Lapsepõlve lemmikraamat. Tere, mina olen Kaisa Ling ja te kuulate saadet lapsepõlve lemmikraamatud. Täna meenutab oma lapsepõlve lemmikuid kunstnik, disainer ja õppejõud Sirje Runge. Tere. Tere. Esmalt, millised raamatud teid siis lapsepõlves inspireerisid? No mul oli selline lapsepõlv, kus ma mul olid nagu raamatut, võta rühmad, ma olin tegelikult väga suur lugeja lapsepõlves ja olemaks introvert, siis ma lugesin võib-olla ja süvenesin lugemisolin üksi kuskil raamatuga nurgas ikka väga, väga palju. Isegi suvel läksin puu alla ja lugesin seal raamatut, et see oli nagu suurepärane selline olemine teistsuguses maailmas, äraminemine teistsugusesse dimensiooni. Et see oli minu üldine suhe nagu raamatuga kui sellisega. Ja kui ma noh, on niipalju kui aeglane arvatavasti minu põlvkonnas paljudel oli Siimaškopi joonistatud lasteraamatutega väga hea suhe, sest mina mäletan põhiliselt visuaali. Ja noh, kõik need lumivalgekese ja muud lood on ju hiljem ka kuuldud tuhandeid kordi, nii et noh, see nagu, aga just see visuaal oli huvid väga päästma juba. Tavakiiresti läksin kuidagi sinna olid ju nõuka ajal sellised seiklusjutte maalt ja merelt. Ja siis need olid väga suur huvi mul. Ja siis millegipärast ma sukeldusin Balzaci Shakespeare kuidagi, millest ma vist midagi aru ei saanud tol hetkel. Aga lihtsalt, mul oli nii suur lugemise janu, nii et ma lihtsalt lugesin, aga mul oli veel teine huvi, mul oli suur huvi looduse vastu ja kuna ma juba noh, niimoodi joonistasin ka, joonistasin isa, ütles Jaan, laps joonistab. Satas kunstnikud, mina niimoodi ei mõelnud muidugi. Aga kuna loodusehuvi oli väga vähe, oli loodusraamatuid, rääkimata filmidest, telekas oli ju nagu ta oli. Et siis ma tegin endale sellised päevikut, kuhu ma nendest raamatutest, mis ma kätte sain, kirjutasin loomade kohta ja joonistasin need loomad üles ka. Nii et siis seal oli see info kõik olemas, kus nad elasid, mida nad sõid, kuidas nad elasid ja nii edasi. Nii et selline asi oli. Ja siis oli aa ja ma olin ju ajaloo huviline ka ja meil oli kodus eestiaegne üldine ajalugu. Alustasin muidugi väikese inimesena nendest piltidest, aga tegelikult õige varsti hakkasin lugema ka. Nii et igasugused sellised noh, põhjusmõtteliselt kõik, mis kodus oli, sai läbi loetud. Jah, niisugune lugu. Kui palju teie vanemad suunasid teie lugemist või kuidas kirjavara teieni jõudis, kas ainult kodust või kuskilt mujalt? No kui ma laps olin, heinad ei suunanud teil tema, mina ei tea, kas on õigus, et aga ema räägib, et oli mind avastanud, et malevat nagu ise lugemise selgeks pinud, et nemad ei olnud eriti õpetanud, mul oli lihtsalt üks raamat käes ja pärast tuli välja, et seal kolm musketäri mis on väikese lapse jaoks muidugi väga huvitav lektüür ja istusin kuskil nurgas ja lugesin ja siis muidugi teine asi oli, et meil oli natukene eestiaegseid lasteraamat, kuid gooti kirjas, nii et selle gooti kirja sain ma ka selgeks ja siis neid maga, lugesin. Mis on teil meeles just nimelt sellest visuaalist, kas midagi võib-olla mäletate, ehk mõni raamat kuidagi on jõudnud ka teie praegusesse võib-olla siis kunstikeelde või endisesse kunstikeelde. No ei usu, selles mõttes ei olnud mingisuguseid mõjusid, sest esiteks nagu välja jätta need väikeste lasteraamatut, nagu ma mainisin, Simo Skopi, siis tegelikult need illustratsioonid olid väga vähesed ja enamasti mustvalged ja, ja noh, ma ei pööranud neile eriti palju tähelepanu nii-öelda siis ma pigemini tundsin huvi selle sisu vastu. Nii et ei ütleks, et sealt midagi kuhugi jõudis. Mind väga huvitab mälu kui selline ja eks selle saatesarja jooksul on välja tulnud, et tegelikult lapsepõlvest loetud raamatud on jäänud meelde väga-väga fragmentaarselt kui üldse. Ja ma arvan, et, et võib-olla eksisteerib selline nagu väär arusaam, et lapsepõlv või noorus ehitab täiskasvanu eale vundamendi. Kuidas teie sellesse suhtute? No eks lapsepõlve ehitab vundamendi küll, aga see ausalt öeldes ei ole üldsegi mitte kirjanduses kinni, mida väike inimene loeb, et seal on palju muid asju, tegelikult ma olen neid oma lapsepõlves loetud raamatuid, kui me vaatame sinna Balzaci poole, siis ikka muidugi uuesti lugenud, sellepärast et tollel ajal ma ei saanud sellest noh, mitte midagi aru, eriti, aga samal ajal millegipärast mul oli lobiseda, lugeda lugesin aga praegu ma ei ole uuest enam väga kaua aega mitte ühtegi sellist raamatut, et enam lugenud, sellepärast et ma praegu üldse ilukirjandust loen, vähema Laan hoopis rohkem teistsuguseid raamatuid. Sest ma olen ammendanud selle enda jaoks, ehk siis noh, see on selline, kui me elame oma elusid pikki elusid, siis üks hetk, lihtsalt see elu ise juba on meil nii palju kogemusi andnud, et enam nagu ei viitsi lugeda teiste inimeste kogemusi. Ja oma kunstilises väljenduses ka kiiresti eemaldasite narratiivsusest kui sellisest töötlesite võib-olla rohkem seerijatena, noh et seal ei olnud süžeed kui sellist. Et kas teie mõtlete järgnevat Nendes lugudes? No. See on keeruline selles mõttes, et kuigi jah, minu kunst, noh, ta on erinevatel aegadel olnud siiski natukene erinev või isegi võib-olla päris palju, et seal on lood kindlasti olemas, lihtsalt, et nad on teistsugused ja ma ei ole neid nagu päris otseselt lugudena kirja pannud, aga nad on kuskil pealkirjades olemas, aga hilisematel aegadel juba muidugi on minu pealkirjad ka muutunud väikesteks lugudeks. Ja ka see on juba siis viimastel aastakümnetel. Nii et see tühjuse ja minimalismi ja, ja väga väheste sõnadega olemine ja elamine, see on minu jaoks väga tähtis, ei suudagi teistmoodi. Aga lugu on olemas. Millised need vahendid on, kuidas anda sellist lugu edasi seda lugejale, kas seda on üldse vaja? No lugejale, kui nüüd visuaal välja jätta, eks ole, lihtsalt lugejale siis mul on tavaliselt ise nagu kirjutanud lausetena. Mul on vaja olnud kirjutada oma üliõpilastele ühte kui teist ja siis mul on vaja olnud kirjutada muidugi ka seoses iseendaga midagi. Et need on olnud lühikesed lausetega lihtsalt kõik sõnad on väga tähtsad. Ma norin oma sõna kallal, otsin õigeid sõnu. Ja leian, et kui inimene kirjutab, siis ta kirjutab just nii, nagu tema kirjutab oma sõnadega. Ja kuna eesti keel on minu emakeel, siis ma võin neid sõnu ka ise välja mõelda, see ei ole keelatud just. Ehk siis ma lihtsalt naudin seda, et eesti keel on minu emakeel, ma tunnen ennast seal vabalt. Ja ma võin enda sõnadega just nii ümber käia, nagu ma tahan. Ehk siis vähene tekst, mida ma olen kirjutanud, on just nii sündinud. Jõudsite ka oma õpilaste juurde, kuna olete olnud palju aastaid õppejõude, kui palju annate te nendele noortele inimestele lugeda ja ma arvan, et lugemist võib üldse ikkagi mõelda väga laialt, et lugema ei pea ainult teksti. Ta küll tegelikult Meil on ikkagi minu programmis on sees ikkagi see loovkirjutamise nime all selline asi, selline kirjutamine, kus igaüks võib ennast täiesti vabalt väljenduda lauldes, luuletusi kirjutades üksikute sõnadega kuidas iganes see loo kirjutamine minu meelest seda tähendabki, et ma väljendan ennast just nii, nagu ma olen ja mul on nende jaoks olemas sellised tähtsad teemad mille peale nad siis kirjutavad ja mul on olnud väga huvitavaid tulemusi, ehk siis kuni räppimiseni välja. Kas mäletate, ehk oli teie lapsepõlves või nooruspõlves mõni inimene või mõni tekst, mis teid väga inspireeris? Joon. Aeg-ajalt on olnud erinevatel aegadel mõned sellised Horhe Porsche näiteks tuli praegu kohe meelde siis on neid teisigi olnud, et las ma nüüd siis mõtlen, no muidugi omal ajal oli ka Hesse. Jaa. Auto on praegu, ma arvan, et mul tuleb tavaliselt siis meelde, kui see mikrofon enam mul nina all ei ole. Et võib-olla pärast laseme aju natukene niimoodi hekseldama, et mul on olnud selliseid, selliseid tegelikult Horsaborson siiamaani minu jaoks, mulle tundub minule sobiv selline hea kirjanik, isegi see viimane, mis tal oli, mul vist siin ei ole see olematute olendite või väljamõeldud olendite silmuses paar aastat tagasi ma ilmselt panin pealkirjaga mööda, et see on ka väga huvitav. Nii et neid on veel ning selliseid võib-olla just nimelt selliseid autoreid, mida just väga massiliselt ei loeta, aga mis on nagu minule jäänud meelde. Vaatan siin, mul on suur au olla teie kodus ja näha teie raamaturiiulit, seal paistab kohe väike prints lapsepõlve lemmikraamatut saates. Võib-olla peaksime veidi ka seda lahkama, kuidas figureerib päike prints teie elus? Ta on mul olemas ja ta on nagu sümbol mõnes mõttes, sest ma olen teda lugenud, aga nüüd ei ole tükk aega enam sisse vaadanud ta lihtsalt seal kõik, kes tulevad minu juurde, näevad A väike prints, et noh, ta on olnud nagu kõigi jaoks kuidagi ühine selline nimetaja, kui nii võtta. Jaa, aga mis puudutab seda raamaturiiulit, siis mul on, ma olen oma raamatukogu ära kinkinud suuremalt jaolt, et see on see, mis on järele jäänud siin praegu, mida te näete ja, ja ma ei korja raamatuid enam. Et ma niimoodi saan oma informatsiooni väga erineval viisil. Ja siin ma ei osta ka praegu väga palju raamatuid ja ma ostan tegelikult rohkem sellist teaduslikku ja ja muud sellist, imelikku ja huvitavat kirjandust, et ja seda ka vähe. Kas teil on kunagi olnud vaimustus või entusiasm raamatu kui artefakti vastu, et raamatut füüsiline objekt, ilus, värviline, erinevad kirjatüübid? No eks muidugi veel. Ilus raamat, eriti kui ma väike olin, vot seesama üldine ajalugu, mis oli ka ju tegelikult nõuka ajal ikkagi ilus raamat ja hoopis teistmoodi köidetud ja seal olid ikka väga ilusad pildid sees ja kõik selline, nii et on ilusat raamatut ma oskan hinnata, aga ega ma seda ilusat raamatut sellepärast kohe endale ei taha, lihtsalt vaatan ja tunnen rõõmu tema üle, et kui seal on veel sees muidugi minu jaoks vajalik informatsioon siis jah, ma kaaluksin ehk endale ka seda, selle raamatu soetamist, mitte selle väljanägemise pärast, ainult. Semi nelsoni, vot sealsamas humaastusimaaniti ehk siis see on selline ilus raamat, aga ka äärmiselt minu jaoks informatsioonirohke. Nii et selle ma tõesti ostsin endale viimane. Suur raske. Ja seda kogu aeg vaadata ja see ongi juba kadunud, see maailm tegelikult, mis seal sees on, seda tegelikult enam ei ole. Ühelt teie õpilaselt, kellega ma vestlesin, sain armsa tsitaadi, mida võiksime siin ka kasutada, et ütlete, et teil ei ole palju raamatuid ja tee neid ei soeta põhimõtteliselt ja olete õpilastega rääkides kasutanud selliste tsitaatide, kasutage loobumise, kaunist kunsti. Ja meil on lausa kirjutamise teema selline loobumise kaunis kunst, ehk siis tegelikult see loobumine on, on nagu me oleme seal ülikooliski rääkinud, aga minu jaoks on selline isiksuse arenemise tee loobumise tee, et see on nagu selline. Kui me räägime asjadest, siis asjad on üks osa sellest, ehk asjad on tegelikult raskus meie turie, olgu, meil on liiga palju asju, asjade hulka kuuluvad suvilad, autod, koerad, kassid ja kõik muu selline, aga samamoodi ka väiksemad igasugused asjakesed. Aga teine asi, et meie pea on prahti täis ja seal tuleb ka aeg-ajalt teha sellist loobumise puhastust nii-öelda. Nii et see on see loobumine. Kas lood võivad ka muutuda rasketeks? Lugudega on üldse niimoodi, et lood ajas ei muutu, aga ega siis meie mälu ju ei ole ju selline, et ta mäletab absoluutselt täpselt seda, mis juhtus, meie mälu mäletab, seda nüüd on viimane mälestus mäletas, ehk siis seda ütlevad aju teada, et see ei ole muidugi minuga, kus, et sellepärast tulevadki need müüdid ja igasugused imelikud asjad, mis tegelikult üldse ei ole. Tõsi. Muidugi, mõned asjad on meelega välja mõeldud, mis ei olegi tõsi, me ju teame väga hästi, kuidas ajalookäsitlused, eks ole, ju on erinevatel aegadel olnud nii, et ka meie enda isiklikud mälestused tegelikult ei ole tõsi, vaid nad on eelmiste mälestuste mälestused. Just nimelt. Ma olen aru saanud, et teie mälus on auke ja mind väga huvitab, kuidas te näete nende aukude tõttu oma isikut. Kas te tunnete, et te olete pidev? Ma isegi ei tea, mida see tähendab, mina. Kas on hetkel, tunnen ennast täitsa väga-väga hästi kohe see, et mul on tõesti see mälu on nagu kadunud vahepealt ja väga palju asju ma ei mäleta, ma lihtsalt tunnetan, et see on olemas olnud. Aga ma ei mäleta mitte mingeid fakte, detaile, mitte midagi, ma tegelikult, et mõnes mõttes võiks siin kasutada, sest ma elan hõllandustes nii nagu 100 aastat üksildust, olijat, hõllandused, millel ei ole otsest nime, millele ma ei oska paika ega kohta määrata, aga mis korraga tulevad ja mis on väga meeldivad tegelikult, niiet et ei oska täpselt öelda, millega nad seotud on, aga see on minu elu olnud, kunagi sattunud, pärit tulnud ja võib-olla see on ka vanadusega nagu seotud, et kuna mul on nii palju neid mälestusi juba nii palju üksteise peal pidevalt sellistes kihtides, et siis need hõlandused võib-olla on ka sellega seotud igal juhul see on täitsa meeldiv asi ja see, et mul seal mälu sealt vahepealt kadunud on, sinna mitte midagi parata. Kadunud tema on ja tagasi tema ei tule, aga see ei ole mind inimesena, tähendab nagu mõjutanud kuhugi halvemuse poole. Õnnetuks pole ka teinud. Usun täiesti, et selline pideva isiksuse olemasolu on veidikene müüt, et just nimelt, et me mäletame seda, mida mäletab meie viimane mälestus ja me suudame seda väga edukalt, et üle kirjutada vastavalt vajadusele, mis minu jaoks on tõeliselt meeldiv mõte. Aga ma küsiksin siis nüüd nii, et mida tähendab teie jaoks lapsepõlv praegu tagasi vaadates, et millal lapsepõlve, millal tuli? No ta oli, ta oli siis ikkagi lapsepõlve on, et ma, mul oli lapsepõlv selline, kus ma alustasin, vaadake, kui mina sündisin, siis maailma seal kolm miljardit inimest. Ja see kolm miljardit inimest oli seal maailmas ka siis, kui ma läksin keskkooli, ehk siis vahepeal polnud palju juurde tulnud, ehk teisisõnu Tallinna linn alguses elasime vanematega Kadriorus ja pärast läksime kolisime meriväljale. Ja ma mäletan ka Tallinna linna natukene lihtsalt, ma mäletan seda, et see oli nagu aed. Ehk siis autosid peaaegu ei olnud, tänavad olid suht sellised, tühjad sõidab, praegu on väga raske ette kujutada, ehk siis sealsamas Kadrioru lähedal, kus need Jakobsoni koidule muud tänavad on, seal oli ka ikka väga palju rohkem puid ja seal me mängisime, mina ka seal aedades kogu aeg mängisin meriväljale kolimine lähendasanda, kolisime metsa täitsa sellepärast, et merivälja oli tibatillukene tol ajal. Ja mis mul oli selles mõttes. Ta oli väga hea, et mul on tohutu head mälestused sellest looduses elamisest, ehk siis kõik oma aed meri kaelani vees, nii-öelda, nii palju kui vähegi võimalik. Oma aiasaadused, et kogu see selline metsik elu suvel eriti talvel, täpselt samamoodi me ju käisime kogu aeg talvel, kui koolipäev oli läbi, siis panin juba uisud alla kodutrepil ja elasin uiskude peal kogu aeg, niiet et noh, see oli selline eriline ja vägev aeg, ehk siis vanemad ei muretsenud ka, et mis nüüd need lapsed seal teevad, sest et meil ei olnud nagu keegi ei mõelnud, et midagi võiks halba juhtub noh välja arvatud see, et keegi kukkus ja ja võib-olla siis sai põrutada või noh, vaata murdis, mina ei murdunud, oleks ühtegi konti. Mul vedas. Nii et see oli väga tore aeg, ma olen kasvanud sellise vaba ja metsiku inimesena. Ja tulla tagasi selle juurde, et millist rolli mängis siis lugemine sellel ajal. No ikka väga suurt rolli, sest ma tolle aja info saamine, ehk siis noh, see niuke moodne väljend, aga siis, kui ma parajasti koolis ei olnud ja kooliasjadega ei tegelenud ja metsikus looduses puude otsas ei roninud, siis ma kogu aeg lugesin praktiliselt, nii et noh, ma olin nagu ma juba enne ütlesin, selline introvert, kes läks kuhugi üksinda istuma, võttis raamatu kaasa ja luges Ja nüüd, tänapäeval maailmas on meil 11 miljardit inimest. Kuidas tunnete teie, kas raamatuid on vaja lugeda? Ma arvan, et raamatuid on ikka vaja lugeda muidugi kuna tänapäeval on nii palju muid selliseid võimalusi saada endale sellist elamust ja teadmist ka mina vaatan väga palju dokfilme, mis on muidugi visuaal ja kõik muu koos, mis annab nagu rohkem edasi seda infot. Aga sellegipoolest. Ja noh, selles mõttes on see kirjanduse valik ka selline, et juba valitakse võib-olla seda, mida lugeda natukene teistmoodi, eriti mina, eks ole, ju juba praegu olin, et kas ma siis loen Taissoni seda astrofüüsikat inimestele, kellel on kiire või veel midagi sellist tulevikku lühiajalugu või noh, mingi selliseid asju, mis on nagu juba selle kirjutaja pärast juba nagu sellised väga huvitavad. Aga mida teevad noored ikka, loevad ka nii palju, kui ma tean ülikooli inimestest, nemad loevad mul ei ole nagu teadmisi muu inimkonna kohta, aga ma arvan küll nad loevad, sest minu meelest kohutavalt palju trükitakse praegu raamatuid. Ju siis keegi neid loeb ja ostab. Kas kirjasõna ja visuaal on kuidagi omavahel vastuolus, et kas te olete rohkem kirjasõna inimene, rohkem visuaali inimene? Me oleme mõlema inimene tegelikult sellepärast, et visuaal, kus sõnaga on ikka väga tähtis ehk siis noh, ütleme täidis kinokunst on selle pärast nagu väga võimas kunst, et seal on visuaal kui sõna, kui heli. Kui jumal teab tulevikus lõhnad ja muud asjad ka veel, et nad käivad ikkagi koos, kuigi samal ajal sõnatu visuaal on huvitav ja ilma visuaalite sõna on huvitav, oleneb parajasti, millega on tegemist. Ma sooviksin veel teada, millist lugu räägib tiiger. Uljon lõik, nii nagu mulle praegu mõeldud Tuli oma selle luuletusega, haiged Tiger Tiiger, tiiger ja nii edasi ei mäleta loomulikult, aga mul on nad olemas need tekstid, et see oli selline väga võluv ja väga tore asi, muidugi William lõik on üldse ju ka, kui me siin rääkisime, Horhe burgeri, William Blake ja kõik need sellised imelikud veidrad tegelased natukene väljaspool neid peavool ja need on mulle alati meeldinud, aga tiigrid linnas oli jah, selline väga vana asi, kus ma olin veel 19 koma selle maalisin nüüd maha müüdud päris kalli hinna eest oksjonil. Ja see oli ka alles hiljuti, ma hoidsin teda kogu aeg endale alles mõtlemata üldse, et ma kunagi domeen või kas ma müün ja nii nagu kõik asjad juhtuvad, et nad läksid oma õige koha peale, sest minul juures nad ei olnud seina peal, ma loodan, et nüüd on nad kuskil heina peale, inimene tunneb nendest rõõmu. Aga mulle meeldivad loomad, noh, tiigrit kaasa arvatud. On kaslased, väga võluvad. Kuigi ma armastan kõiki olendeid, igasuguseid, ka neid, mida mõned teised inimesed ei armasta nagu ämblikud ja prussakad ja maod ja, ja nahkhiired näiteks, ja minu meelest kõik olendid on hämmastavad, fantastilised see, kuidas nad oma elusid elavad, kuidas nemad on tehtud, kuidas nad on arenenud, mismoodi nad saavad hakkama palju paremini kui meie inimesed tegelikult. Et sinna hulka, siis kuuluvad ka tiigri muidugi. Ja ikkagi, kes on see tiiger, kuidas, nagu te ütlesite, see on vana maal. See on vana lugu. Pleik on vana lugu. Kuidas ta on tulnud tänapäeva kesse tiiger on? No üks lugu oli selle tiigriga küll see oli see lugu, see oli peale selle, kui ma selle maaliva maalinud, mul oli üks väga raske aeg elus ja ja mul oli arvatavasti sel ajal ka juba üks paigi päris selline raske depressioon, kuigi ma ei teadnud, et see depressioon on ja kuskilt abi ei küsinud. Aga mõtle siin enda jaoks välja või mõtlesin lihtsalt maju, kaitses mind siis mõeldes välja tiigri, kes oli koos minuga kogu aeg selline kummitustiiger ehk siis mingisugune aasta otsa niimoodi kuskil oli kuskil mingi tiiger, et kui ma panin käe niimoodi kuhugi seda väga isegi leida, praegu meenutada, aga lihtsalt ma tundsin, et keegi on koos minuga, see oli see tiiger siis. Tuur eks räägimegi praegu vanadest hõllanduslikest asjadest. Kas lugemine on kujutava kunstniku käsitööoskuse osa, kas saab ka ilma lugemata kunstnikuks? Kunstnikuks võib igatemoodi saada, et see oleneb parajasti, kuidas inimese elu läinud on. Samamoodi võib peetavaks kunstnikuks saada ka ilma igasuguse akadeemilise õpetusest. Akadeemiline õpe on ju üks võimalikest valikutest, nii et lugemine on väga kinni ikkagi selle inimese enda loomuses, kui palju tal seda vaja on. Sest kui ta sellest huvitatud on, siis ta loeb ja kui ta ei ole, siis ta ei loe. Muidugi, selge on see, et kui vanemad seda väikest lapsukest suunavad, siis ikkagi midagi hakkab talle külge, aga mind lihtsalt ei suunanud keegi. Ma ise tahtsin. Tean, et te olete ulmefänn. Mis teid ulme juures paelub, kuidas te seda loete? No ma arvan, et ulmekirjanik, kui ta on hea kirjanik, seal vahet ei ole, kas ta on ulmekirjanik või on ta mingi muu kirjanik. Mind üldse ei huvita need lahtritesse jagamised, aga lihtsalt ulmekirjanik on palju vabam kui ükskõik milline teine kirjanik. See on esimene asi ja, ja noh ma juba väikese lapsena mulle väga vennastugatskid meeldisid, siiamaani meeldivad, mul on need uued, uued vanad asjad, eks ole ka kõik olemas. Nad on tõesti väga head kirjanikud, aga meil on jah tõlgitud väga palju head ulmet, kuigi võiks palju rohkem olla tõlgitud head ulmet, just mitte fantaasiakirjandust. Aga on nagu on ja olles olema jätnud ta enda raamatukokku sellepärast et neid aeg-ajalt loen uuesti nendes on midagi, mis mind paelub. Et ma olen lugenud Shakespeari eesti keeles, siis meil, mis meil on need kogutud teosed kolm korda aitab, rohkem ei taha, aga ega mul need ulmet, mis ma olen järele jätnud, ega ma neid ka nüüd iga päev ei loe ka, võib-olla kord viie aasta tagant. Küsiksin siia lõppu. Kas teie unistaksite elust avakosmoses? Ka praegu üldse mitte unistada sellest elust avakosmoses, pigemini unistaks siin elust maa peal, kus inimesed mõistlikumalt oma asju ajaksid. Aitäh teile, Sirje Runge, nende toredate meenutuste eest te kuulasite saadet lapsepõlve lemmikraamatud MINA, OLEN Kaisa Ling jälle kuulmiseni.