No president Kaunid rannad küll joodias. Nonii regatti halvusega Valgas siis kibedad päevad siin Pirital olümpiaküla, postkontoris Tügebeka hulgaliselt rohkem rahvast kui näiteks jagamist. Aga ka loodame, et saame sellega hakkama. No karta on nii palju tüdrukute nii palju hea ja see, mis nüüd siis nii nagu mesilasi ligi meelitab seal siis kindlasti regattide olümpiatempel või kuidas seda nimetada, nende kahte sorti ja ekson Tallinna tempel ja teine on siis regatki avamisega. Ongi pealsele klõpsuga, seal siis 19. kuupäev ja siis paneme teise peale. Muidugi. Sest see on ainulaadne maailmas ainult üks kord Tallinnas jah, seda küll, jah, ja kas on maailmas üks kui ainult Tallinna, 19. kuni kolmandani see tempel on meil need kohe lõpuregati lõputemplid olemas. Ma näen, et rahvas seisab isegi järjekorras, niivõrd on siis purjetades ei oska filatelistidele hirmsasti ja enamasti on ikka purjetajad siin käivad, et nemad tahavad kindlas tempos endale saada oletega filotoriski, olemata melon, papp, Jukonjoffüladelist, ahah, selge, eks ole, ainulaadne võimalus. Küla on küla MINA, OLEN talla veerana ja täna olen koopavenes. Jõudu kõigis kiilaks ja aitäh. Postimeistrilt paluks teada, kui kaugele retsist ei, teenused on juba kasutatud nende päevade Austraaliasse Ameerikasse on ka asja palju kirja. No nii, selge siis, et nõudmine on suur, aga mida pakkuda on? Pakkuda on olümpiaplokke margiplokid, neid on kaheksat sorti. Ümbrikke on meile 40 erinevat sorti, seal siis 40 spordi ära, eks ole, 40 spordiala. Ja postkaartides kõige rohkem nutavad, on pirita uue purjespordikeskuse kaardid. Jõudu tööle. Rootsi purjetajate meeskond võttis peaaegu täies koosseisus eile osa olümpiamängude avamisest Moskvas ja täna oldi muidugi jälle tagasi Pirital olümpiaregati avamisel. Ilmar Mulla, ma paluksin intervjuu Rootsi võistkonna esindajalt peare Jürn trangilt. Nägu on sõjaliku soovi. Advi hoor, tamm, fold, loog la sõjala klaas. Rootsi võtab olümpadegatist osa peaaegu täieliku meeskonnaga. Esindatud on kõik klassid peale lendava hollandlase C klass ei ole neil rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Arvan, et kõige tugevam kaart on meil välja mängida finn-klassis klient kaason, kes siin võistelnud varemgi, on kosunud nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt ja on meie suurim lootus. Edasi võiks märkida piatel sonde liini ja ookean Lindströmi Star klassis. Peeter, see on teile võitis ju 1968. aastal Mexicos viiskoi särglassis kulla. Arvame, et meil on seekord kaasas väga tugev võistkond. Katsevõistlused olid väga pingsalt ja nii jäi välja nii mõnigi tugev purjetaja, näiteks Jonny Albrecht son, kes võitis kulla tempestil Kingstonis. Tema on siin varumehena, põhjuseks on staaride ühtlane tugev tase Rootsis vääri antrang Ilmar mullama vahendusel. Soome olümpiaregatile saatnud võistkonnad, neljas klassis Eventiin star tornaado ja 470. Miks just selline klasside valik, küsis meie reporter Jüri olla Soome meeskonnajuhilt Björn Nurnberilt. Saame purjespordiliit oli endale muidugi ülesandeks seadnud panna Tallinnasse välje võistkonnad kõigis kuues klassis kasvõi juba selgi põhjusel, et oleme nii lähedal, regatti linnale ja on veel teinegi põhjus. Olümpiaveed on meile seda kord kindlasti hoopis tuttavamad kui paljudele teistele võistlejale olenev, sageli Tallinna lahel purjetamas käinud. Soome olümpiakomitee aga määrab kindlaks oma kriteeriumid ja meie purjetajad ei täitnud neid kahjuks kõigis klassides. Seetõttu jäidki koondistest välja lendav hollandlane ja Sauling. Koondises on praegu 12 meest, seitse purjetajat, üks varumees, kolm ametlikku esindajat ja atašee vööri noorberi. Milliseid tulemusi Soome koondis ootab regatilt? Mõtlemine, et tähtis pole mitte võit, vaid olümpiamängudest osavõtt hakkab kõigil spordialadel unarusse jääma ja meiegi ei saa öelda, et oleksime olümpiaregatile ainukesi osalema tulnud. Oleme võtnud endale päris suured eesmärgid, loodame, et koju pöördudes on meil kaasa viia üks medal. Peale selle veel vähemasti üks meeskond pääseb kuue parima hulka. Koondisest veel nii palju, et selles on mitmed Tallinnas varemgi purjetamas käinud mehed. Klassis 470 võistlevad Joukko Lindgren ja Georg talveri tornadus pekanargo Juha siira Star klassis Tokio olümpiamängude neljas Peeter talveri soodimeheks Matthias talveri. Suured lootused on rajatud Finglassiburjetajale Esko Rekaardile. Meeleolu on hea ja võistlustele vastu läheb Soome koondis optimistlikult. Meie vestlus rahvusvahelise purjetamisliidu peasekretäri hägengiga läks seisvale purjetamisliidu kongressile 20. juulil Tallinnas. Mässas niisiis peasekretär ütleb, et see on esmakordselt, kus rahvusvaheline purjetamisliit olümpia, kongressi ja loomulikult tulevad arutamisele siis ka üksnes olümpiaküsimused, olümpiamängude tulevik, kuulitamise osa, nendes osavõtjate arv ja nii edasi. Osavõtjate arv ongi teatavasti olümpiakomitee üks suurimaid varulappi. Purjetamises lubatakse ühel riigil startida ühes paadiklassis ainult ühe alusega. See jääb standardselt maha isegi maailmameistrivõistlustest, milles üks maa võib välja panna kaks kuni kolm paati. Äärmiselt ebasoodsas olukorras olümpiamängudel näiteks nõukogudepurjetajad, kes võiksid mitmes klassis välja panna mitu väga tugevat võistkonda või jällegi purjelauasõit, mis on nüüd juba umbes 10 aastat vana. Seda tahaks rahvusvaheline purjetamisliit tingimata järgmiste olümpiamängudega vabata. Ja veel üks valulaps, need suured purjespordikeskused, mis ehitatakse olümpiamängude tarvis nii Mehhikos kui Jaapanis pole neid peale olümpiamänge kasutatud. Arvan, et seal lausa kuritegu tohutuid summasid kümnepäevasteks üritusteks kulutada. Olümpialiikumist eesmärk on just vastupidine spordiala arendamine nii laiuti kui sügavuti. Sellepärast on mul hea meel kuulda Tallinnas, et Pirita purjespordikeskus ei saa ühepäevaliblikaks. Need olid siis rahvusvahelise purjetamisliidu peasekretäri hägingi mõtted kokkuvõetuna tema poolt meile antud intervjuus. Every day problem. Ja nii Alfred Saldre, kas te ütleksite nüüd olümpiavõitjatest, keda põnevamalt portreteerida, sest kulla mehed on kõik Ena ega Apaskaalse Crowley mode õnnestunud ennem juba mapi sõjanäitusel siin ja siis temani oma nüüd uues variandis Jahavus oma suurte juustega haruldane tüüpeti nagu ei oskagi temale võrdlust välja pakkuda, aga no muidugi, tüüpe on palju ja igaüks on oma pea huvitavad tüübid seal siis kunstnikusilmaga vaadates, aga loomulikult sellepärast et tahad ikka leida karaktereid, mis huvitab ja kutsub kohe tegema. Tõhus töö ja võib ütelda selle aja jooksul ikka 70 inimest on portrateeritud provotseeritud mitte ainult merele vaike kõldel. A ja seda muidugi, sest ma hommikul jah, joonistan ära, siis ma pidin välisi jaoks siin poole tunni jooksul hiljem, kui nad tagasi tulevad. Võitja pidi olema minul juba valmis. See tähendab, et mitte vahele jääda. Nii et selle koha pealt oli vinge ja järgmiseks päevaks ettevalmistused ka seal on, intervjuud tuli võtta kohe, mitte mina ei võtnud, aga muidugi intervjuud, ja siis selle ajal oli siis Tšažeerida, näiteks oligi niimoodi ROKi liige jaapanlane tulintslanaga oligi niimoodi, et sellel momendil, kui ta nüüd kaatrile läks, ma pidin selle SARSi temast tabama, see oli põgus hetk ja muidugi, kui ta tagasi saabus merelt, siis võitsin teda vastu ja palusin talt autogrammi. Nii et peaks nagu see hiljem ilmuma. Aga siis teine põgus hetk oli ka sellele rootslase Eriksoniga, kes sabas olime, olümpiamängud ja temaga oli niimoodi ta kohe lahkusid ja samuti põgusalt, nii et nagu liikumise pealt selle stiili ta ära teha. Ja peab ütlema, noh, räägitakse, et korda läks. Nii, aga praegu kõlavat lõputseremoonia heliks.