Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 29.-st märtsist. Stuudios on Janek Salme. Möödunud ööpäeva jooksul tuvastati 584 inimese nakatumine koroonaviirusega. Kui see R jääb nüüd samaks 0,9 peale, siis me oleme mai alguseks samal haigestumise tasemel kui siin jõulude ajal ja peale jõule. Haiglaravi vajas hommikuse seisuga 725 koroonahaigete ehk 15 rohkem kui päev varem. Tuleb tõdeda, et väga raskete haigusjuhtude hulk on väga kõrge. Tallinna suurhaigla projekteerimiseks kuulutati välja rahvusvaheline hange, hanke võitja peaks selguma juuni lõpus. Pensionikeskuse andmetel on üle 129000 inimese esitanud avalduse teisest sambast lahkumiseks. Ligi nädal aega Suessi kanalis kinni olnud konteinerile saadi lahti ja taas liikuma. Võrkpalli Eesti meistrivõistlustel algab pronksiseeria Tallinna Selveri ja Pärnu Võrkpalliklubi vahel. Öösel on saartel üksikute selgimistega mandril enamasti pilves ilm ja vihma laialdaselt. Õhutemperatuur on öösel kolm kuni seitse kraadi. Homme päeval on pilves, üksikute selgimistega ilm, mitmel pool sajab nõrka vihma. Õhutemperatuur tuul seitse kuni 12 kraadi, rannikul kohati neli kraadi. Tervise- ja tööminister Tanel kiige sõnul peaks kolmapäeval Eestisse jõudma 44000 doosi AstraZeneca koroonavaktsiini. Tema sõnul liigutakse praegu sellises rütmis, et tagada järgmise kolme nädala jooksul kõigile üle seitsmekümneaastastele inimestele vaktsineerimisvõimalus. Kiik avaldas lootust, et piiranguid saab hakata ettevaatlikult leevendama. Aprilli lõpus või mai alguses jätkab Erle Loonurm. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma sõnul on koroonaviiruse olukord Eestis stabiliseerunud. Nakatumiskordaja r on nüüd langenud 0,9 peale. Ja kui see r vaat nüüd samaks 0,9 peale, siis me oleme mai alguseks samal haigestumise tasemel kui siin jõulude ajal ja peale jõule. Nii et mai alguseks R 0,9. Me näeme selliseid 500 600 nakatumusega päevasid. Ja seda just sellel põhjal, et me näeme praegu, nakatumised on koondunud perekondadesse, suurenenud on küll töökohtadega seotud kollete arv, aga, aga see viitab just sellele, et haigestumised, sellised grupiviisilised haigestumised koonduvad kokku. Nad on hästi piiritletud, tahavad tervise- ja tööministri. Tanel kiige arvates on nii-öelda karjaimmuunsusest veel vara rääkida. Suurusjärgus 10 protsenti elanikke on Covid üheksa haiguse läbi põdenud ja suurusjärgus 15 protsenti kogu elanikkonnast on vaktsineeritud vähemalt siis ühe doosiga, need suurusjärgus iga neljas inimene, täna võib öelda, et on Covid 19 vastu kaitstud. Iseloomulikult tähendab ka seda, et 75 protsenti kolmveerand tõsi, jätkuvalt peavad täiel määral oma tervise ja heaolu pärast muretsema ja see tähendab ka seda, et sellised laialdasemad avamised just vabad vabaduste andmised siiski saavad tulla mõnevõrra hiljem, et tegelikult sellist lubatud nii ebameeldiv sõna paljude oskus ei ole see karjaimmuunsus ütleme sellest oleme jätkuvalt veel päris kaugel. Nädalavahetusel vaktsineeriti Narvas, Sillamäel, Narva-Jõesuus ligi 1300 eakat vanuses 70 ja vanemad. Vaktsineeritute seas oli ka Narva-Jõesuu hooldekodu, kus vaktsineerimisega ei oldud ainsana Eestis veel alustatud. Vaktsineerimine jätkub seal täna ja homme, ütles haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann. Viimane hooldekodu, mis oli siis hõivamata, sellel nädalavahetusel seal vaktsineerimisega alustati, mis on väga hea uudis. Lisaks oli nädalavahetusel meil lisa vaktsineeri järgmise võimalus. Ida-Virumaal, Narva-Jõesuus, Sillamäel ja Narvas ja seal planeeritud 1700-st vaktsiini doosist realiseeriti nädalavahetusega 1300 ja vaktsineerimine jätkub ka esmaspäeval ja teisipäevale, kus on ajad juba broneeritud. Riskirühmade vaktsineerimine jätkub sellel nädalal, et jätkuvalt perearstid saavad vaktsineerida Kolmenädalase maatriksi alusel ja sellel nädalal vaktsineerivad siis Tallinn ja Harjumaa osaliselt Jõgeva-Järva-Rapla-Pärnu, Viljandi, Valga, Hiiumaa ja Saaremaa ning Läänemaa perearstid. Terviseameti andmetel tuvastati möödunud ööpäeva jooksul 584 inimese nakatumine. Koroonaviirusega analüüsime seal oli 3308 proovi, neist viirusega oli seega ligi 18 protsenti. Ööpäeva jooksul suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on Eestis surnud 879 nakatunut. Möödunud ööpäeval lisandus Tallinnas 262 ja mujale Harjumaale 105 nakatunut. Ida-Virumaale tuli juurde 44, Lääne-Virumaale 33 ja Tartumaale 31 nakatunut, mujale vähem. Haiglaravi vajas täna hommikul 725 koroonahaiget ehk 15 rohkem kui päev varem. Indrek Kiisler küsis terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhilt doktor Urmas sulelt, kuidas haiglad nii suure hulga patsientidega hakkama saavad. Kõige kõrgemat numbrit, ehk siis tänasest 700 kahtekümmend viit oli juba on, ütleme siis vähemalt eile oodata, et see selline tuleb ja selleks loomulikult haiglatena olime juba reedel valmistamas. Reedel läks veel täiendavalt põhja regiooni ehk siis Tallinna haiglatest kuus patsienti Tartu Ülikooli kliinikumi suunas ja nädalavahetuseks valmistatud Ched haiglad saavad omavahel patsientide liikumist juhtida. Ütleme niimoodi, et ega need prognoosid on ju kaunikesti sisse töötatud ja, ja toimivad vähemalt siukseid vea piiridesse vägagi hästi õigesti ja loodame nüüd, et see 725 last jääbki kõige kõrgemaks numbriks. Kindlust loomulikult selles ei ole, aga nädala algus on ka see periood, kus tegelikult vaadatakse siis üle põhjalikult. Kõik haiglas ravil olevad patsiendid tehakse täiendavad uuringud. Teisipäev on alati olnud need päevad, kus on õnnestunud väga palju inimesi siis välja kirjutada, kes on tervenenud. Loodame, et see läheb samamoodi. Praeguses olukorras ei pea vajalikuks tõsta veelgi haiglates seda valmisoleku astet vabastada veelgi rohkem voodikohti koroona patsientide jaoks. Ei hetkel seda teha mõistlik ei ole. Seal on üle kogu selle voodifondi positiivsed arengud näiteks Saaremaal on ikkagi väga selgelt haigestumus langenud ja seal suure tõenäosusega on voodifondi. Tulevikus loodame vähem vaja. Mandril tähendab tegelikult seda, et kui Harjumaa haigestumuse foon saab ka langema, siis on lootust, et Tallinna koormus hakkaks ka vähenema, siis me oleme olnud pikalt selles olukorras, mis on Eesti haiglate jaoks üldse tervisesüsteemi jaoks kõige keerulisem. Et kui Harjumaal kõige suuremas regioonis on on kõige kiirem haigestumuse tõus, siis see on absoluutselt kõige keerulisem, kuidas Tallinna haiglaid aidata, nii et kui need Harjumaal peaks see number hakkama langema, pean silmas nüüd haigestumus et siis on põhjust eeldada selle voodifondiga. Me saame hakkama ja Tallinna haiglad ei vaja enam teiste haiglasse tuge nii suures mahus. Jätkuvalt ikkagi tuleb tõdeda, et väga raskete haigusjuhtude hulk on on väga kõrge ja neid inimesi, kes vajavad siis intensiivravi, et nende number on ikka kriitiliselt kõrge, see tänahommikune seis 71 haiget kolmanda astme intensiivravil on ka rekordtase ja nendest 51 patsient on, on siis juhitaval hingamisel keerulisi haigusjuhte on, on palju ja me loodame, et ka nende hulk võib siis vähenema hakata. Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei loodab, et märtsi keskel käivitatud algatus luua digitõend, mis sisaldab teavet inimese vaktsineeritud või koroonatesti tulemuse kohta, saab suvepuhkuste ajaks kasutusvalmis. Hololei ütles rahvusringhäälingule, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu nõukogu peavad praegu neid arutelusid kiirendatud korras. Hololei ütles, et on veendunud, et juunis on see tõend ka reaalselt olemas seaduslikul alusel. Ta lisas, et selline tõend peab hõlbustama Euroopa liidus turvalist ja vabaliikmest pandeemia ajal. Hololei rõhutas, et kindlasti peab digitõend olema kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Tallinna suurhaigla projekteerimiseks kuulutati välja rahvusvaheline hange. Projekteerimine läheb maksma 11 miljonit eurot. Projekteerimishanke pakkumuste tähtaeg on 27. mai. Hanke võitja peaks selguma juuni lõpus. Pakkumuse hindab seitsmeliikmeline hindamiskomisjon, mille kolm liiget nimetas Arhitektide Liit ja neli liigat. Tallinna linn. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul peaks haigla põhiprojekt valmima aastaks 2023 ning seejärel saab läbi viia ehitushanke. Tallinna haigla eeldatav kogumaksumus on 520 miljonit eurot, sellest 380 miljonit peaks tulema Euroopa Liidult. Haigla peaks praeguse kava kohaselt valmima 2027. aastal. Haigla rajatakse Lasnamäele Tallinna lauluväljaku lähistele aadressile Narva maantee 129. Nädalaks ajaks Suessi kanalis laevaliikluse seisma pannud maailma üks suuremaid konteinerlaevu ever givel pääses liikuma ning laevaliiklus läbi kanali taastub, teatasid võimud. Egiptuse ametnikud teatasid varem, et kui takistus kanalist kaob, kulub sinna tekkinud ummiku likvideerimiseks kolm ja pool päeva. Laev, mis saadi täna osaliselt liikuma, kaldus vahepeal tugeva tuule tõttu kaldasse tagasi. Lõpuks saadi laev siiski sügavasse vette ning alus sõidab oma mootorite jõul edasi, vahendas Reuters. Šveitsi suurpank Credit Swiss teatas täna, et võib kannatada märkimisväärset kahju seoses USAs baseeruva riskifondi maksejõuetusega. Samal ajal teatas Jaapani pank Omura, et võib USA klienti tabanud sündmused too kaotada kaks miljardit dollarit. Credit Swiss ei täpsustanud, mis riskifondiga tegu on, kuid meedia teatel on kõnealune riskifond New Yorgis registreeritud Atšenkos Capital Management kredid. Sussi teatel ei ole veel selge, kui suur kahju panka tabab, kuid sellel võib olla väga märkimisväärne mõju panga esimese kvartali tulemustele. Koroonaviiruse siirdus tõenäoliselt nahkhiirtelt inimesele mingi muu loomavahendusele, selgub maailma terviseorganisatsiooni WHO värskest uurimisaruandest. Rahvusvahelise uurimisrühma hinnangul on vaheperemehe olemasolu tõenäoline või väga tõenäoline. Eriti ebatõenäoline on aga, et viiruse pääses lahti laboratooriumist. Teadlased tegid jaanuaris ja veebruaris uurimistööd Wuhanis, kus tunamullu detsembris esimesed koroona juhtumit tuvastati. Kes vaheperemees, võib-olla teadlased aruandes ütle uurimistööd jätkatakse. Venemaal vangis viibiv opositsioonijuht Aleksei Navalnõi teatab, et tema vanglatingimused võivad muutuda veelgi raskemaks. Navalnõi teatel on talle kahe nädala jooksul tehtud kuus hoiad, mis tähendab, et edaspidi võidakse ta saata vangla kartserisse üksikvangistust kandma. Navalnõi kannab kahe ja poole aastast karistust muuhulgas tingimisi karistuse reeglite rikkumise eest. Prantsuse kohus mõistis ravimifirma Servjueeri süüdi pettuses ja tahtmatus tapmises. Ettevõtte toodetud diabeedi ja kaalulangetustabletid on põhjustanud arvatavasti 500 kuni 2000 surma. Ravim Idjaid oli turul 33 aastat ja seda kasutas umbes viis miljonit inimest. Selle müük keelati 2009. aastal seoses üle 10 aasta varem tõstatatud murega, et ravim võib põhjustada tõsiseid südameprobleeme. Pensionikeskuse andmetele on avalduse teisest sambast lahkumiseks esitanud 129681 inimest ehk ligi seitse Protsenti Liidunutest. Märtsi lõpuks avalduse esitanud saavad teise sambasse kogunenud raha kätte septembris. Rahandusministeerium on prognoosinud, et teisest sambast võib lahkuda ligikaudu 25 kuni 30 protsenti Liidundest ehk umbes 200000 inimest. Kui avaldus esitatakse alates esimesest aprillist, saab välja maksta kätte järgmisel perioodil, mis algab tuleva aasta jaanuaris. Teisest sambast lahkujad makstakse korraga välja kõik sinna kogunenud raha, kust arvestatakse maha 20 protsenti tulumaksu. Haridus ja teadusministeerium kinnitas, et 50-le 1000-le õpilasele mõeldud suvised õpilaagrid ei tähenda koolis istumist ning võiksid pakkuda lastele rõõmu ja suurendada õpihuvi. Madis Hindre räägib lähemalt. Riigikogu menetleb parajasti lisaeelarve eelnõu, milles on kuus miljonit eurot mõeldud suviste õpilaagrite korraldamiseks. Haridus ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Liina Põld loodab, et selleks ajaks, kui parlament eelarve vastu võtab, on paigas ka tingimused, kes ja milleks täpselt laagri raha taotleda saab. Mõned põhimõtted, millele laagri korraldajad võiks tähelepanu pöörata, on juba kirja pandud. Eelkõige me räägime õpimotivatsioonist, Vaimse tervise teemadest, sellise õpihuvi ja õpiedu taas kogemisest räägime võib-olla üldpädevuste raamistikust, rohkem õppija oleks motiveeritud, oleks ennastjuhtiv, et ta peaks oma tugevusi ja võib-olla neid kohti, millega ta tuleb rohkem tööd tegema. Liina Põld lisab, et kui laagri korraldaja soovib, võib ta eesmärke võtta ka riiklikest ainekavadest. Samas ei tähenda see, et õpilane, kel jäi distantsõppel arusaamatuks käänete tabel malli kasutamine või raku ehitus, kõik oma teadmiste lüngad täidetud, saab. Konkreetselt vajakajäämist, mis lapsel võib olla tegelikult see laager tasandada ei saa aidata, et selleks on olemas meil eraldi siis võimalused ja tegevused, mis on samuti selles kriisist väljumise kavasid ja nähtud ja need on konkreetselt lisaõppetegevused, just need spetsiifilised lisakonsultatsioonid, sellised järeleaitamistunnid, õpiabi tunnid vastavalt täpselt nii nagu igal lapsel on vajalik ja neid saab teha tema oma õpetaja temaga koolis, laagrite puhul me räägime ikkagi sellises laiemast vaates. Haridus ja teadusministeerium paneb omalt poolt paika toetuste tingimused. Kui riigikogu lisaeelarve vastu võtab, avatakse taotlusvoor, kus laagri korraldajad saavad raha küsida. Liina põld ütleb, et taotlema oodatakse nii koole kui kohalikke omavalitsusi, aga ka huvikoole ja neid, kelle töö ongi noortelaagrite korraldamine. Aga me sooviksime, et need osapooled omavahel oleksid olnud kontaktiivset laagri nii-öelda päevakava või selle ideestiku väljatöötamisel oleks siis kaasatud ka siis üldhariduskooli inimesed kihistada paremini seda, mida õpetajad koolis on näinud, et millised lastel nad võib-olla mured on ja millele siis seal laagris võib-olla rohkem nii tähelepanu pöörata, et see noortelaagri korraldaja siis siis võtaks arvesse seda, et ta just püüaks teha selliseid eriilmelisi laagreid, aga tõesti ka näiteks neidsamu erinevaid põnevat ja selliseid teadushuviäratavaid laagreid, et ka need on abikõlbulikud nii-öelda meie nägemuses. Iga laagris osaleja kohta on korraldajalt 120 eurot. Liina põld tõdeb, et päris nädalaaiast ööbimise toitlustamisega laagrit selle eest ei saa. Aga tõepoolest sellise kolme kuni viie päeva nii-öelda igaüks siis saab oma koju magama minna, sellise laagri saab kenasti nende vahenditega vähemalt varasemaks. Malevate ja laagrite eelarvetest nendele toetudes, et enam-vähem sellise rahaga peaks selliseid päevased tegevused kenasti kaetud saama. Tänavu jaanuaris Lüganuse vallas toimunud ja kolme inimese surmaga lõppenud hooldekodu põlengu tekkepõhjus oli tõenäoliselt hoone käest toas olnud rikkega pistikupesa kasutamine, teatas Viru ringkonnaprokuratuur. Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri Liina Pikma sõnul on kogutud andmetele tuginedes alust arvata, et suure tõenäosusega tekkis Männiku hooldekodu tulekahjurikkega elektripaigaldise kasutamise tagajärjel. Ta lisas, et tulekahju tekkimist muul põhjusel ei saa küll lõpuni välistada, kuid arvestades tulekahju arengut ning selle järel tuvastatud kahjustuste tekkimise asjaolusid, on see tõenäoline. Kriminaalmenetluse käigus ei ole seni tuvastatud selliseid rikkumisi, mis annaksid alust kahtlustada kedagi ohutusnõuete ohtlikkus või teadlikult hooletuse eiramises. Päästeameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Martti Siim ütles, et hoone elektripaigaldise kontrollis elektriettevõtte viimati 2015. aastal ning sellel aastal oli kavas uus kontroll. Ka päästeamet on aastate jooksul hoonet korduvalt kontrollinud. Siin ütlased tuvastatud rikkumised ei ole olla tõsised ning need on kõrvaldatud. Näitusesaalid on praegu küll kinni, kuid üks võimalus on näidata huvilistele teoseid akendel. Üks selline näitus on välja pandud Rakvere teatrikinoakendel. Rakverest jätkab Rene Kundla. Rakvere teatrikinoakendel on möödakäijatele ööpäev ringi avatud Eesti Lasterikaste Perede Liidu näitus, naise elu lõuend. Näitusel on väljas vanade maalide põhjal tehtud Tiina Kuke fotod, kus modelliks on lasterikka pereemad. Näitusele piirangute tõttu uut kohta otsides leidis Rakvere teatri peakunstnik Eveli Varik, et neid saab teatrikinos eksponeerida teoseid ümber pöörates. Ta on tegelikult nagu fotoformaadis ikkagi fotonäitus ja temast on ju tegelikult algidee, on tehtud kalender jaa, kalendrile lisaks, et reklaamida siis Lasterikaste Perede Liidu tegusaid naisi on tehtud suurejooneline näitus ja ma arvan, et see on väga ilus. Millest löökpillid räägivad? Need räägivad tegelikult ajatusest, samas naised erinevates aegades, naise rollis meie ühiskonnas ja teostatud on ta väga hästi. Peakunstnik kiitis ideed tuua pereemasid kunstiliselt esile. Et võtad tavalised persoonid, kehastada nad ümber, et see näitus on ka natuke teatraalne, seda enam ta sobitub meile siia teatri juurde. Eveli Varik ütles, et asukoht lisab näitusele oma võlu. Kui need fotod said ülesse ja ma jalutasin ümber maja alles siis ma nägin seda kuidas park ja need peegeldused annavad seda ilu ja ruumilisust sellele näitusele juurde. Millal. See näitas, on kõige ilusam, sest kui on sees, on tavaliselt, on kunst Valboos, kõik on ühtemoodi seinu aeg muuta. Millal see väiksem vigade aktiivselt siis, kui päike paistab ja tegelikult inimesed, kes käivad meie suurepärast pargis jalutamas, jalutavad siit mööda näevadki iga päev nagu uut näitust natuke. Rakverest rändab näitus Valgamaale, ka sealses kultuuri ja huvialakeskuses saab seda vaadata sees või väljas, seda näitab aeg Rakverest, raadiouudistele Rene Kundla. Ilmast räägib sünoptik Ele Pedassaar. Eesti ilma kujundab eeloleval ööpäeval üle Skandinaavia põhjatipu itta liikuv madalrõhkkond, mille lõunaservas on Eesti kohal niiske ja soe õhk. Samal ajal ulatub Kesk-Euroopast Läänemere äärde kõrgrõhuala ja aitab mõnel pool ka päikese pilvede vahelt välja. Öö tuleb saartel üksikute selgimistega ja olulise sajuta, mandril enamasti pilves ja vihmane. Tuul puhub lõunast edelast seitse kuni 12, iiliti 15, rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Vastu hommikut tuul veidi nõrgeneb. Sooja on kolm kuni seitse kraadi. Päevane üksikute selgimistega, mitmel pool sajab nõrka vihma. Puhub valdavalt edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on seitse kuni 12 kraadi, rannikul kohati neli kraadi. Kolmapäeval jõuab Eestisse järgmine madalrõhulohk ja toob vihma. Neljapäeval võib jõuda Baltimaade kohale osatsüklon, mille põhjaservas läheb õhk Eesti kohal külmemaks ning üle Lääne ja Lõuna-Eesti liigub nii vihma kui lörtsi. Pilvi. Johannes vedru võtab kokku spordiuudised. Meeste võrkpalli Eesti meistrivõistlustel algab pronksiseeria, kus kohtuvad Selver Tallinn ja Pärnu Võrkpalliklubi. Sarnaselt finaalseeriaga peetakse ka kolmanda-neljanda koha heitlus kahe võiduni. Seeria esimene kohtumine toimub Tallinnas Audentese spordihoones ja avavile antakse kell 19. Stockholmis peetud iluuisutamise maailmameistrivõistlustel Eestile Pekingi taliolümpiamängude koha kindlustanud meesüksiksõitja Alexander sellevko toob MM-ist rääkides välja, et võimeid oli 16.-st kohast enamaks. Treeningute põhjal on 19 aastase noormehe arsenalis palju keerulisi elemente ja järgmisel hooajal tuleb õppida neid võistlustel paremini sooritama. Tiitlivõistlusel sooritas esimese Eesti iluuisutaja, neljakordse Lutsu Alexander Silevkol. No minu jaoks mitte midagi muud, sest ma teen seda trennis päris palju neljakordsed ja see on nagu nagu ikka. Sest, aga, ja see on väga tore, et ma sain seda teha võistluses. Esimese Eesti Käsipalli klubina eurosarjas veerandfinaali pääsenud Põlva Serviti lõpetas eduka eurohooaja laupäeval tugevuselt kolmanda eurosarja ehk EHF Kapi veerandfinaalseeria kordusmängus jäädi võõrsil 25 29 olla Rootsi kõrgliiga klubile ühistad. Kuna nädal varem kaotati samale vastasele kodus viie tabamusega, siis langes serviti kokkuvõttes üheksaväravalise allajäämisega konkurentsist. Serviti hooaeg Euroopa käsipalliväljakutel oli igal juhul kordaminek. Ehaaeffiorbian kapi avaringist pääseti edasi mängu vabalt, aga seejärel alistati Praha ja Saraatovi meeskonnad. Peatreener Kalmer Musting. Paraku me täna ei ole veel ikkagi selline võistkond, kes suudaks kaks mängu noh, ütleme nii kõvasti mängida ja noh, ütleme mängude jääb ikkagi peale selle väravavahi meeskondliku kaitse suuremalt jaolt ikkagi tavaliin ja nad tagaliin on meil täna noormeeste vanus on ikkagi 20 kuni 23, et teda ebastabiilsust. Tuleb rohkem ja rohkem ette. Te kuulsite Päevakaja, head õhtut ja kuulmiseni.