Portaal. Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port, mis on see, mida igaüks iga päev näeb, aga ei oska öelda, mis see oli? Vastus võiks olla tänaval sõitvad autod või jalutavad inimesed, taevas harjutavad pilved, linnud ja nii edasi. Oleme nendega sedavõrd harjunud, nägemisest hoolimata ei märka ega jäta mällu jälge. Alles ei jää midagi, mille abil aega tagasi keerata ega lasta end mõjutada. Vahest ainult poest lubad taolistest, kellest end puudutada? Lindude, pilvede, inimestega autodega ei juhtu ju midagi, kui oleme nende suhtes pimedad. Kummatigi aga eksisteerib nende kõrval sarnase saatusega nähtus, millest oleneb internetiteenuste toimimine. Seega on veel midagi, mida näeme iga päev, oskamata öelda, mis oli kusjuures nähtamatus on avalik saladus, millegi reaalse olemasolu eitus sarnaselt Harry Potteri saaga taustal kõiki hirmutanud tegelasele keda ei tohtinud nimetada, et kasvõi hetkegi elada vabana noh tähendab, et hoida ajuvabana. Kõrvalepõige muinasjutumaailm oli vajalik lisamaks aega mõistatusele mõtlemiseks. Vastus on reklaam. Sarnaselt Voldemorti le püüame hoida aju puhtana pesupulbrist röstisaias suvemööblist ja noh, selle koha peal avanebki fenomeni olemust, sest isegi pingutades ei meenu, mida viimati reklaamiti. Samas pole reklaamides Riplemises kahtlustki. Oleme õppinud ekraanidel kuvatud kuulutusi mitte nägema sarnaselt nähtamatult korilale, eksperimendile, milles visuaalsele ülesandele keskendunud inimesed ei märkagi nende nägemisvälja, ilmub tantsuliigutus, dusi tegev gorilla. Keskendunud tähelepanu olukorras, mitte oodatava ilmumise märkamatus nimetatakse tahtmatuks pimeduseks. Sarnasel põhjusel ei märgata näiteks välismaal viibides tänaval vastu tulevad tuttavatega liikluses setude vahele ilmunud jalgratturit ja nii edasi. Erinevalt tahtmatus pimedusest oleme õppinud tantsivad gorillat mitte märkama, isegi uise karjub ja on punast värvi. Ning eriti siis, kui püüad müüa pesupulbrit või aiatooli. Saladus, millest ei taheta rääkida, hoiab raha voolamas läbi reklaamitööstuse millele omakorda rajaneb suurte onlain teenuste ärimudel. Sisuliselt lubavad Google, Facebook ja teised reklaami vahendajad. Et nad toimetavad kinni makstud infolaadungi teatud omadustega sihtgruppi teadvusesse. Reklaamiga seotud ettevõtlusvahendab sama lubadust kaba müüjale ärisuurusest ja raha teenimise lihtsusest kõneleb sinna kogunenud arv. Mõned aastad tagasi nad USA sisemajanduse kogutoodangust reklaamitööstuse osaks 19 protsenti. Seda on protsendi võrra rohkem, kui riigis panustatakse tervishoiule. Mis juhtuks, kui selgub, et reklaam ei toimi nii nagu lubatakse, et tootjatele müüakse vähemalt osaliselt õhku omamoodi karma kätte maksta? Nad ise ju müüks hea meelega oma kaupa tegelikkusega võrreldes parema kuvandi läbi. Probleeme ei ole mõtteeksperiment, son reaalne. Kuningriigi konkurentsiturgude järelevalveamet hakkas eelmisel aastal uurima monopolist likus positsioonis läbipaistmatud ärisaladuse, reklaamimasina toimimist valitsevate sotsiaalmeediafirmade lubatu vastavust tegelikkusele. Sekkumine suure ärisaladustesse saab olema väga keeruline. Protsessi sisse nägemata võib pelgalt antud tunnuse pealt aimata, et taolise ettevõtmise algatamise jaoks peab olema midagi väga valesti. Suurtes IT-ettevõtetes nagu IBM Google töötanud ning viimati Harvardi ülikooli Massachusettsi tehnoloogiainstituudi koos tehisintellekti eetika ja valitsemisinitsiatiivi juhtinud Tim Wang avaldas reklaamimulli lõhkemise riskist. Raamatu ähvardavad tähelepanu müügikriisist. Ta näeb viimase aja arengus palju ühist 2008. aastal maailma tabanud kinnisvaralaenude mulli lõhkemisele järgnenud kriisiga. Raamatupikkus argumendi võib kokku võtta kirjeldatud reklaamilausega reklaam ja kellapomm internetti südames. Tim vange ei väida, et reklaamid ei toimi. Probleem tuleneb liigsetest lubadustest, need ei toimi, ei ole vastavuses tegelikkusega, põhjustest üks on meie enda pime usk tehnoloogilise masina kõik võimelisuse ülesse näiteks inimese mõistmisel, talle robotlikult reklaame näidates. Seda on ajal, kui analoogne masin tervishoiuülesannete lahendamisel sama ei oska. Kardetavalt müüakse inimeste tähelepanu tegelikkusest kõrgema hinnaga sarnaselt kinnisvarale. Kinnisvara väärtus ja hinnakujunduse enamusele arusaamatud ülesanne, mida lihtsustatakse mõttesse, et inimesed väga vajavad eluasemet, järelikult peab olema kallis. Inimeste tähelepanu on aga päriselt kallis mis tähendab, et nad ei pane seda odavalt müüki. Nad oskavad asju müüdavaid gorillasid mitte näha mille teadvustamine ähvardab koorile nälga jätta. Koosneid omavate internetiteenustega. Kuula varasemaid portaale eriliseks. Pelgaks.