa, Miinsena ehk siis Põhja-Lätis on luterlik ja Kuramaa samamoodi ja samas on Kuramaal siis Liepaja on ka suhteliselt niisugune mõjuvõimus, katoliiklik keskus, kuna seal oma piiskopi ja omad suured kirikud ja kogudused ja samas ka Vene õigeusklik niisugune keskusse Leepaniga oma omaette niisugune seltskond, jah. Ja kui palju kirikut kuulda võetakse ühiskonnas ka nendes praegustes aruteludes perekonna küsimuse üle. Kas see, mida kirikud väljendavad, olgu siis, et kooseluseadus tuleks või mingi kooselu vorm, tuleks seadustada või mitte midagi teha. Et kui palju kirikult kuulda võetakse? Ma ütleksin, et võetakse päris tõsiselt, sest kirikul on ikkagi vaatamata siis tänapäevasele võõrdumisele võib-olla usu elust nihukesest aktiivsest usuelust on kirikutel ikkagi väga suur toetus, kuigi ütleme, et inimene, kes võib-olla igapäevaselt kirikus ei käi ja võib-olla ka koguduse liikmeks peeta, ta ise ennast peab, kas siis luterlased katoliiklaseks. Et kui niimoodi laua taga juttu hakkad ajama, siis on ikkagi, et mina olen katoliiklane, sina oled luterlane, siis, siis me oleme kõik nagu usuinimesed. Kuigi kirikus pole käidud aastaid. Aga võib-olla see, mis on praegusel hetkel natukene häiriv, on see, et väga paljud ka need erinevate konfessioonide inimesed, eriti nendes massi meediates, Facebookides ja muudes vats appides ja kus, kus need inimesed täna kõik ei ole. Mul on väga palju niisugust üle pingutatud ja ülemäära agressiivselt suhtumist üldse päevakajalistest teemadesse. See on kuidagi muutunud viimaste, võib-olla see on ka seotud covidi levikuga või et inimesed on nagu närvilisemaks muutunud, aga niisugust väga agressiivset äärmuslikku suhtumist on väga palju, et, et seda niikuinii kurb tõdeda. Pinged on üleval. On neid, kes neid pingeid üleval hoiavad, ütleks niimoodi, et kellele see on huvitav ja siis eks see on ka Eestis, ma usun samamoodi, et on need, kas kõik teavad kõige paremini, mis on Covid ja kuidas sind Bill Gates, kõike valdamine ja nii edasi, et need teooriaid on ju miljon ja eks igalühel omad pooldajad Covidist veel rääkides, et siis kuidas praegu kirikutes olukord on, et teenistusi peetakse ja ja kuidas vaktsineerimisega on, et ollakse ootel või, või on, on skeptilised pigem inimesed. Ma ütleksin niimoodi, et kirik võib-olla ise on ootel organisatsioon et kirik ei ole selle vaktsineerimise vastu nagu astunud, aga ei ole ka poolt astunud, kuigi ma ise tunnen oma kogudustes seda sisemist pinget, et selle vaktsineerimise vastasseis on äärmiselt suur, täiesti üllatavalt suur. Et pigem võib-olla kirik võiks võtta pigem sõna kui vaikida sellel teemal, et et kui me tahame kuhugi nagu tagasi pöörduda selles elurütmis ma elan nagu tuttav ja vastuvõetav, siis peaks ikkagi noh, midagi tegema selles suunas, et kodus istuda ja siunata maailma vägevaid, et nad tahavad kõike ära mürgitada. Noh, see ei ole lahendus. Aga jah, praegu nagu kirik vaikib, et et aga samas ei ole ka vastu, et eks seal on ka ilmselt neid, kes on kahevahel. Ja väga kõvasti ei julge sõna võtta. Aitäh nende selgituste eest. Läti Evangeelse Luterliku kiriku Scrunda koguduse õpetaja Martin samm. Kirikuelu. Seekord siis kirikuelu saates räägime Tartu Maarja kirikust, Tartu Maarja kiriku taastamisest. Ja nüüd siin viimastel aastatel on ka selles osas olnud arenguid, et võib-olla mõni sõna ikkagi ka Tartu Maarja koguduse ja kiriku ajaloost. Milline on olnud selle pühakoja saab tus. Just mõtleme siin ka seda nõukogude aega, kui, kui kogudus tegelikult pidi oma kirikuhoonest lahkuma ja vestluskaaslaselt meil Tartu stuudios on Tartu Maarja koguduse õpetaja Timošenko ja Tartu Maarja koguduse sihtasutuse juhataja Silvia Leia aru. Tervistav räpp. Jah, Maarja kirik on tõepoolest elanud samas taktis eesti rahvaga et 1842. aastal see valmis ja toona kogunest selline Eesti vaimueliit meie koguduse juurde ja 1869. aastal siis peeti meie kirikus esimese üldlaulupeo peaproovi. Kogudusse kogunes väga palju rahvast ja Maarja kogudusest, siis kasvasid välja nii tark, Tartu Peetri kui Tartu Pauluse kogudused. Ja, ja oli selline see aeg nii-öelda, mis siis lõppes 1941. aastal, kui Maarja kirik sai taganevat vene vägede süütepommist pihta ja kirik põles toona müürideni kogu koguduse arhiiv, kõik kõik, mis kirikus oli, kõik hävis algu, kui siit ka kirikutornis olnud kaks kella väiksema saatusest ei oskagi midagi täna rääkida, suurem. Minu andmetel on päästetud ja heliseb täna Paistu Maarja kirik tornis, mille üle meil on siiralt hea rõõm. Ja loodame, et ta teeb seal oma päästjate auks veel oma helinaga palju palju aega kõigile inimestele rõõmu. Aga Maarja kirik siis siis tõepoolest koguduselt ka võõrandati ja kirikusse ehitatud. D toonase Eesti põllumajandusakadeemia võimla. Ja pärast seda sai Tartu Maarja kirikust siis nii-öelda Tartu spordivarjupaik, kus, kus peeti väga vägevaid korvpallilahinguid. Sellest On räägitud vägevaid legende aga, aga kogudus tegelikult kogu selle aja ju siiski igatses oma kirikut tagasi ja võeti selleks ka järjepidevalt ette samme. Ja nüüd siis me oleme lõpuks jõudnud nii kaugele, et me saame kirikut ehitada juba tulevikku vaadates. Need inimesed, kes kõnnivad mööda Pepleri tänaval asuvast Pepleri üks sellest hoonest, noh võib-olla isegi ei pane esialgu tähele, et tegemist on pühakojaga. Nüüd muidugi nii palju juba Tartu Maarja kiriku lugu teatakse, et et osatakse seda kunagist EPA võimlat ka kirikuhoonena näha. Aga kui kaugele te nende töödega nüüd, noh, nende aastate jooksul olete jõudnud, kui kirikuhoone on tagasi koguduse omandisse tulla. Jah, et tõepoolest selline suurem ehitustegevus algas ju alles paar aastat tagasi, kui me kirikus alustasime, siis nii-öelda selle esimese etapiga selle raames said valatud sisetaldmikud, mis kannavad siis täna nii-öelda teisel korrusel asuvad kirikusaali ja selle põrandad ja see etapp lõppes 2019. aasta mais ja nüüd siis selle aasta algus on alanud Maarja kiriku 179. aastapäeval torni ehitusega, mis on tõesti suured ettevõtmine, aga, aga siiski noh, hetkel veel sellises poolikus staadiumis. Käesolevast hankest jäi välja tornitipp lihtsalt vahendite puudumise tõttu, aga torn kerkib siis 33 meetri kõrguseni, praegu kogub kõrgus, on koos kukega 55 meetrit. No mõnes mõttes on huvitav teada ka, et miks just selline tööde järjekord? Jah, põrandatöödest saan aru, aga torn, miks on kirikutorn oluline, võib-olla võiks ju teha ära saali ja, ja mis seal veel vaja teha on ja võib-olla kõige lõpus siis selle tarnikese? Jah, tööde järjekord on kindlasti väga oluline, aga nagu siin eespool sai öeldud ja mainitud, et tartlased tunnevad juba ära, et tegemist on kirikuga, noh, tõenäoliselt võib-olla kiriku aknad reedavad selle mulle kõige rohkem, et tegemist ei ole päris tavapärase hoonega. Aga kirikud, torn on äärmiselt olulise nii praktilise kui ka sümboolse väär tusega ja tähendusega. Ja kui me vaatame siin 19. sajandi krabüüre, näiteks kui on kujutatud Tartu linna Emajõe poolt vaadates siis selles linnasiluetis on väga selgelt näha ka Maarja kirikut, torni ja torn on muidugi oluline juba selle tõttu, et oma tähendused, mida ta sümboliseerib, ta nagu nool, mis näitab taeva suunas ja, ja suunab inimesi mõtlema olulistele eluväärtustele, igavikuliste küsimustele ja tornis helisevad kirikukellad ja, ja siinkohal kindlasti oluline välja tuua see, et kirikukellad ju läbi ajaloo on helisenud inimeste jaoks äärmiselt olulistel päevadel. Me võime öelda, et kirik saadab inimest läbi kogu tema elukaare ja ja kui me räägime nendest elusündmustest, mis on ristimine, leeritamine, laulatus kui ka sealt edasi matuseni välja, siis nendel päevadel helistatakse ju kirikukella, samuti ka olulised riigipühad ja, ja üldse ühiskonnale. Olulistel aegadel on ikka helistatud kirikukelli ja sealt ülevalt nad kõlavad sealt ülevalt, nad kõlavad kogu linna peale annavad oma sõnumi linnale edasi, et on olemas selline vaimulik kodu ja on olemas see koht, kus tuge saada. Oma oma erinevates eluolukordades on olemas see koht, kus kuulutatakse jumala sõna, kui segatakse sakramente. Ja, ja loomulikult kogu see sõnum, kogu see tähendus jõuab paremini inimesteni, kui see torn on ka seal reaalselt nähtaval. Nii et kui see torn saab nüüd taastatud, siis suur osa inimestest, kes veel ei teadnud, et seal on kirik, siis nüüd saavad sellest kindlasti teada. Selle torni puhul peaks jällegi ajaloost nimetama ka seda, et siis kui hoone suures osas hävis jah, müürid jäid püsti, siis tegelikult jäi ju ka torn püsti, mitte tõesti see päris tornikiiver tipus. Aga torn lammutati maha, tegelikult. Jah, tõepoolest kaks torni korrust jäid püsti, peale seda, seda pommirünnakut ja torn siis lammutati 56. aastal ja toimus see siiski selle võimlaks ehitamise raames. Kui torn oleks püsti, siis, siis kindlasti oleks palju lihtsam inimestele selgitada, mis hoonega on tegu, et meil on igasuguseid näiteid olnud ja külalisi on käinud väga palju kirikus ja ja tihti küsitakse minult, aga et mis, mis hoone see on, et torniga ilmselt seda küsimust siiski kunagi ei tekiks. Missugune see ajaga ma praegu on, et mis ajaks selle torni saate valmis, nii et, et sinna tõepoolest on võimalik ka minna ja, ja seal kella telliseksid. Ja teisipidi, et see kirikuhoone tervikuna taastamine, missugune on ajaplaan. Torni ajakava, milles me saame täna kindlad olla, on see 24. septembril, on tähtaeg, kui, kui see papp peab saama tehtud see etapp siis nagu ma ka mainisin, 33 meetri kõrgusel lõpeb ja tähendab see siis seda, et me laulame 700 kuupmeetrit punast tellist. Ja tegelikult see ongi selline tornikehand, mille me praegu püstitame, sellelt on puudu avatäited kõiksugu viimistlus, isegi kata tuus on praeguses etapis ajutine. Et see on puhtalt selline tornikehand. Muidugi loodame ja siiralt usume torni ehitus ei jää sellega katki ja me saame ikkagi selle torni lõpuni valmis ehitada. Aga, aga mis sealt edasi täpselt see ajaplaan on, et sellele küsimusele tänama veel jään kahjuks vastuse võlgu. Siis sealt edasi, kui torn on juba valmis, siis me ikkagi tahaksime minna edasi katuse juurde ja muutus siis see tähendab ka seda, et tegelikult seal osaliselt tuleb veel teha sisetöid just selles Tiigi tänavapoolsemas otsas ja seda Tiigi tänavapoolsemat otsa kyll. Ta tuleb ehitada kõrgemaks, sest ka seda on tegelikult lammutatud. Ja siis juba edasi, kui katus on tehtud, siis, siis tuleb vaadata, kuidas kas teeme välitöid või Pillema sisetöödega edasi, kuidas rahalised vahendid võimaldavad, et et tegelikult kogu see etappide na ehitamine ju ongi üks selline pidev töö, et milleks meil raha jagub ja, ja kuidas me saame edasi minna, et miski pole kivisse raiutud vaid vaid vastavalt olukorrale, siis me otsustame, millise etappi ja millise faasi jaoks meil parasjagu vahendeid jagub. Ja mis on siis ka mõistlik, et kogu ehitusel tegelikult, et miks me täna teeme ka torni, on see, et me ei saa teha katust enne, kui torni, et need tööd on sellises loogilises järjekorras. Aga, aga noh jah, et kui nüüd sellest lõpptähtajast rääkida, siis loomulikult meie unistused on ühed, aga tegelikkus on teine, et eks me unistasime, et üldlaulupeoks 2019. aastal juba meie kirik on valmis ja täna me oleme liikunud sellest edasi ja näiteks 2024. aastal, kui Tartu linn on, on kultuuripealinn, siis Tartu Maarja kogudus saab 800 aastaseks. Ja see oleks väga ilus kingitus kogudusele, kui kirikuhoone selleks aastaks ka valmiks. Veel rääkides tornist, et kas, kas see torn on selline, kuhu edaspidi, kui see valmis saab, on minna võimalik üles vaatama ka mingeid vaateid linnavaateid. Et kuidas te olete seda torni kavandanud? Ja tornis on tegelikult isegi niimoodi, et kuni kolmanda korruseni saab sõita liftiga. Praeguses hoones on kaks korrust, seal torniosas, kolmandal Me ehitame juurde ja seda siis ka lammutab. Et ta tuleb ikkagi vana eeskujul. Sealt edasi siis kaks sellist kitsamat torni korrust, mis tulevad mõlemasse, on võimalik minna. Kõrgemal korrusel on kellad ja kellade juurest avaneb siis vaade ümberkaudsele alale. Kui kõrge see või kui kaugele seal täpselt nüüd näeb. Seda me näeme siis, kui me ükskord sinna üles ronida saame. Aga õpetaja Timošenko, millised on üldse ruumi vajadused tart Maarja kogudusel praegu käiakse ju õpetaja tänaval koos pastoraadimajas, kus on ka seal olemas jumalateenistuste pidamiseks. Et nüüd see suurem kirikuhoone, mida taastatakse, et milline vajadus ruumi järele on või millised võimalused see siis koguduse jaoks. See loob koguduse jaoks mitmeid võimalusi. Jah, see ruumivajadus on olemas, eriti selgeks sai see nüüd viimase koroonakriisi ajal ja praegusel ajal, kui me peame täitma neid reegleid kaks pluss kaks reegel ja, ja siis on, on selge, et kogudusemaja ei mahuta alati kõike inimesi, noh praegu muidugi inimesi käib vähem, sest inimesed pelgavad, paljud vaatavad jumalateenistusi ülekande vahendusel. Aga kogudus on muidugi väga ootele, et kui kui jumal lubab tulevikus asjad nii edasi lähevad, et, et avaras kirikusaalis jumalateenistust pidada, see on ikka hoopis midagi muud kui, kui selles väiksemas kogudusemaja saalis. Ja muidugi kuna kirikuhoone sisu saab uus, kuna ta ei hakka olema nii, nagu ta oli ajalooliselt seal sees on ka mitu korrust. Kogudusesaal on kõrgemal, saali all on veel eraldi ruumid, nii et sinna saavad ehitatud tud tulevikus koguduse tööruumid ja koguduse kantselei. Nii et, et loodame, et ka need ruumid kunagi valmivad, et see on üks suur unistus praegu koguduse jaoks, et me olemegi üheskoos unistamased kunagi sinnamaale need tööd jõuavad, siis kindlasti on koguduses selle üle väga-väga hea meel. Ja saame siis jälgida seda, mismoodi torni ehitus edeneb, sellepärast et see on ka omamoodi võimalus kaasa elada kiriku taastamisele ja näha, kuidas üks üks kirik valmib, kuidas üks torn. Jah, et siinkohal võib-olla oleks paslik meenutada, mida meie linnapea Urmas Klaas ütles tormi taastamise avaüritusel, et meil on õnn olla selles põlvkonnas kes ehitab kirikuid ülesse. Nii et oleme tänulikud selle õnne eest. Aitäh praegu selle ülevaate eest, millises seisus on Tartu Maarja kiriku taastamine. Sihtasutuse juhataja Silvia leieru ja koguduse õpetaja Timošenko. Suur tänu, suur tänu. Saatele osa on kristliku muusika päralt, läri normanist, räägib Hannes Hermaküla. Lärvi normanit nimetatakse kristliku roki lisaks ja selle tiitli on ta auga ära teeninud. Või nagu üks teine kristlik muusik, vendistownhillam kunagi öelnud. Kui poleks olnud närvi normanni, teeksime me kõik, võib olla kristlikku polkat, aga mitte roki. Norman on vaieldamatult selle žanri esimene kõige tähtsam pioneer. Sellised artistid nagu John möllanud Camp You Joe Van Morrison nimetanud lärin normanit oma suurimaks mõjutajaks. Lärvi normanni on esimesena nimetatud Jeesust riigiks vähemalt 300 artistendama laule laulnud ja nende hulgas ka Ameerika kuulus ta Sammy Davis Chun ja aastal 2001 olleri Norman koos oma iidoli Elvis Presley gospelmuusika kuulsuste seinale jõudnud don tuuritanud koos psühhodeelse roki lipulaevadoosiga Chanis Chapliniga. Mitmeski mõttes on närvinormanni lugu kurb sest 90.-teks on ta juba kaasaegsest kristlikust muusikast kõrvale jäänud. Samas ei tahtnud ta ise kunagi tegemist teha kaasaegse kristliku muusikaga. Norman armastas rock n rolli ja teda võib nimetada kristlikuks nii hangiks. Tema kohta öeldakse, et ta oli liiga sekulaarne kristliku seltskonna jaoks liiga kristlik sekulaarse seltskonna jaoks. Norman sündis 1947. aastal Texases, kasvas üles Californias San Franciscos, ühes konservatiivses kirikus. Ta oli pühendunud Kristuse ja Elvis Presley järgija. Üheksa aastaselt hakkas laulma tuntud rock n rolli. Palu asendas laulusõnad oma vaimuliku tekstiga. 1959 12 aastaselt jõudis ta juba telesse esinema. Ta võttis osa hipiliikumisest ilma narkootikume tarvitamata 18 aastaselt, leida oma esimese bändi Piipal ja selle hitt lavio jõudis kohe Billboardi edetabelisse. Sama bändiga anti veel välja kaks albumit. Pärast ansambli lahkumist kirjutas ja lavastas lärmi kaks muusikali. Samal ajal pakuti Normanile pearolli maailmakuulsas Broadway muusikalis hea, millest ta loobus. 1969 andis välja albumi Apandis fraak, millest sai esimene kristlik rokialbum. Maailmas. Normanni kõige suuremat tunnustust leidnud album ilmus 1972. aastal. Auli viisid Ding disPlanet ja seal on arranžeerinud George Martin, kes töötas koos biitlitega. 1988. aastal nimetati parimaks kristlikuks albumiks üldse. Kõik selle plaadi lood on muutunud nii-öelda klassikaks kristlikus muusikas ja see on ka album, mis on saanud kõige rohkem tähelepanu väljaspool kristlikku muusikat. Näiteks söör Clif Richard, kes on samuti usklik, tegi mitmeid Gabrioritsel albumi lauludest. Lärvi. Norman alustas Lynni Ardi nimelise piibligrupiga, mis oli suunatud näitlejatele ja muusikutele. Üks mees, kes seal käis, oli Bob Dylan. See ainuke popmuusikast, Nobeli preemia laureaat andis läri normanilt inspiratsiooni, saades välja rea kristlikke albumeid, millest tuntuim 1979. aasta slov Twain Gaming. Lärmi normann lõi oma plaadifirma ja andis välja mitmete teiste kristlike muusikute albumeid. Kõlab küll natuke uskumatult, aga mees on ise välja andnud üle 100 albumi. Norman suhtus kriitiliselt kristlikes muusikutesse, kes keeldusid esinemast sekulaarsetel üritustel või jumala sõna kuulutamast laulude vahepeal. Ta kritiseeris ka kristliku muusika kommertsiks muutumist Ameerikas. 1978. aastal elas Norman üle lennuõnnetuse, milles sai ajupõrutuse. Selle tagajärjel ei suutnud ta 10 aastat kirjutada laule ega mäletanud oma laulude sõnu. Lävi oli kaks korda abielus ja tal on poeg maikal. Üheksakümnendatel oli tal mitu südamerabandust, mille tulemusena 2001. aastal oli südameoperatsioon. Pärast pikaajalist haigust suri ta 2008. aastal, olles kõigest 60 aastane. Muideks see maailma esimene kristlik rokkalbumi väljaandja koliga esimene kristlik rokkar, kes nõukogude ajal Eestis käis 1988. aastal Eesti kristliku televisiooni juhi Peeter Võsu korraldatud gospelfestivalide eelkäijana andisele äri Norman Salme kultuurikeskuses tookord veel kommunist Jaan Tombi nimelises kultuuripalees täismajale kontserdi. Küllap esitas ta seal ka tänase pala Vailongherlockyntutšiisas meie keeles. Miks sa Jeesuse peale ei vaata või rohkem sisuline tõlge võiks olla. Sa võiksid Jeesust proovida. See on tema eelpool mainitud 1972. aasta albumilt un libisite intest läänet maid külastan seda planeeti. Laulu kirjutas ta Chanist Chaplinile, kes purjus peaga tema kontserdi eesriide tagant vaatas ja pabertopsist viskit jäi. Laul räägib rock n rolli pahupoolest. Laulusõnad võiksid kõlada umbes niimoodi. Limpsib viskit, pabertopsist, uputada oma mured, kuniks enam püsti ei seisa. Vaata, milliseks sa oled muutunud. Pane see pudeli parem kappi tagasi, kollased sõrmed sigarettidest. Su käed värisevad. Sa higistad. Proovi parem Jeesust, tal on vastused. Töötad terve õhtu, magad kogu päeva, viskad oma raha tuulde. Ütles, et sinust saab superstaar, aga sa ei taha aru saada, kes sa päriselt oled. Vaata parim Jeesust. Temal on vastused. Sa arvad, et rock n roll teeb su vabaks, süstid sodi, kuni oled poolsegane, murdunud süstal, sinu lillas veenis. Vaata parim Jeesuse peale, temal on vastused. Lärmi norman Vaidandscher lõkkyntatiivses. Tänaseks ongi kõik, mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast. Järgmine kirikuelu saade on eetris taas nädala pärast õhtul kell seitse ja viis minutit. Kui jumal lubab. Ja meie elame rahulikku õhtut.