Tere, head klassikaraadio kuulajad eetris on 2020. aasta esimene teatrimaagiasaade, mina olen Joonas Vatter. Tänases saates lähme külla Endla teatrisse. Räägime sealse loomingulise juhi ja lavastaja Ingomar Vihmar. Iga. Saate teiseks külaliseks on Endla teatri valgusala juht Margus vaigur, kes tutvustab valguskunstniku tööd ja räägib sellest, kuidas sünnivad lavastuste valguskujundused. Teatrimaagia alustab. Ingomar Vihmar, teil seisab selle aasta märtsi sees 50. juubel ja sellest 50-st aastast 25 olete töötanud eesti teatris lavastajana. Sestap me võiksime täna nüüd natukene sellele ajale tagasi mõelda ja vaadata. Te õppisite aastatel 1988 kuni 1992 lavakunstikooli viieteistkümnendas lennus. Kursuse juhendaja oli Kalju Komissarov ja te lõpetasite selle kooli näitlejana ja siis te töötasite Ugalas paar aastat näitlejana ka, aga 95.-st aastast hakkasite rohkem lavastama. Kuidas, miks? Tee siis niimoodi läks, et teist sai rohkem lavastaja, mitte näitleja. No seal oli, ma arvan, mitu asja on seal koos, ütleme kui ma, kui ma lavakunstikooli astusin, kui ma seal käisin ja peale kooli Muugalas olin, ega siis päris alguses, ega ma, ma iseenesest, ega ma ei tulnudki, ma ei tulnudki nagu selle peale, et ma võiksin lavastada, see ei olnud ka mingi küsimus, sellepärast ma olin selline näitlejana astunud lapsena ma tahtsin näitlejaks saada, see oli nagu mul ei tekkinud seda küsimust üldsegi. Aga siis, kui Ugalas olin mingil ajal seal arvatavasti läks natuke igavaks mängida ja, ja samas tulid mingisugused lood või mingisugused mingisugused lood, mida ma tegelikult tahtsin nagu rääkida. Või isegi siis, kui ma oma oma oma esimesed tükid tegin, ega ma siis ka ei mõelnud, et ma nüüd hakkan lavastama võimule lavastaja, ma tahtsin lihtsalt mingid asjad ära teha. Ja tegelikult see hakkas üldse koolist, et mind kutsuti tegelikult Viljandi kultuuriakadeemiasse p jõuksi, tegelikult nende noortega tegema hakates ma siis jõudsingi esimese lavastuseni, mis oli, oli lastetükk, muinasjutt, udu ja seda me tegime eksamiks. Kuna see Andres Noormetsale kursajuhendaja talle see meeldis ja, ja see tundus kõigile, et seda võiks mängida Ugala seal väikses saalis, siis oli ka esietendus, mängisime seda üsna menukalt ja siis tuli juba järgmine lasteni sellesama kursusega ja siis umbes samal ajal ka siis see minu enda kirjutatud või see lugu, mis ma tegelikult, mis mul oli meeles, mida ma tahtsin rääkida, oli siis põhiliselt Tuglase ainetel tehtud illussiaani. Tegelikult oli see minu initsiatiiv, ma sain veel Kultuurkapitalist, küsisin, toetus selle jaoks ja kuna see sai kohe sai Kultuurkapitali aastapreemia ja see kuidagi läks niimoodi, et kõik vaatasime otsaga Ugala teatri direktor, et ja ütles, et, et miks ma siin näitlejana pean pidama, kui, kui sa võiksid olla lavastaja, sest et publikut oli, nad õnnestusid ja, ja see läks üsna üsna sujuvalt. Selleks, et ma hakkasin lavastama. Te hakkasite siis lavastamist töö käigus õppima, kuidas nüüd tagantjärele tundub, kas seda lavastamist üldse on võimalik õppida ja kas see õppimisaeg saab ühel hetkel läbi ja siis ühel hetkel on see tunne, et nüüd ma olen justkui valmis, nüüd ma olen meister, et kuidas see tundub tagantjärele. Ega seda küsida, kas ka näitlejaks on võimalik õppida, on ju? Kas lavastajaks on võimalik? Päriselt kindlasti ei ole, et seal mingisugused eeldused või midagi peab sul endas sees olema, mida, mida on vist võib olla võimatu õppida. Aga see kogemus ikkagi nagu, et tegelikult see nagu see ja sa õpid tegelikult tehes on, see tekivad. Kui sa teed, siis vahepeal tekivad nagu iseenesest mingisugused. Ja see on mul kogu aeg olnud, et ühel hetkel nagu kõik ammendab, siis sa tahad nagu kõik ära lõhkuda hakata täiesti nagu täiesti nagu kõik, mis sa isegi koolis noh, oled kuulnud. Meile õppisid ka ju kaks lavastajat, Katri Kaasik-Aaslav ja Jaanus Rohumaa, et tegelikult nad meiega lavastasid ja selles mõttes seda, kuidas neid nagu õpetati, mis, mis juhtnööre, näpunäiteid neile anti, seda ma tegelikult teadsin, aga, aga see, see tahtmine nagu kõik see, mis sa oled nagu õppinud kõik, mis sa oled siiamaani teada saanud, ühel hetkel tekib see, nagu minul on vähemalt see, et tekib, tekib selline soov kõik see ära lõhkuda kõik, kuidas see siiamaani on nagu loogiliselt toiminud, kuidas nagu masinavärk töötab, sa tahad selle nagu täiesti vastupidi, keerata öelda, et tegelikult see võib ka täiesti teistmoodi ideaalselt toimida, et seal sellega ma tahangi öelda. Et väga-väga-väga ma imetlen neid inimesed, kes on suutnud ikka mingeid teatrialaseid siis selliseid juhiseid kirja panna või sest et ma kahtlen absoluutselt igas selles selles, selles õpetuses, mis on jagatud. Ja teater on selles mõttes, et see on, see on nagu ta on ikkagi nii abstraktne selles, selles oma olemuses või ta on nii, nii nagu mitte loogikale alluv, et seal nagu iseenesest on seal võimalik mitte teha ja kõik reeglid kogu aeg ära ära lõhkuda, neid ei pea kogu aeg tegemas, aga võib võib, see teeb selle asja huvitavamaks. Ja, ja ma ei ütle, et me kogu aeg seda teen, vahest on neid reegleid ja tore järgida ja, ja aga ma arvan, et see peab lihtsalt kogu aeg muutumises olema. Siis see hoiab sind elus. Aga kas te olete lavastajana tajunud ohtu, laskuda mingisugustesse stampides, hakata ennast kordama ja kuidagi on siis tulnud neid mustreid hakata lõhkuma? Absoluutselt sellest ongi tulnud tahtmine. No eks see nagu kõige-kõige karmim eksperimente oli ikkagi see Tartu uue teatri keskerõõmud, kus arvatavasti nagu noh, see on üldiselt, et kuidas, kuidas keegi seda sealt kõrvalt nägi ka erinevat moodi, aga aga seal oli nagu imestamist ja selles mõttes sellist üllatumis nii palju, et tegelikult kui sa selle kõik ära lõhud, et kuidas need hakkavad isegi selles kohas, kus nagu mingeid reegleid ei ole, hakkavad stambid ikkagi kuskilt kuskilt ikkagi tulema, et see ikkagi hakkab, nagu ma arvan, et see ongi lahe, ta ei saa kunagi valmis ja, ja see protsess ei lõpe kunagi nii nagu elu võtma. Ka seal on lihtsalt protsess lihtsalt ta Ta ei saa kunagi valmis ta ei, ta ei lõpe kunagi, et see et me ei saa kunagi õnnelikuks ja me ei, me ei olegi kunagi lõpuni kurvad, nii et ta kogu aeg muutub. Ja samamoodi on, on, on, teatas ka õnneks, et ta ikkagi kuidagi kogu aeg muutub ja see on hea. Nii palju, kui ma olen teie varasemaid intervjuusid lugenud ja kuulanud. Mulle on jäänud selline tunne, et ma saan aru, et teie meelest ei maksa eriti rääkida lavastusest, et lavastust kui sellist nii väga olemas ei olegi või pole temast põhjust rääkida, on proovid, on etendused, need kõik on täiesti kordumatud. Ja noh, seal on nagu igas sellises välja käidud tões on ka kohe see, et kohe tahad ka endale vastu vaielda. Ja mingis mõttes ka niimoodi ei ole, on, aga tõesti selles mõttes, et see lavastus muutub kogu aeg või see, kui see, millal, millal see lavastus valmis saab, kas mul on esietendus, siis on nagu lavastus valmis on ja ka tegelikult ju ta ei saa valmiseta. Et ta ju jätkab kogu aeg, need inimesed, kes seal mängivad, need muutuvad mõnda tükki mängitakse kolm aastat, see on nagu nagu lolle eeldada, et nad on nagu kolme aasta pärast täpselt samad need inimesed, eks nad on palju-palju rohkem teada saanud, nad on seal tükis elanud, nad on ise elanud, et tegelikult ta muutub ja selles mõttes, et see arvatavasti see tükk, mis oli kolm aastat tagasi, ta ei ole enam see. Ja kuidas seda nimetati lavastusena. Et lavastus noh, see nagu tundub, et see on mingi selline selline tükk, et ta on nagu otse on niimoodi. Ja enam ta ei muutu, et see on lavastus, ma arvan, ikkagi muutub kogu aeg, nii et selles mõttes ongi keeruline ja etendused võivad olla nii erinevad ja nad on muutumises, nii et seda ma pidasin silmas sellega seoses. Umbes niimoodi, ma arvan, et seda, seda ma saan kommenteerida seda, mis ma olen, ma olen öelnud ja ma arvan ikke siiamaani seda. Aga kuivõrd te olete tajunud näiteks seda, et te teete lavastuse nii-öelda siis valmis või lõpetada, proovid on esietendus ja siis jääb see näitlejate käte ja näitlejate käes. Ühel hetkel muutub, teiseneb, kaugeneb kuidagi sellest, mis oli siis, kui teie sealjuures veel olite. Ja kuivõrd neid neid lavastusi on, nii palju neid ongi olnud erinevate Eesti on ju olnud. Lavastusi, kus ma olen pidanud, ongi esikas ja siis ma ei ole teda tükk aega näinud ja siis näen uuesti ja seal tõesti on mingid asjad, mis olid siis niimoodi on, on, on täiesti muutunud. Ma ei tea, kas see on hea või halb või, või Nad on olnud ka selles mõttes minule nagu halvas mõttes vahest üllatuseks, aga et sellega on juhtunud nii, nagu on juhtunud, aga on ka on, kus ta on tõesti nagu kasvanud nii palju, et ma ei tunne ära seda, mis ta oli siis, kui ta, kui nii-öelda oli esietendus. Kui nüüd rääkida tekstidest, mida te olete lavale toonud siis paistab silma, et eriti just viimastel aastatel väga palju olete klassikat lavastanud klassikaautoreid, Tennessee Williams, Ibsen strindberg, Šveits piir. Et millest see üsna silmatorkav pöördumine klassika poole, mis seda tingib? Ta on kuidagi niimoodi juhtunud. Ta tuli ka see selles mõttes esimene klassika tipp, mida me eales tegin, oli, oli Ibseni metspart ja see oli tegelikult mingis mõttes tänu Kalju Komissarovile, tegin tema kursaga, pidin hakkama tükki tegema, siis me arutasime, mis see võiks olla, ma arvan, et tema nagu pakkus selle välja. Arvatavasti pakkusin mingi midagi muud talle, ütlesin teipzenit ja siis ma õnneks ma nagu allusin tema soovitusele ja, ja et nagu sellest autorist või selles tükis sellest näidendist nagu täielikult aru saada, eks sa pead nagu võib-olla ma ennem ei julenud sinna maailma minna või mida iganes või oli mul nii palju teisi asju vees, mis ma olin tõesti, mida ma tahtsin teha, mis olid, mis olid enne seda olemas ja siis siis kui see võimalus tuli sinna sisse minna, siis, siis see maailm hakkas mind võluma. Tajusin, tajusin nagu sügavuti nagu. Ma ei tea, kas põhjani, aga ikkagi ma sain aru täpselt, kuidas ta kirjutab, kuidas ta neid karaktereid loob, et seal on, seal on nagu mingi oma süsteem, seal on mingisugune tema tarkus või see ta näeb neid tegelasi läbida, oskab neid kujutada ja see ühtib minu maailm, aga et ma saan aru nendest tegelastest ja ma oskan nende käitumist põhjendada ilma neid hukka mõistmata ja panna see elu seal käima. Ja kuna, kuna see oli, oli tõest oli nii võluv ja, ja ma olin tast nagu ma, ma arvan, et peaaegu armunutas vähemalt sellesse metsparti seal, kus siis on tõesti suurepärane näidend. Tõesti suurepärane, üks parimaid, mida ma, mida ma eales olen olen teinud siis ma tegin kohe Draamateatris selle metspardi uuesti teise autori näidendit, ma ei ole kaks korda veel teinud, võib-olla see aasta teen veel ühe asja, mida ma olen kunagi juba teinud. Ja siis ja siis draamateatris näitlejatega sai nagu sellesse veel sügavuti minna ja leida sealt veel. Ja siis ta kuidagi see klassika siis nii-öelda sai mul see, ma julgesin sealt veel edasi vaadata. Ta ja, ja väga õnnelik, ma olen ka selle üle, et ma leidsin või see jõudis minu juurde kuidagi tramm nimega iha, noh, seal oli vahepeal veel teisi asju ka selles mõttes, et noh, kui võtta näidendid eraldi, siis metspart ja tramm nimega iha, mis nagu nagu klassikalises mõttes nad on nagu täiuslikud, et, et, et just nimelt nende karakterite poolest, kes seal on, need inimesed on, on, on saanud mulle niivõrd armsaks, et need näidendid on, on tõesti mulle väga kallid ja lähedased. Ja siis ma jõudsin ka, eks strindbergi juurde, kes oli, oli ka nagu hoopis teistsugune, aga ka ta mind nagu, kui ma sinna nagu põhja jõudsin, sain aru, et et see näidend või see, ütleme see klassikaline Ibsen, see surmatants, mis nagu esmakordsel lugemisel ja kaugja Strandberg, et see on selline kauge, natuke ikka mitte natuke raske, väga raske ja, ja selline nagu raske, et sellest tuleb nagu läbi minema. Ma saan aru, et, et seal ei ole midagi taolist tegelikult. Ja ma arvan, ta kujunes ka meil palju kergemaks ja arusaadavamaks, kui see klassika nii-öelda see tolm maha pühkida, saad aru, et see on täiesti nagu Jälle selline natuke lõhkumine. Ja aga ma vaid isegi ma ei tee seda ju absoluutselt nagu isegi ütleme, metspardi puhul ka ka trammi puhul ja eriti surmatantsu puhul ka nende puhul ma ma ei lõhkunud tegelikult vist nagu mitte midagi, ma nagu leidsin võime, kohandasin selle oma maailma selle järgi, et seda nähakse kõrvalt, et see, et see tükk olid kuidagi, eks ju väga minulik, arvatavasti, aga samas seal midagi nagu strintergi teelse tekste enamasti kõik samaks, ma nagu midagi lõhkunud. Ma tegin ta nagu oma jaoks lihtsalt väga arusaadavaks, väga-väga lihtsaks, nagu mehe-naise vaheliseks suhted raamaks. Teine suund, mis lavastaja pagasist väga silmnähtavalt välja paistab, on soome dramaturgia, mis tundub ka üsna südamelähedane teile kas ta soome dramaturgiat saab mingisuguse ühise nimetaja alla võtta mingisugune maailmatunnetus, mis sealt tuleb atmosfäär? Ja noh, jah, aga, aga seal on ka see, et need, need näidendid isegi kõikjale näidendid olnud, osad, ma olen ise dramatiseerinud. Seal on kõike soome värkani sees, on nendel soome lood, on ju, aga kui sa neid võtad nagu eraldi on kõiki täiesti erinevad ütleme siis ütleme, kes mul praegu nagu meelde tulevad, kes on nagu sellised kolm ju siis minu jaoks kõige olulisemat on ikkagi eksib Timo koomuka Antti Tuuri ja leia klemala. Ja kui sa neid näidendeid kui dramatiseeringus sinna, siis on nad ikkagi mingis mõttes nagu täiesti erinevad autorid. Kui sa võtad tuurid ja Klemolas, siis nagu tundub, et seal ei olegi midagi sarnast, et nad on nagunii nii erinevad, aga mingi mingise soome Touch on sealjuures see mind ja ja see on seletamatu ikkagi, arvatavasti on ikkagi lapsepõlv seen, kus need asjad, mis sinu mõjutavad sind kõige rohkem ja ma olen, ma olen 1000 korda öelnud. See Soome televisioon, sest soome elu Need, Soome inimesed, see soome huumor. Ja see on, see on nagu olemuslik, ma ei oska seda seletada, tegelikult on, mis puudutab neid asju seal lihtsalt see ongi tunne, see on, see on tunne, mida ma tahan, nagu oma seda tunnet. Nii palju kui võimalik see üldse nagu võimalik on, tahan need teised ka sellest osa saaksid, et ma tahan seda uuesti tunda, seda oma seda põhiolemust, mis on, mis on minus see on seletamatu, see on kõigile kindlasti mitte üldse vastuvõetav ja, ja arvatavasti kõigile kõigile ta ei olegi arusaadav, aga, aga ma ei saa nagu selles mõttes allahindlust teha, et ma pean nagu iseendale pakkuma midagi, midagi sellist, mis tõepoolest rõõmustaks. Ma olen aru saanud ka sellest, et teid ei huvita eriti nii-öelda näitlemine mängimine, pigem need märksõnad nagu kohalolek ja mittemängimine, et selline iseolemine laval. Ja sellest mul tekib kohe küsimus, et, et need lähtuvalt enda kogemusest, kuivõrd üldse tegelikult on võimalik täitsa iseendana olla laval mitte mängima hakates, sest kui me kellegi ees oleme, me ju tihtipeale hakkame mängima, esinema ja kuidagi eemaldume, kaugeneme sellest enda minast. Ja absoluutselt, ja ma olen ka oma õpilastele öelnud, ma olen seda, seda nagu täitlejatele vähem, sest ma ei nagu alati ei arva, et ma pean nagu kedagi õpetama või kellelegi midagi, aga kui on tegemist nagu noorte näitlejatega, kuigi see noortestuudios ma alati ütlen, et ärge jumala eest uskuge mitte ühtegi sõna, mis ma räägin selles mõttes, kui ma räägin, see on minu kogemus ja ja te võite seda kasutada, see võib osutuda kasulikuks, aga samas on teil alati õigus nagu see ümber, et, et tegelikult ka nii nagu elus sa väga palju teiste õpetustest ikkagi ei õpi, sa pead ise selle kõik läbi tegema samamoodi see, mis ma olen kunagi öelnud, eks on muutunud ka. Et selles mõttes on sul õigus, ega tegelikult teater on täis paradokse, et sa võid järgmisel hetkel kõik selle, mis sa oled öelnud, ümber keerata, sellepärast ma ütlesingi, et nagu et braavo, need inimesed, teatriteoreetikud ja praktikud, kes on raamatuid kirjutanud, kes julgevad nagu kirjutada mingi tõe välja, sinna mustvalgele, selle jätta ja see niimoodi on, et tegelikult nad ju iseenesest nad põhimõtteliselt ju kus on karmilt öelnud, aga nad ikkagi valetavad, sest et või nad ei valeta selles mõttes enda jaoks. Aga teistel ei ole sellega nagu mitte midagi suurt peale hakata, sest teiste jaoks on mingid täiesti. Ja kui sa nüüd ütlesid, et et laval ei saa olla ilma mängimata siin kui jumala tõde ja tegelikult olema seda tajunud Ühe korra oma elus, et on võimalik. See juhtus sellesama keskerõõmudega tartus ühe korra mu elus. Ma sain aru, et mingite asjade kokkulangemisel või selle eksperimendi käigus, mis me oleme teinud oli see võimalik. Ja ma sain täiesti aru, et kõik selles mõttes, kui keegi nagu võtab teatrit tõsiselt või arvab, et seal tõesti nagu päriselt midagi toimub, siis ei toimu, kuna mul on see kogemus olemas, et mis tunne on siis, kui seal päriselt toimub, aga see on võimalik ainult selles, kui sa lood endale sellise, sellise nii-öelda lavastuse, sellise koha, kus tegelikult mitte midagi ükski reegel ei kehti, küll mitte midagi. Kokkuleppeid üldse ei ole, siis nagu ühel etendus tekkis, siis ma sain aru, kõik kogu aeg valetavad laval, sest et see tunne, kui see nagu päriselt on, siis ma tundsin tõesti päris tundeid laval. Aga see on nagu selline kogemus, kus on minu kogemus, keegi sellest tegelikult sellest tegelikult aru ei saa, et et selles mõttes on ka igasugused religiooniga seotud asjad, kui sa tahad teisele seda selgeks teha, et mis on nagu mis on sinu kogemus või mis on, mis on, mis on see ilmunud, juhtus, mis seal on ja, ja proovida nagu teist, panna selle selle järgi elamus on võimatu, sest see on sinu kogemust ei saa seda mitte kunagi teisele edasi anda, sest igalühel on oma kogemus. Nii et absoluutselt ja tegelikult, et praegusel hetkel selles mõttes, et vaidlen endale täiesti kategooriliselt vastu laval tegelikult peabki mängima. Ja see mäng on nagu mäng on hoopis midagi palju lahedamat kui seal nagu proovida, pungestada ja nagu olla päris sina. Aga mäng võib ka selline olla, ta lõpuks on nii päris. Absoluutselt, ja see ongi see, et tegelikult seal kehtivad kehtivad omad reeglid ja see mäng ongi nagu, mille jaoks seda, seda teatrit teha tegelikult sa, sa lähed mingisse mis asi seal kuusel, sa lähed mingisse kanalisse sisse noh, tegelikult. Ja siis sa lased sellel mingil asjal ennast juhtida. Ja selles mõttes võib ka laval mängimist võrrelda meditatsiooniga sest et seal oma mõtted ei ole, mis puudutavad sinu isiklikku ellu, on ju, ja selles on ka tegelikult meditatsiooni põhimõte on see, et sa tegelikult lülitad selle mõttetu joba, mis sul peas käib või selles endased muremat, et igasugused planeerimisel lülitad selle välja, lihtsalt aju puhkab, et sa oled nagu, saad kontakti siis oma päris minaga selles selle, et seda, seda nagu silmas pidades on laval mängin sama asi, et sa tegelikult ei mõtle oma mõtteid, vaid sa nagu lähed sinna kanalisse, keegi juhib sind või miski juhib sind ja siis sa lihtsalt mängid või oled agaaglikuga samamoodi publiku samamoodi, sest miks ta teatrisse tuleb, et nagu minna nagu teise reaalsus ütleme, mitte unustada või siis nagu korraks korraks lüüa see n enda aju täiesti sest ei tegele seal, kui on, kui sa lähed sinna sisse, see on huvitav etendus sinu jaoks huvitav, siis lähed ja sinna sisse ja see noh, ütleme ideaaljuhul ikkagi puhkad. Ja see on seesama asi, nii et publik ja näitlejad teevad sama asja. 25. jaanuaril esietendub nüüd Endla Teatris teie uuslavastus, milleks on siis Slava pirn, prožeki näidend tango. Seda on Eestis varasemalt kahel korral Mati Unt lavastanud 1989 noorsooteatris ja 2002 draamateatris. Kas nende hundilavastustega on teil mingisugune side, on need mingi jälje jätnud? On ikka jätnud selles mõttes, et kindlasti oli Mati Unt mu lemmiklavastaja, kui mõeldi, Mati Unt ja Evald Hermaküla. Ja tango oli, muidugi oli, oli lavastus, mis tõesti mulle sellel ajal jättis väga sügava mulje. Ma arvan, et ma olen teda kaks korda näinud, seda esimest noorsooteatri oma noorsooteatri väikeses saalis olen näinud ja minu meelest Ugala teatri suurel laval. Mõlemad olid väga head etendused, et ma tean, et ma olen näinud seitsme sügava mulje või mäleta. Nii, et sa ei saa mind kuidagi segada, ei saa mind, imestan, ma olin selle üle, et miks seda, seda tükki rohkem tehtud ei ole, aga noh, see on ka arusaadav, kõiki tükke ei jõua kogu aeg teha, aga ta on, ta on nii kaasaegne näidend kogu aeg, ta räägib mingitest mehhanismidest, mingitest inimloomuse. Ta on nagu ühiskondlik toni, isiklik, ta perekonna lugu, sammas, ta räägib, kus siis see vabadus nagu kõike teha ja, ja kõike lubada hakkab osadele inimestele nagu tohutult närvidele käima ja nad tahavad tagasi tuua mingisugust mingisuguseid traditsioone mingit korda, mis on iseenesest mõistetav. Ja siis ta vaatab seda tohutut tahet leida mingi idee mis tuleb sul, eks ju, alati kuskilt mõistusest, aga alati on see, need ideed, mis tulevad sul kuskil ajust on seotud minevikuga ja ta ei ole kunagi midagi uut selles mõttes, et et idee, mille sa oma ajuga välja mõtted, ei saa olla uus, sest ta on seotud mälestustega, ta tuleb kuskilt nende ideedega Sa ideega mitte midagi maailmas ära, et sa, see idee, mis maailma muudab, tuleb südamest ja ta näitab ka seda, et selles mõttes, et igaüks, kes nagu tahab teist muutes maailma muuta võiks tulla vaatama, seda aru saanud, et see on võimatu. Teist muutes sai, sai, see ei muuda maailma, sa lood sinna rohkem kaost, vihkamist ja viha ja, ja vägivalda. Suur aitäh Ingomar Vihmar selle kohtumise eest ja täitsa lõpetuseks küsin veel seda, et kui melomaan, milline muusikapala võiks nüüd jääda kuulajatele selle jutuajamise lõppu No mul tuli praegu meelde ma tegelen praegusele tango muusikalise kujundusega ja võib olla ja täna ma täna arvatavasti see nüüd jääb nii, aga ma ei tea ju selles mõttes ma olen proovinud muutuda, aga mul täna tundus, et, et ma leidsin nagu selle õige autori, kes sinna õudselt hästi sobib, see on, ta on selles mõttes väga tuntud, aga ütleme, see külg tema loomingust on, ma arvan, et enamustele inimestele täiesti täiesti tundmatuid ta ise ka natuke häbeneb seda perioodi oma elus on toni käri. See on selline plaat käri Explorer, andi Elo power. Et see on kaheksakümnendail, siin on tal ainult sündiga tehtud muisa, mis te absoluutselt kardinaalselt erineb sellest, mis ta selle Rein põuga tegi ja, ja lõpuks võib panna selle loose Hei, samurai. See on selline suhteliselt nagu kõnekas. Nüüd mul on hea meel rääkida Endla teatri valgusalajuhi Margus paiguriga valgusest teatris ja valguskunstnikutööst. Võib-olla alustuseks räägime sellest terminoloogiast, natuke valgustaja on siis see inimene, kes teostab seda valgusrežiid, mille on loonud valguskunstnik või ka siis teise sõnaga valguskujundaja. Ja siis on veel eraldi mõiste valgusmeister ka olemas. Jah, no kuidagi teda nüüd niimoodi hierarhiliselt, kui nii saab öelda, määratletakse, et siis on valgustaja, valgusmeister, Volkskujundaja et valgustaja, siis teostab montaaži, vajadusel töötab jälgimisprojektoriga ja tegeleb siis kõik sellise asjaga. Ja valgusmeistritöö on siis juhendada valgustajat vajadusel ta on ka samas nagu selline kergelt nagu projektijuht. Ehk siis valgusmeister on siis valguskujundaja parem käsi ja valgusmeister kindlasti peab olema suuteline töötama valguspuldiga ja tundma siis seadmeid, valgusseadmeid, võib-olla siis nõks paremini, kraad kangemalt. Kui täpselt valgustaja, no see on selline noh, ütleme väga lihtsalt kuidagi nagu siis lahtiseletatult ja valguskujundaja. Ideaalis ta peaks olema siis nii valgustaja kui valgusmeister. Lisaks tuleb siis see, et, et tema tema siis kujundusi valguskujundust ehk siis ta orienteerub siis lisaks tehnikale ka siis kõiksugu nendes ütleme, nagu kunsti kategooriates, mis puudutab teksti, mis puudutab muusikat, kuidas seda visualiseerida? Noh, ütleme selline väga jõuline lavastusmeeskonna osalause meeskonnaliige Minnes nüüd juurte juurde, siis milline on teie teatrisse sattumise lugu, miks see, kuidas teist sai valgustaja ja hiljem siis juba valguskujundaja? Nojah, no tegelikult on lugu väga lihtne, et aastast 1994 olin Ugala teatris olin seal kokku kaheksa aastat ja sattusin sinna, noh, väga proosalisel. Et põmst ajal kuulutuse peale kohalikus maakonnalehes ilmus kuulutus, et Ugala teater otsib valgustajat ja ja nii ma sinna ennast pakkuma näksin. No aga noh, tõsi on, et ma olin nagu ennem ikkagi natukene teatriga Ugala teatriga seotud, et et seal majas liikusin ja inimese tundsin ja et, et see kõik kuidagi nagu toimus niimoodi dünaamiliselt, et väga palju väga palju pidanud, võib-olla isegi nagu pingutama või aga siis esimene ots, et valgustaks tööle läksin, et et ega ma ei osanud suurt midagi oodata. Aga teater nagu meeletult suurt huvi pakkus ja, ja eks teatriarmastus on kuidagi nagu varasest noorusest alates kogu aeg olnud ja siis ma lihtsalt hakkasin hästi palju tööd tegema. Tegin hästi palju tööd, tegin hästi palju etendusi, mis aga võimalust oli, seda tegin ka siis alateadlikult või teadlikult, noh tagantjärgi võin seda ükskõik kui pidulikuks enda jaoks mõelda, aga ma arvan, et seal ikkagi teatriarmastus ja ja tahe seda tööd teha. Et ehk siis see, et tegin hästi palju, et saada võimalikult kiiresti selles ametis ennast siis paremini tundma. Et nojah, nii ta oli tegelikult väga lihtne. Milline näeb lavastusprotsess valguskujundaja jaoks tavaliselt välja, millal ja millest alustatakse, kuidas töötab valguskujundaja valguskunstnik sel perioodil, kui lavastaja ja näitlejad proovisaalis. Noh, ideaalis ideaalis on ta niimoodi, et ikkagi valguskujundaja on juba kursis siis füüsilise kujunduseks dekoratsiooni väljamõtlemise juures. Sen ideaalis reeglina on ta niimoodi, et noh, näiteks meie teatris Endla teatris on siis nii, et et tuleb kõigepealt Zeno graaf, eks, lavastuskunstnik ja ja lavastaja, meil on siis selline asja nimetas nagu eelkavandid. Kus nad siis tutvustavad oma ideed, mis mõte on, mis materjal on, millised on kujunduse ideed, võimalik, et isegi kui midagi natukene valgusest siis selle pealt on siis järgmine kokkusaamine on siis juba juba täiskavandid vajadusel on seal võib-olla mõni aasta veel vahel, kui on seal midagi ringi mõelda, mis iganes. Ja ideaalis on siis see, et kõikide nende astmete juures nende nende etappide juures on siis ka valguskujundaja, ehk siis see valguskujundaja on jooksvalt kogu aeg kursis. Millal tuleb lavakujundus, millal tuleb kostüüm milline juhul, kui tuleb video. Ideaalis ka, millist muusikat kasutatakse. No ja seda kõike Sadal refräänilistes loomulikult tekst on siis draamatekst, on see on see tantsutekst mis iganes, eks noh, kui me võtame teksti nagu abstraktsena, et tekst, kui siis vahend, mida kasutades räägitakse laval konkreetset lugu, eks et selline võib-olla natukene segaselt seletatult, aga, aga noh, kuidagi nii ta välja näeb. Ja kui siis lõpuks on asi ju laval, et on lavaproovid heade asjaolude kokkulangemisel, siis on, on selleks ajaks on valguskujundaja teinud valgustid, suuna plaani filtreerimise plaani on veel valmis mõelnud stoori, poordi eksis tegevustiku pildirea. Ja siis nii see töö algab ja tavaline rütmistik on siin meil Eesti vabariigis. Ta on ütleme, peaproovid koos valgusega on suurusjärk, kaks nädalat. On olnud lühemaid perioode, on olnud pikemaid perioode, aga ütleme selline kaks nädalat enne esietendust kaks nädalat on siis selline üsna tavaline. Ja mina isiklikult ma siis alati püüan valmis teha sellise kondikava võib musta valguspiltide rea suhteliselt kiiresti, võib-olla päeva kahega. Et siis esimese nädala lõpuks kindlasti jõuda valmis valguspiltide rida. Et viimane nädal enne esietendust oleks siis puhtalt selline kerge korrigeerimine ja, ja, ja mis on ka väga oluline artistid, kes laval on, nemad harjuksid selle ruumiga, kus nad peavad toimetama, et ei oleks, võimalusel väldin selliseid viimase hetke noh, ütleme suuri kontseptuaalseid muudatusi, kui seda on vaja, loomulikult tuleb teha, aga kui vähegi võimalik võimalikult varakult pildirida valmis ja siis viimane nädal on selline juba juba täpsem peenhäälestus. Nii see umbes käib. Mismoodi peaks hea lavastaja sõnastama oma visiooni ja ülesandeid, valgus kujundale, et milline on hea lavastaja, ütleme valguskujundaja jaoks? Noh, tegelikult reeglina ongi head lavastajad, et mon lavastajaid, kellel on väga väga kindel mingi noh, olgu suuna suunasoov tahab näiteks kasutada valdad rist, külg valgust, mis iganes. Või on mingi mingi kindel koloriidi soov või, või mingi tunnetuslik soov või ma ei tea, noh, et kasutame ainult suundi, mis, et lavapilt oleks, noh, ma ei tea, kootilik lavapilt oleks renessaanslik lavapilt oleks impressionismi ja ekspressionismi mis iganes. Et on selliseid lavastajaid, on selliseid lavastajaid, kes ei räägi üldse mitte midagi kes ütlevad pigem niimoodi, et tee midagi ja mõtlen, kas mulle see meeldib. Ja kuidas sellisel hetkel valguskujundaja, milles ta inspireerub, millest ta lähtub, üks asi on tekst kindlasti aga ütleme kasvõi selle tekstisiseselt ja selle teksti väliselt, mis on siis need inspireerivat kohad valguskujundaja jaoks, kui tulen, vabad käed jäetud? No vot see ongi see, et kas ma tegelen selle tekstiga ja tegelen selle teksti illustreerimisega, mis reeglina ei ole just üle Ülar huvitav, või teen risti vastupidi, ehk siis piltlikult no ütleme väga-väga lapsikult, seletades, et kui on rõõmus sündmus, neutraalse valguse, kui on kurb sündmus, et vastupidi, rõõmsa valgus just nimelt et töötad nagu selles mõttes nagu loogikale vastu tegelikult tihtipeale just selline contra tegevus võimendab võimendab emotsiooni, võimendab emotsioone, mis siis üle üle rambi peaks kogulik publikusse tulema. Et noh, inspireerib inspireerivad kindlasti inspireerib lavakujundus, kindlasti inspireerib kostüüm mind isiklikult alati inspireerinud muusika millises muusikat kasutatakse, et kas muusika kasutatakse siis käimasoleva töö puhul ja siis lavapiltide üleminekuks või on või, või saadab kogu lavastust miski muusikaline taust ning inspireerivaid asju on või muutujaid on, on tegelikult on päris mitmeid. Ja noh, endale jaoks on võib-olla see, et kust nagu ise nagu inspiratsiooni noh, kas siis otsin või leian, juhuslikult on ütleme, filmid foto, maalikunst ümbritseb loodus, eks looduspildid, kõik sellised asjad, ma tea, päikesetõus, päikeseloojang. Et see, see on minu enda enda jaoks isiklikult siis selline inspiratsiooniallikas. Milline on hea valguskujundus näiteks valguskujundajate endi jaoks, et vaadates kolleegi tööd, mis seal peab olema, et tekiks see tunne, et vot see on nüüd tõeliselt hästi tal õnnestunud mis need tunnused on hea valguskujunduse puhul? No minu jaoks on, mida ma alati vaatan, ma ootan kvaliteeti, mis on selline ümmargune mõiste, aga kas näiteks valgus värvi kasutades on, on töötatud kaasa kostüümi koloriidiga? Kas valgus värvi kasutades on, on töötatud kaasa dekoratsiooni koloriidiga, kas valgus, ruumiline, kas see valgus on, on, on lame see ei tähenda seda, et kogu aeg peaks püüdlema või, või üritama teha nagu miskit nagu hästi ilusat valgust üldse mitte ette, et ka kolevalgus, kui ta on kvaliteetselt tehtud koles nagu jutumärkides võib olla neetult ilus. Et seal tulebki nagu siis sisse selline selline kategooria nagu reziim, et ehk siis see, et, et mis konkreetsel valguses pildile eelneb ja mis tuleb konkreetse valguspildi järel. Jube raske on öelda, mis on see hea valguskujundus, et mul endal nagu alati meeldib, nagu nagu öeldud, et ma olen kõige lihtsam asendada ilusat valguskujundust, et kõige keerulisem on teha head valguskujundust. Aga kui nüüd küsida teistpidi, et milline on halb valguskujundus? No vot, no kõik sõltub kontekstist, et ega Me saame siis ma enne mainisin, et kui on kurb sündmus, et, et vastupidi, on, on võib-olla väga rõõmus valguspilt ja ja lindi pealt või plaadi pealt tuleb ansambel apelsin mingi rõõmsamatka lauluga. Et see võib nagu kokku väga ägedalt mõjuda, eks. Vastupidiselt sellele, kui tegeletakse noh, kuidas ma ütlen miski sündmuse, mis lava parasjagu toimub, selle siis illustreerimisega keegi vihastab, horisont läheb punaseks. Mis iganes, noh see on võib-olla nagu ääretult banaalselt välja toodud, aga, aga noh, põhimõtteliselt aga halb valguskujundus. No eelkõige on see, et peab nähtav olema sündmus, on see sündmus siis tegelane, kes parasjagu annab teksti, tantsib, laulab mis iganes. On see sündmus siis abstraksemaks mõttes, mis, mis toimub mingi tegevuse sees. Võimalik, et mingi sündmus, mis käivitab järgneva järgneva tegevusliku rea, võib-olla isegi etenduse lõpuni lavastuse lõpuni. Kas seda on vaja eraldi välja tuua? Et kõik sellised asjad, et aga noh, eelkõige ikkagi ikkagi nagu kvaliteet, et kas suunatud kvaliteetselt, kas suunavalik on kvaliteetne, kas valgus, värvivalik on kvaliteetne? Kas ühest valguspildist teise liikumine on adekvaatne, eksis, ta ei tekita minus kui vaatajas võõritust kui, kui just eraldi ei ole sellega tegeletud, et tekitada üritust. Nad ütleme, et kui miski nagu häirib, et siis pigem selline jah, et võib-olla juhuslik ja, ja selline kuidagi nagu lihtsalt üle jala tegemine. See vast ongi selline halb, sest ülejäänud on, kõik on kõik maitses kinni, et ühele meeldib üks muusika, teisele meeldib teine ja mis sa seal ikka ütled, et et üks on parem või halvem. Jube raske öelda, niimoodi. Just. Aga kui nüüd mõelda valguskujundajate peale Eestis kas joonistuvad välja erinevad isikupärased käekirjad ja millised need siis on? Kindlasti joonistuvad, aga seal käekirjaga on ka niimoodi, et eksju, muutub ajas. Mina võin endas küll nagu öelda, et minu käekiri kindlasti ajas muutunud ja kindlasti muutub veel. Tahaks väga loota. Et mingi periood elus või oma töös kasutad alateadlikult võib-olla rohkem nagu mingit kindlat koloriit, mingi mingi periood tüütab ära, siis kasutad mingit teist, koloriit ei pruugi isegi kõrvalt nii väga siis asjasse mittepuutuvatel inimestel silma paista, aga, aga noh, ise nagu tunned seda. Teiste kohta ma ei oska väga öelda, aga, aga noh, kindlasti on. Kes kasutab rohkem, ma ei tea tossu, masinaid, kes vähem tossu, masinaid kes kasvatab rohkem külma kontravalgust ja siis seda kuidagi tossu sees elimineerib. Aga ka nendel, kelle peale ma praegu mõtlen, ma tahaks nagu ühtegi nime nimetada, kelle peale ma mõtlen, et ma olen ka täiesti kindel, et ka nende käekiri nii nagu ka minu käekiri, et noh, ta on ajas kindlasti muutub. Et tegelikult ju, mis meie töös on oluline, isegi mitte see, et sa käid ja pressid nii väga nagu seda oma käekirja, vaid see, et sa oled ikkagi kuidas ma ütlen, dünaamiline või sa pead suutma kohaneda, nii et sa jääd selle protsessi sees iseendaks. Et sa tood oma käekirja sinna küll sisse. Aga sa ei pressi seda seal, kuhu ta võib-olla nii väga nagu ei sobigi. Noh, ma ei tea, kuid lihtsam näide kui kuue uksega komöödia siis seal ilmselt ei ole mõtet hakata väga paugu, et oma need mingit väga dramaatiliste valgussuundade ja valgusvärviga. Et sa pead ise nagu seal ära tundma. Noh, selline ümmargune vastus sai. Margus vaigur, te olete töötanud 18 aastat Endla Teatris valguskujundajana, nii pikk aeg. Kas ja kui tihti te siis enda valguslahendustest üllatute tegelikult või on kõik kuidagi läbi proovitud? Noh, ikka üllatun noh, see nagu ongi selle töö juures kõige kõige toredam, et alati on iga töö nuus iga iga töö on uus ja sa teed seda noh, maailmas esimest korda. Mitte keegi ennem ei ole seda teinud, sina teed praegu hetkel teed seda asja maailmas esimest korda ja loomulikult üllatud, sest et ka oma ikkagi suhteliselt suure kogemuse pealt, et, et ma ju tean, kuidas valgus murdub, ma tean, kuidas valgus värv töötab pinna peal värvilise pinna peal monocroomse pinna peal, mis iganes. Aga alati tuleb neid muutujaid sissetops küll sõnage, küll seal, oh, kuule. Kuule, aga nii jätamegi nad selle peale ma küll ei tulnud, täitsa praegu niimoodi toimib. Et ikka tuledest, see ongi selle meie töö juures ja, ja, ja noh, üldse nagu teatritöö juures laiemalt on, on ütleme, see asi, mis hoiabki tegelikult ju teatri juures on see, et me saame. Tegelikult on niisugune lapsepõlve pikendus. Et tegelikult me ju mängime ja me saame seda täiesti rahulikult teha, me saame selle eest palka ja me saame rahulikult süüdimatult mängida täpselt nii, nagu me tahame ja täpselt siis selliste vahenditega nagu me tahame, et meie valime, meie kehtestame reeglid ja, ja nii on ja, ja, ja kõige olulisem kriteerium on see, et, et endale meeldima Te olete 2008.-st aastast Viljandi kultuuriakadeemias teatrikunsti visuaaltehnoloogia ja valguskujunduse õppejõud. Mis on see, mida saab ja tuleb koolis tulevastele valgustajatele ja valguskujundajatele õpetada ja mis on siis nende töö loominguline osa, milleni nad peavad ise jõudma? Valgustajate õppe siis Viljandi kultuuriakadeemias kestab neli aastat. Et esimesed kolm aastat on eriala tunnid lisaks muudele režiimidele ja neljas aasta siis erialatunde otseselt enam ei ole, on ainult praktikad ja siis on mingid muud asjad. Et siis selle esimese kolme aastaga. Ma pean enda jaoks niimoodi mõelnud, et minu ülesanne on siis tudengitele õpetada siis millega teha valgust, kuidas teha valgust ja miks teha valgust. Et ehk siis see, et kõigepealt seadmed, suunad ja siis milleks teha valgust. Et ega midagi väga palju rohkem selle kolme aastaga ei jõuagi, kui need asjad on omandatud. Ütleme need need küljed sellest tööst on omandatud ehk siis seadmed, valgussuunad, valgus, värv, eks kogu see temaatika ja see, miks teha valgust. Et siis sealt edasi on juba see, kus iga iga siis selle eriala lõpetanu või, või siis koolis käinud ja mitte lõpetanu. Aga kes sellel erialal on tegev, et sealt edasi nad ise hakkavad seda oma, nagu te küsisite, käekirja ma idea leidma, lihvima, arendama, kaotama, muutma mis iganes. Et, et jah, et ega, ega selle kolme aastaga jah, et väga palju, väga palju rohkem ei jõua, võib-olla ei olegi vaja? Seda on minu eesmärk ei ole küll kohe kindlasti seal koolitada omas aines valmis valguskujundajad, kes teevad nii nagu mina arvan, et on õige. Pigem ikkagi jah, see siin on need vahendid, siin on ülesanne, lahendage. Nii nagu teile tundub, et on õige, aga et selleks, et sinna jõuda, siis Me läbime lihtsalt koolitusega mingid etapid. Ütleme, et väga lihtsalt seletatuna niimoodi lühidalt. Et umbes nii, ta on. Aitäh Margus vigur ja kõike paremat nii Viljandi kultuuriakadeemiasse kui Endla teatrisse. Sellega ongi tänane, 18. jaanuari teatrimaagia saade otsakorral. Minu nimi on Joonas Vatter. Tänan kuulamast. Teatrimaagia on taas eetris kaheksandal veebruaril. Kohtumiseni.