Kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, neljandast aprillist, mina olen Uku Toom. Sel nädalavahetusel toimus üle Eesti eakate inimeste massi vaktsineerimine. Kui Tallinnas jättis sihtgrupi juhi soovida, siis Järvamaal oldi valmis võimalust ära kasutama. Siuke võõras värk, aga noh, toimib jääb, ikka, saab. Ei hirmu ei olnud mul algul kõhklesin, aga siis tegin otsuse, et vaktsineerimine ära ja nüüd on hea rahulik olla. Linnugripi tõttu ei saa vabalt neetud kanu praegu välja lasta. Läti ei kavatse oma laulupidu viiruse kriisi tõttu edasi lükata, eelmisel aastal seda juba testi noorte soov laulda ja tantsida on nii suur, et pidu veel korda edasi lükata oleks kõigile suur pettumus leitakse siin Lätis. Ilmateenistus lubab ööseks vihmasadu, õhutemperatuur nullist pluss nelja kraadini. Homme on oodata nii vihma kui lörtsi, õhtul paiguti ka lund. Õhutemperatuur pluss kaks kuni kaheksa kraadi. Nädalavahetuse massi vaktsineerimine hakkab lõpule jõudma. Meditsiinikeskuse Confido juht Kadi Lambot võtab kokku, mida nemad teha jõudsid? Kolme päeva kohta mina või siis kontiida esindaja, saan öelda seda, et päevad olid väga erinevad. Esimene päev. Me meil kõik ajad olid broneeritud, kõik oli uus, inimesed olid uhked, rõõmsad, kes oma vaktsiinidoosid kätte said. Meie saime väga ilusasti töö käima. Eelmise päeva võib-olla selline märksõna oli siis suured, nooremate inimeste kogunemised ja soovid on ju vaktsiini saada maja ümber. Ja tänase päeva märksõna on pigem selline rahulik, kui sa kutsusime endale täiendavaid jõudusid appi ja püüdsime igatpidi kommunikeerida, et noorematel inimestel, kui siis pikrühmade praegu maist vaktsineerimispunktides kahjuks vaktsineerima tulla ei saa, aga kokkuvõttes võin ikkagi öelda, et nüüd näiteks meie aine siis kontiidana vaktsineerisime natukene alla 4000 inimese nende kolme päevaga kokku. Kui palju teil aegu tühjaks jäi, kas vaktsiinidoose jäi ka üle ja kui jäi, siis mis nendest nüüd edasi saab? Jah, meile kokku tegelikult Neid vaktsiinidoose õnneks ei jäänudki väga palju üle. Confido praeguse arvestuse järgi circa 600 või natukene rohkem, kuna me alles praegu lõpetame tööde natukene, need numbrid võivad muutuda, aga haigekassa juhiga leppisime kokku. Niipea kui meil täna õhtul kõik numbrid selged on, annan ma talle sellest teada ja suure tõenäosusega siis läbi haigekassa, need jaotatakse järgmisel nädalal järgmistele keskustele ära. Medicumi juhatuse liikme Tõnis Alliku sõnul aga ei ole vaktsineerimistalgud oodatust tulemus oodatud tulemust toonud. Eesmärk oli vaktsineerida üle 65 aastaseid ja üle 60 aastaseid krooniliste haigete haigustega inimesi, aga kahjuks Tallinnas osutus sihtgrupi huvi oodatust tunduvalt madalamaks. Kui meil oli kahekeskuse peale välja pakkuda 7000 doosi, siis tegelikult saime sinna vanusegruppi umbes 1500 broneeringut, ütleb Allik. Ta usub, et teavituskampaania oli piisavalt, et aktiivne ja inimesed said vaktsineerimisvõimalustest teada. Ka probleemiks oli võib-olla see, et võimalus avanes liiga kiiresti ja eelregistreerimise protsess kestis ainult paar päeva. Ja võib-olla oleks pidanud siis vaktsineerimise tegema natukene hiljem. Aga samal ajal, kui Tallinnas suurtes keskustes huvilisi nappis, täitusid maakonnakeskuste vaktsineerimisajad paari tunniga. Järvamaa haigla süstis 220 vanuserühma 65 pluss kuuluvat inimest. Tulemata jäi vaid kolm ja neile leiti asendus. Ning kui vaktsiin oleks piisavalt, ollakse valmis manustama kuni 1000 doosi. Aga lähemalt Olev Kenk. Järvamaa haigla vaktsineerimismeeskond koosnes täna seitsmest inimesest, neli tegelesid kaitsesüstimisega, ülejäänud korraldasid inimeste liikumist, võis sisestasid andmeid täitsa kõik, nad said täna pooleteisekordset töötasu ja tulid tööle väljaspool oma tavalist töögraafikut, jätkab haigla õendusjuht. Maire Raifere. Järvamaa haiglas on üldse 13 inimest, kes omab litsentsi selleks, et manustada vaktsiine ja kuna tavapäraselt tööpäevadel käib meil plaaniline tegevus, meil on 24 tundi haigla valve, et ka täna 30 inimest töötab teises majas, sealhulgas Covidi osakonnad, siis inimesed lihtsalt pingutavad. Järvamaa haigla ämmaemandusjuht Aigi Mäekivi Tuleb aidata inimesi, kõik ämmaemandad on nõus olema, et kõik on meelsasti nõus vaktsineerima. Milline inimeste meelestatus on? Tullakse vaktsineerima, positiivne, natuke ärevil on inimesed, natuke kardavad ka, aga üldiselt ikkagi tagavad vaktsiini. Täna said esimese vaktsiinidoosiga vanusegruppi 65 pluss kuuluvad Aravete elanik Heleleoniide Anton ning Türilased Ivan ja Urve Kakko. Ja nii kui ehitasin, kohe võeti vastu ja sain kohe. Oli teil mingit hirm? Vaktsineerimise? Ei, ma olen ka seda meelt, et peab vaktsineerima. Noh, sihuke võõras värk, aga toimib, jääb ikka, saab. Ei hirmu ei olnud mul algul kõhklesin, aga siis tegin otsuse, et vaktsineerimine ära ja nüüd on hea rahulik olla. Järvamaa haigla õendusjuht Maire Raidvere on seda meelt, et kui üle-eestiline digiregistratuur pole parajasti üle koormatud ja see tõepoolest ka töötab, on sihtgruppi arvatud inimestele üsna mugav vaktsineerima pääseda. Samas on erinevad terviseteenuse osutajad, kes viivad läbi vaktsineerimisi ja ka Järvamaal on esmatasandi tervishoiuteenuse osutajad eriarstiabi, teenuse osutajad. Tegelikult ei tea me, kas keegi teine veel vaktsineerinud, kui palju vaktsineeri. Ja see teeb kindlasti keeruliseks sellise tööjõuressursi nagu parima jagamise, et võib-olla oleks võinud olla regiooniti üks koordinaator, kes koordineerib antud regioonis vaktsineerimist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3474 koroonaviiruse testi, neist positiivseid oli 406, nimelt kaks ehk 13,3 protsenti testide koguarvust. Nii väike oli see protsent viimati veebruarikuus. Enim positiivseid testi tulemusi tuli Harjumaale 282, neist 226, Tallinnas, Ida-Virumaale 66, Tartumaale 23, Lääne-Virumaale 22, mujale vähem. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on nüüd 1053. Haiglaravi vajab 716 patsienti. Ööpäeva jooksul suri 10 koroonaviirusega nakatunud inimest. Vaktsiini sai viimase ööpäeva jooksul, kui enam kui 8800 inimest ja kokku on koroona vastu vaktsineerimisi tehtud Eestis tänahommikuse seisuga enam kui 223-le 1000-le inimesele. Erinevalt Eestist ei plaani lätlased koolinoorte laulu- ja tantsupidu koroona olukorra tõttu edasi lükata, eelmisel aastal nad seda juba tegid ja seetõttu püütakse nüüd sel suvel pidu siiski ära pidada. Kolme toimumisvariandi vahel tehakse valik aprilli lõpuks aga lähemalt. Ragnar Kond. Küsimus on ei vähem ega rohkem kui laulu ja tantsupeo tava jätkusuutlikkuses nende noorte jaoks, kes on pidu juba aastaid oodanud ja kell võib olla kuul läbi saamas. Repertuaar on omandatud juba varem, sest eelmisel suvel ära jäänud peoks jõutud valmistuda. Tõsi, nüüd on huviharidus olnud Lätis pikka aega keelatud, kuid noorte soov laulda ja tantsida on nii suur, et pidu veel korda edasi lükata oleks kõigile suur pettumus leitakse siin Lätis. Seetõttu on ette valmistatud kolm erinevat peovarianti sõltuvalt sellest, milline olukord koroonaviirusega maikuuks valitseb. Siiski on selge, et pidu tuleb tänavu teistmoodi, tuhandeid lapsi korraga kokku ei lubata ja kindlasti ei väidetega ühtki ööd Riias. Küll aga pikeneb peo kava ajaliselt kestes juulist oktoobri alguseni välja. Kogu tegevus toimub õues. Teoks saab palju erinevaid üritusi. Hajutatud pidu, nagu Lätis öeldakse. Kui õnnestub, loodetakse metsapargi uue laulukaare all mõni 1000 noort siiski hajutatult koos laulma mahutada. Tantsud toimuksid mitte tavapäraselt suurel Daugava staadionil vaid samuti metsapargis hea rühmade kaupa hajutatult. Nii saab iga kollektiiv erineval ajal peost osa ja tekib vähem nakatumisriski. Kui aga olukord peaks pöörama päris hulluks, võib iga rühm esineda oma kodukohas, kas siis kooli juures, mõnes pargis või staadionil ja pidu saab kokku virtuaalselt Läti televisiooniülekannete kaudu, kõneleb Läti Kaheteistkümnenda koolinoorte laulu- ja tantsupeo tegevjuht Agrabeeerrzenia. Loomulikult on praegu kõik kodusead, kaugõppe räägib veel siin ja praegu võib alustada õpinguid koha peal 45. omavalitsuses, kus epidemioloogiline olukord on parem seal saavad esimese kuni neljanda klassi ja pärast pühiga viienda kuni kuuenda klassi õpilased minna kooli. Neis omavalitsustes on lubatud ka huviharidus õues ja kuni 20 last aga seepärast on meile tähtis, et mais või juunis saaksid proovid jälle jätkuda, et oleks võimalik peo repertuaari korrata. Iga kollektiiv, kes valmistus eelmisel suvel toimuma pidanud peoks on need laulud ja tantsud ja juba selgeks õppinud, kuid nüüd on jäänud vaid kordamine, räägib peo tegevjuht Agrabeeerrcinja. Nädalavahetusel olid munadepühad ja inimesed ostsid rohkem mune kui tavaliselt. Reklaamidele on soovitused eelistada vabalt peetud kanade mune. Eestis leviva linnugripi tõttu ei saa ka kanad praegu õuemõnusid nautida. Joakim Klementi sel teemal. Vabalt peetud kanamuna tähistab munale prinditud koodi alguses üks. See aga ei tähenda, et muna munenud kana alati oma tahtel ringi saab jalutada. Märtsi algusest on lindude gripiohu tõttu lubatud kodulinde pidada ainult sisetingimustes, seletab põllumajandus- ja toiduameti peadirektori asetäitja diaHele-Mai Sammel. Kindlasti mõjutatud sellest otsusest on vabalt peetavate lindude kasvataja. Vabalt peetavate lindude puhul näevad Euroopa Liidu reeglid, et sellised linnud peavad teatud aja jooksul ka õue pääsema. Vabalt peetavate kanade munad nimetuse all mune ei tohi turustada, kui sellist õue pääsem, stan piiratud järjestikku üle 16 nädala. Sammel loodab varasema kogemuse pealt, et enne jaanipäeva pääsevad kanad siiski piirangust. Leevendus peaks saabuma linnu rändeperioodi lõpuga, ütleb Vabade kanade pidaja Argo Agro omanik Heli Lääts. Lääts murelik ei ole, see pole esimene aasta, kuni juhtunud on külma eest peidus. Kanad on toas lihtsalt veidi pikemalt. Praegusel ajal ei saagi, ei olegi mõtet kana välja lasta, et väljas on nii Zapane ja ega see kana seal sopa sees midagi tarkalevideed saab päikest ja see on tore, see on küll hea ja kanale väga meeldib see soe. Aga meie oleme seda teed läinud, et Me laseme oma kanad aiast välja siis, kui neil on, mida seal aias toksida. Ehk siis, kui kanaaias on ka rohelist ja muru. Segan lääts, kindel, et ei pea turundus hakkama ringi tegema. Pärnumaa ettevõttel on ligikaudu 1000 kana ja klient on peamiselt eraisik. Munad toimetatakse otse kätte. Paljud tellijad on ka Tallinnas. Vabalt peetavate kanade munade vastu on huvi iga aasta järjest tõusnud ja meie ise ei ole võimelised kõiki huvilisi alati nii-öelda siis nende soove täitma, sest et meil ei ole nii palju kanu. Tihtipeale oleme pidanud ära ütlema, et meil on kogus täis, mis on tellitud ja et rohkem tellimusi ei saa vastu võtta. Hele-Mai Sammel ütleb, et Eestis on ligikaudu kaks pool miljonit kana. Enamik neist on suurtootjate arvel, kus neid peetakse sisetingimustes. Keeld mõjutab seega väheseid. Tallinnas on praegu üheksa kraadi sooja ja paistab päike. Maile Meius jutust võib aimata, et homme võib-olla seda päikest. Teine. Homme läheneb meile Skandinaaviast järgne madalrõhulohk. Juba öösel pilvisus tiheneb ja alates Lääne-Eestist hakkab vihma sadama. Puhub edela ja lõunatuul kuus kuni 11, puhanguti 15, saartel ja rannikul 12 kuni 15, puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni neli kraadi. Esmaspäeva päeval on pilves ilm, sajab vihma ja lörtsisadu on kohati tugev. Õhtul võib saartel ka lund tulla. Puhub lõuna ja edelatuul seitse kuni 12, puhanguti kuni kaheksa, 11 saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti kuni 24 meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul nõrgeneb järk-järgult ja pöördub saartel läände. Õhutemperatuur on kaks kuni kuus, Kagu-Eestis kuni kaheksa kraadi. Ja see oligi tänane neljanda aprilli Päevakaja aitäh kuulamast.