Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust. Alles möödunud nädalal oli põlenud Narva-Jõesuu õigeusu kirikus. Õnneks pääses 19. sajandi puitkirik tänu päästjatele täielikust hävingust aga tuleroaks jäi siiski hulganisti hinnalisi ikoone. Jälle on üks kirik rohkem, mis vajab kordategemiseks muuhulgas riigi panust. Aga tänases saates räägime sellest poolest, millised pühakojad saavad restaureerimiseks riigilt tuge sel aastal varasemate taotluste alusel. Ja muuhulgas kirikuringkonnas oodetakse pühakodade taastamise programmi taaselustamist. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütleb, et siis peaks sellega kaasnema ka lisarahastus. Lihtsalt ühes taskus veel väikseid taskuid õmmelda ei anna olulist efekti. Kui siis tõesti seda osa pärandist veel rohkem väärtustada, siis peaks väljenduma ka ühes riigieelarveotsuses usundiloolase Ringo ringvee kartuleid jutu judaismis. Juudi usu ühisosast ristiusuga. No ühe ristiusu jumala juudi usu jumal, on tõepoolest üks ja sama jumal sellepärast et Jeesus, kes jumalast Jeesus oli rahvuselt usuliselt kuuluvuselt juut. Nii et see seos nagu vaieldamatult olemas. Gospelmuusikat tutvustab saate lõpuosas Hannes Hermaküla, kes räägib seekord Ameerikast. Gospel laulust, ent nõugrei. Aasta alguses oleme kirikuelusaadetes vaadanud üle, missugused toetussummad on läinud kirikutele ja kogudustele selleks, et restaureerida vanu kirikuhooneid, ajaloolisi ja muinsuskaitse all olevaid pühakodasid ja vestluskaaslane on Siim Raie, muinsuskaitseamet tee peadirektor. Me teame, et kirikutele läks katuserahasid üsna hulganisti ligi 900000. Et kuidas on katuserahadega võrreldes nüüd muinsuskaitseameti summad pühakodade restaureerimiseks, kas oli, mida jagada? Oli midagi jagada ja 21. aasta jagamine on selles mõttes tõesti võrreldes 20. aasta muinsuskaitseametitoetustega isegi väga positiivne kogu see areng, et kui, kui meil eelmisel aastal lisandus omandireformi, siis fondist üks miljon eurot, mida me saime jagada mälestiste omanikele siis nüüd, 21.-ks aastaks koos riigieelarvega lisandus sellele veel üks, üks miljon eurot. Ehk siis käesoleval aastal oli muinsuskaitseametil mälestiste omanikele, kelle hulka kuulub suur hulk ka kogudusi jagada senisest peaaegu kaks korda rohkem toetusi. Aga noh, sama saab ka öeldes, et see on taotlejatele kõigile teada, ehk siis ka tegelikult taotluste hulk viimasel kahel aastal on, on hüppeliselt kasvanud, et nii, et nõudlust hoonete korda tegemiseks ja nõudlust toetuse saamiseks on kasvanud paraku küll jah, kiiremini, isegi kui, kui nüüd need toetuste summad, aga vähemalt, et ma usun see aasta, me suudame küll päris palju taotlejaid õnnelikuks teha. Kas need tööd kuidagi aja jooksul muutunud, et on jõutud võib-olla siis rohkem detailideni? Detailideni, me püüame ka suunata taotlejaid, jah, osa eelarvest on täitsa eraldi ju meil mõeldud kunstimälestistele, ajaloomälestiste tõesti ka ehitiste küljes asuvatele detailidele näiteks pühakodade puhul me räägime siin enamasti küll ustest, mõningatel puhkudel akendastit, rahasidest, aga, aga taotlusi tuleb seinast seina, aga mitte kuhugi ei ole kadunud ka traditsiooniliselt, et ikkagi katused, tornid, fassaadid. Et need nendele kulub ikkagi lõviosa nendest toetustest ja need on ka sellised tööd, mille maksumused on tavapäraselt väga suured. Nii et jätkuvalt ikkagi suurem osa toetustest ka käesoleval aastal läheb ikkagi nii-öelda hoonete välispärimeetrile katustele, tornidele, ava täidetele, fassaadidel. Millised on suuremad tööd, siis nüüd sel aastal? No need otseselt peaksid olema kõikide taotlejateni tänaseks jõudnud muinsuskaitseameti eelarve saab ka kinnitatud, et kokku oli meil nüüd selleks aastaks koguduste poolt või siis pühakodade jaoks taotlusi 130 tükki ja nende summa oli 7,5 miljonit, et eurot, nii et et ka ka kogudused ise omavahel võistlevad, selle, selle selle toetuse peale päris jõudsasti ja see oli siis nendest kahest voorust kokku, üks on siis traditsiooniline muinsuskaitseameti restaureerimistoetuste voor ja teine on siis omandireformi reservfond. Paljud kogudused tulitaatlema mõlemast voorust, väike vahe on seal nii palju, et omandireformi voorust saab kuni 200000 eurot taadelda ja muinsuskaitseamet siis restaureerimistoetustest kuni 100000 eurot. Ja, ja noh, siin kuna päris mitmed tööd on sellises seisus, kus tulekski isegi rohkem kui 200000 eest töid teostada, siis siis neid taotlusi oli päris mitmeid, mis sinna maksimumi peale tulid, et ja noh, otsused on tõesti sellised, et me saame sellel aastal toetada kokku 22 pühakoja siis ehitise kordategemist, aga siis on tõesti pelgasin lisaks siis kunstimälestiste ajaloomälestiste, sest paljud ajale mälestusest kalmistud kuuluvad ka kogudustel ja nende nende mõningaid töid me toetame ka. Aga noh, siin suurematest töödest, mis on muidugi hea meel, on see, et iga aasta mõned tööd saavad lõpuks valmis, etapiti on mitu aastat järjest neid tehtud, siis käesoleval aastal peaks lõpuni jõudma siis näiteks Põlva kiriku katusetööd kihelkonna kiriku tornikiiver, Aadria maa kiriku kellatorn ja Kose kiriku tornikiiver, kes nüüd on Kasahstan mööda sõitnud, siis siis lõpuks need kaunid tellingute kahjuks selle aasta lõpuks peaks sealt Kose kiriku torni pealt maha tulema, et need neli peaksite see aasta lõppema. Aga päris paljudel kirikutel jätkuvad, et näiteks Audru kiriku pikihoone katuse teine etapp jätkub Keila kirik. Ja ka ja ka, mis on juba neli viis aastat kestnud Skindi õigeusu kiriku katuse restaureerimine. Nii et ja ka Pärnu Eliisabeti kirik tänaviibingi Pärnus ja seal kuna see kirik on suur ja katus on keeruline, siis siis loodetavasti see aasta saab suure sammu edasi astuda, aga ka Pärnu Eliisabeti kiriku ka nemad on just selline kogudus, kes on nüüd mitmest erinevast allikast toetust saanud. Ja uutena võetakse sellel aastal, et Suure-Jaani kiriku siis see luteri kiriku kim, katuse restaureerimine ja ka Haapsalu Jaani kiriku tornikiiver ning oma aega on päris mitu aega juba oodanud Nissi kiriku kontroporsid. Ja ma arvan, et see, mis see toetus tulebki neile täiesti õigel ajal, sest veel ka nüüd talveperioodil on seal väike varing olnud, nii et loodetavasti niipea, kui ilm lubab, saab hakata seal neid probleeme eemaldama, nii et töös on tõesti päris mitmeid päris märgilisi suuri pühakodasid. Ja jätkuvalt. Oleme toetamas ka kahe keskaegse küll tänaseks küll varjamastunud kiriku, aga, aga üldse eesti ühtede vanimate, siis pühakodade nii Helme kui Karula kiriku varemete säilitamist, et seal ka kõik see, mis meieni jõudnud on, veel edasi kestaks, nii et ma arvan, et pühakodade vaates muinsuskaitseametitoetused sel aastal on, on võrdlemisi positiivsed ja, ja ma loodan, et need kõik tööd saavad siis nii, kui lumi ära sulab, tehtaks. Pärnu Eliisabeti kirik on tõepoolest huvitav näide, sest et katuserahadest tuuri neile 80000 eurot 65000 oli seal katuse restaureerimise jaoks ja lisaks veel 15000 kirikutöödeks. Ja nüüd siis muinsuskaitse poolt ka veel lisaks, et ma tahtsin ka küsida, et kui palju see katuserahade jagamine mõjutab, ütleme muinsuskaitseameti komisjoni otsust. No üldiselt nad on ikka täiesti eraldiseisvat rahakotid, taotleja peab nii palju jälgima, et ühte sama kulu ei saa erinevatest allikatest. Ta, aga see on rohkem jah, taotleja hool, kui, et me teinekord tõesti arvestame nii palju, et saaks suurem järktöid tehtud ja kaasataotlejate selle katuseraha arvestavad enda nii-öelda omafinantseeringu sisse, et see natukene mõjutab seal võib-olla meie seda hindamist just seetõttu, et mida suurem omafinantseering seda kergemat punktideks taotles. Me hindamissüsteemist saab aga põhimõtteliselt mõistlik ta olekski. Et tegelikult ühed samad objektid saavad, siis saab suurema hulga töid ühel aastal korraga tehtud, et et meie, näiteks sellel aastal on Pärnu Eliisabeti kirikule andmas 120000 eurot toetust, nii et ma usun ja loodan, et nad selle suures osas tegelikult selle katusetöödega saavad hakkama muinsuskaitseamet veel 20. aastal sügisel andis sinna ka torni fassaadi karniisitöödeks raha, sest seal seal avarii nad täiesti pudenesid, et et loodetavasti siin lähiaastatel Pärnu Eliisabeti kirik saab kenasti korda ja seal on väga suur kogudus. Nii et kogu selle kogudusele rõõmuks, et et aga see jah, see meilt, sellel aastal Eliisabeti kirikule, minu toetus on üldse üks suuremaid. Teine suurem toetus läheb ka Pärnumaal Audru kirikule ka lootuses, et see pikihoone teine etapp saab tehtud seal. Et need on jah, suured summad, aga, aga, aga nende kirikute katused lihtsalt ka on nii suured. No näiteks siin, kui vaadata ka kunstimälestisi, siis, siis me oleme andmas seitsmeteistkümnele kunsti mälestusele, mis asuvad pühakodadesse, siin on nüüd nii luteri kiriku altarimaale kui ka krutsifiksi aga ka näiteks õigeusu kiriku ikooni, nii et ma arvan, et sellise kunstivara eest hoolitsemine on on sama oluline kui nende hoonete eest hoolitsemine ja suur rõõm on märgata et kogudused tulevad just nimelt ka oma kunstivarale toetust taotlema ja vaatavad selliseid mälestusi ka, aga noh, näiteks siin veel detailidest, mida me see aasta oleme toetamas, siis traditsiooniliselt jätkub Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimine aga ka näiteks Karja kiriku kooriruumi aken või, või Juuru kiriku uks, nii et, et noh, neid, neid detaile, mis ajapikku korda saavad, on on, on ka päris mitmeid. Ja, ja lisaks siis tõesti töödele ja konkreetsetele esemetele toetame ka päris mitme ehitusprojekti koostamist, sest noh, TÖÖD mälestistel peavad ikka käima projekti kohaselt, selleks et järgnevatel aastatel saaksid järgnevad kaotused tulla siis siis noh, näiteks Puhja, Haljala ja JärvaPeetri kirikutel on see aasta hoopiski ette võetud. Just nimelt ehitusprojekti koostamine meie väikese toega, et, et tööd kohe kindlasti otsa ei saa, ei see ega järgmine ka järgneva 10 aasta jooksul, ma arvan. Nii et peaasi on see, et neid tehakse ettevalmistustöid, tehakse põhjalikult, käisin ellu, viiakse põhjalikult, et häid näiteid on, ma arvan, et siin meil päris palju. Kirikuringkondades räägitakse ikka ja jälle sellest, et võiks olla see pühakodade programm jätkuvalt elus ja toimimas, mis aastaid varem oli. Ja on öeldud ka, et noh, et katuserahad võiksid pigem olla suunatud sellesse pühakodade programmi. No kas tegelikult nii juhtuks, on, on ise küsimus. Sest siis, kui pühakodade programmi elus oli, küll, siis jagati ka neid katuserahasid. Aga noh, üldiselt põhimõte on, et kas selline programm oleks vajalik taastada või, või mitte. No ütleme Et mina ei ole valitsuse liige, sellise programmi loomine mitte loomine, on poliitiline otsus. Pühakojad muinsuskaitseameti toetaja tähelepanuta kohe päris kindlasti ei jää, kas programmiga vibrogrammita? See on üks kõige rohkem toetust saav mälestise liik. Ja ka taotlejate tüüp, kes meil üldse on, kogudused on aastate jooksul meil vaata et kõige kõige aktiivsemad taotlejad olnud meie vaates ausalt öeldes väga suurt vahet ei ole, kas ta nüüd on riikliku programmiga vibrogrammita? Mälestiste nimekirjas on ja ka eesti mart kogu kultuuripärandi hulgas on pühakojad olulisel kohal ja, ja ka pärast seda, kui nüüd 19. aastal pühakodade programm justkui ametlikult läbi sai ega pärast seda on toetused kogudustele pigem kasvanud kui kahanenud, nii et seal seda tõttu ei ole ka näiteks kui me võtame selle omandireformi reservfondi toetus, et siis sellest ühest miljonist eurost, mis, mis ka see aasta jagada oli 82 protsenti, läheb kogudustele, kuna suur hulk ka kogudustele kuuluvat varases omandireformi käigus tagastatud, nii et. Mulle tundub küll siin, et täna on asjalood koguduste taotlejate jaoks üldiselt pigem positiivsemaks läinud. Aga kui on poliitiline tahe luua, eks väga sihitud ühele konkreetsele pärandiliigile sihitud toetusprogramm, siis miks mitte, oluline on selle juures, et, et see tuleks siis koos elargatsusega, ehk siis kui köhaga Tõduram taastatakse, siis tehakse ka otseses lisavahendite osas, et lihtsalt ühes taskus veel väikseid taskuid õmmelda ei anna olulist efekti, et et kui, kui siis tõesti seda osa pärandist veel rohkem väärtustada, siis see peaks väljenduma ka ühes riigieelarveotsuses. Aitäh selle ülevaate eest nende kommentaaride eest. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. Aitäh huvi tundmast. Kirikuelu kirikuelu saates Me jätkame eri uskondade tutvustamist ja seekord räägime judaismis ja vestluskaaslane on Ringo ringvee usundiloolane. Tervist, tervist. Enne mõnes mõttes, kui me räägime kristlikest usuliikumistest ja kristlusest, võiksime rääkida juudi usust. Sellepärast et ka kristlus on ju välja kasvanud judaismis. Juured on seal, nii et me võiksime selles mõttes judaismi ja selle põhimõtteid tunda. Nii see tõepoolest on, sest et judaismi ja kristluse vahel on ju võiks öelda, et otsene ajalooline seos Kui vana on judaism, juudi usk, et kui kaugele tagasi ajaloos läheme? No me räägime siin ikkagi mitmetest tuhandetest aastatest et ma arvan, et võib-olla 6000 aasta kaugusele ei jõua. Aga me räägime väga pikast ajast ja sellise väga pika ajalooga religioonide juures tuleb alati arvestada seda, et see on aja jooksul muutunud. Et kõik välised olud mõjutavad tahes või tahtmata ka religioone. Sest et, et kui me vaatame näiteks judaismi puhul, siis kindlasti üks selline murdepunkt on Jeruusalemma templi hävitamine aastal 70 mis tähendas seda, et juudi usutavade järgimine templis ju põhimõtteliselt lõpp, vesi ja ka paljud need reeglid, mis kristlikus traditsioonis nimetatud vana testamendi või nii, nagu seda juudi traditsioonis nimetatakse, Tanahhis kirja on pandud, siis neid enam ei olnud lihtsalt võimalik, kui järgida sellepärast et neid või kohta, kus usutalitusi läbi viia, enam ei olnud. Ja sealt ajast peale me siis ka räägime nii-öelda rabiinlikust judaismis, kus siis ravid ja, ja sünagoog muutus oluliseks. Et minna nagu ajas tagasi, millal judaism alguse sai, see on üks väga keeruline, väga keeruline küsimus isenesest. Kui me püüame otsida ühisosa ja mõtleme just siin kristlikust vaatepunktist lähtuvalt, et milline on see ühisosa kristluse ja judaismi puhul. See ühisosa algab ilmselt juba sellest, et kui me räägime Jeesusest, siis Jeesus oli juut ja juudi usutavade järgi ja, ja ka need, kui me räägime nagu kristlikus sõnumist, kui me räägime, et jumalat nimetatakse isaks tõi Jeesus, on Kristus või messias siis kõiki neid arusaamu on väga keeruline mõista ilma judaismi, teadmata, et seesama, et tuleb lunastaja või tuleb messias. See on otseselt seotud juudi usutraditsiooniga ja eks kristliku traditsiooni puhul on ju ka see eripära, et ta on sajandite jooksul võib, ütleme niimoodi, et esimeste sajandite jooksul ta kujuneski nii-öelda iseseisvaks religiooniks välja. Et esmalt ju kristlus või ütleme siis kuidas olekski nagu õigem öelda kas kristlus või, või Kristuse sõnum Lewisu siiski juudi kogukondades ja nende mittejuutide seas kelle jaoks judaism oli nii-öelda ligitõmbav. Et need seosed on tegelikult nagu väga-väga otsesed, kuigi jällegi ajaloos on see ju kõik muutunud, et me võime kristluses kohata juudiviha ja kõike muid selliseid nähtusi, aga see otsene seos judaismi ja kristluse vahel on siiski olemas. See kristlusest ka nii-öelda omaette religioon sai või kujunes? Noh, selle võib-olla teine moment on see, et me räägime tänapäeval Kamysziaanlikest juutidest kes järgivad küll juudi usutavasid ja usuvad, et Jeesus oli messias aga keda otseselt kristlaste hulka ei loeta, et see ütleme niimoodi, et perekonnaküsimusega religioonide sees on tihtipeale keerukad ja sageli mitte alati lihtsad. Kas ristiusu jumal ja juudi usu jumal on seesama jumal? No ühe ristiusu jumala juudi usu jumal, on tõepoolest üks ja sama jumal, sellepärast. Jeesus rääkis jumalast, Jeesus oli rahvuselt ja usulisel kuuluvuselt juut, nii et see seos on nagu vaieldamatult olemas, et see kõige suurem erinevus, kui me nüüd ei räägi otseselt rituaalidest ja muudest nüanssidest siis võib-olla see kõige suurem erinevus, fundamentaalne erinevus kristluse ja judaismi vahel ongi see küsimus, et kas Jeesus oli messias või ei olnud. Kristlikus traditsioonis usutakse seda, et ta oli ja jo Taistlikus traditsioonis usutakse, et ta seda ei olnud. Ja sealt see kõige suurem erinevus tulebki. Et kui kasvõi vaadata ju kristliku traditsiooni algusaegu, siis need küsimused, et kas kristlased peaksid või Jeesuse järgijad peaksid järgima ka juudi usutavasid ja nii edasi, et need olid küsimused, mis päevakorral olid, et see seos ja kase hargnemine või üksteisest eemaldumine. See on siiski selline ajalooline protsess, mis aset on leidnud. Tuleksin tagasi selle messija termini juurde, et see tähendab siis päästjat, lunastajat, millest, mida, keda oodati. Ma ei tea, kas seda on paslik ja tõenäoliselt seda ei ole paslik kirikuelu saates sellist paralleeli tuua. Aga see on nagu Kalevipoja tagasitulek. Et kui juudi traditsioonis usutakse, et messi eest tuleb, siis see tähendab seda, et tuleb selline jumala poolt valitud inimene, kes seab või kelle kaudu siis seatakse kõik korda siin maailmas. Juudi traditsiooni kohaselt, kui messias tuleb, siis rahvas kogutakse tagasi tõotatud maale ja algab nii-öelda kas oleks õige öelda, õnneaeg algab kuldaeg uuesti. Et, et see on see, see on see taustal, kuidas ta tulema peaks, milline ta olema peaks. Kui me vaatame juudi traditsiooni ajalugu, nii enne kui pärast Jeesuse elu, siis selliseid isikuid juudi traditsioonis on ka varem nähtud ja, ja ka hiljem nähtud. Aga ainult üks suutis kas öelda leida endale sellise järgiaskonna ja kelle õpetusest siis selline religioon sündis või usund sündis, mis on levinud üle kogu maailma, mis tänapäeval oma erinevates versioonides ongi kõige suurem religioon maailmas. Juudi usk ja Eesti me teame, et Eestis on ka olemas Tallinnas sünagoog, näiteks kui suur liikumine see on. See on üks teine küsimus, et kui me vaatame juudi usku ja juudi kogukonda, et kas seal on võimalik nii-öelda väga lihtsalt eristust teha et väga paljud, kui me räägime judaismis, siis väga paljud momendid on seotud ka rituaalide ja eluviisiga. Et olgu see toidureeglite järgimine või olgu need puhtuse reeglite järgimine kui palju Eestis aktiivselt praktiseerivaid juda iste on, seal on üks keeruline küsimus, et kui me räägime eesti juudi kogukonnast laiemalt, siis tavapäraselt oletuslik argument on Eestis umbes 3000 juuti. Piudi usu kogudusega noh, kõik kindlasti seotud ei ole. Et kui me räägime Eesti juudiusu, koguduse, seda ma julgeksin pakkuda. Ma julgeksin pakkuda tuhandet inimest, aga tõenäoliselt ma jätan kas kedagi välja või või arvan kedagi sisse liiga liiga palju või liiga vähe, et selles suhtes see on nagu keeruline küsimus, sest eks kõikide usutraditsioonide juures me kohtame ka seda või, või inimesi, kes käivad näiteks pühakojas või tähistavad ainult mingeid usupühasid ja keda igapäevaselt jumalateenistustel ei kohta või nii-öelda iganädalaselt. Aga kindlasti nagu sünagoog Tallinnas on olnud nii hästi juudi usuelu, aga ma usun ka, et juudi kultuuri ja, ja üleüldse juudi kogukonna elu jaoks üks väga oluline sündmus. Sest kui me ju ajas tagasi vaatame, siis oli väga pikk periood, on siis tuhanded 944.-st aastast kuni 2000.-te alguseni 2007, kuus sõna kograjati. Periood, kus sünagooge ei olnud, et, et selline oma maja päris sünagoog, nii nagu ta välja peab nägema või nii nagu ta sees olema peab seal kindlasti nagu terve kogukonna jaoks üks oluline oluline sündmus. Veel rituaalidest rääkides, mis on need, mis juudi usus on võib-olla olulisemad või teisipidi ka silmapaistvamad? Kõige olulisem rituaal tõenäoliselt on poiste ümberlõikamine et see on usutraditsioon, mille puhul öeldakse, et see, kui räägitakse lepingust juudi, rahva või Iisraeli rahva ja jumala vahel, et see ei ole mitte ainult selline noh, filosoofiline kontseptsioon, vaid leping rahva ja, või jumala ja rahva vahel on väga konkreetne leping, mille märk siis igamehe ihusse lõigatakse. Et see on tõenäoliselt see kõige tuntum juudi rituaal üleüldse, et poisid siis kaheksa päevaselt ümber lõigatakse. Kindlasti on oluline ka täisealiseks saamiseni, sellepärast ja miks täisealiseks saamise rituaal oluline on, siis poiste puhul leiab aset kolmeteistaastaselt, see tähendab seda, et siis on poiss nii-öelda mehe eest usu mõttes väljas. Juudi traditsioon on iseenesest olnud alati nii-öelda kollektiivne religioon. Et asja tehakse koos, kogukond on oluline ja kui me vaatame ka juudi palvetamist traditsiooni, siis Talmudis öeldakse, et jumal kuuleb palveid, kui vähemalt 10 meest koos on. Ja see tähendabki seda, et sellistel nii-öelda kogukonna palguste puhul vähemalt 10 meest koos peab olema ja kui poiss on saanud täisealiseks usulises mõttes, kui ta selle farmitsva rituaali on läbi teinud, kus ta kogukonna ees on näidanud, et ta oskab lugeda, et ta tunneb usu seadusi siis on ta mehe eest väljas. Ja kindlasti üks asi, mis paljudel inimestel on tuttav, on sõna koššer, mis tähendab puhas olemist ja see puudutab siis ka toitu, et kui räägitakse koššer toidust, siis see on kindlasti juudi köögi juures väga oluliseks väga oluliseks komponendiks. Sest tavapäraselt, kui räägitakse koššer toidust, siis esimene mõte, mis inimestele pähe tuleb, on see, et juudi traditsioonis ei sööda sealiha Tooras või siis vanas testamendis. Muuseas, raamatutes on kirjas, mis inimesele on kõlblik süüa, mis inimesele kõlblik süüa ei ole. Ja lisaks sellele, et on nii-öelda teatud loomad, mida ei sööda või teatud loomade linnufida, süüakse teatud kalad, mida süüakse, siis on oluline aga toiduvalmistamine. Et loom võib olla küll õige, on näiteks veis, aga ta peab olema õigesti tapetud. Ja ka see toit peab olema õigesti valmistatud. Need reeglid tulevad pühakirjast, et kui me räägime näiteks toiduvalmistamisest, siis liha praadimine võis, on kindlasti taoline asi, mida juudi köögis tavapäraselt ei kohta, sellepärast et juba pühakirjas on öeldud, et ära ära keeda talle tema emapiimas. Et see kõlab iseenesest hirmsalt, aga, aga need on sellised reeglid, mida siis järgima peab. Ja kindlasti ka see toidu või kui me räägime nagu toidust üleüldiselt, et erinevates religioonides siis toit on kalselt defineeriv selles mõttes, et kes on meie rahvas ja kes ei ole meie rahvas, et me ikkagi kogukonnad moodustuvad ju ka suuresti nii-öelda toidupõhiselt, et mis on meile tavapärane toit ja mis ei ole tavapärane toit kosher mõiste iseenesest, et see laieneb nagu palju nagu laiemasse sfääri, et see puudutab, et kodu oleks usulises mõttes puhas. Ja see on üks naiste ülesanne, sest juudi traditsioonis, et oma kodu koššer hoida, et et usulises mõttes kodu puhas on. Juudi traditsiooni puhul noh, kui me räägime nendest erinevatest rituaalidest siis näiteks seesama sünagoogi rajamine Tallinnasse oli selles mõttes oluline, et seal avati see Mikvee bassein või siis kümbluskoht, kus siis naised peale kuupuhastus saavad puhastamas ennast käia ja nii edasi sünagoogi puhul ei saa öelda, et oleks ainult jumalateenistuste läbiviimise koht, vaid ta on ka nagu laiemas mõttes oluline, et seal on rituaale, mida tehakse, see on koht, kus saab koos käia ja nii edasi, et sõnakoogid on selles mõttes selles mõttes olulised ja kindlasti see Tallinna uus sünagoog on olnud oluline Piudi elu jaoks igas mõttes. Kas mitte juudiusuline, mitte juut, saab võtta selle religiooni omaks? Ja see on, see on üks selline moment, et kui me räägime juudi usutraditsioonist, judaismi-ist või juudi usust, ükskõik siis, kuidas teda nimetada siis tegemist on iseenesest etnilise religiooniga, et see on omane ühele rahvale. Aga samal ajal on võimalik ka juudiusku astuda, see tähendab seda, et võetakse omaks siis usupõhimõtted, et viiakse läbi vajalikud rituaalid, et kui täiskasvanud mees näiteks otsustab juudi usutraditsiooniga liituda, siis ta peab läbima koolituse, aga kindlasti on oluline ka näiteks tema ümberlõikamine. Ja teisest küljest, kui mõelda, nagu laiemalt siis see tähendab, mingis mõttes ka võiks öelda, et elu muutus sellepärast et kui inimene võtab omaks judaismi, siis ta peaks hakkama järgima ka juudi toitumisreegleid ja paljusid muid nüansse. Et see ei ole mitte ainult nagu usu omaksvõtmine, vaid tegelikult see on juudi kultuuri omaksvõtmine selle kõige laiemas mõttes. See on võib-olla üks selline asi, mida, millele tasub tähelepanu pöörata ja kindlasti juudi usutraditsioonis tasub ka sellele tähelepanu pöörata, et need, sellised etnilised religioonid ei ole kunagi missioneerivad. Et eesmärk ei ole kõiki maailma rahvaid oma religiooni järgijateks teha. Ma võiks öelda, et, et see on kindlasti nagu selline suur väljakutse inimestele, kes nii-öelda rahvuse poolest juudid ei ole, kes selle usutraditsiooniga kokku ei ole puutunud, kellel rahvuslik moment puudub selle usutraditsiooni liikmeks saada. Et see ei ole mitte ainult see, mida me usume vaid see on suuresti ka see, mida me teeme ja ma arvan, et see on üks sellistest suurtest väljakutsetest nii-öelda usuga liitujat. Ta puhul rääkisime juudi usust aitäh, usundiloolane, Ringo ringvee. Aitäh. Nüüd saate lõpuosas viib meid gospelmuusikamaailma kolleeg Hannes Hermaküla. Kui me tavaliselt tutvustame ühte tänapäevase kristliku muusika artisti, siis seekord temasse natuke tagurpidi ja läheneme hoopis laulupõhiselt. Laul, ent nõukraiv kõne Hauldist pari taon on omamoodi maamärk kristlikus muusikas. Meie keeles kõlab selle laulu pealkiri ei ükski haud suuda mu ihu kinni hoida. Pala autor on Ameerika laulukirjutaja ja nelipühi kiriku jutlustaja Claude iilai. Hämmastab on see, et selle kuulsa laulu kirjutas kõigest 12 aastaselt 1934. aastal, kui ta põdes parasjagu tuberkuloosi, milles ta arstide sõnul tal paraneda lootust ei olnud. Tema pere palvetas poja terveks saamise pärast ja kui noormees oligi ime läbi üleloomulikult tervenenud, kirjutas ta selle laulu. Laul plaadistati esmakordselt küll 1942 aga iile versioon ilmus aastal 1953. Ta oli muideks esimene kristlik muusik, kes tegi lepingu suure plaadikompaniiga vaimuliku muusika avaldamiseks. Aastakümneid hiljem sattus Kloodi vennapoeg Inglismaal ühte plaadipoodi, kus parasjagu kõla CIA muusika. See vennapoeg oma onust midagi erilist ei arvanud. Pigem mõtlesin, et mingisugune veider usklik onu, kes laulab ja tuliseid jutlusi peab kui ta plaadipoeomanikule ütles, et see on minu onu, kes laulab ei suutnud uskuda, et nii kuulsa mehe lihane sugulane tema poes ringi jalutab. Vennapoja suureks imestuseks oli Claude iilai muusika Inglismaal väga popiks saanud. Mees hakkas oma onu kohta uurima, kirjutas raamatu, mis hiljuti avaldati. Küllap sai ka rock n Rolli kuningas iilai muusikast inspiratsiooni. Nimelt korraldas Kloodila evangeelsed telgikoosolekuid, mida külastas ka Elvis Presley noore poisina koos oma emaga. Presley on hiljem ka laulnud iila laule. Seda gospellaulu on esitanud paljud tuntud muusikud ja see on kõlanud paljudes filmides. Kuuekümnendatel laulsid linti Hap folkla Rolf kaan ja gospel artist Lis Mcam. 1967 ilmus filmis kuul händluuk, kus mängis peaosapool Newman ja selle laulu esitas hävidiin Stanton. 1980 laulis singinkuks laule oma laevaalbumil. 1985 laulis seda Tennelstons oma albumil In wanna good. Jean Pascal laulis selle laulu oma laevaalbumil 1986. aastal ja 89. Raztoff seda oma albumilt voi How 1997 esitati see filmis apostel, kus peaosa mängis Robert Duval 2006. aastal Krukatestil laulis oma versiooni sellest albumil Sheiken Biden, Lous sound. 2010. aastal ilmus postuumselt Johnny Cashi album, millel oli ka kässi versioon laulust Eind nukk Wave cache laulis selle laulu linti 2003. aastal mõni kuu enne oma surma, mis jäi ühtlasi ka tema viimaseks lindistuseks. Käsiversioon sellest laulust ongi osutunud kõige populaarsemaks. Seda kasutati seriaalis entsija s. Samuti Quentin Tarantino filmis Jeango Anžainst ja Kariibi mere piraatide treileris. 2011. aastal kasutati laulu filmis Black tsoon, kus peaosa mängis saan Shepard. Tom Johns avaldas selle laulu oma albumil Preis end pleim 2015. aasta. Ja 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli see filmis aster mäed, kus peaosa mängis muideks Arnold Schwarzenegger. Meiega kuulame seda laulu 2019.-st aastast, mil avaldas pala ülistusmuusikaga tegelev produktsioonifirmat Beffel Music kui ühe promosingli oma plaadist Victory, mis ilmus mõni nädal hiljem. Laulu esitab mullis käeks ja ansambel heitšespirts. Molli on Lõuna-Carolinas baseeruva teenistuse heitšile Spirg, piiblikooli muusikaõpetaja ja ülistusjuht. Molly rääkis selle laulu kohta nõnda, ent nukraim baseerub vanale apalassi gospel muusikale. Son süntees vanast Claude iila loodud refräänilist ja uuest, minu isiklikust tunnistusest hirmu ja häbi võitmise kohta mis on põimitud igasse laulusalmi. Minu jaoks on see laul, tunnistus Jeesusest ja sellest, mida ta on teinud minu ja minu kogukonna heaks. See on hümni igale ühele, kes on valmis järgima Jeesust ja astuma välja oma igapäevaelu haudadest. Ent nogray on usutunnistus, laul neile, kes on valmis loobuma ohvrimentaliteedist ja seisma selles reaalsuses, kes nad tegelikult on. Selle varsti juba sajandipikkuse laulusõnad kõlavad umbes niimoodi. Ükski haud suudame kinni hoida, kui ma kuulen trompetit hüüdu, siis tõuseb maapõuest üles. Vaata allavoolu jõge, mis sa arvad, mida ma seal näen? Näen, kus inglid mulle järele tulevad. Ei suuda ükski haud mind kinni hoida, oh kohtu minuga, Jeesus keset taevalaotust ja kui need tiivad mind alt ei vea, kohtun sinuga ükskõik kus. Ei suuda ükski haud mind kinni hoida. Mullis käeks ja geiša Spirts, ent nukraim kõne Hauldis parilaona. Aitäh Hannes Hermaküla. Tänaseks kõik saate seadis kokku toimetaja Meelis Süld. Järgmine kirikuelu on eetris taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit, kui jumal lubab. Ja me elame rahulikult pühapäeva õhtul.