Kirikuelu. Palverännakud on maailmas väga populaarsed. Esimesel veebruaril kuus aastat tagasi loodi ka Eestisse Eesti Jaakobi tee sõprade selts, mis ühendab Eesti palverändureid, kes kuuluvad siis erinevad mõttesse konfessioonidesse või ei kuulu kuhugile, aga lihtsalt rändavad. Igal aastal, 25. juulil Jaakobuse päeval toimub kokkutulek praegu, kus rändamine on pausile pandud, siis räägime palverännakutest nende ajaloost, aga ka sellest, mis toimub praegu ja kuuleme kahe naise lugu ning nende mõtteid. Üks neist, Jane Vain on Eesti Jakob idee sõprade seltsi asutajatest ja Merle Ralman on Eesti Jakovidend. Facebooki grupi looja. Ning Hannes Hermaküla tutvustab ka tänases saates üht järjekordset kristlikku muusikat. Minu nimi on Krista taim ja head kuulamist. Tänase saate külaliseks on Jane Vain, Eesti Jaakobi sõprade seltsi juhatuse liige, Pärnu-Jakobi koguduse diakon. Tere Jane ja minu esimene küsimus sulle oleks, et miks omal ajal kuus aastat tagasi veebruari alguses üldse loodi Eestis Jakobi tee sõprade selts. Tere kõigile. Kuus aastat tagasi loodi Eesti Jakobi sõprade selts. Sellepärast et, et paremini organiseerida seda, kuidas jagada infot palverännakute kohta Jaakobi teel. Ehk siis Hispaanias Santiago de Compostelasse minevatele teedel. Aga samas palverännakute koht, aga üldiselt. Ja teiselt poolt, et oli nagu selge, et selline organisatoorne ametlik organisatsioon on lihtsam ja parem kui sa tahad suhelda väljapoole. Sa tahad suhelda teiste organisatsioonidega, sa tahad suhelda ühendustega ka väljaspool Eestit. See oli nagu üks põhjus, ka palverännakud on praegu muutunud väga populaarseks, kuigi tõesti see viimane aasta on olnud selline, kus keegi ei ole saanud kuhugile minna, aga enne seda oli lausa tung. Tõsi, et palverännakutest on viimaste aastakümnetega saanud huvitav fenomen, nähtus, mis hõlmab nii religioosseid inimesi kui ka mitte religioosseid inimesi, nii neid, kes, kas siis on kristlased, kas nad on siis moslemid või, või mingi muu vaimse liikumise nii-öelda tõekspidamiste järgijad. Jah, sellel on mingisugune põhjus. Aga meenuta natukene seda algust, et kuidas sina enda jaoks avastasid palverännaku, kui sellise, mina käisin oma seni ainsal Hispaania palverännakul aastal 2008, kui laiemalt vaadata, siis see oli yks huvitav murdepunkt nii Eestis kui ka mujal maailmas selles mõttes, et kuidagi info palverännakute kohta hakkas rohkem levima ja inimesed hakkasid seda rohkem teadvustama ja ka veebis oli seda infot järjest rohkem. Minu rännak oli siis 2008 märtsikuus ja ma jõudsin sellele mõttele nõnda, et oli ka selline hetk elus, kus kus ma tundsin ennast natuke ummikus olevat, et ma tundsin ennast ummikus olevat nii tööelus kui töövälises elus. Ja lisaks sellele oli mul selline tunne, et minu suhe Jumalaga on hästi katki. Et ma olen ristitud ja leeritud Tartu Pauluse kirikus tudengieluajal 97. aastal, kui ma olin siis kirikuelust päris kaugele läinud ja võõrandunud ja mul oli selline tunne ja tahtmine, et ma tahaks kuidagi oma seda sidet jumalaga taastada või, või saada siis aru, et, et kuhu ma siis oma elus minema pean edasi või mis ma pean tegema. Ja ühel päeval sattus mulle kuidagi ette informatsioon netis täiesti juhuslikult Jakobi töökohtade teekonna kohta, Santiago de Compostelasse. Otsustusprotsess oli hästi kiire ja üks paari kuu pärast oligi siis see hetk, kui ma läksin üsna sarnane väga paljudele inimestele, kes ütlevad, et nad lähevad otsima vastuseid oma küsimustele omapead puhkama või kuidagi nagu välja saama sellest argirütmist, saad aru, et, et kus ma siis olen ja kuhu ma pean minema ja mida ma pean tegema, kui sa tulid sealt tagasi, siis sa leidsid vastuse küsimusele. Ma sain oma rännakul päris mitu vastust oma küsimustele, aga nagu tavaliselt juhtub väga tihti, et need vastused tulevad hoopis teisel kujul või, või, või on hoopis teistsugused, kui tegelikult arvame. Ma läksin sinna ühtede küsimustega, aga rännaku ajal ma taipasin, et need küsimused ei ole üldse nii olulised. Kuskilt kaugelt seest hingest tulid välja hoopis teised teemad, millega oli vaja tegeleda selle eest, ma olin nagu väga tänulik, et noh, see on see, kuidas me igapäevaelus surume oma tegelikud küsimused ja oma tegelikult mingid mured või probleemid kuskile väga kaugele ära. Ja siis sebima siin pinna peal. Aga aga selles kontekstis, kus sul ei ole muud teha, kui ainult käia, käia, käia, käia ja võidelda, siis ilmastikutingimustega siis kaob see nii-öelda pealiskist ära, tulevad need päris asjad välja. Ja kohtumine jumalaga oli niisugune, et ma saan täna öelda, et miski ei saa minut seda usku ära võtta või seda teadmist, et jumal on olemas. Kuulatama võin arutleda inimestega argumenteerida. Aga, aga mind ei saa nagu kõigutada selles mõttes, et ma tean, et mul on see kogemus, reaalne reaalne füüsiline, vaimne, psühholoogiline kokkupuude. Ja see on see, mis annab nagu selle julguse või teadmisi, öelda, et jah, on midagi, mis on meist kõrgem, on midagi, mis on meist kõige ülem, on midagi, mida me saame usaldada. See on kummaline, et peab minema nii kaugele, et saada vastused, saada küsimused ja sa pead panema ennast keerulistesse rasketesse olukordadesse, unustama selle mugavuse. Iseenesest oleks ju väga tore, kui me suudaksime oma igapäevaelus võtta seda aega iseenda, oma, kaasinimeste, oma lähedaste loodu, jumala jaoks selleks, et me ei peaks minema välja. Aga, aga noh, ma arvan, et, et miks palverännak ka võib-olla on nii populaarne tänapäeval väga paljude inimeste seas just sellepärast, et meie see igapäevaelu on nii intensiivne. Nii inforohke, nii kiire, et, et me ei suuda ise ennast nii palju distsiplineerida, et võtame see 15 minutit päevas hommikul ja õhtul või hommikul või õhtul ja mõtiskleme, palvetame, mediteerime, kellele, mis et seda nagu kontakti hoida ja seda tasakaalu, et me peamegi nagu välja minema. Aga sa oled ka oma magistritöö kirjutanud palverännakutest, see puhul tahakski sinuga rääkida natukene ajaloost ja sellest, et kuidas see on muutunud, mida mõeldi kunagi, kui see palverännak tekkis ja mida arvatakse sellest nüüd, et et see on paljuski muutunud, olid ju kolm põhikohta alguses vist Jeruusalemm, see kõige-kõigem siis Rooma ja lõpuks kompostela, nüüd on see vastupidi, esimene koht, kuhu minnakse, Santiago de Combo, Stella rooman ikka kesksel kohal ja Jeruusalemma pääsevad vähesed ja jala tõenäoliselt on veel vähem neid inimesi, kes sinna lähevad. Ja see on tõsi, et kristlikus kultuuriruumis on olnud need kolm paika kõige olulisemad, sinna juurde tuleb hästi palju, arvukalt kümneid ja kümneid sadu teisi pühapaiku mitte ainult Euroopas, vaid üle maailma. Palverännak kui niisugune usuline või vaimne praktika kuulub tegelikult kõikide suuremate-väiksemate usundit Zuzu praktikate sekka ja neid pühapaiku, kuhu rännatakse või minnakse pühasid paiku üle maailma, on hästi palju, on ka ju erinevad viisid, kuidas minnakse ja, ja läks, proovile pannakse, aga kas ei olnud mitte algselt kristluses palverännakule minek seotud nagu pattude kahetsemise või millegi taolisega karistusega? Tõsi, päris esimesed palverännuvõi, mida võiks nimetada palverännakutega tegelikult hakkasid, et peale juba neljas, viies sajand, kus inimesed tahtsid käia nendes paikades, kus Jeesus oli käinud. Nad tahtsid käia nendes paikades või näha neid kohti, kus esimesed erakud vaid pühakud olid elanud. Üks on jah, see, et ma kahetsen oma patte, ma saan nendest vabaks. Teine on see, et kui ma lähen nendesse pühadesse paikadesse või kõnni nende pühade inimeste jälgedes Jeesuse Kristuse jälgedes, et siis ma elan oma usku või ma käin siis kui uuesti läbi ja, ja ma saan nagu siis enda sees natuke sellega tööd teha. Selliseks karistuseks kujunes palverännak 14. 15. 16. sajandil teame seda ka, et, et ka siit Eestist on rännatud Santiagosse Rooma, Jeruusalemma ka Prantsusmaa pühadesse paikadesse. Et siis niisugused pikad rännakud hakkasid nendel sajanditel vähenema. Kuna palverännuteed ei olnud enam turvalised, sest sinna saadeti inimesi, kes siis pidid pidid siis oma oma tõesti kurjade tegude eest vastust andma. Ja selle asemel siis tegelikult hakkas Eestis hakkasid nii-öelda välja arenema oma pühapaigad nii-öelda, kus hakati siis Eestis kohapeal käima palverännakutel ka sinna aega jääb ka see, et ma sain osta kellelegi, kes läks minu eest teel jah, just nimelt, et ka see süvenes just sellel ajal mismoodi on suhtunud luterlus palverännakutest, sest see oli ikkagi selline katoliiklik tava ja pühaku hauale mindi, aga luterlasest seda ei ole, et kuidas, kuidas paistab luterlane oma kirjutistes omas ajas üsna teravalt kritiseerinud palverännakuid. Aga Me peame nagu arvestama seda ajastu konteksti ja me peame arvestama seda, mis hetkeolukord oli parasjagu tolleaegses ühiskonnas ja ja missuguste küsimustega pidi tolleaegne kirik tegelema. Palverännakud olid kahjuks muutunud natuke niisuguseks äriks, millega teeniti raha. Ja Lutter ei olnud vastu mitte sellele palverännakule kui vaimsele praktikale vaid pigem sellele, kuidas seda ära kasutati, kuidas see oli muutunud äriks, kuidas sellega tehti raha ja, ja noh ka selle vastu, et inimesed kippusid palverännakut ära kasutama selleks et kodunt välja minna või, või hulkuda. Aga kuidas praegu on, kuidas luterlik kirik suhtub palverännakutest, on see tagasi sinna kuidagi tulemas või sest eks ta praegu on ju ka paljuski jonäri ikkagi turism ja kõik elab selle najal, arvestades, kui palju mitmed tuhanded, sajad tuhanded miljonid, kes käivad palverännuteid kahtlemata on, on palverännak ja palverännuteed. Noh, kui näiteks Hispaania kontekstis rääkida, mida ma kõige paremini tunnen kohalike elanike jaoks sissetuleku allikas, see on täiesti täiesti arusaadav, et see ka tänapäeval nõnda on, ütleme Eesti luteri kiriku jaoks on palverännak, kui üks vaimne praktika muutumas järjest tähtsamaks uuesti teadvustatakse seda, et, et sellel on nagu hea mõju inimestele, et see puudutab ka mitte siis palverännakuid, vaid ka näiteks retriite vaikuses olemissi enese üle mõtisklemiseks. See on hea praegu. Aga ma mõtlen seda, et, et kui palju tänapäeval veel reisijad, ütleme näiteks, kes ka teeseltsist nõu küsivad, pööravad sellele tähelepanu, et kelle hauale nad nüüd täpselt seal lähevad, kes on need pühad ja milline on siis katoliku kiriku traditsioon ja kõik seoses palverännakutega. Enamasti on need küsimused, nõu, küsimised väga praktilist laadi villid, saapad, pillid, saapad, lennupiletid, kaar, Tiit, ka keskajal oli, oli nõnda antilause välja trükise ikka keskaja palverändurid selle kohta, et missugune tema varustus peab olema, missugused tema jalanõud peavad olema missugusest jõest ta võib juua, sest noh, vesi oli saastunud. Kus ta peaks sellele tähelepanu pöörama, et seal on mingid teeröövlid, et noh, see on nagu oluline. Aga, aga tõsi on see, et võib-olla tuleks rohkem tähelepanu pöörata sellisele just nimelt vaimsele ettevalmistusele, et kui ma lähen palverännakule. Jane Vain, aga mis toimub inimesega palverännakul, kui ta sinna läheb, kui jätta füüsilised vaevused kõrvale, ütleme villid raske seljakotid, võib-olla ka vahel tühi kõht või, või külmad ilmad või liiga palavad ilmad. Aga kindlasti on tegemist hästi individuaalse kogemusega, aga mis on tähtis võib-olla ka tänapäevases kontekstis, et inimesel on igapäevaelus väga palju erinevaid rolle. Me oleme emad-isad, juhid, töötajad, töölised, sõbrad, sõbrannad. Kui me läheme palverännakule palverännuteele, siis me jätame kõik need rollid 100 protsenti kõrvale. Et palverännakul ei ole oluline see, mis positsioonis ma olen, kui rikas või vaene ma olen. Mis on mu tõekspidamised, mis on mu arvamused, astun välja palverännakule, minnes sellest nii-öelda igapäevasest kihiku keeles ka profaansest ruumist ma astun lähemale pühale ruumile, astun nagu sellisesse vaheruumi, kus ma siis liigu millegi poole. Mille järgi ma igatsen, mille järgi ma püüdlen. Ja seal on mul siis nagu võimalus kohtuda paremini iseendaga ka pühaga. Kuidas siis keegi seda nimetab jumalaks kõrgemaks võimuks. Kas kohtumine vahel ei või olla ka natukene nagu hirmutav selles mõttes, et sa tunned ära oma väiksuse, et ja tunned ennast järsku võõrana? Kindlasti oledki võõras keskkonnas ja kus sa liigud, kindlasti võib see nii olla kogemine, et ma olengi pisike tolmukübe. Jah, see võib olla väga-väga keeruline. Teoloog Rudolf foto, kes on väga palju käsitlenud pühadust ja püha mõistet. Ta kirjeldab seda just nõnda, et kui inimene kohtub püha, aga siis on see ühtaegu rõõmustav, aga teisest küljest on ka just nimelt selline õõvastav ja õudne, sest et seal on nii palju suurem sinust enesest ja vaat kuidas sa siis jah, selle kogemusega nagu toime tuled, et sa oled ühtaegu vaba. Sul on aga kõik väga hästi, sest et miski ei koorma sind. Teisalt oled sa nii pisike, nii pisike. Samas on huvitav kogemus selles osas, et see lõputu hüvastijätt ja lõputu kohtumine tundmatuga, et sa kohtad seal inimestega, keda sa ei pruugi enam kunagi kohata. Sa jätad kogu aeg nagu hüvasti, sa soovid teistele head teed, sulle soovitakse ja see selline põgus hajutisuse tunne, et naudi seda hetke või meenuta seda. Ja see on tegelikult see, mis toimub meie igapäevaelus ka. Aga me unustame nagu selle ära iga päev. Me jätame kellegagi hüvasti, iga päev kellegagi kohtume. Meie igapäevasuhted tunduvad meile üsna iseenesestmõistetavad ja kui me kedagi kaotame, siis nagu nagu juhtub väga äkki, aga see palverännakul olemine jah, ja see, mis sa kirjeldad, hüvasti jätmine, kohtumine. See on meie igapäevaelus ka, kui me suudaks selle tuua oma igapäevaellu, seda meeles pidada, et iga kohtumine on niivõrd eriline ja väärtuslik, et me hoiaksime seda hetke nii kaua, kui me saame. See oleks hästi-hästi armas. Ja üks mõte veel siia, võib-olla sa nõustud minuga, et Mul on tunne, et sa, teelolek, teeb inimesed kuidagi võrdseks. Just seesama, kyll sa ütlesid, et, et sellel oma tähtsust, kes sa oled, aga see võrdsuse isegi nagu vendlus. On see kuidagi teistmoodi seal teel olles. Ma ei saa väga täpselt rääkida sellest, kuidas on. Täna. Ma tean, et täna on läinud käibele selline mõiste nagu Camino family ehk siis Camino perekond, inimesed, kellega sa siis ühes ajahetkes liiguvad, samal ajal ühes suunas. Sel ajal, kui mina käisin, oli kasutusel selline väljend nagu kommuunitas, ehk siis seesama ühtsustunne eriline ühtsustunne mis paneb sind mitte ainult iseenda peale mõtlema, vaid märkama ka oma kaaslast. Et sa mitte ainult ei mõtle sellele, kuidas sa ise kohale jõuad. Vaid sa oma võimaluste piires aitad ka teisel kohale jõuda annetele, pudelivett või plaastrit või, või lihtsalt hea sõna. Kui tal on raske või kõnnid temaga mõned kilomeetrid või keegi teine, kõnnib sinuga sinu mõned kilomeetrid, mis on sulle pärast? Eesti eakopeedi seltsist oma kogemusest, palverännak kutel rääkis Jane Vain, aga on ka loodud Eesti palverändurite seltsist Facebooki grupp ja seda kolm aastat tagasi, 18. veebruaril. Miks see loodi, räägime trupi looja, ajakirjaniku Merle Ralmaniga, kes seda gruppi siis koondab, hoiab, vahendab uudiseid ja teab rääkida, mis lugusid seal inimesed omavahel vahel. Olija Merle meenutab, miks sa selle grupi lõid. Kas siis oli juba nii palju inimesi, kes olid seal käinud või oli nii suur huvi selle asja vastu? Selleks oli mul puhtisiklik põhjus, ma käisin 2017 oktoobris. Siis Hispaaniasse prantsuse teel kuu aega ja 1000 kilomeetrit ja peale seda ma põdesin kamina pohmelust. Ma ei suutnud sellest elamusest kogemusest kuidagi välja tulla ja tundsin sellest tohutult puudust ning siis ma leidsin, et äkki on kergem, kui saab teiste sarnaste sõltlastega kogemusi jagada, infot vahetada, et ta ja sealt see mõte sündis maa siis jazzi, eestvedajate EP Soku ja Jane Vainuga pidasin natukene nõu, nad arvasid, et see on hea mõte ja ja nii see läks. Nüüd siis saab varsti kolm aastat ja meid on seal 700 liiget, praegu Facebooki grupp. Oskad sa ka neid iseloomustada, et kes need on, kas need on kõik, kes on sellel teel käinud, on kaasa elavad inimesed? Või need, kes plaanivad minna või mis rahvas seal seal? Seal on muidugi mõlemad on siis selliseid inimesi, kes on käinud kuuel seitsmel korral ja, ja selliseid, kes alles peavad plaani Räägi veel natukene sellest grupist ja mõttemaailmast, mis teid seob, kas see on siis tõesti see palverännakul käimine, on see seotud kuidagi usu religiooniga või siis pigem ikkagi liikumisega sellisega rändamisega? Öeldakse, et nii palju, kui on inimesi Camiinal või palverännuteel, nii palju on ka neid põhjuseid, miks sinna minnakse, osad inimesed on religioossed, väga paljud ei ole mina sealhulgas minnakse ka Hiinale, siis võib-olla seal noh, lisaks sellele, et kellel on religioosne taust teistele inimestele, on noh, võib-olla alustuseks on enese proovilepanek, kas ma üldse suudan kunagi ju inimesed tavaelus ei teeni pikki rännakuid ja päevi järjest või nädalaid järjest siis Ma enda najalt võin öelda, et tõsi, esimene kord oli see, et väljakutse täiesti võõras keelekeskkonnas, teisel pool euroopa otsas. Põnev ka, et kas ma siis nagu päriselt saan sellega hakkama. Aga nüüdseks ma olen käinud Camiinadel Hispaanias ja Portugalis neli korda ja iga korraga läheb olulisemaks see osa, mis puudutas, tähendab teel kohatud inimesi. Ehk et loomulikult on loodus tihti väga äge, toidud teistsugused, et aga inimesed ja teel juhtuvad, noh, mina ütlen, imed mis on sellised momendid, et kus sa nagu mõtled millegist või vajad midagi ja siis see lihtsalt on natukese aja pärast kas sind ootamas öömajas tee ääres või lihtsalt tasub ainult mõelda ja selline tunne, et ütleme, et siis kamina jumal või palverändurite kaitsepühak, Jaakobus lihtsalt hoolitseb sinu eest. Sina ära muretse. Aga kui sa nüüd vaatad eelmisele aastale tagasi ja siis tõenäoliselt oli see palveränduritele päris keeruline üle maailma, sest olid piirangud ja minna ei saanud, missugust vastu kohe või mida sa nägid, mida inimesed kirjutasid näiteks teil Facebookis? Keegi käis ka, käidi. Küll muidugi märksa vähem kaasa Camino ametlik statistika Hispaaniast on olemas siis tegelikult Santiago de Compostelasse siis sellesse pühasse linnajõudnute arv kukkus, sedavõrd. Viimati oli välismaalt saabunud palverändurite arv ja umbes 20 aastat tagasi. Aga selle viimase 20 õigemini 15 aastaga on on see tohutult kasvanud, ehk et see kukkumine oli ikka väga suur. Aga sellele vaatamata osad inimesed siiski, kas siis kevadel peale selle eriolukorra lõpp lõppemist kuni sügiseni uue algamiseni jõudsid siis ära seal käia ja sealhulgas näiteks käis juulikuus Portugali teel Pärnust pärit noor perekond, kellel oli kaasas 10 kuune tütar ja nad käisid siis port tost Santiagosse, seal on umbes 250 kilomeetrit. Ja siis ei, ei olnud piiranguid ja neil õnnestus ära teha. Seevastu nüüd siis on võimalik meil käia ka Eestis kaminat ehk et internetis on saadaval alla laadida tav rada Tallinnast läbi Raplamaa ja Pärnumaa kuni Iklasse sealt on võimalik siis jätkata teekonda Riiga ja edasi Leedu suunas ja nüüd mina sel sügisel siis käisin sellest teest Iklast kuni no Riiast veel edasi, paar päeva võtsin ette variandi, et ma nüüd alustan siis jupikaupa käimist kodust Santiago suunas. Kuna Lätis tuli ka taaskord eriolukord peale, siis teekond katkes enne Leedu piiri, aga seda saab alati jätkata, kui meie elu pöördub tagasi normaalsusesse, mis kindlasti juhtub õige pea. Nii aga räägi veel natukene Eesti palverännuteedest, et tegelikult ka, et kui ei saa minna ju Santiagosse, siis võib lugu Eestis käia, kui palju siin neid teid on, või radu, mis on märgitud ja kus on ka turvaline liikuda? Mõned aastad tagasi 2017 sai valmis Lagle Pareki eestvedamisel palverännutee Pirita kloostrist Lõuna-Eestisse Vastseliina piiskoplinnusesse kus toimus umbes a la 1200 ime. Lagle tegi oma meeskonnaga sellise sinka-vonka raja, mis läbis või läbi huvitavaid nii kultuuriloolisi, ajaloolisi hariduslikke kui ka pühapaiku, mil läbimiseks minul koos kaaslasega jäi jalge alla 577 kilomeetrit. Seal on natukene mõned alternatiivid ka seetõttu või inimestel see lõpptulemus olla küll erinev. Aga see oli ses mõttes põnev, et tõesti sattusid kohtadesse ja said teadmisi sündmustest näiteks mingist peeglivabrikust kusagil. Et millest varem ei teadnud märgitud see rada küll looduses ei ole. Seal on samuti virtuaalne trac, mida sa saad, eks ju telefonist vaadata või siis välja printida. Seal on olemas ka informatsioon majutusasutuste kohta teel. Seniks võimalust. Teine võimalus ongi siis Eesti. Jaakko pidi sõprade seltsi poolt ja eestvedamisel tehtud kamina Estonia ehk et Eesti tee, mis algab Tallinnast ja kulgeb läbi Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa siis Läti piirini. Seal samuti on võimalik leida öömaju. Ja see on nüüd küll ka looduses märgistatud Camiina Jaago-le omaselt merekarbi sinise kollase merekarbiga kleebistega või siis kollaste nooltega, mis tähendab väga rahvusvaheliselt ühte kindlat rada kaminat ja see tee peaks viima välja siis Hispaaniasse. Jah, sest et Leedus on olemas juba natukene varem, sest et see palverännutee on seotud katoliku kirikuga ja Leedus teatavasti on katoliku kiriku osatähtsus väga suur. Nüüd kui me nimetame näiteks kamina Estonia, siis palverändurite seltskond, rahvusvaheline, saab aru, millega tegemist on, et see on ka Miina, mis on ühendatud siis selle rahvusvahelise võrgustikuga, mida mööda käies võid jõuda Santiago de Compostelasse. Selge pilt, kas rahvusvaheline seltskond on selle tee omaks võtnud. Selle ühenduse vastu Tallinnast alustada on huvi tuntud küll Saksamaalt ja mõnedest kohtadest veel, aga praegused lihtsalt segased ajad. See rada sai nii-öelda elektroonset Räki eelmise aasta alguses valmis ja, ja siis tuli koroona peale küll siis, kui ma kõndisin Piritalt Vastseliina, siis Kolga-Jaani pastoraadi püsima ja seal oli külalisteraamat, kuhu oli sissekande teinud kaks soomlast, kes olid alustanud, kui ma õigesti mäletan, lahtist kõndisid, siis Soomest Tallinnasse jõudsid ja siis liikusid Piritalt Vastseliina suunas. Toona ei olnud Camiina Estoniat veel olemas ja nemad olid pannud oma sihtpunktiks Santiago de Compostelasse hinna, ehk et nemad olid alustanud Soomes oma kodust teekonda jalgsi läbi Euroopa siis sinna pühasse linna. Aga Merle, ütle mulle, palun, mis vahe on matkal ja palverännak? Siin mõnikord on see vahe ka õhkõrn. Noh, näiteks kui sul öömaju tee peal näiteks mõnda aega ei ole, siis sa pead ikkagi nii-öelda matkakraamiga kaasas tassima. Matk on pigem selline füüsiline ettevõtmine, aga palverännuteel hakkab mängima rolli ka selline vaimne pool. See võib olla, seljakott on kergem ja sa kõnnid majutusasutusest ööbimiskohast ühest teise, aga tegeled rohkem oma mentaalse minaga, pluss et see ikkagi siis hõlmab ka kirikuid, mis teele jäävad, kus sa saad oma aja maha võtta ja, ja kes soovib palvetada, kes tahab, et niisama endasse vaadata või kodustele tervist paluda. Mina näiteks palun seal jätkuvalt äikest ja vähe, Ville. Selline pragmaatiline soov. Ja tõesti, et kõik mul kodus oleks terved. Et enne, kui erinev matkale minnakse ühe eesmärgiga, ma lähen matkama. Aga palverännuteele tulnud inimeste lood on niivõrd kirjud. Seal ka see inimene avaneb palju rohkem kui mõnes muus kohas, et ta kohtub võõraste inimeste, on siiras, räägib oma muredest, võib-olla arutatakse, mida keegi teine teeks või kuidas oleks. Ja ma olen kohanud ka selliseid inimesi, kes näiteks oma muredele tõesti sel teekonnal olles lahenduse leidnud, näinud asju teisest vaatevinklist, sest nad on ise sellisest igapäevasest mullist tsivilisatsioonist välja saanud, näevad asju teisiti. Kummaline siin kasutada sõna, aga justkui valgustatud, aga tegelikult ongi teel leitakse ka lahendusi oma päriselus igapäevaelus olevatele probleemidele. Nagu teile minna, siis on vaja ettevalmistusi teha. Ütle, kas praegu juba käivad ettevalmistused, et inimesed võiks minna, kui piirid üks kord vabanevad, avanevad. Ja eks neid inimesi on päris päris palju, noh, üle maailma niikuinii, aga, aga ka Eestis, kes on nii-öelda, kellel eelmiseks aastaks oli plaanid, aga neid lükkusid siis teadmatusse ja kellel varbad kribelevad ja ja tahaks juba koti pakkida, ma ise sealhulgas. Kui see mõte tuleb, siis ei tasu karta, et ei saaks seal hakkama, sest et teed on Hispaanias ja Portugalis ülihästi märgistatud inimesed on abivalmis ja sõbralikud ja reaalselt ma olen kohanud väga mitmeid inimesi, kes ei räägi seal ei inglise keelt ega hispaania keelt. Tulevad suurtest riikidest räägivad ainult oma keelt, sakslasi, prantslasi, itaallasi, venelasi. Et isegi nemad saavad hakkama, menüüd on tihtipeale piltidega, ehk et siis näitad näpuga, kui sa ei oska siis küsida. Pluss ei tasu karta ka seda füüsilist poolt, sest esiteks on apteegid igas linnakeses ja külas, kui sul on miskit tarvis plaastrit, antiseptikut või sidet selle distantsi, mis seal päeva jooksul kõnnid, ehk et selle päevase retke pikkuse määrad sina ise. Merle mul on veel selline küsimus, et mida tähendab see, et sel aastal on püha aasta, mida see tähendab seal katedraalis, mis on ikkagi see lõppsihtpunkt, kuhu välja tahetakse jõuda? Pühaaasta on aasta, mil apostel Jaakobuse, ehk et siis palverändurite pühaku päev eestlaste kalendris, Jakobi päev langeb püha päevale, see kuupäev on 25. juuli ja kui see langeb pühapäevale kalendris, siis on püha aasta see ta aastat eristab see katedraali, neil on üks väga eriline suuruks, hästi suur ja hästi kõrge. See avatakse ainult siis, kui on püha aasta ehk et sisse saada, et selle ukse kaudu käia. Ja nüüd 2021 on just selline aasta Hispaanias on vastu võetud selline erakordne otsus ja paavst on selle kinnitanud. Et kuna on ikka veel koroona ja viiruskriis siis erakorraliselt kestab püha aasta 2022. aasta lõpuni ehk et inimesed ei tormaks. Nüüd, kui ükskord mingid piirid avanevad, ei tormaks kõik massides siin kohale, sest et see tähendab jälle seda, tekib kriis öömajadega. Selle rahvamassi hõrendamise eesmärgil on tõesti esmakordselt ajaloos pühaaasta, kestab kaks aastat. Eesti palverändurite Facebook'i gruppi tutvustas ja rääkis sellest Merle Ralman. Ja kuulame siia lõppu veel Andželobrandwardilt lugu isand. Nüüd aga tutvustab meile ühte kristlikku poprokkbändi. Hannes Hermaküla. Nii usboizan, kristlik poprokkbänd, mis loodi 1985. aastal sellises toreda nimega kohas nagu muulu laba kuinsland Austraalia alustajaks olid kaks sõpra, kiire Fowler ja George predikis. Koolikaaslased harjutasid alguses Kuulsa surfarite paradiisi Sanšenkoust rannikuäärses garaažis. Algselt oli bändi nimi News ehk uudised, aga, et vältida segiajamist Žiguli Louise andeniust bändiga pandi nimeks News Boys. Bänd on tänaseks väljanud 17 albumit, millest kuus on saavutanud kuldalbumi staatuse. Bänd emigreerus aasta pärast kokkutulemist USAsse ja andis seal esimese albumi välja. 1988. aastal. Algusest peale oli bänd kuulus oma kontserditel trikitamisega. Trummimängija pöörlev mängis löökriistadel, pea alaspidi. Kitarrist viskas kitarri kõrgele õhku ja püüdis uuesti kinni ja laval mitmed asjad plahvatasid ja tehti igasugust muud show'd. Bändi esimesed kolm albumit ei võitnud suuremat tähelepanu. Iga albumi väljaandmise ajal oli bändi koosseis natukene muutunud. Nende kolmas album kandis parasjagu intrigeerivat nime. Hell Iisru vimps ehk põrgu on nõrkadele. Alles 1992. aastal välja antud plaat Nate Sheinud, mida tehti koostöös produtsendi, laulukirjutaja, muusiku, Steve Tayloriga, saavutas kristlikul maastikul suuremat tähelepanu. Mäletan selle plaadi ilmumist, see oli täiesti uus popstiil, selles ajas 1994. aastal välja antud Gond Pablik 100 aasta parima rokkalbumi tiitli ja samuti on plaadil neli laulu, milles said hitid. Laul Šaen sai aasta parima rokilaulu tiitli ja valiti sissi ema ajakirja poolt 2006. aastal 100 parima kristliku laulu hulka. Järgnevatel aastatel jätkus uute albumite väljaandmine võidubändiliikmete vahetumisega. Edasistele aastatel anti välja ülistusalbum, tehti filme ja muusikat multikale Vetšitajas. 2009. aastal vahetas bändi senise 24 aastat tegutsevat vokalist piirörleri välja endine Tsee, joogiliige ma ikkagi täit, kes on ansambli vokalist tänaseni. Uue lauljaga anti välja 2010. aastal album Boonegeem, mis müüs esimesel nädalal rohkem kui 45000 plaati. 2011. aastal oli Neus poisi lugu 2007. aasta albumilt Disney filmi Cars kaks reklaami treileris. 2002. aastal andis News pois välja raamatu oma usust Šaena meite Mondrovotšügat. Raamatusse lubati bändiliikmeid näha sellistena nagu kunagi varem. Neid ei ole nähtud kristlastena, mitte muusikutena. 2005. aastal anti välja uus kristlik raamat Ardeili plaag. Bändi trummar Dancan Philips on rääkinud raskustest, kuidas hoida usku tänapäeva ühiskonnas elada ühiskonnas, kus enamik inimesena humanistlikud, suured eneseimetlejad, kus ei vajata jumalat ega usuta tema olemasolu. See on justkui kõrvakiilkultuur, võib seda väita, aga meie seda ei usu. Me ei usu, et jumal on surnud, me usume, et tal vägagi elus ja möirgab nagu lõvi, otsides oma armastatuid. Lisaks sellele, et minust pois on esinenud väga paljudes vestlussaadetes, tehti neist reality show vait presents The News pois, kus võis näha kaadritaguseid stseene News poisi igapäevastest toimetamistest. 2014. aastal võis bändi näha filmis kaad. Nad teed ehk jumala ei ole surnud ja 2016. aastal filmi teises osas. 2019 anti välja news poisi album koos nende bändiliikmetega, kes selleks ajaks olid juba bändist lahkunud. Bänd on tänaseni aktiivne ja reisib mööda Ameerikat ringi. Eelmisel aastal tulid nad välja väga omapärase lahendusega. Nimelt seoses Covid 19 levikuga keelati kriik kontserdid USAs. Poisi seltskond pakkus välja idee korraldada kontserte erinevates osariikides Ameerikas väga populaarsetes Šae Win kinodes. Joaewin kinod andsid fännidele võimaluse koguneda turvaliselt ja samas kuulata kontserdi oma autodest. Läinud suvel korraldatigi selliselt. 12 kontserdibändi liige Philinjoul räägib ansambli pikast ühisest minevikust. Meie elud on omavahel olnud seotud veerand sajandit oleme hoidnud üksteise beebisid, käinud üksteise pulmas. Need on olnud parimad hetked, kuid on olnud ka halvemaid aegu, kus me oleme näinud üksteise pimedamaid hetki. Kui bändiliikmetelt küsida, mis on hoidnud neid kolm kümnendit koos. Kuigi bändis on erineva nahavärviga päritoluga vanusega inimesi siis vastavalt need, et neid on koos hoidnud tänumeel ja kindel teadmine sellest, kes nad on. Patused, kes on armu läbi päästetud. Tänane pala on nende 92. aasta läbilöögialbumilt natesseinud ehk ei tunne häbi. Ja laulu nimi on I kenad Harold, maitsesta. Sõnasõnaline tõlge oleks, ma ei saa sind oma süsteemist välja või siis ma ei saa sinust lahti. Laul räägib sellest. Ma ei suuda, ma ei taha sind oma süsteemist välja saada, Ma ei suuda, ma ei taha sind oma peast välja saada. Olin alaliselt hirmul kogu aeg justkui tühikäigul, kuni loobusin juhi kohast, võta mu elu ja teese tõeliseks, võta rool ja keera võtit, vajuta gaas põhja. Ma ei suuda ega taha sind oma süsteemist välja saada. Ja selline saigi tänane saade. Mina olen Krista taim ja helirežissöör maris Tombak, soovime teile kena pühapäeva jätku.