Lapsepõlve lemmikraamat. Tere, mina olen Kaisa Ling ja te kuulate saadet lapsepõlve lemmikraamatud. Täna kõneleb oma lapsepõlvelemmikutest lugemisest kunstnik, muusik, kirjanik Aapo Ilves. Tere. Ei. 2012. aastaraamatus muinasjutud lastele ja suurtele kirjutate sissejuhatuses kohe, tegu on muinasmõistujuttudega ja muistendid kestega sinu lapsepõlvest, milletaolisi sa oleksid ise tahtnud lugeda, siis mis oli siis sinu lapsepõlves loetust puudu? No täpselt, need olidki puudu ja ma pidin kasvama suureks hakkama neid kirjutama. Mis see ikkagi on, mida sa mõtled selle all Kasem spetsiifilist? No need niisugused huvitavad kiiksuga lood ikkagi noh, ma hakkan kohe siis algusest pihta, et ma ei õppinud lugema, kolmeaastaselt õppisin lugema nelja-aastaselt ja siis ma hakkasin valimatult kütma ja ema andis aina ette. Kas sa mäletad seda esimest raamatut, mis oli sulle kallis üks spetsiifiline raamat, mis oli kallis? Ei mäleta, aga ma alustasin tegelikult varem hakkasin joonistama. Minu kirjanduselamus käib käsikäes visuaaliga kindlasti. Mattootsin koomikseid. Joonistasin, joonistasin, joonistasin. Ja siis mäletan veel seda, kui ma hakkasin stiliseerima, juba läksime Aitlejad Cupismi ära, mis oli nelja-aastane ja siis ema ütles, et seal kolmeaastane, sa joonistasid palju ilusamini. Aga ma kütsin jah, joonistada kogu aeg lõppematu koomiks. Lugu käis kogu aeg ja siis ma alles õppisin lugema. See tõmbas natukene hoogu maha. Mida sa siis lugesid peaasjalikult? Kõike kõike lugesin. Vanaisal oli seinatäis. Mis tähendab, et järgmised 12 aastat oli mul väga igav. Seiklusjutte maalt ja merelt tulid mul ja kõik läbi loetud. Siis kui alles hakati mulle lugemist õpetama. Mind huvitaks mõni spetsiifiline raamat, kuigi sa lugesid kõike siis kindlasti jäi miski rohkem meelde kui teine ja mille poolest ja kui võimalik, siis kas sa suudad välja tuua kuidagi mingid erinevad, mis olid nende juures erilist? Kindlasti ei suuda tõsta, et ma lugesin nii valimatult, nii palju ei saa lihtsalt valikut teha. Aga hiljuti oli lasteraamatust kasu. Ma olen sattunud kirjutama tekste ansamblile nimega Singer Vinger ja Raal Dior, laule tuli meelde üks lapsepõlveraamat. Ja siis ta helistas mulle, ütles, et selle laulu nimi peab olema onu Grillo. Ja siis ma lasin endale teha raamatukogu lahti. Ja kirjutasingi Singer Vingeri laulu nimega onu Grillo. Milleks ma pidin lugema läbi uuesti kaks Robert vaid loo raamatut. Lood kuke, LEGO linnast ning doktormeerikese ja Pont imeline merereis. Ja see on tore, see on selline inimnäoline kommunism, mis vaatab nendest raamatutest välja. Ja siis teises osas hakkavad kaks kommunismi nagu konkureerima, suisa kaklema, natukene, enam-vähem selline. Ehk meenub midagi veel, meie saadetest on läbi käinud väga palju loomulikult Seiklusjutte maalt ja merelt. Aga kuidas oli siis noh, näiteks Lindgreni Minu suhe Lindgreni ka oli väga-väga hea veri, ei mingit kahtlust Kalle Blomkvist on, on ikkagi ajutas. Sellele väikelinna lugeja sai väga mõnusalt kaasa elada, sest samasugune elu nagu meie Ma saan aru, et ikkagi väga palju lugesid, pigem tõlkeraamatuid, praegu on tulnud tõlgematelega, kas meenub mõni eesti autor, kes oli kuidagi erakordne? Eesti autorid tundis selle järgi ära, et neile oli pildid joonistanud Edgar Valter. Ja vot tuleb üks märgiline raamat, tuleb meelde siis, kui arvavad, On veel, kasutas nime Vallikivi, siis ta kirjutas lasteraamatu, millele Edgar Valter tegi väga-väga ilusad pildid ja, ja see oli ajaprintsess raamat, ma soovitan lugeda seda raamatut. Väga on tõstatunud selle saatesarja jooksul küsimus, millal on lapsepõlv ja millal ta see saab? Kasvõi lugemise mõttes. Millal muutub midagi, kas üldse muutub lapsepõlv Sobutle sel hetkel, kui rock n roll astub sisse. Kuidas sinu lugemises väljendas? Siis, kui rock n roll sisse aastas, siis ma enam ei lugenud, sellepärast et ma olin juba ära lugenud. Lugeda tasub alguses hästi, palju peab lugema. Kui sa oled alguses hästi palju lugenud, siis tulgu või rock n roll. Milline võiks olla lastekirjandus? Oled ise ka kirjutanud mitu raamatut kolmes raamatus koos kontraia, Alarbikrainega, isa sokist, lasteluuletusi. Kindlasti on sellel mingid oma printsiibid ja milline ta võiks olla? No ma jätkuvalt, kui kirjutan ainult selliseid tekste, mida ma ise tahaks lugeda. Ja ma ka olen näiteks tähekesele illustreerinud ja teinud meisterdamislehekülge ja mäletan Ta lõi mulle kolaki, aitas mind kuhugi edasi. Tahan selliseid asju ajada, et keegi kusagil mingi väike inimene. Äkki saab minu loominguga vastu pead. Ja temast saab tore inimene. Isegi köitev element loo või pildi juures on mingi kiiks mingi teistsuguses. Jah, see on see, mida ei saa kirjeldada, sest see on kirjeldamatu, see on lihtsalt äratundmise küsimus. Kui seda saaks kirjeldada, siis oleks see juba igav seal mingi lauses mingi pilt. Palju on lapsepõlvest loetu. Juba oled kirjeldanud, et tuli meelde, aitas, kui palju see vormib inimest tegelikult. Sellesama alguses mainitud raamatu alapealkiri ongi muinasjutud lastele ja suurtele ja mind väga huvitab sele lastele mõeldud ja suurtele mõeldud kirjanduse vahe, see seisab Eestis väga lahus. Lapsed naeravad absoluutselt teiste asjade peale seal raamatus mis nende vanemad lapsed naeravad, näiteks tean juhtumit, kus laps luges muinasjuttu ja ja teda ajas kohutavalt naerma see hetk, kui kirjanikul kukkusid kõik juuksed peast ära. No see on kohutavalt kurb koht. Ka lapsel oli nii lõbus. Ja niimoodi peabki kirjutama, et oleks kõigile, kelleks tahtsid lapsena saada kirjanikuks. Õppisin lugema ja, ja siis ma sain aru, et need raamatud, mida ma loen, need ei ole mingid niisama, vaid kirjanikud on teinud. Ja siis minu esimene identiteet oli see, et ma tahtsin saada kirjanikuks. Kas sa kunagi üldse muutus? Meie naaber oli onu Vova, Tal võeti jalad ära, tal oli vähe jalgu, siis kadestasime lastena teda sellepärast, et ta lõid kargud ja ta sai hästi ruttu trepist ülesse ja siis tal oli invaliidi sapakas ja siis pärast oli kui ka ratastoolides onu Vova oli kunn lihtsalt puhtalt sellepärast, et tal oli vähe jalgu. Ja siis onu vaba kyll. Kellel nakatuda suures kasutanud kirjanikuks? Väike kirjanik, onu Vova, tuletasime kogu aeg meelde, et lahkkirjanik, kuidas. Et ma sain oma oma selle identiteedi, sain küllaltki varakult. Juba rääkisid, et lapsed naeravad teistsuguste asjade peale. Mind huvitab veel ka žanride erinevus, kas lasteluule või pigem proosa isa, sokilood on kõik, kõik laulud ikkagi. Kas sellele Kolulisest, mulle tundub, et lapsepõlves loetud asjad jäävad väga hästi meelde, inimesed suudavad tsiteerida kümnendite taguseid loeta. Tõde luuletusi ja Manivald, kesamaa on selles mõttes kindlasti üks minu vaimsetest. Isadest. Ühel päeval jonnisin, tahtsin lihtsalt nutta ta, samal hetkel astus miilits meie tuppa. Ja nii see läheb. Lasteluule on, seda on, tehnilises mõttes on palju vastutustundlikum teha. 100 tulema ikkagi käsitööoskustega ja neid isaldoki raamatutega Alarbikorainen olla kas mingil hetkel tema orgundis meil seda süsteemi ja et kõik läbiv riim suhteliselt läbi juriim. Tema nõue muidugi saab ka liugu lasta niimoodi, et näiteks popmuusikas mõtlen, kriime ei ole üldse oluline. Aga lasteluules on. Kas sind on kunagi huvitanud ka raamatu füüsiline aspekt, milline raamat on, millisena ta tundub, mis on tema lõhn. Kas on ka mingeid selliseid mälestusi? Siis nagu ma ütlesin, et mingi error on, aga, aga sealt edasi ma juba tean, et 21. Ja siis ma mäletan, et ma jõudsin ilusti 99-ni välja ja siis tuli see kahe nulliga number ja siis Kuna oled ka ise palju kujundanud ja illustreerinud, kui oleksid välja täiesti lastele mõeldud raamatu, kas üldse annaksid ainult lastele mõeldud raamatu? Ma ikka annaks siis ikka sellise raamatu, et kõigile nagu muinasjuturaamat Meil on, sellega läks veel nii mõnusasti, et Regina lukk toompere väga tahtis seda raamatut illustreerida. On sul alles mõni raamat lapsepõlvest, kus lapsepõlveraamatuid on. Mingil hetkel hakkas tekkima selline kummaline lugu, et minu mõrsjale ei olnud muumitrolli lugenud. Kim kaks autorid, kes kirjutavad kogu aeg ainult ühte ja sama raamatut Kolm raamatut. Ma küsiksin siis niimoodi, milliseks oleks kujunenud sinu elu, kui sa ei oleks õrnas eas lugenud kõike valimatult? Õnneks ma lugesin kääbikut mõtteid ja me ei saa seda iial teada. Mõnus. Pigem hea, et ei saa teada milliseks on kujunenud pärast seda eelnevat, sest et sügisel ootab sind ees suur juubel ikkagi poolsada aastat. Kui veidi on selle poole sajandi jooksul. Milline lugeja oled tänapäeval? Aga raamatuid on sul viimatum, hulk raamatuid on väga palju, neid peab alati olema lähedal. Sealt ma sain ainult kaheksa lehekülge kirjandusmuuseumi arhiivis ja siis ma rääkisin pikalt Merle Jäägeri ka telefonis. Ja siis ma tellisin kirjandusmuuseumist spetsiaalselt neli raamatut, et seda ühte laulu teksti kirjutada. See oli karna põhine lugu Kronga mütoloogia pikk-pikk, pala, mida ilmselt ükski raadiojaam mitte kunagi ei mängi, sest et on liiga pikk. Aga meid see ei huvita, me tegime selle enivei. Viimaseks küsimuseks, millise oma lapsepõlveraamatute kangelasega tundsid kõige enam hingesugulust? Aga see on lahe, läheb nurga taha mitte suitsetama või mingit. Kirjanik muusik, kunstnik, minu sõber ja suur eeskujupõlves.