Audru regioon see nüüd ütleb kohalikele elanikele kindlasti üksjagu palju, aga teab, kui palju ta siis nüüd raadiot kuulajaile ütleb, mida siis selle kahe sõna siis tegelikult mahutatud. Audru regioon on põhimõtteliselt põllumajandusliku suunaga regioon. Koosneb Audru sovhoosist, Kalevipoja kolhoosist, Boltzerliku kolhoosist, Audru karusloomakasvandusest. Kaks nimetatud kolhoosi kui kaudri sovhoos tegelevad põhiliselt piimakarjakasvatusega ja liha liha kasvatamisega riigile müümisega ja sealjuures ka Audru sovhoos tegeleb veel köögiviljakasvatusega, Audru karusloomakasvandus muidugi palun karusloomade kasvatamisega. Paikneb kohe Pärnu otseses vahetus läheduses. Augu lõpeb linna piir, algab kohe majandi piir ja kulgeb seda kaunist mereranda mööda valgeranda mööda kuni liuni välja. Need ligi 30 kilomeetrit on meil merepiiri alates Pärnust, Kunil, juuni. Meie majandi põhisuunaks on piimakarjakasvatus. Me peame näiteks käesoleval aastal müüma riigile 5050 tonni piima ja samuti ka müüme riigile liha 1210 tonni. Ja nagu ma ütlesin, köögivilja 2000 tonni. Inimesed elavad meil päris korralikult, nagu te siit läbi sõites nägite, on ehitatud palju individuaalelamuid. Pea igas. Perekondi kus puudub auto ja samuti ka individuaalelamu kellel pole veel jõutud individuaalelamut töötada, elavat siin keskuse korralikes kõigi mugavustega korterites, kus on kolme, nelja toalised korterid, mis on varustatud siis vee, kanalisatsiooni, keskküttega ja gaasiga. Audru teada vapiloomaks hõberebane, aga teil olnud tekkivat konkurentsi, Naatan hülged on juba õues, basseinis jääb nüüd ka niimoodi majapidamisjuba aluse aluseks sai jaa hülgedermeeriva jah, üle 11 12 aastat juba siin nad on sõbramehed, meie rahval juba siin. On meil juba siin, toidule seebil, kogu selle aja jooksul olnud hästi terved ja tugevad ja ja ümbruskonna rahval läbisõitjatele kõigil on, nad meeldivad, meid külastavad iga päev siin ekskursioonibussid, kes peavad kinni ja rääkimata veel isiklikke masinatest ja lastest, kes eriti suveperioodil siit mööda sõidavad, läbi sõidavad, kõigil pakume tuvid. Väike konkurents tõmbab tähelepanu karusloomade, seal selle asja mõte, alus, loome, meie ei saa üldise tutvustega sinna sisselaske ei saagi võõraid, on juba nii veteraalselt suletud farm ja siis me kasutusele peatungi nagu surukülgede peale, kes tuletasime, kui ma hakkasin hinnad ja seal on ka selge või karusloomanahad järjest tõuseb, nendele külgenaadike jäävad püsima samale tasemele. Aga kui rääkida, sest need nendest loomadest, mis on selle suure tungi eest eemaleloited eemale tõrjutud, siis mis loovad need põhilised? Näe, meil on hõberebane, sinirebane ja naaritsat kummardavad kapriis, samadel puurimis kasvatad karusloom. Kapriisne on kõik apatsamari zootehnilist, Gretenaalset hoolitsemist ja nende heaolu eest seismist. Et neist 100 aasta lõpuks täisväärtuslik karusnahk, mida me tahame saada igalt sindel pojalt, kas nad on ka sedavõrd kapriissed? Lasevad ligi ainult oma talitajad või näiteks, kui direktor läheb ja sirutab käe, siis ei tee väljagi või nakkavad kohe sõrme. Heinadirektorite tunnistage naturalistide kant oma talit, minu võidupiirkond sinna ulatuses. Käsi vihasena, pigistasin kohe läit ja võib öelda koos meie Tõrma osakonnaga on neid aasta teises pooles toiduraseebil kuni 100000, kes siis toidukogusest tarvitad päevas ligi 43 tonni toitu ära, mis on küllalt soliidne kogus korda selle kuupäeva 30 päevaga. Nii et sellel on, mida anda, on vaja muidugi mõelda ja nendest on vaja hoolitseda, kuna majand annab siiski ligi nelja ja poole miljonist karusnahku riigile iga aasta oma ülesannet täidab, ületab ka seal kuni 76 seitsme protsendiga. Meie igatahes viisaastakurajajooned tahan ületada selle aastaga kindlasti ja omakohus riigis täita anda hästi palju karusnahku, mida jätkub nii meie naistele kaela kui ka siis ka mujal. Kas moejoon siis natukene dikteerib ka teie kasvandike arvu? Eriti ei dikteeri. Me oleme valmis need igasugused moeröögatust, eks kui moejoon muutub. Aga me oleme ikka reserviks valmis, et kui on olemas tänav hõberebane voodis, siis on ka naaritsat vaja hoida, et kui tema mood tuleb kahe aasta pärast, sest põhikari ei saa nii ruttu ümber grupeeruda kui Mootibuma hüppeid ja millal esimesed Karus loomad teil puurima esimehed, karusloomad toodi meile 20 aastat tagasi ilmselt selle 20 aasta jooksul on ikka siis ka toodanguarv järveks järjest loomade järjest suurendaja ja ikka ja ja ilmselt ka mitte ainult loomade arv toodangu arveid, siis ka territoriaalselt majand, kogu aeg, kas majakas maad ehitab ja arendab ennast välja, suurendab oma oma võimsani olme osas kui ka kasutuse osas. See on selge, et tänapäeval keegi enam tõesti ei ela ja kui ainult peaks elama, siis keegi tööl ei tulekski. Vaba aja veetmiseks on meil võimalusi kui palju? Eelkõige muidugi kõigepealt meie oma kolhoosi juures tegutseb klubi kolhoosi klubi, terve rearingidega, kus sa elad siis need taidlushuvilised asjast kaasa lüüa ja osavõtt. Siis on meil moodustatud nüüd viimasel ajal kolhoosist sellised klubid, nagu nad nüüd moes on, nagu perekonnaklubi, siis on pensionäride klubi noorteklubi mis tegutsevad võrdlemisi aktiivselt, eriti peab seda ütlema pensionäride klubi kohta. Kas on meil neid kõige noorem ja võiks öelda, et kõige asjalikum ja aktiivsem, sest vanad inimesed, mis sa seal kodus ikka istud, igatahes nad hea meelega käivad ja teevad, nad teevad sellise tegevuste näitusi ja nii edasi. Meil käib küllaltki tihti esinemas siin külaliskollektiive klubis samuti meie omad käivad väljas esinemas. Samuti teatri külastamine on hästi aktiivne, noh tänu teatris võiks öelda, et kõik tükid, mis uued lavale tulevad ja kõik külalisetendused, mis siin käivad, enamvähem vaadatakse ära. Samuti meil ei ole kunagi olnud probleemi puhkekodu, sanatooriumi, turismi tuusikutega, kõik soovijad, kes kuhu on tahtnud, on saanud, muidugi ma ei arvesta siis turismituusikud, mis lähevad juba väljaspoole liidu piire aga liidu piirides saavad kõik oma soovid rahuldatud, jääb isegi üle. Viimasel ajal sanatooriumituusikud kipub üle jääma nimetatud zombi, et kui meile tantra, kuna me oleme tervise tervet seda mitte niivõrd terved, kui maainimene ei tahagi nagu hästi sõnasanatooriumisse minna, sest seal puhkuse arvel, aga maainimesed, oma loomapidamine ja nii edasi ja ta tahab kodustada puhkust oma. Vähemalt teie keskuse ümbrus on väga hästi korrastatud, haljas on hästi läbi viidud. Meil on teda ühtepidi raske teistpidi kerge teha, asi on nimelt selles, et meie keskasula on rajatud lagedale ja soojusele kohale, kus ennem peale lepavõsa pajupõõsaste mitte midagi ei olnud siin, kus me praegu asume siin kolhoosi keskusesse oli praktiliselt tühi maa. Seetõttu me saame haljastust teha täpselt nii, nagu me ise tahame. Aga noh, haljastus on juba ükskord selline asi, et kui puu istutad, siis kuidas ta sobib ja mis tast? Ta mõjul hakkab pääsema alles paarikümne aasta pärast, võib-olla sellepärast jah, kaebuse asi jätab neil küllaltki lageda mulje. Aga noh, midagi ei ole parata, Adami Saljustesse puutub, siis sellega me tegeleme jah, võrdlemisi hoolsasti, sest teisiti nagu tänapäeval. Meie arvates nagu ei saa enam, et inimene oleks elada, selleks peab ka ümbrus ilus olema. Noh, me oleme osalenud vabariiklikust konkursist, tulnud seal au vennalistele kohtadele Maasolotaljastamises ja üldse kolhoosi sellises maa hooldamises mõru saama, lisaks on kõigepealt vaja head seemet ja siis seda hiiglaslikku põhimõtteliselt iga päev pügada ja riisuda ja rullida jälle pügada, riisuda rull, nii 300 aastat. Jah, mis mürasse puutub, siis mööda igal aastal võrdlemisi suurel pinnal seeme on meil nagu omast käest olemas, meil on heinaseemnekasvatus võrdlemisi heal järjel osalejat, liike kõlbab ka nagu mõru seemneks rästi. Inglismaalt meile selle muru ei ole, seetõttu ei ole võimalust tellida. Aga muru rajamine suurel pinnal igal aastal muidugi kahjuks jah, me peame teda ka küllaltki suured pinnad iga aasta uuesti rajama. Sest meil käib siin keskasulas nagu ehitustegevus. Ja siin tihtipuhku tuleb selliseid asju ette, tuleb trassid uuesti lahti võtta ja uuesti jälle kinni panna ja jämedaid, torusid, tervise ja nii edasi. Iga kord meie projekteerijad ei mõtle kõiki asju nii kaugele ette, kui peaks mõtlema. Selles osas on vahemaa ja linna vahel kadunud, võib öelda. Aga kas nüüd maarahvas läheb sama otseteed nagu linnarahvas üle muru? Kui muru on ilus ja korralikult hooldatud, siis sealt otse üle ei käida. Me oleme Audru regioonis kõige isemajand. Kui võrreldasid Audru sovhoosi ka, siis meie moodustame tema üldpindalast tamm les ühe kolmandiku. Samuti asume meie rajooni lääneosas ka juba peaaegu piirneb Haapsalu rajoon ja sellega nagu mullastiku erineb. Ta on teised, mis siin mereäärsetel majanditel, ma mõtlen seda, et meil on rasked savimaad, teame seda, aga autol on need kerged liiva Lõnnisega pinnad. See on ka muidugi omajagu toota kuule ja kultuuride valikule mõju avaldanud. Nii peame meie rohkem kasvatama selliseid kultuure, mis sobivad savimaadele arendama karjakasvatust. Nimelt meie majandil on ette nähtud sealiha tootmine Pärnu kolhoosidevahelises seavabrikus ja muidugi ka väiksel määral, toodame oma majandis seejuures võib-olla siin teised majandit rohkem toodavad sealiha oma territooriumil. Lisaks põllumajandustootmisele. Meie majand tegeleb ka abiettevõtetega. Ja selles suhtes on meil nagu abiettevõtete näol majandile küllaltki suurt toetust olnud. Valmistame mööblit, seeme, taarat ja palju teisi toodangu liike umbes ühe miljoni rubla väärtuses realisatsiooni mahuga eepose kangelane Kalevi, kelle nimede kolhoos, kannapoli, põllumees, oli ka ehitaja, kuidas teil see ehitamises kantan? Paljud tuleb meil ehitada majanduslikul teel. Nii on meil praegusel käesoleval viisaastaku viimasel aastal, seal on ette nähtud siis teha kapitaalmahutusi 750000 rubla ulatuses sellest, aga ehitusorganisatsioonid teevad meile ära 120000 rubla ulatuses, nagu näeme, tuleb ka majandil palju ise pingutada ehitada. Nii on meil lõpetamisel. Tehnilise teenindamise hooned, garaažid ja töökoja juurdeehitus samuti olema majanduslikul teel ehitanud ühe perekonnaelamuid. Kuid põhitööjõumaht moodustab muidugi vanade hoonete rekonstrueerimine et anda neile kaasaegne ilme ja tingimused töötamiseks. Kuidas on teie majandis lood noortega? Kas noorika tule? Kui nüüd võtta sellest seisukohast, siis jah, eriti noori oleme juurde saanud. Tänu sellele, et hakkasime rajama abiettevõtteid. Seal töötavad meil põhiliselt noored inimesed. Samuti autojuhid, on noored töötajad farmides. Kas oma kodukal koos tõmbab tagasi ka neid, kes mingil põhjusel, kas või õppimise eesmärgil on kodust mõneks ajaks eemale läinud. Ja iga rahvas meie majandist lahkuda ei taha? No kui öelda nii, et Audru sovhoosi bolševiku kolhoos omavat rohkem ajakohaste klubi kus saavad noored taidlejad esineda rohkem, siis meie noored on valinud sportimise tee. Me võime seda kindlalt öelda, et meie spordikollektiiv on antud meie regioonis alati esikohad võtnud, samuti paljudel teistel kohtumistel. Meie võrkpallurit on Pärnumaal põllumajandusettevõtetest mitmetel-mitmetel aastatel esikoha võitnud. Meie kergejõustiklased on võitnud kolhooside spartakiaadil kahel korral esikoha omandanud rändkarika, samuti VTK mitmevõistluses, oleme esikoha saanud ja nii palju spordialasid on, kus me ikka nii sportlased on vabariigi mastaabis silma paistnud. Olete ise ka nooruses spordimees on, millest selline ma ei ole ise olnud tippsportlane, aga olen jahi peaaegu iga spordialaga tegelenud peale ujumise jätma ei ole alustanud eriti kunagi. Kas tänapäeval Käleta ikka, igatahes spordivõistlused, kaasem? Viktoriinides, kui on majandi ja sellised esindused ja siis oled seal ikka olnud kaptenina. Meie tänane õhtu ei ole mitte selleks, et te saaksite kuulata meie poolt pakutavat kava hiljem meie jälgida teie ise isetegevuslaste esinemist vaid tänasel õhtul veidi sügavamad ja kaugemale ulatuvad tagajärjed nimelt meie raadiosaade, mida me praegu lindistamine lindistame, kannab pealkirja avamäng Audrus. Tähendab täna siinsamas budistliku kloosi klubis saab teoks šefluslepingu sõlmimine Eesti raadio, muusikasaadete toimetuse ja Audru regiooni vahel. Lubage seksus lepingu tekst kahes hääles ette lugeda. Partei 25. kongressi otsustest ning täites NLKP keskkomitee otsust, ideoloogia, töö ja poliitilise kasvatustöö edasisest parandamisest igakülgselt arenenud harmoonilise kommunismiehitaja kujundamisel. Eesti raadio muusikasaadete toimetus ja Pärnu rajooni Audru regioon sõlmivad vastastikuse šefluslepingu. Ühiseks eesmärgiks seatakse väärikalt tähistada Vladimir Iljitš Lenini 100 kümnendat sünniaastapäeva ning Eesti NSV neljakümnendat aastapäeva Audru regiooni töötajate kultuurilise teenindamise parandamine eeskätt muusika propaganda kaudu ning maa elu ja maal esinevate elukutsete tutvustamine püstitatud eesmärgi nimel. Eesti raadio muusikasaadete toimetus kohustub. Propageerime Audru regiooni töölist Töökollektiivide tegevust selleks korraldama kord kvartalis ühest kollektiivist. Avalik saade. Tutvustama regiooni sotsialistliku võistluse võitjaid ning nende muusikaliste soovide põhjal koostama kontserte. Abistama regiooni suurimate tähtpäevaliste ürituste korraldamisel. Võimaldama regiooni majandite töö ees Rinlaste ning sotsialistliku võistluse võitjate osavõtt Eesti raadio avalikest üritustest. Kuulutame välja konkursi maatööteemaliste laulude saamiseks. Osutama abi maa taidluse arendamisel, selleks propageerima taidlejate esinemisi raadio kaudu abistama metoodika küsimustes ning repertuaari valikul osutama võimaluse korral abi materiaaltehnilise baasi tugevdamiseks. Abistama regiooni majandeid hooajatöödel, inimtööjõuga. Audu regioon kohustub organisatsiooniliselt ja materiaalselt kaasa aitama regiooni töötajate kultuuritaseme tõstmisele eeskätt muusika propaganda kaudu. Kindlustama preemiad Eesti raadio muusikasaadete toimetuse poolt välja kuulutatud konkursile. Esiteks parim kergemuusikasalvestus, 200 rubla, parim tõsise muusikasalvestus, 200 rubla. Kuus Eesti raadio muusikasaadete toimetusega kuulutama välja laulukonkurss parima maateemalise laulu väljaselgitamiseks ning kindlustama konkursi võitjale preemiad kokku 400 rubla. Leidma suveperioodil välislindistusega sobivad ruumid. Preemiate pidulik üleandmine toimub raadiopäeval seitsmendal mail 1981. aastal ja selleks, et see pidulik sündmus teoks saaks. Me palume siia alla kirjutama Audru regiooni poolt Audru sovhoosi direktori Vambola viia ETK välja Audru karusloomakasvatuse direktori Aksel pommi bolševiku kolhoosi esimehe, tallianspiri ja Kalevipoja kolhoosi esimehe Enno Petersoni. Ning Eesti raadioprogrammide direktsiooni peadirektori asetäitja Hannes Valdma, Eesti raadioprogrammide direktsiooni peatoimetaja Olaf kerke ja Eesti raadio muusikasaadete peatoimetaja Toomas Velmeti. Nojah, ja nüüd, eriti meie naispere poolt, mina annan üle, sest nad ise ei julgenud Eesti Raadio rahvale eriti meeste Mess perele. Paluti üle anda see väike magus asi nende ligimeelitamiseks. Et esialgu sellega võib-olla pärast kuidagi teisiti. Ja meie poolt kinnitab siis allkirjade õigsust orkester. Kui me enne saate ettevalmistamist käisime siin Audrus, siis meile näidati teie toredat kroonikat kus üllatuseks leidsime, et juba sajandi algul oli teil olemas siin oma kitarristide ansambel. Ja täna ongi meil võimalus juttu ajada. Ühe Audru omaaegse pillimehe ja ansambliliikmega. Paluksime praegu siia Oskar Sillaste. Mis ansambel see siis oli, milles teni usinasti kaasani? No see oli nii 26. aastal siis oli Audru riigimõis ja meil oli ka siis palju noori ja oli üks muusikaalne juht pärnanimeline ja tema ütles, et osta omal ka üks liilia moodustamise keelpilliorkestri siia. Mõni isa oli ennem mõni pill olija. Meid sai juba kaheksa tükki, et oli kaks naisterahvast, oli ka meid seas kaks tütarlast, Jessenini kapski, tarret kaks viiulid, üks oli siis konter bass ja siis kolmanid mandoliini. Harjutasime õhtati ja ma mõtlesin, et kas saab mängima kõike, sai sellest üle ja juba julgesime suvel välja minna Audru parki juba ja rahvas tuli sinna kokku ja see mäng oli rohkem nii oma rahvale vete, nii. Ja siis seda aega vähe pühamine, päev üksi olija, kuigi õhtuti sai, siis läksime kokku ja mängisime oma rabas Kristada kuulajatamise. Nii olidki algus juba. Ega ta nii paar soojetike käisime, siis juba läks lahkuminek. Kui suvel mängisite Adro pargis, aga kus siis talvel mängid, talvel ei, on teatanud mõisa üks korteri ja ahi oli juba pool tuba täis, tead, et seal ei olnudki mängida kaheksa väga nii, et seal köstrimajas seal nudi suurem ruum seal pühitsetud karitudes Audru. Ja siis see on ju muutmise kivi kõrts, oli see seltsimaja kauge seltsi pidudenid. Aga meil nii rohkem oma rahvale mängida ja mis lugusid te mängisid? Kas te praegu ka veel mängite? No suu pillima mängin veel küll, aga sõrmed on juba kõvelemisele, ei köhi enam ära Parema meelega kuulata ja, aga millist muusikat? No mina tahaks ikka rohkem sellist lõõtspilli ja leid akordionist kuulajatele, need on rohkem vanainimese pildid. Aitas hästi mängida. Aitäh teile ja eks me püüame siis teie sooviga jõudumööda Eesti raadioprogrammis arvestada. Aitäh. Palume siia nüüd Eestimaa Kommunistliku partei Pärnu rajoonikomitee esimese sekretäri, Valte Rudami ja Audru regiooni nõukogu esimehe Audru sovhoosi direktori Vambola viia. Valter Udam, me teame, et te olete sellise regiooni mõtte algataja nagu ja mitte siin Pärnu rannas, vaid vareneva Viljandis. Noh, jah, eks sellest sai tõesti nüüd on juba üle viie aasta tagasi, kui alustasime selle mõttega ja nii teoks tegemisega Viljandi rajoonis ja ja nüüd on asi nii kaugele jõudnud, on tarnuks saadud. Nii kaugele, et on üheksa sellist tootmispiirkonda ehk regiooni tehtud minu arvates on, on sellega, annab väga suurepärased võimalused nii majanduse ja sotsiaalse arenguprogrammi realiseerimiseks ja võib-olla just eriti sotsiaalse programmi realiseerimise osas eriti tahaks alla rõhutada täna. Sest ega me ei saa rääkida ainult leivast. Just ma tahaks märkida, et tänapäeval meie nii arengusse tuleb vaadata just kompleksselt tervikuna ja rajooni kui terviku arengusse ja teatud tootmispiirkondade arengusse iga majandi arengusse. Ja, ja meil on omal siin Pärnumaal selliseid piirkondi, kus, kus tõesti kahjuks võib, võib näha, et on sotsiaalne areng unarusse jäetud. Ei ole ehitatud taolisi klubihooneid ja, ja teisi hooneid, nii sööklaid ja laste päevakodusid olmehooneid ja seal on ka majanduselu madalal tasemel. Ja vastupidi, kus on sellele probleemile tähelepanu pööratud, on ka pikk, teine elu tervikuna edasi läinud. Sellepärast mul on väga hea meel, et et Audru regioon on, on siin nii pioneeriks, meil selles osas amet, ühine koostöö kindlasti annab palju palju juurde. Ja kindlasti siis täna on ju ainult algus, aga ma usun, et selle koostöö käigus nii eks palju, kindlasti uut ja uusi mõtteid ja, ja omatut lubamat ootame. Nii et ühtlasi aitäh ja palun Vambola viia. Mis me oleme nagu selle lühikese ajaga jõudnud korda saata, seda veel vähesest, töötame alles teist aastat. Kuid siiski meie regioon alustas Audru keskkooli hoone ehitamist. Töö praegu käib ja praegu on teoksil suure 200 kaheksakümnekohalise laste päevakodu projekteerimine kuhu siis mahuksid kõik meie regiooni majandite lapsed. Olemasolev laste päevakodu on sajakohaline ja sellest ei piisa regiooni regiooni tarvitused. Tarvid tahaksin pärida, võite öelda, milline on Audru laste hulgas kõige populaarsem laul, mida teie rahvas kõige enam laulab? Jah, kuidas öelda, ega neid laualaule on napivõitu algab pika sele, kui Kungla rahvas kuldsel aal ja Vändra metsas Pärnumaal käia ongi peaaegu kõik. Ma küsin seda sellepärast, et siin kõrval on mees Valter Udam, kes Viljandi eksperimente tehes tõesti mõelnud ainult selle peale, et majanduslikule järele nagu tuge saada, vaid ka sellele, et saada populaarsetele lauludele lisa. Tänu erinevate liidule sõlmitud lepinguga. Omal ajal, kui ta Viljandis töötasin, tehti seda plaanis ka siin jätkata. Tol ajal tekkis selline mõte, et, et võiks mõni konkureeriv laul tekkida sellele laulule, seal Viljandi paadimehele ja, ja mõnele teisele laulule. Ja omal ajal tõesti tekkis, laekus üle üle 100 laulu ja ma mõtlen, et siin Audrusse Audrus võiks ja Pärnus võiks ka nii olla, need uusi laule peaks juurde tekkima ja mõtlen, et kui sil koos nuputada. Ja täna vist alguse saigi, niimoodi nagu ma aru sain, pandudki, nii et sellega sellega vist vist ongi juba nagu midagi midagi kokku lepitud ja kindlasti kindlasti siit midagi midagi tuleb. No kuna siin on head põllumaad, siis loodame, et see seeme, mis täna külvatud, langeb heasse mulda. Ma usun ka nii, nii peaks minema, palju tänu teile, aitäh.