Tere, head klassikaraadio kuulajad, MINA OLEN Joonas Vatter ja eetris on järjekordne teatrimaagia saade. Sel kevadel lõpetab Eesti muusika ja teatriakadeemia lavakunstikooli 29. lend ning nüüd veebruaris jõuavad lavale mitmed selle kursuse diplomilavastused. Kahest lavastusest teeme tänases saates ka juttu. Nimelt Vanemuises esietendub Oskar Lutsu unustusse vajunud näidend Laul õnnest ning VAT teatris 20. sajandi inglise draamaklassiku Harold Pinteri näidend tumm teener. Saate teises pooles on minu vestluskaaslaseks Eesti Rahva muuseumi arendusdirektor Viljar pohomov, et rääkida ERMi teatritegevusest ja Tartu teatrielust. Teatrimaagia alustab. Minuga on nüüd koos lavakunstikooli 29. lennu lavastajatudeng Eliise Metsanurk ja näitlejatudeng Maarja Johanna Mägi. Me oleme Tartus sadamateatrihoones ja just siin esietendub täna, kaheksandal veebruaril, kui meie jutuajamine siis eetris on. Oskar Lutsu näidend Laul õnnest, see on Eliise, sinu diplomilavastus ja Oskar Luts kirjutas selle näidendi 1913. aastal. Kaks aastat hiljem seda Vanemuises mängiti. Kahekümnendatel mängiti ka Ugalas ja pärast seda on see näidend unustusse vajunud. Kuidas sina selle Näidendini jõudsid ja miks sa otsustasid selle lavale tuua? No jõudsin niimoodi, et ma lihtsalt lugesin Lutsu kogumikku, kus on kõik tema draamatekstid. Ja siis ma lugesin selle kogu läbi ja no ma ei tea, selles mõttes see vastus ei ole vist väga nagu põnev või, või tähenduslikesse lihtsalt meeldis mulle või noh, ma lihtsalt lugesin väga palju erinevaid tekste ja see kuidagi paelus mind, sest et ta oli nagu kummaline ja samas huvitav ja selline, et mingi koha pealt võib-olla nagu selline, et ma ei ootaks glutsult mingit sellist teksti. Maarja, kas sa mäletad, millised olid sinu esimesed mõtted ja emotsioonid, kui sa seda teksti lugesid? Ja ma olin alguses natuke ka üllatunud tegelikult Eliisa sele vallis, sest see alguses tundus hästi selline talurahva realistlik talurahvalugu. Aga samas, kui me seda lugesime esimene kord kõik koos, siis, siis seal oli mingi selline kummaline maagiline asi juures või midagi sellist üleloomuliku, mis mulle meeldis väga selle materjali juures. Kui nüüd otsida mingisuguseid paralleele ja iseloomustada seda näidendit, siis missugune see Oskar Lutsu lugu Laul õnnest on kui näiteks võrrelda teiste kirjanikega, on see tsehh, publik, lugu on see tammsaarelik lugu, missugused paralleelid teil on tekkinud seda teksti lugedes? No esimese hooga ma võib-olla ütleks, et natuke Ipsanlik mul sellega tekkisid küll mingid paralleelid aga ma ei tea, minu meelest võrreldes Lutsu enda teiste teostega, ta on nagu noh, ta on ikkagi nagu maagilisi või sümbolistlikum, ehk siis. Ma ei tea eesti kirjandusest, võib-olla, ma ei tea, ma võrdleks Tuglase ka, aga võib-olla ma panen räigelt mööda, et mulle endale tundub, et seal on paralleelid, aga. Kui ma seda esimest korda lugesin, siis me just tegime koolis eksamil Klodelli vahetust ja siis mulle kuidagi hästi tundus kuidagi, et need on sarnased või mingi just maagilisus või selline nagu midagi suurt. Igatahes mulle sarnaselt Klodelliga siis. Selles näidendis on palju tegelasi, kes otsivad õnne, igatsevad, unistavad õnnest. Milliste järeldusteni teie kumbki olete jõudnud, kas see õnn, mida need tegelased otsivad, kas sellise õnneni üldse on võimalik jõuda? Mulle tundub neid tegelasi laval vaadates, et et jõuda ei ole võimalik, et küsine pool nagu rühkile, siis ei ole võimalik jõuda, aga seda sellist õnne, nagu nad otsivad, seda on võimalik kogeda küll. Aga sinna ei ole võimalik nagu minna. Sa saad lihtsalt järsku avastada, et sa oled juba seal. Ja ma arvan, et võib-olla tõesti, et konkreetselt õnneni jõuda, siis õnnes olla ei ole võimalik, aga põhimõtteliselt see, mille poole püüdlevad, et see on võimalik küll. Aga jah, et kuidas sinna jõuda, et võib-olla nii, nagu nemad seda teevad, niimoodi ei ole võimalik. Eliise sinu juhendajaks selle teksti lavaletoomisel on Merle karusoo. Millised on need õpetused ja juhised, mis sa oled siis temalt saanud ja mis on aidanud seda teksti lavale elama panna? No neid juhiseid on olnud palju erinevaid, ilmselt ma nagu enda jaoks teen pärast selle protsessi lõppu nagu mingit põhjalikumat kokkuvõtted, kus nagu seda kõike tagantjärgi veel analüüsida, aga võib-olla üks asi, mis mind tõesti on väga palju aidanud ja mille ta andis mulle päris alguses, siis kui ma hakkasin talle meili peale analüüse saatma oli niimoodi, et üks meil, mille ta mulle vastu saatis oli selline, et pealkiri oli käpp, slogiga, sündmused ja meil algas sõnadega, on kõige tähtsamad punkt. Ja ma arvan, et sellest ma olen päris palju lähtunud Sul on selle protsessi juures abiks ka lavastusdramaturg Priit Põldma ja ma tean, et te olete tegelikult seda Lutsu näidendi teksti päris tublisti muutnud. Te olete originaaltekstis kärpeid teinud ja olete lisanud sinna palju uut, mida Lutsul ei ole. Millest need muudatused on siis lähtunud, miks te olete nüüd ette võtnud? Põhiliselt vist kahest asjast, et esiteks see, mis Lutsul on nagu võib-olla kas siis tema oma maitse või siis ajastumaitse, noh ma ei tea, nii täpselt seda, mis on siis selline, et see keskendub hästi ühele tegelasele, kes on hästi selgelt Lutsul nagu positiivne ja kõrvaltegelased on nagu kohati nad on jäetud võib-olla funktsionaalsemaks, kui meie ajal seda tehakse ja meid lihtsalt huvitasid need kõrvaltegelased ka. Me tahtsime panna siis rohkem seda, et kust nemad tulevad ja millega nemad tegelevad. Näiteks Anu on selline tegelane, keda me võrreldes Lutsu tekstiga olema kõige rohkem nagu juurde toonud või, või muutnud. Ja teine asi on see, et ka jälle ma ei tea, et kas see on lihtsalt see, et luts noh, katsetas ja ta ei olnud veel nagu draamatekstides nii, nii kodus, või on see jälle nagu aja küsimus, et tema lopsakus tänapäeval ma arvan, seda lapsakust on nagu raske vastu võtta, sest et me oleme harjunud lihtsalt kiirema dialoogi, kiirema tempo ja nagu natuke teistlaadi teoste vastuvõtmisega, et sellepärast me oleme seda kärpinud ka päris palju. Maarja, sina mängid selles lavastuses ja sa ei mängi mitte ainult enda kursusekaaslastega, vaid teiega koos laval ka kogenud Vanemuise teatri näitlejad Külliki Saldre ja Marika parabandsikova mida see kogemus vanemate kogenud näitlejatega koos töötada on sulle andnud ja kas see on kuidagi õpetlikum, kui ainult enda kursusekaaslastega mängida? Ja see on väga õpetlik ja väga huvitav juba alguses, kui me analüüsisime alles siis kui seal on ikkagi vanem inimene, kes on ema ja ka vanaema siis tal on hoopis teine perspektiiv ja ta oskab tuua sinna lauda mingeid teisi mõtteid, sest varem me oleme ka väga palju analüüsinud, aga me oleme kõik ühevanused ja mingi mõttemall on ikkagi sarnane. Et väga palju sellist teistsugust mõtlemist ja samamoodi näha kõrvalt, kuidas kogenud näitlejad töötavad ja kui kiiresti nad tehtavad. Et see on väga õpetlik. Sinu eelmine roll oli draamateatri lavastuses päikese lapsed selle Maksim Gorki teksti. Tei. Teiega lavale lavastaja Uku Uusberg. Kui võrrelda, kuivõrd erinev on mõlema nende lavastuse juures töö olnud sul nende rollidega see oma rolli leidmine. On küll erinev olnud juba see, et see lavastusprotsess on erinevalt, sest lavastajad on väga erinevat moodi töötanud ja iga rolliga nii vähe, kui neid on. Nüüd on aga ikkagi kuidagi kujune mingi oma viis, kuidas see roll tekib. Et näiteks selle rolliga ma olen hästi palju muusikat kuulanud. Sellist muusikat, mida ma arvaks, et mu tegelane kuulab Siit, ma küsingi nüüd, et missugune tähtsus on muusikal selles lavastuses Laul õnnest, sest laulan ju pealkirjas juba olemas ja ma tean, et te olete ka ühe uue tegelase juurde kirjutanud, kelle nimi on orel. Nii et missugune tähtsus muusikal selles lavastuses on teie jaoks? Hästi suur tähtsus või noh, miks ma Martini kutsusin seda uut tegelast mängima ja käsi ja lavastusse muusikat looma, sest et peaaegu kogu muusika, mida me siin kasutame, on Martini omaloodud on see, et see peategelane Se Hannes Metslang, tema maailm on nagu hästi selline loominguline, hästi värviline ja kohati veider või sellest on raske aru saada ja ma mõtlesin, et üks, viis kuidas teha seda meile arusaadavaks, on muusika kaudu. Et ta nagu elab sellises maailmas, kus kogu aeg on mingi muusika või kus kogu aeg on midagi veel peale selle, mida sa saad näha ja katsuda. Ja siis me oleme jah üritanud seda ruumi nagu muusikaga täita niimoodi pidevalt, et ühest küljest toetaks tegevust ja teisest küljest, et me saaksime sellest peategelasest paremini aru. Teil saab nüüd kevadel neli aastat kooliaega läbi. Missuguste ootustega te nüüd siis eesti teatriellu astute, missugust teatrite teha tahate? Mis on teie mõtted, soovid, ootused tuleviku osas? Kokkuvõtvalt muidugi hästi idealistlikult või selles mõttes, et ikka ju suur nagu entusiasm on selle tuleviku ees või väga ootan küll, et mis nüüd saama hakkab ja ma loodan, et õnnestub koostööd teha hästi paljude erinevate inimestega ja et õnnestub luua sellist teatrit, mis on ajakohane ja samas mis on nagu elamuslik. Selles mõttes ma arvan, et üsna tavalised soovid Ja mina tahaks ka kõigepealt lihtsalt hästi palju õppida teha erinevate lavastajate erinevate näitlejatega koostööd. Ja noh, ma arvan ka, et ei saa enne mingeid uuendusi või muudatusi tuua, kui ei tea, milline see maailm on, et sellest lihtsalt aru saada. Ja siis siis vaadetega Vanemuise teatri lavastusest laul õnnest kõnelesid lavastaja Eliise Metsanurk ja näitleja Maarja Johanna Mägi. Koos Maarjaga on laval ka tema kursusekaaslased, 29. lennu näitlejatudengid Eke Märten Hekles, Kristiin Räägel, Ken Rüütel ja Martin Kork. Samuti teevad lavastuses kaasa Vanemuise teatri näitlejad Külliki Saldraja, Marika parabandsikova Oskar Lutsu näidendi lavaversioon esietendub Tartus sadamateatrihoones täna kaheksandal veebruaril ning seda mängitakse veebruaris, märtsis ja aprillis. Üks lavastuse osatäitjatest Martin Kork loob igale etendusele publiku silme ees ka helikujunduse ning järgnevalt kuulamegi üht Martin korgi loodud muusikapala. 21. veebruaril esietendub VAT Teatris Harold Pinteri näidend tumm teener, see on 29. lennu lavastajatudeng Andreas Aadli diplomilavastus ning Andreas ja üks lavastuse osatäitjatest Simo Andre kadastu. On minu vastased sellest lavastusest pisut kõnelda. Alustuseks nii palju, kui on võimalik siis ette reeta, millest lugu tumm teener on ja mis on need teemad, millega see meie tänast kaasaega kõnetab. Minu arust on siin hästi tugevalt sees väga palju teemasi, mida käsitletakse tänapäeva filmides. Aga minu arust see käsitleb seda kuidagi teise nurga alt või see oli see, mis mind selle materjali puhul nagu alguses võlus ka et ta oli hästi filmilik. Seal ongi palju sellist actionit ja üle kavaldamist ja petmist, mis on kõik hästi-hästi, filmilik ja oma vormilt ka hästi filmilik ja tegelased on mingisugused olemasolevat kujud, kes on tulnud edasi nii mingi Tarantino filmidesse kui ka Eritši filmidesse kui McDonaldsi filmidesse. Et need on kõik hästi filmilikud, aga samal ajal ta tegeles nende teemadega, milles action filmides tegeletakse samamoodi nagu action filmid sellega tegelevad. Et see ei ole vägivald vägivalla pärast ja võiduajamine võidu pärast, et see kõneleb millestki muust. Aga seda ma ei saa praegu reeta. Mulle tundub, et see on juba liiga palju öeldud. Inglise näitekirjanik Harold Pinter kirjutas oma elu jooksul kui umbes 30 näidendite nendest väga palju seda on eesti teatris varasemalt mängitud. Millised on teie kummagi varasemad kokkupuuted Pinteri loominguga? Ma ei ole kindel, kas ma üldse eesti teatris printerit olen näinud, aga ma. Ma arvan, et minu esimene kokkupuude printeriga oli siis, kui me käisime Londonis vahetussemestril ja siis seal Vinteri teatris käisime vaatamast Edwardit. Nii et ma arvan, et see on. See on ainuke kokkupuude printeriga vist ma olen, ma olen ise laval näinud, lugenud ma olen rohkem aga laval näinud, Eestis vist ei olegi? Jah, ma ka esimest korda, kusjuures nägin seal Londonis sünnipäevapidu. Aga eestist. Mulle väga meeldis Andres Mahari lavastatud armuke Vanemuises. Et minu arust oli tabanud väga õiget psühholoogiliselt mingi väga õige liini seal ära, mis Pintril alati olemas on. Aga nii palju, kui te olete lugenud Pinteri loomingut, siis mis seda iseloomustab ja mis tema stiili iseloomustab? See, et rohkem jäetakse ütlemata, kui öeldakse. Et tegelased kasutavad väga veidraid vahendeid, et teistelt tegelastelt midagi saada või neid kuhugi viia. Et need on tõesti väga veidrad vahendid, mida nad kasutavad. Selleks ei ole üldse otsene kõne. Tal on hästi palju kirjutatud tegevusse. See tumm teener algab ka sellega lihtsalt pika sellise tumma showga mitteshowga, aga tegevusjada sinna pool lehekülge minu jaoks printeris on väga tugev see teine plaan või seda, sellest arusaamine on väga oluline printeri puhul, sest need situatsioonid pealtnäha milles Pinteri tegelased tegutsevad, on justkui noh, olmelised või, või noh, lihtsalt situatsioonid, aga, aga see, mis seal all toimubki, see, kui see situatsioon jõuab lõppu ja ja näidend jõuab lõppu ja see tervik moodustub, tervik ise kannab justkui mingisugust sõnumit või see, see teine plaan, mida tegelased nagu tahavad ja mõtlevad, aga nad väga harva ütlevad seda välja, et see, mis nad välja ütlevad, on täiesti tavaline ja ulmeline juskui. Ei, ei kannagi mingisugust suuremat mõtet, aga see teine plaan on Pinteril väga sisukas ja oluline. Ja sellest me ka just hiljuti rääkisime, et et selles näidendis ei ole ühtegi sellist lauset, mida tsiteerida, et ühtegi sellist nii-öelda tarka või filosofeerivat lauset seal ei ole, lihtsalt seal on täiesti täiesti argine kõnepruuk. Aga see tervikus omandab mingisuguse kujundi. Kui sa saadki seda üle tunni aja järjest seda argist kõnepruuki, siis omandab mingisuguse teise tähenduse. Andreas, sinu juhendajaks, selle materjali lavaletoomisel on Anu lamp ja koos temaga saga tõlkisid selle näidendi teksti inglise keelest. Kui keeruline see ülesanne oli printerit tõlkida? See oli juba keeruline päris pikalt aega, et seda teha, muidugi me ei saanud seda kogu aeg järjest teha, sest et kool oli ka et me pidime leidma neid auke, kus me saame kokku ja et alguses mina tõlkisin mingi osa, siis käisime onuga üles, tõlkisin uuesti ümber ja käisime päris mitu korda selle läbi. Noh, nüüd proovide käigus on tulnud välja, et mis seal veel, tuleb pisut kohendada. Et see mingis mõttes tõlkimine natuke veel isegi jätkub. Aga mis selle tõlkimise just keeruliseks tegi? No üks asi, mis väga keeruliseks teeb, et see on kirjutatud ikkagi siis briti kultuuri maailma. Et mingeid asju ei saagi tõlkida, mingid asjad jäävadki tõlkimata. Eriti kui argine kõne, mis mingid väljendid, mis neil on nii tavalised, kuidas sa leiad selle täpse sama väljendi eesti keelest. Aga et sa ei kaotaks ära ka seda, seda stiili sealt tagant, et see ei muutuks lihtsalt k eesti näidendiks, sest et see briti, see allhoovus on seal hästi tugev. Ja üks asi, mis me avastasime onuga, oli see, et mida britid võib olla, mingeid asju ütlevad hästi pikalt välja ja ennast korrates siis sama asja saab eesti keelest kätte mingi nappusega. Mulle on seda näidendit tehes lavastust tehes jäänud selline mulje, Pinter armastab selliseid sõnamänge, ma ei tea, kas nad on ilmselt nad on teadlikud mingisugused sõnade nimedega kõla, sarnasused ja ja sellised väiksed nipid, et need kipuvad vahel minema tõlkes kaduma või noh, neid ei saa eesti keelde tõlkida, aga aga noh, hea tõlkega see, ikkagi see kogu see, see atmosfäär, see mõte, see kõik tuleb tegelikult üle, aga mingisugused väiksed sõnamängud, mida inglise keeles näed, siis nendest võib-olla on natuke kahju, aga aga, aga see ei ole ka nii tähtis. Tumm teener on tegelikult üsna justkui lihtsasti üles ehitatud näidend, et see koosneb kahe tegelase vahelisest dialoogist. Aga missugused need väljakutsed on, mida see tekst siis lavastajale ja näitlejatele seab? Üks asi, teine plaan ilmselt käis juba läbi, üks võimalikest vastustest, aga kuidas seda leida? Jah, see ongi. Ma parandaks, et mitte ainult üles ehitatud omavahelisele dialoogile, aga seal on väga palju ka Ongima tumma mängu. Et väga palju on seal tegevusest teha, mis on sisse kirjutatud näiteks pausidena või mingisuguste Remarkidena. Et nendega saab tegelikult aega võtta ja see rikastab ainult seda lavastust. No need remargid annavad justkui, et mida inimene ütleb, on üks asi, aga kuidas ta sel ajal käitub või Pinter annab läbi nende Remarkide. Väga palju vihjeid selle kohta, need remargid on väga täpsed, eriti mis puudutab seda sellist psühhofüüsist, et läbi selle Pinter annab nagu vihjeid, mida tegelane tunneb, mida ta võiks võiks tahta läbi läbi selle, kui ta ütleb tegelikult näiliselt väga lihtsa lause, siis selle pealt ongi väga huvitav hakata kokku panema seda, et milline see tegelased tundekaar on või mida ta tahab, olgugi et ta ütleb võib-olla ükskõik mida, täiesti tavalise lause, mida võiks visata niisama, aga tegelikult ta ütleb selle väga tihti väga suure nagu laenguga väga suure tagamõttega, et see ongi, teeb selle väga väga põnevaks selle, just see pusle Puzzle panek, et peal käib üks asi, aga mis algeid, mis need tükid on, et need omavahel kokku läheks, on printeri puhul väga põnev. Tegelikult ta annabki väga palju vihjeid selle jaoks, nii et see ei ole nagu päris pimeduses kobamine, aga, aga selline. Huvitav jah, et see mingis mõttes selle analüüs ongi natuke nagu detektiivitöö. Et sa lihtsalt lähed selle lõigu haaval ja proovid aru saada, mis seal täpselt nüüd tegelikult toimub. Saad aru, nad räägivad küll ükskõik millest, kas serviisist või jalgpallist või kuidas on õige väelda, pane kann tulele või aga tegelikult, mis seal all toimub ja kuidas see läheb siis tervikus kogu selle liiniga kokku, et mis, mis neil just see ütlemata jääb. Simo, sina mängisid ka oma teise kursusevenna Markus Helmut Ilvese lavastuses kud, oodates, mis mullu augustis esietendus. Kui sarnased on need kaks teksti ja need kaks out Winter ja Samuel Beckett? No ma tean, et Winter on saanud Becketilt väga palju mõjutusi. Ja noh, võib-olla mis esimene sarnasus tuleb meelde ongi see pauside vaikuste olulisus nendes tekstides, sest need pauside pikkused on kirjutatud väga konkreetselt ja ja eriti Beckett on, on väga oluliseks pidanud seda, et neist peetakse kinni. See, milline võib olla paus või vaikus, võib olla väga erinev ja see on väga kummaline tegelikult, et milline, millise alatooniga võib-olla pausid, kas ta on väga laetud Pintellil nõnda tihti ikkagi väga laetud paus, et see ei ole nagu vaheaeg jutus, vaid see on selline ongi täiesti tiine mingisugusest ärevusest, et edasi minna, et edasi minna, et need pausid, vaidlused on esimene, mis tuleb meelde ka neis on, on väga palju väga palju sarnast ja selles mõttes see analüüs teketi Kodoga andis väga palju ja ja aitas väga palju tummad Henry tegemisel ka, et kohe nagu astuda õiget jalga ja minna sellesse maailma sisse. Kas te olete nüüd näidendiga tumm teener proovisaalis olles hoidnud väga rangelt kinni sellest, mida Pinter ette kirjutas, võid tõlgendate ikkagi natukene vabamalt ja teie jaoks ei ole probleem midagi juurde lisada või midagi ära võtta? Jah, eks kui ma alguses hakkasin sellega tööle, siis ma lugesin interi kohta nii palju kui võimalik. Lugesin Pinter enda asju. Neid, kes on temast inspiratsiooni saanud, siis vaatasin hästi palju, sest Winter on kirjutanud filmistsenaariume hästi palju ja ta on ka mänginud. Paljudes asjades. Mammutasin nii palju seda Pinterit kui võimalik. Ja siis asusin tõsisemalt selle teksti kallale. Ja mingit aega, nagu töötasin sellega ka, ma arvan, nüüd, kui proovisaali oleme läinud, siis me oleme leidnud ikkagi täiesti oma tõlgenduse sellele. Ja meil on see oma mõtte, mida me sellega ajame oma asjad, mis me tahame sealt välja tuua, millele rõhku panna. Ja selles suhtes me mingisuguse vabaduse oleme endale võtnud. Et pigem ikkagi teeme oma asja mitte kellelegi teise asja, et selle vabaduse endale võtsime. VAT teatri lavastusest tumm teener kõnelesid lavastaja Andreas aadel ja näitleja Simo Andre kadastu. Koos immoga mängib lavastuses ka tema kursusevend 29. lennu näitlejatudeng Jan Erik Einberg. See Harold Vinteri näidend esietendub Tallinnas Rahvusraamatukogu teatrisaalis 21. veebruaril ning lavastust mängitakse käesoleva hooaja lõpuni. Teatrimaagia külaliseks on nüüd Eesti Rahva muuseumi arendusdirektor Viljar pohomov, et rääkida ERMi teatri tegemistest nimelt juba peaaegu neli aastat tagasi Raadil Eesti Rahva muuseumi uus hoone ja ühes sellega sai Tartu juurde ka uue black box'i tüüpi teatrisaali. Ja toona te ütlesite ajalehes sirp, et põhjendasid seda uue teatrisaali loomist. Et aga et tänapäeva muuseum võiks olla mitte ainult muuseum, vaid ka laiemalt kultuurikeskus ja et uus teatrisaal saab olema koduks eelkõige väiketeatritele ja projekti teatritele, kes olemasolevatesse Tartu saalidesse praegu ära ei mahu kuivõrd siis nüüd, neli aastat hiljem, see teatrisaali loomine on ennast õigustanud ja kui palju neid truppe ja väiketeatreid on, keda siis Sermis võõrustate? Me oleme selle kolme ja poole aasta jooksul jah, mis nüüd Herman lahti olnud lisaks muuseumile kujunenudki väga tõsiselt võetavaks kultuurikeskuseks kõige laiemas mõttes, seda nii teatrimuusika kui ka kunsti vallas. Kui nüüd rääkida konkreetselt teatris, siis kuskil keskmiselt aastas kõikide nende aastate jooksul on meil majas toimunud 100 120 etendust mitte siis ainult meie teatrisaalis, vaid tegelikult me oleme kasutanud ka kõikvõimalikke teisi ruume majas, teatri tegemiseks ja kuskil siis ütleme niimoodi, et kolmandik siis võib-olla nendest etendustest on meie enda produtseeritud, aga aga noh, seitse-kaheksakümmend etendust aastas annavad siis erinevad Eesti väiketeatrid kellel on siis need tükid juba valmis, aga me oleme aidanud ka oma majas lavale tuua väiketeatritel mõningaid lavastusi. Jah, ühel hetkel te hakkasite tõesti lisaks külalisetendustele ka omaproduktsiooniga ERMis tegelema. Miks selline otsus sündis, kas tundus, et Tartus on ühele teatrile veel ruumi? Noh, ühest küljest teatrit ei ole kunagi liiga vähe, minu arvates ehk teisest küljest võib-olla mõjutas ka seda see, et oma varasematel eluperioodidel oleme ühel või teisel viisil olnud teatriga seotud või teatri tegemistega seotud ja see on minu suur vana armastus. Ehk mõeldes sellele, et millist lisaprogrammi me võiksime lisaks oma püsinäitustele või siis ka nendele suurtele ajutistele näitustele pakkuda Kuda et kutsuda inimesi majja veel ja veel tagasi, siis teater on üks väga hea teema, aga meie oma produktsiooni puhul on meil algusest peale olnud väga selged printsiibid. Et me kindlasti toome või tahame välja tuua selliseid lavastusi, mis kuidagi laiendavad meie püsinäitustel siis kas soome-ugri püsinäitusel või eesti kultuuri püsinäitusel olevaid teemasid. Et me kindlasti ei ole kunagi mõelnud ja ka kavatsenud näiteks produtseerida Shakespeare võidžhowit. Et sellised asjad las jäävad ikkagi päris teatritele, meie püüame laiendada ühes või teises võtmes, siis kas Eesti kultuurilooga või soome-ugri rahvad lastelooga seotud lugusid. Et see on selline lähtepunkt. Kui nüüd vaadata ERMi teatri seni tehtule tagasi, siis kui ma nüüd ei eksi, siis praeguseks on ERM produtseerinud, et omal käel kolme lavastust ja need on siis oleks siis Kivi seitse venda Jaan Krossi keisri hull ja Gerda korda metsa autorilavastus. Et võib-olla räägite siis natukene, kuidas need kõik kolm on sündinud, kust need ideed tulid, kellelt need tulid, kuidas need, et protsessid siis välja kujunesid? Noh, ja lisaks selle me oleme teinud ka mõned väiksemad lasteetendused, aga alles need siin praegusel hetkel jäävad. Seitse venda tekkis puhtalt keskkonnast, meie vanad head sõbrad, Katrin Pärn ja annaks ava lainen. Pehmelt öeldes armusid meie soome-ugri näituseruumi ja sellest tekkis mõte siis täiesti sellisel eriskummalisel ja võib-olla ka pisut jabural viisil interpreteerida siis Alexis kivi, noh, ütleme üks kultusteost, seitse venda. Ja see oli üks äärmiselt lõbus ja innovaatiline tegemine. Ja päris suure lustiga sai seda teha ja lisaks noh, meie jaoks oli see äärmiselt põnev, et tegelikult muuseumi keskkonda päris näitusekeskkonda minu teada siiamaani Eestis ei ole ka kunagi ühtegi näinud mänguni otseselt sobitatud on küll tehtud lavastusi Kirjanike Maja muuseumites noh, sellise kas luuleõhtu vormis või, või siis pisut ka eluloolises vormis, et üritada päris sellist lavalist näitemängu panna näitsa keskkonda, kusjuures vahetades veel sealjuures ka liikudes mööda seda näitust ringi muutes siis kogu näituse deklaratsiooniks seda ei olnud varem tehtud ja seda oli äärmiselt põnev teha, et see oli üks selline katsetamine. Keisri hull oli juba suunatum lähenemine ehk et ehk siis rääkida tõesti ka mingitest põnevatest isikutest, et Eesti kultuuriloos, Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse üks printsiipe on see, et me tegelikult niinimetatud jutumärkides staaridest seal ei räägi, et meie püsinäitus on üles ehitatud tavainimeste elu kujutamisele või täpsemalt. Me püüame näidata neid muutusi, mis tavainimese elus ühel või teisel ajaloo ajahetkel on toimunud. Ja me ei keskendu seal konkreetsetel ajaloolistel isikutel väga, eks see ongi. Teater ongi üks võimalus, kuidas me sellistele isikutele keskenduda saame, ehk siis laiendada oma näitust. Ja ö piltnikud tulid umbes samast sarjast, ehk et me võtsime siis ühed kultuuriloos võib-olla pisut kõverpeeglis olevad isikud ja, ja üritasime siis selles näitemängus näidata ka neid mingisuguses Eesti ajaloo mingisuguses hetkes. Selles kontekstis nendes arusaamades ja mõtet, kes, mis siis mis siis tol ajal eetikat, esteetikat ja kõike seda muud kandsid. Ja ma saan aru, et siis idee tuli ERMi inimeste poolt ja siis te koondasitleme tegijad, kes need kaks lavastustest case'i rull ööbiltnikud lavale tooksid. Noh, see on ikkagi koostöös käinud väga tihedalt lavastajatega seetõttu, et et me ju liigume ja püüame pidevalt anda märku, et, et kui kellelgi on mingisuguseid selliseid toredaid mõtteid, siis, siis nad võiksid meiega rääkida, meiega ühendust võtta ja sellistest tühistest aruteludest ja mingisugustes koos tehtud valikutes, siis praegusel hetkel need etenduselt sündinud ongi. Kassermi oma produktsioonide eesmärk on pigem koondada just eesti teatritegijaid või olete mõelnud ka selle peale, et kutsuda ja teha koostööd välismaa lavastajatega, nagu näiteks Märt Meos, projektiteatriga raam juba aastaid on väga intensiivselt kutsunud Eestisse välislavastajaid ja eriti justkui mõelda selle soome-ugri teema peale, siis kindlasti selle valdkonna teatritegijaid saaksid uue ERMi tegema. Ja teater raamiga on meil väga tihe koostöö ja ja tegelikult oleme me ka Märt Meos ega väga pikalt rääkinud sellest ja otsinud ka vajaliku sobilikku materjali. Ehk et oli juba päris tõsine plaan, et juba sel suvel üks sedalaadne projekt Raadil sünnib, mitte siis, kui ei oleks see projekt sündinud majas, vaid meie välialadel. Eeldatavasti see projekt saab teoks, mitte siis selle aasta suvel, vaid järgmise aasta suvel jätma praegu väga täpselt seda nimetada ei tahaks, aga just selle mõttega, et üritada tuua kas soome-ugri juurtega või, või või, või siis mingisugust soome-ugri materjali, teistsugust materjali, valdavaid inimesi või lavastusi üritada teha. ERM-is on meie väga tõsine plaan. Kui nüüd veel mõtelda ERMi teatrisaali tulevikuperspektiivist Eestis ju lisaks kutselistele teatritegijatele on väga palju harrastusteatreid ja truppe ja nende üheks murekohaks on tihti see, et neil ei ole oma saali. Ja kui te nüüd olete öelnud, et ERM võiks olla justkui kultuurimaja, siis kuivõrd te peate võimalikuks näiteks sellist ideed? Mõni harrastusteater või trupp saab teha Ermiga lepingu lepingu alusel tegutseda püsivamalt ERMi saalis ja tuua selle lavastuse välja, kui, et nad on kammitsetud ühekordsetest suurtest rendihindadest. Kas need püsi sellist projekti need vaevalt, eks ju. Et paraku me teatrisaali ei kasuta ju ainult teatrisaali, nagu ma enne ütlesin, et meil oli eelmisel aastal umbes 116 ja mitte umbes vaid täpselt 116 etendust majas siis kogu ürituste arv, mis ERMis eelmisel aastal toimusid, oli 680. Ehk teiste sõnadega me kasutame seda saaliga ka mingiteks, muudeks üritusteks, nii kontsertiteks noh nii nagu black box võimalused on tegelikult kui ka kui ka seminaride, konverentside, eks et ma ei julge küll kellelegi lubada, et selline pikk ja põhjalik ja selline igikestev koostöö saaks kellegagi seal toimuda. Aga küll on juba olemas näiteid selle kohta, kus konkreetseid lavastusi. Me aitame. Nii palju, kui me vähegi saame lavale tuua lendteater andeerunud meie juures välja toonud suisa kaks lavastust, näiteks noh, kui tuua lähimast perioodist ja selliseid ühekordseid projekte, kas siis lastemuusikale või siin kevadel on päris mitu tükki tulemas. Noh, mis ongi sellised, et kas huvi armastuse või harrastusteatrite poolt nagu tehtud projekte, neid on tulemas ja kindlasti tuleb veel ja me nii palju, kui vähegi saame ja kui meil vähegi aega ja ruumi on me hea meelega. Kõik on oodatud. Aga kas selline ideekonkursilaadne toimimine nagu on vabal laval võiks ka ERMi üks perspektiiv olla, et ideekonkursi raames saavad tegijad oma ideed, siis ERMi saalis ellu viia mingisuguste üht projekti. Ja päris kindlasti, aga noh, teisest küljest on jälle see, et, et, et ka minu kogemus on on näidanud, et et ega need ideekonkursid siis alati ka päris seda soovitud tulemust ei anna, et, et ma pigem ikkagi julgustaks nagu otse pöörduma. Kui kellelgi mingisuguseid põnevaid mõtteid on. Ja, ja noh, kui nüüd üdini aus olla, siis ERM on, maja on, suurüritusi on palju, aga inimesi on meil väga vähe, et kõik selline selliste konkursside kordamine, haldamine nõuab ikkagi noh, ka teatud inimressurssi ja jõudu ja ja no päris sellist põnevat huvitatud suunitletud konkursi läbiviimist lihtsalt füüsiliselt ja vaimselt arvatavasti ka ei jõua praegu teha, sest et ka näitused ja muud projektid on käsil. Te olete olnud kahetuhandendatel aastatel ka Vanemuise sadamateatri juht ja võrreldes toonase ajaga. Too teatripilt on päris tublisti muutunud eelkõige seetõttu, et on tõesti hästi palju uusi väikseid teatreid Tartusse juurde tekkinud. Kuivõrd kursis te olete tänase Tartu teatrieluga ja kui mitmekesisemad ja seda pilti näete? No pisut ma ikkagi tean, kahjuks ajaline ressurss on piiratud ja kõiki-kõiki etendusi, mida tahaks näha ka tihti ei jõua vaatama minna või ei näe. Aga minu vana suur armastus on kahtlemata Tartu uus teater, kellega me erinevatel perioodidel oleme ka koostööd teinud. Et nende tegemistel hoian ma äärmiselt tihedalt silma peal ja noh, kahtlemata ka Vanemuine ikkagi omal ajal sai viis aastat seal töötatud. Et minu arvates Tartu teatri pildil pole häda midagi, et, et erinevad variandid on, on, on kaetud ja huvitavaid projekte tuleb õnneks nende saalide olemasolule, kaasa arvatud selle, meie saali olemasolu ikkagi annab aeg-ajalt ka mingit pilti Eesti teatripildis, et kuna ma olen pisut seotud ka eesti teatrifestivaliga, siis on mul rõõm, et see teatrifestival ikkagi jätkuvalt, et jätkub ja seda rõõmu inimestele tartus pakkuma jääb. Kuigi noh, praegusel hetkel siis Tartu uus teater selle kureerimise lõpetas. Aga mul on ainult rõõm Hedi-Liis Toome üle, kes selle korraldus poole üle võttis? Jaa jaa, sügisel nii Vanemuises kui ERMis, kui Tartu uues teatris jälle eesti teatri paremiku valikut näha võib. Eesti teater saab sellel aastal 150 aastaseks justkui, sest möödub 150 aastat Vanemuise seltsi loomisest Tartus. Kas ERM on ka seda sündmust kuidagi plaanime tähistada. Otseselt mitte, kuna ikkagi laulupeomuuseum ja Tartu linnamuuseum on, on sellega võib-olla veel tihedamalt seotud kui Eesti Rahva muuseum siis eeldatavasti on neil mingisuguseid mõtteid, aga kindlasti me ühel või teisel viisil selle ära märgime. Sest eesti püsinäitusel meie kultuuri püsinäitusel on meil juba heaks tavaks kujunenud see, et, et kui toimub selline mingisugune märgiline tähtpäev on see siis juubelilaulupidu või, või, või siis just paar päeva tagasi lõppenud Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamine siis me seda ühel või teisel viisil ikkagi oma ekspositsioonis ära märgime, oleme üritanud siis leida sinna väga ilmekad, kõnekaid, kõnekaid, eksponaate, mis seda üritust väärikalt või seda tähtpäeva väärikalt meeles peaks. Küsin lõpetuseks, mida põnevat siis ERMi teatri poolt saab sel kevadel ja lähiajal näha? Noh, kõigepealt tahaks siis kutsuda veel neid, keda ei ole jõudnud vaatama, sest et me kevadel lõpetame siis nii meie keisri hulluetendused, mis on siis tegelikult taastatud mõeldes Jaan Krossi 100.-le sünniaastapäevale kui siis ka viimaseid kordi on võimalik näha etendust ööbiltnikud, aga kevadhooajal on meid külastamas nii teater, raam päris mitme etendusega, sealhulgas etendusega Georg Ots, minu Georg Ots, mis on nende uuslavastus. Aga tulemus on ka Linnateater, tervat teater, kino, teater, teater, Rakvere teater, kellel huvi on, hoidke pilku peal, ega nad siis nüüd väga tihti ka siia Tartusse ei satu. Aga selle aasta meie kõige suurem projekt on siis koostöös Viljandi kultuuriakadeemiaga, kus lõpetama hakkab 13. lend. Ja sügisel, septembris, kui on Tartus toimumas eesti teatrifestival siis esietendub meie juures nende diplomilavastus sireenid, mida lavastab Sulev Keedus kes teatrilavastajana just väga tihti üles ei astu. Aga arvatavasti on tegemist põneva materjaliga, sest tekst on nimelt näitemängu agendat. Tuuri seitsmeteistkümnenda aasta konkursi teise koha saanud näitemäng, mille on kirjutanud Piret Jaaks ja võib-olla veel eraldi huvid tavfestival on tulemas märtsis, mille nimi on festival 1000 kurge nüüd tänava märtsis, tänavu märtsis ja kus siis on võimalik näha väga eripäraseid jaapani, nii tantsu kui muusika kui teatrietendusi. Et kellel on põnevam või teiste huvi teistsuguse vaate vastu sellise idamaise vaate vastu, siis soovitan sellel festivalil silma peal hoida. Aitäh Viljar pohomov ja ma loodan, et need, kes siis veel ei ole ERMi teatrisaali leidnud, teed selle, leiavad. Sellega on tänane kaheksanda veebruari teatrimaagia peaaegu et otsakorral. Mina olen Joona saterja kõiki kuulamast. Teatrimaagia on taas eetris juba 22. veebruaril. Aga tänast saadet mõtlesin lõpetada ühe tsitaadiga Voldemar Panso alt, kelle sajandat sünniaastapäeva Me tänavu Novembris tähistada saame. See mõte, mille ma Voldemar Pansost ette loen pärineb tema veel avaldamata kartoteegikaartidest millega ma puutusin kokku, kui olin mullu suvel Merle Karusool abiks neid kartutegiga, et arvutisse ümber trükkimas Ja kes teab, võib-olla novembris, kui Panso sünniaastapäev on, siis Need tekstid ka saavad kaante vahele. Aga jäägu tänast saadet lõpetama Se Voldemar Panso mõtteteatrimaagiast ja selle taustaks kõlab 29. lennu näitleja tudengi Martin korgi muusika. Mõte võimuses maagia. 27. august 1971 Tartu. Teatri maagia olemus on elav, mõtlemine laval. See on sisubaas. Kui täpselt, kui intensiivselt, kui huvitavalt. See on juba vorm, pealisehitis, mis kuulub reži, näitleja, individuaalse ja lavastaja ning näitlejameisterlikkuse valdkonda. Kui kaob lavalt elav mõtteprotsess, mille asendab jalamaid markeering. Nihestus näiliselt õige väike, seepärast ongi hädaoht nii suur. Neil hakkab jalamaid elav elu see ainus sugestiivse allikas. Ja asendub külma, võib-olla isegi efektse sõnateatriga vaatemänguga, mis paneb saali jalamaid vaatama, mitte jälgima ega kaasa elama. See olgu meie igaõhtuse lahingu esmane ülesanne läbi elu. Sest publikut võib kõigega ära petta, mitte ainult mõtlemise teesklemisega, sest siit järgneb kiire ahel sündmuste ootama teesklemine minust tärkavate uute mõtete teesklemine. See tähendab aga uute tahtmiste ja tegevuste teesklemist, mis kokkuvõttes viib kuju, see tähendab inimvaimuelu teesklemisele nii-öelda tüübi või karakteri mängimisele. Pidage meeles, nii kui publik pääseb teie mõtte köidikuist, muutub ta saalis vabahärraks. Teeb, mis tahab. Nii, kui peate teda oma elava mõtte köidikuis, olete teie vabahärra, teete temaga, mis tahate. Ja selle eest ongi ta teile nii tänulik. Sellepärast tulebki ta ikka ja uuesti teatrisse tagasi. Tahab saada vallutatud, orjastatud teie elavast mõttest. Näitleja, kes valdab laval mõtlemise saladust etendusest etendusse on kuningas. Meie ainus tee teatri kaasaegustamise tee on vaataja ajju ja põue tungida.