38 ja pool aastat olin viimati siin. Tallinnas olen ma üldse esimest korda. Nii et ei saa küsida, et kas tunnete ära ei saa. Ja oma sünnilinna tatud, sest kahmeta ma olen selles kahe ja poole aastane, kui mu vanemad sealt ära läksid. Ma otsisin nüüd, kuidas siia saada. Olin lihtsalt kärsitu ja tahtnud seesi vilasta oodata. Kõige kiiremini paistis mulle Helsingisse lendan Münchenist, seal on Nõukogude konsulaat. Lootsin kah, et nõukogude konsulaadis Helsingis on ka eestlasi, oli, oli Ma leidsin. Ning see aitas. Mul laeva piloot Georg Otsale taskus oli hea diil Tallinnasse. Te mainisite eespool, et põhiline oleks olnud külastada laulupidu, kas meie laulupidu sealmail on siis nii kuulus? Seda teavad üksikud. Ning mina muidugi tean. Ajalehtedes on kah selles kirjutatud haldjate, Lääne-Saksa ajalehtedes ja Saksa ajalehtedes ja minu jaoks oli ta muidugimõista ja ma olen sugulastega seda kuulnud. Ühed kontaktid olid minu onu ja tädi on juba mu emal ja minul siis Münchenis külas olla, nii et mul on siiski rohkem kogemusi kui juhuslikul turistil, kes siia tuleb, kes võib-olla juhuslikult kuskilt ajalehest midagi Eesti kohta Eestimaa kohta või kah Nõukogude liidule lugenud on. Ühelt poolt on ta minule elamus ma iga päev mõnikord ka iga nädal ja mõnikord ka iga kuu Saksamaal eesti keelt ei räägi, madin küll töö kõrval, et kui ma mingeid arvusid, loen voi näpusid, loen, et ma seda list'i kindlasti. Aga siiski on ta sihukeses elamus, Mulled, kun, tänavalgi kedagi tisse, keel ja et see on täitsa normaalne. Et ei hakkagi enam kuulama, et kas nüüd räägib mulgi olnud. See oli nii lõbus olla. Mu esimesed muljed siin olid siiski väga kriitilised. Ma ei olnud esialgu jõuga mitte Tallinna kesklinnas ehituste kvaliteeti ja tänavad ja nii edasi, kus ma ütlesin, et ta võiks kõrgem olla, et Tallinn siis ei olnud sugugi tuttav või vähemalt pildi peal nähtud on? Piltidel olen näinud, aga kui ma siis esimesel päeval seal Toompeal olime, see üks mu onupoegadest Tallinnat nii täpselt kaheid tundnud. Ja kui ma siis seal kirikute taanla lugesime ja vaatasime kumbki riik on kumm, siis nõustusime, et see üks peab olevisse oma olema ja see oligi vist täitsa õieti arvatud, aga siis hakkasime vaidlema, et mina hakkasin vaidlema, et kas siis vana Toomas Niguliste kirikutornis või on ta siis tuli meelde, pühavaimu kirik peab kah olema püha vaimu kiriku daalias. Ka mõtlesid püha Rannu kirikutornis, seda ma küll kuulnud ei ole, siis teatan Niguliste kirikutornis olema. Kulla kellelgil tuli see kaval mõte, et äkki ei olegi kirik, vaid on raekoda. Ja nii see oli osutusli. Nojah, nüüd võiksime igale inimesele siin stallilad kah näidata ja paar asja seletada. Tänava kuuse tulite nüüd just äsja näituselt Nõukogude Eesti 1980, jah, oli täitsa mõnus vaadata. Eriti ma jään rippuma seal Smissolist algorütmid Mose väljapaneku juures masinatest aru ei saa. Ning wild huvitas ainult, et seal või siis mängida. Noh, kuidas sa ütled, et ma ei taha mitte otseselt saksa keeles tõlkida, piltsjon valguskeemil ja siis kuna ma sel alal töötan, muidugi võitsin seal ka paar sõna kirjutada. Te olete suur kirjandushuviline, mõnel terve aknalaud on täis raamatuid, siis mul on vist rohkem huvisid kui aega raamatuid lugeda. Nii et ma mul raha on vist seepärast silmapilgul otsas, mul on Wells ta vahetamiseks kitt kaasas. Kuna maas avastasin eile või üleeile ühe raamatukaupluse või ütleme iga päev. Nii umbes ja siis hakkasin seal raamatuid kokku ostma, nad on siin väga odavad, aga kunagi otsustasin ka sugulastelt olin raamatuid saanud, kingituseks ja heliplaate. Nii et ma otsustasin, et ma võtan suure raamatu tasku lennukisse, sisse, seal kulaas, lennukisse tohib ametlikult ainult 20 kilo pagasi ära anda ning selle kõrval oma käsi. Minu käsikott saab raskem olema, kui see lubatud määr. Ma ei ole nii suur kultuuriteadjatund ja mul üx vend joogis tunneb palju rohkem eesti kirjanik ei olnud nende raamatut lugenud. Kui väikevend, siis vähem. Mul on nii, et mul on kah terve kari eesti raamatuid, mis tädid vanemale saatnud või mis keegi olime väikse vennale saatnud, need kunagi ma ikka kas laenasid nad endale ja minu raamaturiiulil omastavad nad ajaga uue omandiõiguse. Vahetevahel võtan kätte ja kasva ja loen vale läbi, aga kui selleks aega? Ei ole alati võimalik öelda, et see raamat, mis seal seisadesse doktorid tunned, jah. Aga siiski mainib nende seast, kas on selliseid, mida võtaks teist korda kätte ja väga suurt huvi pakkus mulle siis Lennart Meri hõbevalge. Kas temaga siin kohtusite? Jah? Kaart näinud ning nimelt ma olin ükskord USA-s New Yorg'is vendade juures külas ning juhuslikult olid samal ajal Lennart Meri seal et puutusime seal kokku ja kuna ma olin tema seda raamatut lugenud et aga et kuna ajalugu ise ja sõltlikkondlikud teemad, mis aga mainitud said, et mind väga huvitavad siis olime ka selle üle vestelnud. Noh, see ütles, et jah, et Lennart Meri, et ta käib seal kah vahel, et telefoni erinevate maade ma muidu ei olekski tahtnud teda tülitada. Ja Meri oli nii kena, et kutsus, et tulgu teda vaatama. Meil oli ka huvi kõnekeeleteaduse alal, aga seda asja pean enne veel tõsiste teadlastega arutama. Või anud, tõsine teadlane ja mina olen amatöör. Ja ma tahan nüüd vil mõne spetsialistiga selle üle rääkida, enne kui lasin midagi pajatanud, nii et see jääb momendil saladuseks, siis jah, olgu nii. Aga millegipärast ei pruugi jääda saladuseks. Ma arvan, et kui ma teraselt järgi mõtlen, siis tuleb paarkümmend, mis on, tasub mainida. Ma teadsin ühte asja, et ma tulin siia puhkuse ajal, kui teatrid ei mängi. Ma ütlesin, et see pole ka nii tähtis, et ma järgmine aasta kavatsen nagunii tulla pikemaks ajaks küllakutsega, see tähendab, et siis odavam. Aga on vist kah rohkem aega vaadata. Kuulda asju eesti keeles. Majandus on üks minu hobidest rahvamajandust. Nüüd avastasin siin selle raamatukaupluse, kus osa võtsin kaasa väikseid raamatuid brošüüre majanduse kohta just teemadel, et tootmise intensiivsus tootmise kvaliteeti, et ma olin ülikoolis tegelenud, praeguseks on ta mul ainult abi. Nii et abi, kas on ka eesti keeles, on küll noh, huviala ja ma katsun muidu Germalism või saksakeelseid väljendeid vältida, aga ma tean, et issi keeldun papid nii palju neid Germanism sisse toonud, et see pole nii kergesti võimalik ja ma imestunud, et nii ladusalt eesti keelt valdate 38 aastat pole Eestimaal olnud ja nagu ma aru saan, iga päev ei räägi eesti keelt. Seal ja mu lapse kodukeel oli eesti keel, nii et eesti keel ja eesti keeles kirjutamine on minul siiski selge. Ma olen mõned te Eesti kirjanikkude raamatut lugenud, mõtlesin Lennart Meri, Kross, Jaan Kross, Jaan Krossi keisri hull ja ka, kes need Saaremaal jutud? JÜRI, Thurman humoristlikud ja ühe raamatu ostsin temalt. Ma olen mõned eestikeelsed jutud lugenud, ilma et ma teaksin, et kuidas selle kirjanikunimi on. Teiselt poolt olen ma paljusid eesti kirjanike nimesid kuulnud, ilma et ma nüüd öeldakse, et mida nad kirjutatud on ja kui ma Helsingis sadamas lugesin, et laeva nimi on Georg Ots, mida ta tegi, soomlased teadsid seda paremini, kes Georg Otsal, mina, Lääne-Saksamaad polnud sellega harjunud, olgugi et ma olen teda helitaadil kindlasti juba kuulnud. Heliplaat on ka selliseid, mida tasub kaasa või. Mul on üks nii väike kogumik, eriti rahvalaule ühelt poolt ja teiselt poolt, et nii-öelda siin moodne, ma ei tea, kas estraadilaul võis mest saati on. Mul on terve kari heliplaate, mida ma siin, mis ma sugulastelt Saigonis maapoest passin ning ma ei tea, mis seal peal on, ma tean, anter, kui rahvalaulud on, siis peaksid nad vist nii head olema nagu leigareid. Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares ma nägin, kuulsin kaks korda. Igatahes ma olin mõlemad korrad vaimustatud. Mu enesetunne siin olles on, et siin elada, võid siin töötada võib see on mul tugevnenud kah puudustest hoolimata, võib-olla et see oli inimeste enese suhtumine neisse. Et mu onu pojatud kui rahulikud ja kui nad on, kuidas nendega, kuidas nad nalja, tiivad kuidagi, kui kenad nad lastega on. Nii et see perekonnas viibimine. Mitte ainult seal sugulaskäärites rännata vaid oma pead igale poole vaadata. Kas siis oli üldiselt nii, et siin peab mõnda asja tunnustamast? Kui mõtlema hakkasin, et ega neil säärast asja nagu leigarite tantsuei ole nii lõbusat jooma, et samal ajal rahvapärased, aga nii elavad, et lihtsalt itsitada naljaviluks.