Teisk ja teile. Täna siirdume muinasjutumaale elas kord kurikuti lus kuninganna, kellel oli seinal võlupeegel. Kui kuninganna pöördus võlupeegli poole küsimusega, peeglike peeglike seina peal, kes on kõige ilusam ilma peal, vastas alati sina kuninganna. Kuid kord vastates kuninganna küsimusele, läks peegel tuhmiks ja vastas lumivalgeke. Edasist juba tead. Julm kuninganna saatis lumivalgekese oma teenritega metsa käskides lumivalgekese tapma. Edasi tulid mängu seitse pöialpoissi, mürgitatud õun, nõidusunes lumivalgeke ja lõpuks prints. Lõpp hea, kõik hea. Ja kui nad surnud ei ole, elavad nad tänapäevani üldtuntud muinasjutt ja poleks teda mõtet täna meenutada, kui mitte loos, millest täna pajatada kavatsen, poleks palju sarnast muinasjutuga. Kuid jätame otsuse langetamise teie hooleks. Igas majapidamises leidub peegleid, on suuri trimoosid, väiksemaid seina ja esiku peegleid, laua peegleid ja taskupeegleid. Põlu peegleid nad pole kuigi paljud energilised peeglisse vaatajad usuvad, et just nemad on kõige kaunimad ilma peal. Olgu nii või teisiti, ega peegel sinna vaatamisest kulu. Aga ajahammas hakkab meile peale küll. Peegel tuhmub ja ei täida enam hästi oma ülesannet peegeldada reaalset tegelikkust nagu Sten ta lõpetas, et romaanikirjanik peab nagu suure peegliga kõndima mööda elu maanteed. Kui peegel on tuhmunud ja moonutab on vaid kaks teed muretseda uus või välja visata vana. Vanaviskamisega on nii, nagu ta on, see pidavat õnnetust tooma. Seepärast tuleks eelistada uut. Uue saamisega on ka nii, nagu on, alati pole saada või ei klapi suurus. Üks minu tuttava tuttav oli saanud kauni seinapeegli diameetriga 38 sentimeetrit. Ta tahtis seda raamida ja pöördus teeninduse poole. Selgus aga, et teenindus selles mõõdus peegleid ei raami. Peegli maksimum diameeter oli eeskirjade kohaselt mõni sentimeeter väiksem. Mida teha? Individuaalmõõdus peegel ei mahtunud teeninduseeskirjade raamidesse. Kui aga erilise vastutuleku korras teha suuremas mõõdus raam, siis puuduvad selle kohta hind. Tuttava tuttav otsis üles tuttava tuttava ja sai oma peegli raamitud. See on näide, kui raske on vahel peegli soetamine. Kuid elu poleks elu, kui ta pakuks vahel alternatiivina lisaks ka kolmandat võimalust. Vana peegli restaureerimine. Tõepoolest harjunud mõõdus peegel, silmale harjunud raamis uus omal gaamimine enne õpetamine või alumiinitamine ja valmis ongi. Sellisele otsusele tuli ka üks tallinlane. Jäät vaeva nägemine oleks üks, võttis ta kõik oma kuus peeglit ning otsis üles tööstusettevõte, kus sellise tööga tegeldakse. Tõsi küll, ainult vastutuleku korras, sest mis plaani täitmist peeglikesed annavad. Siiski vormistati kviitung ning kirjutati sinna peale üks juulikuu keskpaik nägu, päev. Esimese viiega ei olnud vigagi, mis sest, et pisut hiljem tähtajast. Kuid peased peeglit korda said. Kõige suurema peegliga aga algasid muinasjutulised lood. Pärast mitmeid pärimisi järel. Kostmisi tunnistati, et peegliklaas on kas kadunud või purunenud. Mis nüüd teha. Aga oldi lahked toota kui meelevaid peegli mõõtudes. Šabloon ja nad lõikavad uuest klaasist. Uhiuue peegli asemele. Kodus oleva raami järgi sai šabloon tehtud ja tegijatele kätte toimetatud. Määrati uus tähtaeg, seekord juba novembrikuusse. Aeg oli nii palju edasi läinud. Järgmisel käimiskorral selgus piinlik üksikasi. Šabloon oli kas purunenud või kadunud. Suurtootmise värk. Mida nüüd teha? Hüva nõu, kallis. Aga said tegijat halvast seisust üle. Tooge seekord peegliraam siia. Nii tehtigi. Seekord oli asi nii kindel, et peegel detsembri keskpaigaks omanik ootab, et kasseeriti k üheksa rubla töötasu sisse. Kui te nüüd arvate, et järgmiseks korraks oli peegliraam katki või kadunud systeksite raam oli alles, kuid peegel polnud valmis. Mõni päev enne aastavahetust pöördus peegli omanik abipalvega toimetuse poole. Magnetofon õlal, otsisin üles peegli tegijad. Hakkasime parajasti tööde vastuvõtjaga tellimuse ajalugu arutama, kui ruumi astus tsehhijuhataja. Ja teate, see lugu on mulle tuttav, kuid paar kuud tagasi vahetus meil tööde vastuvõtja ja sellest see segadus. Juhtisin tagasihoidlikult tähelepanu asjaolule, et tellimus on vaid paar nädalat noorem kui pool aastat. Ja aga mis me siin vestleme, läheme minu kabinetti, seal mugavam. Läksime ja mugavam oli seal tõesti. Juhataja tundis huvi minu loominguliste kavatsuste vastu ja väljendas selle küsimusega. Kas kavatsete neid raadios kuulsaks teha? Vastasin, et minu loomingulised kavatsused sõltuvad otseselt peegli meistrite tööst. Jah, kurdeti mulle. Individuaaltellimusi meile plaan ei anna, kuid häda ja risti on nendega palju. Peale selle ei ole meil vahel üht ja vahel teist praegugi kaks päeva enne aastavahetust pingutame plaani huvides. Juhtisin tähelepanu sellele, et ka käesolev tellimus üheksa rublase summas on tsehhi plaani täitmises sees ja tõenäoliselt novembrikuu omas. Jah, nii ta on. Ja eks meil ole seda lohakust ka palju naernis tsehhijuhataja peeglike peeglike seina peal, kes on kõige lohakam peegli, toot ja ilma peal. Viisin jutu muinasjutuvalda. Ja muinasjutt sai tõeks. Sama päeva õhtuks oli peegel valmis ja ootas omanikku. Seda vaatamata aasta lõpule ja pingsale plaani täitmisele ei oska otsustada, kas tehti seda sisemiste reservide või millegi muu arvel. Kuid tsehhijuhataja sõna seekord pidas. Tuled ka ise sõna pidada, sest kokkulepe eeldas, et me peekri tootjaid kuulsaks ei tee. Nagu tähele panite, ei nimetanud ühtegi nime ega muud konkreetset. Muinasjutt nagu muinasjutt ikka jaa, õnneliku lõpuga. Aga kui selline suhtumine tarbijaisse surnud ei ole, siis ta elab tänapäevani ja sellest on kahju. Teist ja teile.