Lapsepõlve lemmikraamat. Tere, mina olen Kaisa Ling ja te kuulate saadet lapsepõlve lemmikraamatud. Täna kõneleb minuga sotsiaalteadlane poliitik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin. Tere. Tere. Ma esitasin teile selle ülesande mõelda viie raamatu peale, mis teile lapsepõlvest kalliks on jäänud siiamaani. Kas oli kerge või raske? Väga kerge sellepärast, et, et mul oli lapsepõlves niisugune kommet, ma lugesingi korraga umbes viit raamatut käest ja ma olen üldse väga varasest lapsepõlvest peale väga palju elanudki raamatutega koos. Seepärast mulle kõik välja valida, üldiselt ei ole mitte kerge ja ei hakanudki neid valima, tegelikult ma püüdsin meelde tuletada oma neid kõige lemmikumad. Siis ma pidin mõtlema, mis lapsepõlv on, kuhu see, kuhu see ulatub. Mis teie meelest on lapsed. Küll me oleme sellest siin saates väga palju rääkinud lapsepõlve algusest ja lapsepõlve lõpust. Näiteks Anti Saare arvates lapsepõlv lõpeb siis, kui lugeja saab aru, et ta loeb kirjandust, et on olemas selline asi nagu kirjandus. Siis muidugi, mul pole lapsepõlve olnudki. Mina loen luulet. Küll, aga on ka teistsuguseid, on ka teistsuguseid lapsepõlvelõppe. Aga kuidas teie arvate, kuidas seda lapsepõlve piiritleda? No ma tean, mina. Piiraks kuskil ikkagi ma ei oska öelda 13 14 aastane. Umbes niiviisi. Aga mis oli kõige esimene raamat, mis teile kohe silme ette kangastub? See on nagu niiviisi, et me hoopis tegelikult väga vara lugema õppisin lugema kuskil umbes nelja-aastaselt. Ja, ja kui ma selle peale mõtlesin, mis mul meeles tegelikult mul vist on kõige rohkem meeles üks luuletus see oli sõja ajal ja mina olin sõja ajal koos siis emaga vanaemaga tegelikult sõjabaas Venemaal. Aga seal Antiga välja eestikeelsed raamatud tulid ja oli niisugune lugemik. Ja see oli meil siis seal, mäletan kodus ja vanaema luges mulle sealt. Ja, ja see oli Juhan Liivi luuletus, see oli kohe seal selle alguses, paber oli niuke sõjaaegne niisugune noh, umbes nagu pakkimispaber, niisugune karm ja tähed selged, aga see oli luuleta, mis algas niiviisi. Üks suuni vana, nii mullane ja mõttes näguni vagun ja mõttes näguni austani, vaikne akne valul ja sõnata. Nii Ausni, Vaikneni mullane, selge ja õige ja kullane. See on minu emo, mu kullake, see on minu ema mullak. Mulle tundub, et ma olin kolmeaastane siiamaani ja mulle see nii meelde see mullane ja kullane, see mingisugune riime, see kontrast ja see, see suu, nii mullane, see oli mulle kuidagi nii mõjuv. Ega ma ei oskagi öelda, miks kolmeaastasel lapsel nisugune luuletus mõjub. Aga, aga ma arvan, et see on väga oluline teada, et kolmeaastasel lapsel just niisugused luuletused mõjuvad. Mitte need lutti, luti tiriti. Lapsi ei tohi alahinnata ja esimene raamat, mida ma tõesti ise läbi lugesin, raamat on lausa oli raamatusse viis mind kooli. See oli raamat, mis oli siis siin välja antud Eestis, sest ma tulin tagasi 44. aastal. Ja, ja selle pealkiri Aru talu vahvad lapsed. Siis rääkis siis lastest, kes on jäetud üksi tallu, pererahvas on siis kuskil Filmuta heinamolu kuskil ja talu tulevad mustlased. Ja lapsed kohtuvad hirmsasti ära, sest mustlaste räägitanud röövivad lapsi. Siis siis need vahvad lapsed, kuidas nad seal hakkama saavad. Ja ma olin kah üksik, palju kodus ja ma võtsin üksinda ette, ma lugesin raamatu läbi. Ja miks see tähtis oli, sellepärast et et ma olin kuueaastane. Aga ma mängisin meie majas, olid vanemad tüdrukud ja äkki kedagi ei olnud öeldud, ütleksid kooli. Kus mu sõbrad on, kõik läksid kooli. Siis ma mõtlesin selle raamatu, mis ma olen läbi lugenud, panin koti niuke Miki hiirega kott, panin koti ja läksin üle tee. Tatari tänav. Seal oli kohe nurga peal oli allika tänaval oli omal ajal väga tuntud 14. mittetäielik või seitsmeklassiline kool. Läksin koolimaja uksest sisse, sest ma teadsin, sõbrad, sinna läksid. Üks õpetaja tuli vastu, mis, mis sina siin teed, ma olin hästi väikest kasvu ka niisugune. Mina ütlesin, ma tahan kooli tulla. Õpetaja küsis, et kas sa lugeda oskad, mina mõtlesin uhkelt välja. Aru talu vahvad lapsed, ütlesin ja selle raamatu läbi lugenud õpetaja oli väga imestunud. No loe siis, lugesin talle sealt valju häälega ette, siis ta ütles, et võid koolitada. Et see oli väga tähtis, et see raamatuis mu kooli hakkasin enne lugema raamatut, kui ma kooli sain. Aga siis juba kooliajal, jah, ma tõesti, ma, ma olin lugemishull, ausalt öeldes nii et ja meil oli palju raamatuid kodus ja nagu ma olin palju üksiga kodus näppasin, lugeda tahan. Ja siis noh, need raamatut võiks siiski umbes jagada, et ühed siis olid need, mida võib pidada siis just nagu lasteraamatuteks, näiteks muinasjutud mulle hirmsasti meeldisid, olid tol ajal anti, väljatakse muinasjutukogusid, ma usun, et teised on võib-olla ka rääkinud siinsamas mikrofoni ees kas või väga vahvast muinasjutukogust, kus siis olid need araabia muinasjutud aladeni, imelamp ja teised. Ja teine väga vahva suurkogu oli siis eesti muinasjutud, vaeslapse käsikivi. Need olid mõlemad hirmus toredad paksud, need seal lõputult lugeda. Pärast kui minu oma lapsed olid, siis ma lugesin neile, näib et. Ja see oli nagu üks poosis sellest lugemisest. Aga samal ajal ma lugesin ka siis neid raamatuid, mille kohta ma suuteline sellist raamatut riiulis ja ma hakkasin väga vara lugema tõesti suuri, pakse raamatuid. Mulle hirmsasti meeldisid just ajaloo raamatut. Nii et näiteks ma mäletan olla ilusasti mõjus, ma võisin olla siis. Ma kujutan ette kuskil kümneaastane kui ma lugesin läbi, Meil oli kodus raamatu paks raamat, niisugune ma kujutantuks riista Madsen neid ilmumisandmeid ka, ta anti välja eesti raamatus 48. aastal, noh, tähendab seda, et ta jõudis minuni kuskil jah, mul seal üheksakümneaastane. Ja rääkis Armeeniast rahvi oli auto trahvi Saamuel. Ja see rääkis Armeenia armeenlaste sõjast pärslastega. Kui ajalugu vaadata, siis Armeenia riik on üks vanimaid õik üldse, eks ole. Ja see sõda pärslastega oli siis ühtlasi ka ususõda, sest armeenlased olid juristi rahvas juba. Ja see oli väga dramaatiline lugu, see oli siis neljas sajand. Ühest siis väga kaunist noormehest printsist Saamuelist kelle ema ja isa või vanemad läksid üle pärslaste poolele ja, ja siis see prints pidi nagu valima siis oma ema ja isa ja siis oma siis usujaama, sest seal on noh, niisugused kodumaa vahel. See kõik oli väga detailne, seal oli väga palju ka selliseid noh, ütleme olustikukirjeldusi, mis mulle meeldisid ja kõike seda ja sõja kirjeldus ja ma lugesin tohutu huviga, ma loen seda korduvalt jälle jälle jälle, sest see oli väga dramaatiline hõik. Ja ma lugesin muidugi ka teisi selliseid noh, tol ajal anti üsna palju välja maka rääkimine tasujast, mida sai loetud edaspidi tagurpidi, ammu enne, kui ta kooris lõugama pidi. Aga siis veel, olid ju Peri, Meelis ja issanda koerad Eesti ajaloost ja lugu, seda, seda lugu. Ja, ja peale selle olid keevitši ristirüütlid näiteks tulemõõgaga Pompei viimased päevad tähendab nihukest suure ajaloolisi romaane. Ma lugesin need jah, kuskil just umbes selles vanuses 10 kuni 12 aastat vana. Ja, ja sellest ajast mul on see niisugune noh, ajalugu on alati olnud minu jaoks väga-väga oluline. Ja eks muidugi selles eas lapsed on väga romantilised. Ma pidasin ka päevikut siis mitte küll lugemispäevikud, lihtsalt olevikus. Ma kirjutasin üles asjad, mis mulle on tähtsad, on saanud. Ja, ja ma mäletan, ma lugesin väga suur andumusega oli üks niisugune autor voinitš, kellele raamat kiin. See rääkis Itaaliast Garibaldi vabadusvõitluse ajal. Ja jällegi noh, niisugune väga-väga romantiline kangelane aga natukene hiljem juba tegelikult. Ma usun, ma võisin kah olla kuskil 13 14 juba ma lugesin suure huviga Vilde, Mahtra sõda, näiteks et see on väikese ajaloolise jah, ja see oli minu jaoks ka väga, väga huvitav. Ja siis juhtus nii, et olime suvel olime tuttavate kaudu talus Juurus Kohila, Juuru vahel ja see oli just täpselt noh, need need kohad, eks ole, kõik nii põnev. Aga siis peale ütleme selliste ajalooliste muidugi tollel ajal olid ju väga huvitavad ka kõik need siuksed reisi ja, ja seiklusraamatud ja ja mina lugesin nii päris reisiraamatuid kui ka selliseid natuke seikluslik mõõdetakse üks minu lemmikautor kindlasti siis kui ma olin niisugune 12 kolmeteistaastane Sülvern. Ja näiteks 80000 ljööd vee all, no see oli nii põnev, jällegi sai loetud ja üksteisele jutustatud ja, ja kõik see veealune maailm ja jälle romantiline kangelane ja nii edasi. Aga ma lugesin ta neid päris reisiraamatuid näiteks umbes sama vanalt. No ma ütlesin, et ma pidasin ka päevikut ja, ja ma kirjutasin sinna ülesse, joonistasin isegi üles, ma lugesin Charles Darwini reis purjekal piigel ümber maailma kus oli siis väga palju põnevaid detaile sellest, mismoodi siis nad kaugelt kauged rahvad olid ja missugused loomad ja linnud ja nii edasi. Ja üks veel üks raamat, mis oli mul väga suur lemmik, olime Klohama Clay inimene, kuul mis rääkis muide Paapodest ja ja ma nüüd vaatasin hiljuti oli vist minema nädal oli see meie televisioonis oli seal, et niisugune nagu reisi reisisaade täpselt sealtsamast, samade papas millega mina tutvusin siis kui ma olin umbes kuskil üks, võis olla 11 12 aastane, seda ma lugesin, nii mitu korda pole üldse kommen raamatu Ma armastasin neid, ma lugesin korduvalt ja korduvalt ja korduvalt. Kas see komme on säilinud tänaseni? Ei tänaseni mitte sellepärast, et tänapäeval noh, tegelikult on nii, et ma loen väga palju tänapäeval ikkagi seoses sellega, mida ma noh, mida mul töö juures on vaja ja neid on muidugi ma mitte ainult ei loe, vaid saajalt ei kasuta neid ju mitut pidi ise. Ja siis on muidugi teine asi tänapäeval, kus ma juba ei mäleta hästi näiteks jutukatest malet tänapäeval muidugi väga suur krimisõber, ma loen öösiti krimisid siis kui ma tahan puhata, siis ma loen Kremlis. Et see on nagu see pudelihari, millega saab pead puhastada. Ja nendel on see hea omadus, et leidub, mitu korda lugedes sai, mäletad. Nii-ütelda niiviisi, et minul niuke lapsepõlvelugemine pole lõpes sellel ajal, kui ma hakkasin lugema hoopis teistsuguseid raamatut. Ma käisin seitsmendas keskkoolis, mis nüüd praegu on prantsuse lütseum ja meil olid seal veel prantsuse lütseumi, oleks seda raamatut ja meie raamatukoguhoidja, keda ma mäletan alati väga suure tänumeele ja see oli Kübarsepp tema oli peitnud kaugemasse nurka eestiaegsed raamatut kapipõhja ja siis ta andis neid lugeda nendele õpilastele, kellest ta teadis, et nad raamatusõbrad tõesti on ja keda ta usaldas. Ja ma hakkasin sealt lugema Nobeli sarja raamatuid. Nii et ma olen selline lapselik lugemine lõppes siis, kui ma hakkasin näiteks lugema Forsaitada saaga. Võisin olla kuskil kaheksandas klassis, ma arvan mis mulle kujunes sel ajal ütleme keskkooli ajaks tõeliseks selliseks lemmikuks need, kui ma praegu vaatan seda, seda silmi, siis, siis mul tuleb meelde kõik see kõik need tunded ja need mõtted, mis tekkisid siis, kui ma olin niisugune 15 aastane tuludest. Ma küsiksin edasi niiviisi, et, et mõtleksime nende kohtade või esemete ülemis seostuvad lugemisega näiteks raamaturiiul. Milline oli teie kodu, milline oli raamaturiiul? Ei no meil oli kodu, kus traatriiul vaid raamatukapid seinatrükiga täis Ja mis mulle seostub, sellega, on see, et noh, kuna ma ütlesin, et ma olen niisugune lugemishull, ütleme väiksest peale ma lugesin kamale prillideta võistkond neljandas klassis vist öeldakse, et see oli sellepärast, et ma lugesin niiviisi, et ma lugesin pimedas nurgas ja ja voodis teki all taskulambiga ja minul on selles mõttes selle raamatu lugemisega seotud ka teatud niisugune peitmine, sa pidid kogu aeg kuskile kaduma mingisse nurka, kus sind ei märgata. Sa pidid laamat lugema, nii et jälle keegi, tule, ütle, mis sa lapsin, oled, mine välja, mine õue, vaata, päike paistab. Ja näiteks laua all, et niisuguses kohas. Nii et jah, raamatuid oli igal pool. Kas teil oli lubatud kõikjal lugeda, kas kuskil oli mõni nurgatagune? Aga keegi ei teadnudki, mida mulle ega keegi ei kontrollinud, ma olin üksi kodus väga palju, tollel ajal käidi tööl niiviisi, et hommikust õhtuni ja ja ma tulin koolist ja ma olin üksi ja ma lugesin, mis ma tahtsin. Kas vanemad suunasid teid kuidagi ilmaski? Aga kuidas on teie enda lastega ja last lapselast, aga kas teie olete neid suunanud? Ei noh, kui minu lapsed olid väiksed, siis mina olen ise tudeng ja siis suunamisega tegeleda, sest ma istusin iseõppimisega. Aga muidugi nagu ma ütlesin, ma lugesin neile ette neid samu pakse muinasjuturaamatuid, mis mulle endale olid alles minu lapsepõlvest. Need kindlasti neile meeldisid, aga nemad kasvasid selles kodus, kus raamatud olid igal pool ja nad õppisid kah varakult lugema, nii et nii et nemad lugesid ka ise. Teil on see erakordne võimalus, et olete näinud väga mitut põlvkonda pole praegu käsil. Neljas, mis on muutunud? Oskate tähelda just lugemise asjus? No me teame kõik, et on muutunud see, et lapsed haaravad lutti ja nutikorraga. Ja siis tuleb, nakatus võõrutama lutiste dist suund oma raamatute juurde. Ja mul on väga hea meel, et minu kõige väiksemad lapselapselapsed, kes on üks, on kolmene ja viiene ja kolmas on seitsmene. Et nemad on veel, mitte minu, ta minule, sest mina nendega ja nii võis iga päev kokku ei puutu. Pigem nad käivad harva mul külas, aga minu tütar, kes on siis nende vanaema, Johannes, nende raamatu vanaema, kellega koos nad siis on hakanud lugema ja teatris käima ja tundub, et neile lugemine väga meeldib, kuigi nad on ka muidugi nutilapsed, aga, aga, aga mul on väga hea meel, et kui ma kuulen, et eriti see viieaastane tütretütretütar, et tundub, et ta on juba viieaastaselt niisugune paras raamatul. Eestis on lugemine alati olnud au sees. Mis võlu, mis valu selles lugemises on selles tegevuses end. Et see tegevus, lugemise tegevus, noh, kui võtame vaimset tegevust on ikkagi väga erinev näiteks filmi vaatamisest või mingist seal muust pildi vaatamisest olgu see ekraanil või olgu see seinal. Ja see põhiline erinevus on selles silmas kommunikatsiooniuurijad, tegelenud sellega, mis juhtub, kui inimene ei loe, vaid Photopoint, pilt on selles, et, et see sõna sõna kaudu sellest tegelikkusest, noh nagu pildi loomine enda jaoks nõuab palju rohkem inimese enda sellist vaimset atraktiivsust, loomingulist tegevust, sest sõnadest pilt kokku panna meie ajus meie kujutluses. Selleks, et kujutad ette, et kuidas need inimesed välja näevad ja mis kõik toimub, kui seda ei ole meile otse põmdi valmis kujul pildina ette söödetud, on selle pildi nagu ise sisemiselt loome, tegeleme sellega pidevalt, kui me loometundide ja päevade kaupa. See on tegelikult väga suur inimese meelte ajutreening ja selle noh, niisuguse loomevõime ja, ja kujutlusvõime treening. Nii et noh, minu suur mure ongi see, et kui lapsed ei loe see tähendab tegelikult seda, et nende kujutlusvõime arene sellisel viisil 2013. aastal andsid Eesti raamatukoguhoidjad teile lausa raamatukogu sõbra tiitli. Mul oli, mul oli väga hea meel sellele seal minu kõige uhkem tiitel. Milline oli see teie raamatukogu asi, ongi see tädi Kübarsepa raamatukogu? Ei, selle tiitli ma sain tegelikult sellepärast, et me oleme tegelenud väga palju raamatute uurimisega raamatu lugemise uurimisega oma uuringutes ja, ja see on olnud ka üks meie niisugune. Noh, ma ütlesin, üks mure ja üks teema, mis siis ühiskonnas hakkab muutumiskultuuris hakkab muutumisinimestega muutma. Kui raamat enam ei ole see põhiline infoallikas maailma kohta. Ja tähelepanu raamatutele raamatu rollile selles uues maailmas, ma arvan, see oli see ja ma olen püüdnud seda kah jälle jälle nagu, nagu seletada ja selgitada nendele, kes ütlevad, oh, mis pole vaja, kõik saavad e-raamatuid, eks ole, arvutisse ja pole vaja seda nii-öelda maja ei ole vaja nagu seda kohta, kus inimene tuleb ja läheb tõesti palju raamatuid, aga need kodus ei ole, sest me koduraamatukogudena praegu nad väga palju väiksemaks kui me alustasime oma uuringutega. Seitsmekümnendad. Me tegime esimesed uuringud seitsmekümnendatel siis oli ikkagi Eesti kodus keskmiselt 500 kuni 1000 raamatut. Aga praegu kipub olema kuskil noh, ütleme hea, kui on 200 300 ja palju kodusid, kus raamatuid üldse ei ole. Ja, ja seda on näidanud ka näiteks laste arengu uuringud. Et need lapsed, kes kasvavad raamatutega kodus ka siis isegi kui on öeldud mõnikord oh, nad ostavad siis kõik need raamatut ära millegi pärast, mis ei ole lugemine, vaid näiteks Ta on ilusat käituda ja nii edasi. Aga kui laps kasvab raamatutega kodus ja ta õpib noh, nii-öelda raamatut tunnetama ja tal tekib see niisugune kontakt raamatuga, siis need lapsed tegelikult pärast koolis kah saavad paremini hakkama ja nendel ongi sellesamasugune noh, kujutlusvõime, kõik, see on suurem ja see ei tähenda sugugi seda, et ei peaks näiteks noh, moodi arvutitega tegelema vaid vastupidi, see tähendab seda, et neid kahte tuleb osata ühendada. Kas te mäletate oma lapsepõlveraamatukogu mõnda käiku raamatukokku? Ta ütles, et ma mäletan sedasama kooli raamatukogu vaat see maja, mis on seal hariduse tänaval ja seal on eest üks, see tiib on selline ümmarguste akendega, nii et raamatukogu, ruum, olisi ümmarguste akendega ruum ja, ja siis kui me läksime, siis oli tõesti, see oli nagu mingisugune pühapaik. Seesama tädi Kübarsepp oli ka seal nagu niisugune preestrinna, eks ole, kes siis nagu kellele ta siis usalduse, kellele ta andis, soovitas ja seal oli raamatukogu oli väga tähtis ja ma arvan, et praegu ka peaks olema kooli raamatukoolis väga, kes kohal, aga kipub olema koole, kus isegi kooliraamatupood pannakse kinni, öeldakse, et enam ei ole vaja seda tegelikult see koht, et laps saaks koolis leida endale selle nurga, kus ta saab rahulikult süveneda, raamatusse, tõesti lasta oma mõtetel lennata ja, ja see on väga vajalik. Aga järgmine juba noh, aste, kus ma mäletan raamatu, kui on tegelikult ülikooli raamatukogu. Sellepärast et muidu mul ei olnud raamatukogu vaja, mul olid trahvid kodus. Nõukogude ajal oli tegelikult ju üsna palju inimesi ja me kuulusime nende hulka, kes sisuliselt ostsid kõik teosed, mis ilmusid ja ja, ja ka needsamad, ütleme, klassikaasjad ja kõik olid olemas. Minu koduse saatus oli ka väga palju veekeelset klassikat, seepärast, et siis ainult ju vene keelt tegelikult rohkem välja, mina oskasin vene keelt vaiksest peale. Nii et no näiteks üks minu lemmikluulet ja kui ma väike olin lapsena Lermontovi. Ja, ja ma õppisin pähe ise oma lõbuks, mulle õudselt meeldis Lermontovi luulet lugenud, näiteks tal on põen teemal, millest. Poeg. Tooksin pähe, kui ma olin kuskil, ma olin kuuendas klassis. Ja sellepärast ma olen noh, nagu olnud koduraamatukokku. Aga siis, kui tulid ülikooli raamatukogud, noh muidugi meie oma Tartu Ülikooli raamatukogu, mis oli siis veel vanas kirikus. Aga siis, kui ma sain juba ka väljapoole esimest korda välismaale ülikooli, no see oli siis juba, sest teine aeg, eks ole, 90.-te alguses ja need ülikoolide raamatukogu, mis seal olid ja tähendab ülikoolide raamatukogud, saamegi omaette asi täiesti ja meie uus ülikooli rahatavuse tehti valgest marmorist reppidega ja nii edasi. Me kolisime ise, Ülikooli töötajad ööbisid vanast raamatukogust raamatut siin edasi ja see oli tõeline tempel, mäletab raamatukogu. Direktor Laine Peep vaidles vastu nendele, kes ütlesid, et kuidas te teete raamatukogu, valged trepid, marmortrepid, eks ole, et ka seal mõni tempel ja lääneandi. Talle öeldi, et aga need kantakse pori täis kohal. Ütles, et kui nad on valgest marmorist, siis keegi ei astu sõtta. Laboris. Nii et selles mõttes raamatukogu mingis mõttes raamatu tempel on minu jaoks kah jäänud, sellest Ülikooli raamatukogu kogu sellest nagu raamatukokkupuutest väga oluliseks mõisteks. Kuidas on teie suhe raamatu füüsilise objektiga, kas teil on mõni oma lapsepõlve lemmikraamat veel alles, mida ta vahel vaatab? Ei, mul neid, päriselt ei ole ma nii palju kolinud ja, ja, ja need on läinud ka osalt oma lastele, osalt mu venna peresse ja nii et selles mõttes mul mõni on, aga näiteks mu sedasama minu kui Lermontovi, Klermatu üheköiteline nisugune väike raamat oli, see, mul on alles ja mõni veel on niisugune. Aga noh, tolle raamatut muidugi noh, nagu ütlesin pärast sõda, nadolid selliseid karedal paberil ja hoopis teistsugused, aga siis olidki väga põnevad need eestiaegsed raamat, tuntud näiteks needsamad novellisarja raamatud oma hõbedase ümbrisega ja sellise paksu paberiga ja ja see oli tõesti, kui me selle raamatu, kus saime, see oli nagu tõesti hoiad seda käes, sul on hoopis teine, teine tunne. Aga kas te mäletate lapsepõlvest ka mingite zhanri eelistuste või, või kuidas teie suhted näiteks pildiraamatutega? Mida ma teile kohe ütlen, noh nagu me jutustusetega haru minu meelest. Noh, muidugi on vaja lasteraamatuid, aga väga väikestele lastele. Aga noh, selles ma püüdsin, kirjutas juba kümneaastane, tegelikult võiks valida lugemiseks ka kõike muud. Tähendab, koguse budistamine, tuti, Plutitamine, minu meelest see on ka üks asi, mis just teismeliste puhul nagu ajab nad sellest raamatuilmast, nagu hoiab nad eemal, sellepärast et Meil suhtutakse sellisesse 13 14, aastase sotsivasse vaimu sellisena, et ta peaks nagu olen, ma pean pudipõllega ja ja temaga väga lihtsasti asjadest rääkima, et edasi. Aga niisugused noh, lasteraamatut pildi raamatutena on väga vahvad. Mõteldes nüüd jah, siin tuli välja või see nagu kogumik silmaškoppine muinasjutupildid need tõepoolest on nagu silme ees mulle eriti meeldis sihaškop või piibelehe neitsi, jumalikud pildid ma mäletama sinakad, kas kuueaastane, et nad olid nii kaunid. Ma armastasin joonistada nii et ma joonistasin neid maha need raamatu pilte, sedasama ma mäletan seda maikellukest. Püüdsin joonistada sama ilus, ütleme nii, et need lasteraamatute pildid peavad olema sellised, mis, mis vaimustavad. Tol kombel jah, olen selle saatesarja käigus avastanud, et olenemata põlvkonnast Eesti inimeste jaoks on olulised Siimaskop, Astrid Lindgren ja Edgar Valter No vot, Lindgreni Valter on juba noh, minu east väljas ses mõttes, et minu lapsed olid need, kes kelle jaoks nemad olid. Minu jaoks seda ei olnud, aga näiteks kui nüüd võrrelda kasvõi Lindgreni ütleme tõesti lasteraamatutega, siis siis kui mina olin laps, siis ikkagi liikus käest kätte veel eestiaegne kuldraamatusari. Ja, ja sealt ma mäletan näiteks väike lord Funcheroi või siis minu lemmikraamat tegelikult tuli samast sarjast minu tõeline lemmikraamat oli salaaed mida ma lugesin ka lõputute lõputult. Noh, need olid siis sellised muster, musterlaste taotlus, selleks väga ilus sari, tegelikult see looduse kuldraamatusari Oleme üritanud siin selgitada, kui oluline on lapsepõlves loetu täiskasvanu eas. Noh, mina ütlen niiviisi, et mind ei oleks, kui ma ei oleks lugenud lapsena. Ma kasvasin raamatute maailmas, minu jaoks see oli, noh, see oli palju reaalsem maailm kui see, mis ümber kõik. Vaadake, sellega kuidasmoodi, raamatute ja inimese arengu vahekord on noh, jällegi ma võin tuua siinsuguse teadusliku viite olemas niisugune sotsiaalpsühholoogiline nagu teooria sellest, mismoodi muutus siis see, kui see raamat kaudu kujunev isiksus sellest sai siis isiksus, kes kujundab rohkem televisiooni ja filmi ja kõigi nende massimeediumi kaudu. Ja niisugune Ameerika sotsiaalpsühholoog, David riismann. Ja temal oli siis selline nagu selgitused, et on olemas seesmiselt juhitud inimesed hinnalt elektrit seestpoolt juhitud. Need on need, kes kasvavad raamatute najal kes ongi kujunenud 400 üksi raamatuga ja siis vaatavad nagu sisse poole endasse, eks ole, raamatust nagu siis saavad nagu selle noh, mingisuguse nagu tervikliku enesetunnetuse. Ja siis on teised, keda nimetas väljastada poolt juhitud inimesed või radar, inimesed, need, kes kogu aeg püüavad väljastatud signaale, keerlevad ümberringi nagu radar, eks ole, endasse ei suuda või ei jõua vaadata, vaid kogu aeg peavad püüdma neid signaale väljast tulevad ja neid siis juhivad eri suundades. Noh, tema kirjutas televisiooni ajal, aga mõtleme praegust sotsiaalmeediaaeg on see veelgi enam noh, selge, et, et väga paljud lapsed, noored kujunudki niiviisi, et nad kogu aeg ootad, et keegi neid lingid, keegi neid Ligib, eks ole. Keegi on neile eeskujuks, kellestki kõik räägivad ja tal ei aegagi isegi aru saada, mis talle endale tegelikult meeldib või või kes ta ise ja ja ma arvan, ma loodan, et kõik asjad ju käivad ikkagi natukene ringi, rataste lainetena. Et võib-olla lõpuks ikkagi tekib küllastus sellest samast niiskusest väljast tulevate signaalide järgi nagu nagu Tirutamisest ja järjest rohkem tekib jälle neid lapsi ja neid noori, kes leiavadki uuesti üles selle raamatu maailmaraamatu kaudu siis enese Te olete seda väga kaunilt kutsunud raamatukeelseteks inimesteks ja nüüd meil on siis kas arvutikeelsed või nutikeelsed inimesed, et kui palju me peaksime. Ma ei tea, kas sundima või suunama, et neid raamatukeelseid inimesi oleks. Vaadake raamatul. Lugemine tuleb enda jaoks ilmselt jah avastada, kui ta enam nii loomulik ei ole inimese kodukeskkonnas, noh nagu minu ajal ikkagi oli, mõtlen, et kui inimestel on keskmiselt oli kodus 500 raamatut, siis oli ikka väga palju kodusid Eestis, kus noh, raamatuid oli palju, lapsed kasvasid raamatute keskel. Aga kui see nii enam ei ole, siis noh, minu jaoks on siin ikkagi väga oluline. Muidugi oluline roll on, on siis, kui tõesti on mingi niisugune noh, linnavanaema raamatu vanaema või vanaisa, kes, kes toob lapsed raamatu juurde ja tekitab nendes seda fantaasianaudingutest raamat, kirjatähtedest luua endale kujutluses kogu seda maailma. Aga, aga palju ta seda ei ole ja siis peaks seda tegema kool raamatukogu ja kindlasti just kool, kusjuures ilmselt see asi käib siis tagurpidi. Kui ütleme nende inimeste jaoks, kes kuuluvad sellesse maailma raamatu, maailma sagedasti ennast, pilt on illustratsioon mingisugusele kirjalikule tekstile. Siis mulle tundub, et need on vastupidi. Et see esimene info saadakse pildi kaudu, tõesti vaadatakse filmi või mingit pilti või fotot ja nii edasi ja vot siis selle tõlkimine nüüd sellesse kirjutatud teksti ja sellest arusaamine, selle avastamine, kui erinev, siis tekib see, see kontekst ja mis kanalid lahti lähevad ja kuhu mõte läheb, kui sa hakkad kirja panema seda, mida sa siis näed. Ja siis sealt ka see uudishimu, et kuidas siis kirjutatu on, mida on raamatutes ja luuletustes. Ma arvan, et sedapidi nagu pildi juurest tagasi teksti juurde teksti loomise juurde, teksti lugemise juurde, see, see peaks olema nüüd seedemida, algkoolis käiakse, kui, kui meie algkoolis käidi, hakati sellest peale, et ta pidi lugema, eks ole, siis nüüd peaks õppima pildi juures tagasi minema sellesama sõna juurde. Sõitsime lõpetuseks, kas sellest teie ja nimekirjas, mida oli nii keeruline kontsentreerida on veel mõni raamat, millest ei ole. Oi, siin on mitu raamatut, millest me oleme rääkinud, aga, aga noh, me jõua neid ju kõiki läbi arutada. Näiteks rääkinud niisugustest raamatutest, noh, kasvõi onu Tomi hunnik. Ahah. Praegu meil on kuidagi päevakorral see küsimus neegritest Ameerikas siis meie põlvkonna jaoks onu Tommy, Annika oli see, mis, mis tegelikult tõi nagu oma koju kogu selle teema ja tõi seda väga südamliku viisil ja väga selliselt emotsionaalsel ja seal sees ka kaastunnet ja, ja avatust tekitaval viisil. Ma usun, need, kes on lapsepõlves lugenud kaasaelamisega onu Tomi Annikest, noh, ei saaks kunagi ütelda, et kui on must, siis näita ust. Üllataval kombel on see ka minu jaoks päris oluline raamat. Ja, ja noh, veel teisi sind noh, või jälle, kui räägime niisugustest kõige sest loodusest ja loomadest, siis ameerika kirjandusest, Jack, Londoni valgekihv, ma arvan seda nüüd uuesti välja antud. Aga meie ajal see oli, see oli ikka noh, see oli noh nii, nii oluline, see oli tõesti jälle raamat, mida sa loetud kümneid ja kümneid kordi. Aga lõpetaksime raamatu soovitusega. Mida soovitaksite teie praegu lapsevanematele, kes kasvatavad muti lapsi? Millist raamat? Ma arvan, ma ei oskaks. Sest praegu on nii palju, tähendab vot siin on tänapäeval on ju väga raske ütelda, et üks raamat see ikka sõltub sellest, mis sellele vanemale endale meeldib ja, ja kui ta läheb raamatu poodi näiteks, et ta siis ka vaataks, mis seal võiks olla sellist, mis just tema lapsele, see, see kõige põnevam võiks olla, mis seda last huvitab, et tuua laps sellest pilt juhtide ja nutimaailmast läbi selle, sellel lapsel on tõesti meeldiv huvitavam tuua siis selle raamatu maailma juurde. Seda ei saa teha nii, et kuskil on mingisugune üks kindel raamat. Nii et kui mina näiteks omanedel, lastelastele ka raamatuid lastelast siis ma kah ikka igalühel erinevad, ma vaatan seda, mis just temale võib-olla on see, mis, mis sobib selle lapse hinge paneb nagu helistama, peaasi, et oleks raam, peaasi, et see oleks selline jah, raamat, mis, mis mõtleks jah, paneb hinge helisema, tähendab, mille, millel on mingi niisugune mõju ja muidugi noh, ma ka enda peale mõeldes väga soovitaksin ikkagi luuletusi, väga soovitakse luuletusi. Minuga rääkis sotsiaalteadlane õppejõud, literaat Marju Lauristin, aitäh. Mina olen Kaisa Ling ja te kuulasite saadet lapsepõlve lemmikraamatud.