Tere õhtust, kell sai kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva esimese aprilli, mina olen toimetaja Mart Linnart. Nädalavahetusel. Massvaktsineerimisele on veel rohkesti vabu kohti, registreerida saavad digiregistratuuris või info telefonidel kõik 65 pluss vanuses inimesed. Kasutage seda võimalust, sest et lähema paari nädala jooksul sellist suurt oksiidi kogust liftist ei tule. Ühe vaktsiinidoosiga langeb koroonaviirusesse haigestumise võimalus 80 protsenti, selgub haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse raportist. Kahe doosiga vaktsineeritud viiruste tase ei kanna. Läbipõdemine, vähemalt see aasta, mis meil, keda niisugusi haigeid on olnud, annab väga hea kalts. Euroopa Liidu riigid jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele 10 miljoni Faizeri koroonavaktsiini lisadoosi jaotuse ülejärgmiseks aastaks planeeritud noorte laulu- ja tantsupidu lükkub aasta võrra edasi. Ja leiavad viisi, kuidas õppeprotsess korraldate siis pikema perioodi jooksul selliselt, et seda võimalikku pandeemia mõju leevendada vähendab. Teisest pensionisambast soovib esimeses järgus lahkuda 20 protsenti sambaga liitunute lahkujaid on rohkem kõrgema kontojäägiga pensionikogujate seas. Valitsuse otsuse muuta koroonakriisis majanduse elavdamiseks mõeldud Kredexi toetuse tingimusi tekitas väikese segadusega Eestile olulise kaitse projekti rahastamises. Homme on pilves selgimistega ilm, mitmel pool lörtsi ja vihmahooge, hommikul tuleb ka lund. Õhusooja tuleb homme kaks kuni seitse kraadi. Nakatumiskordaja R on langenud Eestis 0,85 peale, ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil. See tähendab, et üks on nakatunud inimene nakatab vähem kui ühte inimest. Valitsus kiitis heaks korralduse, millega pikendab kehtivaid Covid 19 piiranguid vähemalt kuni 25. aprillini. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4856 koroonaviiruse testi, millest esmaseid positiivseid oli 832 ehk 17,1 protsenti. Sel nädalavahetusel toimuvale massvaktsineerimisele on veel rohkesti vabu kohti. Registreerida saavad digiregistratuuris või info telefonidel kõik 65-st aastast vanemad inimesed jätkab Brent pere. Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul saab sel nädalavahetusel kõikjal Eestis vaktsineerida kokku üle 20000 inimese. Seejuures registreerida võib end ükskõik kuhu Eesti haiglasse või vaktsineerimispunkti kuid arvestama peab sellega, et ka teine doos süstitakse samas kohas. Keeruline käib, on avatud nii digiregistratuur kui ka telefoni teel võimalik registreeruda siis 65 ja vanemad inimesed ja 60 pluss risti. Kasutage seda võimalust, sest et lähema paari nädala jooksul sellist suurt vaktsiinikogust Eestist ei tule. Järgmine selline tuleb aprilli lõpus, nii et see on sellel nädalavahetusel unikaalne võimalus ja veel on hetkel minu andmetel vahuaeg olemas. See viimane kord, kui ma vaatasin, siis enamustes haiglates oli vähemalt 100 vaba halvemas. Tallinna koroonaennetuse koordinaator Ester Öpik ütles, et Tallinnas oli veel kella poole 11 seisuga massvaktsineerimisele tuhandeid vabu kohti. Öpiku sõnul pole ka kõnejärjekorrad pikad. Hetkel on meil esimese paari tunniga kõnekeskuse kaudu tulnud juba 250 kõnet ja pidevalt järjekorras on sellised neli, mis inimest reedeks selle keskusesse on ennast kirja pannud, et 235 inimest ja selle keskuses meil on reedeks, laupäevaks ja pühapäevaks igaks päevaks olemas 1300 numbrit, et julgustame ta nahka poe, kui hetkel on järjekord, ei ole pikk ja järgmisel korral sellist avarat võimalust, võib-olla tuleb natukene oodata. Tallinna kiirabi juhi Raul Adlase sõnul on praegu haiglaravi vajadus just eriti suur vanuses 60 pluss, mistõttu soovitab ta kõigil, kel võimalik end vaktsineerida lasta. Kui nüüd see uus Jukey tüvi algas märtsi alguses veebruari lõpus, siis meie statistika näitas olulist muutust Dust ja põhiliselt või suures osas hakkasid olema patsientideks keskealised või pigem nooremad patsiendid. Nüüd aga üks nädal-poolteist tagasi see pilt jälle oluliselt muutus ja täna on meie meie patsientideks pigem üle seitsmekümneaastased inimesed ja kahjuks ka nende inimeste tervislik seisund on oluliselt raskem kui, kui veel kuu alguses viiruse pöördumine tabab ja praegu pigem raskelt vanemaid inimesi ja nende ravi on päris keeruline. Üle Eesti saab end registreerida digiregistratuuris ning eraldi info telefonidel. Tallinnas saab end vaktsineerima registreerida numbritel kuus null null seitse seitse seitse viis eesti keeles ning numbril kuus null null seitse seitse seitse neli vene keeles. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus on saanud valmis raporti, milles avaldatud andmete järgi Covid 19 läbipõdemine kaitseb nii uuesti nakatumise kui ka viirusekandlus eest peaaegu 100 protsenti. Kahe doosiga vaktsineerimine kaitseb haiguse ja edasi nakatamise eest rohkem kui 90 protsenti. Ühe doosiga vaktsineerimise järgselt langede viiruse kandlus risk 50 kuni 60 ja haiguse põdemise risk 80 protsenti. Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütles Indrek Kiislerile ette. Nendes uuringutes kajastub ka niinimetatud briti tüvi, mis teatavasti on Eestis valdav. Kirjanduse ülevaate alusel tundub, et et briti tüvi ei vaktsineerimisseegaga läbipõdemise järgselt haigestumise suhtes ei, ei erine kuidagi teistest ja eelnevatest tüvedest. Meie ühiskonna avamise seisukohalt on strateegiline küsimus see, et kas need, kes on vaktsineeritud, need inimesed kannavad seda viirust edasi, mida me selle kohta praegu teame? Et jah, see raport väga analüüsib neid, kes on põdenud ja neid, kes on vaktsineeritud ühe doosiga, kui ka kahe doosiga ja mida see raport ütleb, et, et läbi põdenud inimestel on väga väike tõenäosus nii uuesti nakatuda kui ka ilma sümptomiteta nakatuda või viirust edasi kanda, et läbipõdemine vähemalt see aasta, mis meil seda niisugusi haigeid on olnud, on, annab väga hea kaitse. Sama hea kaitse annab ka ultramõni protsendike punktikene vähem, aga, aga, aga see ei ole ilmselt oluline. Annab ka kahe doosiga vaktsineerimine, kahe doosiga vaktsineerimine haiguse vastu kaitseb 90 pluss protsendi ulatuses ja ka viiruse edasikandmise suhtes kaitseb ka 90 pluss protsendi ulatuses ühe doosiga. Vaktsineerimine annab ka juba hea kaitse haiguse eest, et, et haiguse saamise oht langeb 80 protsenti, kui, kui inimene on vaktsineeritud ühe doosiga. No see muidugi ei tähenda seda, et see langeb järgmisel päeval pärast esimese doosi saamist, aga kuskil kahe kolme nädala pärast, kui tekivad antikehad, on, on haigestumise raske haiguse kaitse ka juba esimese doosiga väga hea. Nüüd, mis võib-olla ei ole nii hea, on, on just see viiruse edasikandmise oht, et see langeb ühe doosi järgselt kuskil 50 60 protsendi ulatuses natukene hote erinevust vaktsiinide vahel, aga need erinevused ei ole väga suured, nii et mida see meile annab siin tõesti, kui me, kui me saame väga suure osa Eesti elanikest kahe doosiga ära vaktsineeritud, siis meil on väga suur lootus, et ka haiguse pind viiruse ringlus oluliselt väheneb ja teine, mis ta ka ütleb, et et noh, kindlasti on vaja ikka kaks doosi teha. Liidu riigid on mitu nädalat vaielnud 10 miljoni Faizeri koroonavaktsiini lisadoosi jaotuse üle. Täna hommikul kell 10 algas Brüsselis Euroopa Liidu nõukogu koosolek, kus teemat taas arutati. Ja meil on nüüd telefonil Brüsseli korrespondent Joosep Värk. Tere Joosep, kas suursaadikud suutsid vaktsiinide jaotus ära otsustada? Tere suutsid küll see kokkulepe saavutati, aga ta ei ole veel päriselt kinnitatud. Liikmesriigid otsustasid täna brüsseli aja järgi kella seitsmeni. On kõigil õigus veel nii-öelda häält teha ja öelda, et võib-olla neile see kokkulepe ei sobi. Aga saavutatud kokkulepe näeb siis ette, et tekib kolm erinevat gruppi riike. Esiteks kolm riiki, need on Slovakkia, Tšehhi ja Austria, kes saavad nendest 10-st miljonist doosist täpselt nii palju, kui nad elanike arvu kohta saama peaksid. Teine grupp on siis see, kuhu kuulub eesti ja kelle suhtes näidatakse üles solidaarsust. Nemad saavad siis sellest esimesest grupist ülejäävatest vaktsiinidest 70 protsenti vastavalt rahvaarvule ning ülejäänud 30 protsenti jagataksegi nende viie riigi vahele ümber selle jaoks tasandada puudujääk varasemates vaktsiini tarnetest, mis nende riikide puhul tekitaks. See tähendab, et kui ma päeval ütlesin, et Eesti saaks umbes 62000 doosi, siis tõenäoliselt see number nüüd natukene väheneb samuti Läti 400000 ilmselt natukene väheneb. Ning siis on see ülejäänud, ehk siis kolmas grupp, kes see näitab ainult solidaarsust üles. Ehk nemad saavad sellest 70-st protsendist ehk ligi seitsmest miljonist doosist ainult enda rahvaarvule vastava koguse. Ja see protsess näitab mõneti seda, kui jaburaks võivad Euroopa liidus minna läbirääkimised, kui mõni liikmesriik on ülijäigal positsioonil. Kõigepealt Austria nõudis väga pikalt, et nende suhtes tuleb üles näidata solidaarsust. Liikmesriigid vaatasid üle, millistele riikidele on siis kõige suurem probleem vaktsiinide saamisega. Tuli välja, et see ei ole Austria, vaid viis ülejäänud liikmesriiki. Ning kui Austria seda mõistis, siis otsustas hoopis ümber ja see tähendab seda, et tema ehk Austria ei näita teiste liikmesriikide suhtes üles üldse solidaarsust. Seda teevad siis ülejäänud riigid ülejäänud 19. Ja see iseloomustab siis seda, kuidas vahel võivad need protsessid Euroopa liidus minna. Aga Eesti jaoks on tulemus igal juhul hea meel, saame lisaks tavapärasele vastavalt elanike arvule kogu selle veel lisaks kompensatsioonikoguse. Aitäh sulle, Joosep. Järgmiseks aastaks planeeritud noorte laulu- ja tantsupidu lükkub aasta võrra edasi. Indrek Kiislerile jagas selgitusi Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse infojuht Sten Weidebaum. Miks. Säärane otsus langes, et tegelikult on ju järgmise aasta suveni päris palju aega. Otsust ei langetatud, sellepärast et siin viimased kuud on juba toimunud pikem arutelu ja analüüs ja püütud aru saada sellest olukorrast, kus me oleme nõu peetud kollektiivi juhtidega peetud erinevate korraldus osapooltega ja sai selgeks, et nüüd olukorras, kus kriis on hoidnud koorid, rahvatantsurühmad, orkestrid tööst eemal juba varsti poolteist hooaega on tarvis lisaaega selleks, et selleks noorte laulu- ja tantsupeoks valmistuda. Ja täpselt nii nagu see uudis Gleb pikenebki just nimelt ettevalmistusperiood, ehk et registreerimine algab meil siis septembrist käesoleva aasta septembris juba sellel samal sügistalvel jõuavad osalejate niga siis õppematerjalid ja leiame siis viisi, kuidas õppeprotsess korraldada siis pikema perioodi jooksul selliselt, et seda võimalikku pandeemia mõju võimalikult siis palju leevendada ja vähendada, et minna vastu siis üheskoos targemini 23. aastal turvalise noorte laulu- ja tantsupeo poole. Kas repertuaar jääb samaks? Repertuaar jääb samaks ja kui nüüd võtta ta seda laulu ja tantsupeo korraldusprotsessi, siis tõepoolest see esimene ots on kulgenud vaatamata koroonale Eestis suhteliselt plaanipäraselt, et töö on toimunud just nimelt võib öelda siis nagu klaveri taga ja arvuti taga ehk et töö on toimunud repertuaariga koroona ei ole väga palju seda tööd seganud, repertuaar on valmis ja osaliselt juba kirjastamisel või valmimas osaliselt kirjastamisel. Ja ütleme, kui me vaatame selle Bioteist otsa, seda peo ettevalmistus Tallinna, ega siis sealgi ju see pidu pikemaks venida või, või seal olulisi muutusi, et loodetavasti ei ole näha, kui nüüd koroona meid lubab pidu pidada. Aga just nimelt, mis võib saada kannatada, on see õppeprotsess, mis nüüd nagu ma ütlen, et selle aasta sügistablest juba kollektiividele saab tavapärasest rahulikumas tempos pihta hakata. Olev Kenk, Paide muusikaõpetajalt, Malle nööbilt, mis emotsioone peo edasilükkamine temas tekitas? Paide hammerbecki põhikooli muusikaõpetaja Malle nööp kui mitme kollektiiviga teie plaanisite minna noortele? Komplekteerimine tuleb sügisel, aga aga no ma arvan, et noh, mingi seitse võib olla Ja nende hulgas on nii laulukoore kui ka tantsurühmi jestia täpselt pooleks. Nüüdse tänase uudise valguses, mis te arvate sellest, et noorte pidu lükatakse aasta võrra edasi? See uudis oli jah, selline mõtlemapanev, sellepärast et et me ei ole saanud muidugi proove teha, üks asi, et see on nagu õige otsus, aga laste seisukohalt, kes näiteks kooli lõpetavad, kes oleks saanud veel meiega koos peole minna, selles mõttes natukene kurb, aga noh, aeg on selline, et me peame selliseid otsuseid lihtsalt tegema, leiame siis mingid muud lahendused. Et õpilastel oleks teisi väljundeid. Ja üks asi vajab ilmselt selgeks rääkimist, et tegelikult ettevalmistused noorte jaoks ei ole ju veel avanud. Ei ole alanud, et tegelikult algavad need ju alles uuest õppeaastast kolmandik uuesti kooli, ehk saame et praegu me tegelikult noh, selles mõttes me valmistume ikkagi ju kogu aeg, et me oleks tasemel tantsijad. Et, aga praegu me ei ole saanud korralikke trenne teha ja ega meil tase ju langeb kogu aeg. Millal siis on lootust kätte saada noodivihikud ja tantsukirjeldused? No neid me oleksime saanud ilmselt siis sügisel, novembris võib-olla detsembris. No kuidas mõjub kollektiivi tasemele see, et ei ole sisuliselt saanud juba kuid harjutada. Tegelikult mõjub, mõjub kuigi ülesanded on antud õpilastele, et mis nad nagu kodus peaksid harjutama ja tegema, aga see ei ole, see. Kontakttund on ikkagist tund, kus me saame õppida ja harjutada, juhendada ja taset tõsta. Märtsi lõpu seisuga läheb teisest pensionisambast väljamaksmisele ligi 1,3 miljardit eurot ehk 24 protsenti kogu samba mahust. Raha väljavõtmise avalduse esitas esimeses voorus 153000 inimest, avalduse tagasi võtnud 1400 inimest. Margitta otsmaa läheb teemaga edasi. Arvestades keskmiste teisest pensionisambast raha, väljavõtja vanust, on nad raha kogunud sinna juba teise samba loomisest saadik. Nüüd tundub paras hetk see kuus kuni 7000 eurot käiku lasta. Swedbanga pensioni ja investeerimise valdkonna juht Kaire Peik toob näiteid. Kes siis parandab oma majanduslikku olukorda, siis raha on nii-öelda elamiseks vaja võlgade kustutamiseks. Tegelikult päris palju on öeldud, et läheb nii-öelda tervishoidu, hammastesse, kodu remondiks, kinnisvarasse. SEB varahalduse äriarendusjuht Peeter Martín lisab Kolmandik on öelnud detsembris, et nad lahkuvad nendest omakorda kolmandik on öelnud seda, et nad kustutavad oma võlad selle raha arvelt või siis vähendavad võlgu selle raha arvelt. Kolmandik on öelnud, et nad parandavad oma elujärge ja kolmandik on lubanud ise edasi investeerida. Investeerimise mõiste võib olla suhteline. Samardin ütleb, et seal on väike osa neid, kes väärtpaberitesse investeerivad. Raha kulutamise väljundeid aga praegu eriti ei ole. Varem kulusid säästude suuresti reisimisele, nüüd on fookus kinnisvaral. Üks partner, tegevjuht Martin Vahter ütleb, et sellised märkimisväärsed summad hakkavad tekkima ikkagi keskealistel. Nüüd palju sellest jõuab kinnisvara turule, on iseküsimus. Sest noh, sealt tuleb osadel maksta ära ka tulumaks 20 protsenti. Aga kui seal võtab perekond näiteks koos juba kumb kummagil tuleb üle 10000 euro näiteks käteraha, see juba mõjutab kinnisvara turgu. Jah. Kindlasti mõjutab pigem soodsama hinnaklassiga kinnisvara, kuigi ka siin näed Martin Vahter hinnatõusu. Buumi pigem kinnisvarahinnad ikkagi kasvavad koos majanduse üldise kasvuga koos palkadega koos laenupakkumisega, et me teame täna, et intressid on ülimadalad, noh aasta aega tagasi ju me keegi ei oodanud, et tuleb seitsme protsendiline kinnisvara hinnatõus, et noh, täna siin tundub, et seda kinnisvara muutunud selliseks investeerimisvahendiks paralleelselt finantsturgudele aktsiatele on ka võimalus kinnisvarasse investeerida. Riiklikult olulise projektina pidi KredExi laenu saama ka rahvusvahelist arendust juhtiv Eesti kaitseettevõtte. Kuna enam riiklikult olulisi projekte eraldi ei toetata, loodab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Ettevõtet saab aidata KredExi käendusega. Madis Hindrale räägib lähemalt. Sõjapidamise tulevikuks nimetatud mehitamata maismaasüsteemid ei vaja ainult puldidel juhitavat soomusmasinat, vaid ka sellega sobivaid navigatsiooni ja sidesüsteeme või näiteks kaitset küberrünnakute eest. Et niisugust komplekti ette valmistada, algas läinud aasta detsembris üleeuroopaline projekt aimaag, räägib kaitseinvesteeringute keskuse projektijuht Martin Jõesaar. Eesti suutis kaasata seitse ettevõtet, kes siis leppisid kokku omavahel, mis tingimustel võiks siis vastata järgmine versioon nendest mehitamata süsteemidest, mida kaitseväed tahaksid kasutada ja seal on erinevad moodulid ja edaspidi siis kõik need riigid saavad neidsamu mooduleid kasutada. Meie jaoks teeb asja eriliseks see, et kogu projekti juhib Eesti ettevõtte Milrem robotiks, suurem osa ehk 30,6 miljonit eurot projektiks vajalikust rahast tuleb Euroopa Liidult, kusjuures Euroopa komisjon kandis 90 protsenti sellest rahast juba ettevõtete vahelise konsortsiumi pangaarvele. Aga et iga ettevõte saab seda saaks kasutada, peavad nad täitma Euroopa Komisjoni reegleid ja üks nendest on näiteks see, et ettevõte, kes selle rahastuse saab, tal peab olema samas suurusjärgus näidata käibekapitali. Või siis eelmise aasta käive peab olema seal kordades suurem, noh, mis, mis ei ole mingisugune probleem Euroopa suurtele kaitsetööstusettevõtetele ja nemad said enda osa ilusti kätte. Projektis osalevatele Eesti ettevõtetele on tollest potist ette nähtud umbes 10 miljonit eurot, aga vaba raha pangaarvel või sellest kordades suuremat käivet pole neile ette näidata. Et seda ette maksuselt kasutada, Nad peaksid võtma sama suures ulatuses laenu ja hoidma raha enda kontole. Ettemaks kaotaks põhimõtteliselt mõtte tänu nendele lisalaenuintressidele. Niisiis pöördus Milrem abipalvega riigi poole. Et siis lihtsalt nad ei peaks Euroopa Komisjoni neid rangeid nõudeid täitma, et nad saaksid selle toetuse Eesti riigi poolt hiljem, siis nad annavad sulle tagasi. Läinud aasta lõpus jõudis küsimus valitsuse ette, valitsuse hinnangul oli tegu riiklikult olulise projektiga. Nik Kredex sai rohelise tule, et laenutingimused täpsemalt läbi rääkida. Kredexi laenuotsuse pidi valitsus hiljem heaks kiitma niimoodi, nagu kiideti heaks näiteks Porto Franco, Alexela võit Tallinki laenuandmised, aga märtsi lõpus muutis valitsus toetuse tingimusi. Muuhulgas võeti tingimustest välja ka võimalus riiklikult olulistele projektidele laenu anda. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütleb, et aimagi projekti olulisuses ei kahtle keegi. Nüüd tuleb lihtsalt teistsugune lahendus leida. Kindlasti on minu esimene eelistus, et need projektid leiaksid rahastuse Kredexi meetmete raames, et need meetmed on ju nüüd ka täiustatud ja noh, kindlasti käendus juhul kui on olemas pangapoolne finantseerimine koos, siis KredExi käenduse ka oleks, ma arvan, üks väga hea alternatiiv. Kõrgrõhualaservas jätkult säravat selgust taevas veel ka eeloleval esimesteks tundideks. Pärast keskööd aga sünnib loode poolt meie õhuruumi pilvi ja vastuhommikud jõuavad mõnesse kohta ka lörtsi ja vihmahood. Tuul puhub loodest ja läänest kaks kuni kaheksa, enne südaööd rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nulli miinus nelja kraadini, saartel ja rannikul ulatub kraad kaks üle nulli. Homme päevaks jõuab madalrõhulohk toob pilvi lisaks. Sajuhood tulevad alla nii lörtsi kui vihmana. Tuul puhub läänest ja loodest kolm kuni üheksa, puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kahest pluss seitsme kraadini. Ja lõpuks veel kokkuvõttes spordipäevast selle teeb Juhan Kilumets. Eesti võrkpallikoondise peatreener Seidrikenaar tegi teatavaks koondise kandidaatide nimekirja. Rahvusmeeskond hakkab mai alguses valmistuma euroga Bubba kuldliiga mängudeks. Hooaja peaeesmärk on septembris toimuv Euroopa meistrivõistluste finaalturniir. 22 rahvusmeeskonna kandidaadi seas on aastaid koondist vedanud meeste kõrval ka palju andekaid noormängijaid. 41 aastane sidemängija Toobal ootab, et noored võtaksidki koondises üha rohkem vastutust. Oluline on kiiresti leida rütmi ja saada koos klappima, sest Eestile toob edu vaid meeskondlik mäng. Kert Toobal. Meil ei ole selliseid mehi, kes suudavad üksinda vedada, me peame nagu võistkondlikult mängima hingestatult, kus võib-olla iga mäng on natukene erinev koosseis, kus kõik mehed, kes on, ütleme, siis listis on valmis võtma seda vastutust, ainult nii, me saame. Saksamaa kaotas jalgpalli maailmameistrivõistluste valiksarjas koduväljakul Põhja-Makedooniale üks, kaks neljakordne maailmameister Saksamaa on MM-valiksarjas kaotanud kokku vaid kolm kohtumist, viimati 20 aastat tagasi Inglismaale. Korvpalli euroliigas jääb põhiturniiri lõpuni kaks vooru. Selgumata on veel kolmveerandfinalisti üks viiest veerandfinaalikohapüüdjast. Valencia kaotas koduväljakul Olympiacos ele 79 88 10. kohal olev Valencia jääb seitsmendal kohal paiknevast Sander Raieste koduklubist Basgooniast ja kaheksanda koha meeskonnast Madridi realist vaid ühe võidu kaugusele. Kõrgetasemelisel Miami tenniseturniiril katkes Naomi Osaka 23 mängu pikkune võiduseeria. Maailma teine reket kaotas veerandfinaalis kreeklannale Maria Sakarile null. Kuus neli. Kuus. Samas toimuva meeste turniiri veerandfinaalis langes konkurentsist digimaailma edetabeli teine number Daniil Medvedev, kes pidi tunnistama Roberto pautistaguti paremust. Tänane Päevakaja sai sellega läbi aitäh kuulamast, kena õhtut ja ilusaid lähenevaid pühi.