Isikud kaovad, aga klass jääb, ütleb, täidab oma ajaloolise ülesande, mis ohvreidsega nõuaks. Mälestus langenud test annab meile jõudu kõige tumedamate silma pilkudel. Kui vaenlane võidujoovastuses ajutiselt hõiskab. Langenute asemele astuvad võitlejate uued read. Viktor Kingissepp. Mis küll võis juhtuda, kuidas politseijäljed kätte leidis? Kas tõesti LINK Horst? Saab see siis nii olla? Igatpidi läbi proovitud mees, keskkomitee liige, suurte põrandaaluste kogemustega. Alles meil tuli valida kahe mehe vahel, keda saata Nõukogude Venemaale puhkama ja õppima Limkorst, kui tugevam jäi siia. Kuidas võis temast saada reeto? Ta teab palju, niisugune mees on kaitsepolitseile päral. Kas tõesti suutnud ausa südamega surmale silma vaadata? Kreuks ju pääses. Oli see konspiratsioonirikkumine kui kre ukselink? Horst läksid maimiitingut jälgima. Vormiliselt oli see muidugi rikkumine, kuid tegelikult oli tarvis oma silmaga meie töö vilja näha. Kreuks pääses, rääkis kõigest, mis nägi siis Lincorst ei pääsenud. Nuhkide seas olid nad näinud reetur Varfolomejevit rõugearmiline peletis inimese näol. Oleks tulnud ta maha lüüa. Mis siis juhtus esimesel mail? Mis juhtus esimesel mail 1922, meenutus meie hulgast lahkunud Juljana Delman nilt? 22. mail oli väga võimas rong jäik. Me läksime Kadriorgu ja Kadri orgus roogiaid peatus Russalka juures. Russalka juure, sagedasti organiseerisime meie keelised rongi käiku ja nimelt sellepärast, et seal oli looduslikult kaunis koht ja Russalka oli väga heaks tribüüniks. Kuid mitte iga kord sinna ei lubatud minna. Sagedasti aeti Stroomi rand Rocca al-Maarasse lootuses, et töölised ei lähe kaasa ka iga kord ikka leidus küllaltki arvukalt töölisi, kes võtsid esimese demonstratsioonidest osa. Punased lipud koondati, Russalka ümber. Kõnelejad asusid Russalka peale, seal oli sõlmest Laarist Klementi, kägu ja palju teisi. Parajasti kui keegi kõneles, lisati lippude juure. Mis asi, see seal paukus, aga inimesed ei saanud aru, milles asi seisab. Jäi mulje, nagu oleks mere poolt kemast huntide peale lastud. Ja osa inimest sattusid paanikasse, hakkasid ära minema ja mõned heitsid maha sellepärast et ei teanud. Mis seal eespool sünnib. Et see mees kägu hüüdis oma rahuliku häälega, et see on provokatsioon ja töölised varsti kohe jäid rahulikuks ja kõnelejad jätkasite kõnelust. Mitte järsku oli kuulda barokkmere poolt tuli see asi juba lasti töölise kuuliga, taheti lasta maha see mees kägu, kes parajas kõneles küüdiski rahva poole, praegu vihises mu kõrva ääres müüda kuul, kuid õnneks ei tabanud. Töölisnoored hakkasid otsima laskjat, kuid meil leitud ja rongikäik suundus tagasi Tallinnasse, kuid järsku rongikäik jäi seisma. Ja mõni aeg seal seisime, hakkasime jälle liikuma. Sel ajal oli Viktor Kingissepp juba meie korteris varjul. Me tulime koju ja rääkisime talle, kuidas kodanlus kõigis provokatsiooni teel rongi käiku nurjaledel, kuidas see tal ei õnnestunud. Jutustasime ka, et millegipärast seisis natuke, ärge rummi õhtu tulime, korteri jäänudki, Reoks jutustas siis, mis seal vahepeal oli sündinud. Jaan krõhuks oli sel ajal põranda all, ta oli keskkomitee liige ja muidugi oli tema üks rongiga koordeniseerijaist. Lincostiga läksid nemad vaatama, kuidas rongikäik kulgeb. Nuhid tundsid Jaan krõmps ära, hakkasid tema peale laskva näengi, uks oli tuntud väga külmaverelise seltsimehena ei kaotanud kunagi pead ja nii ka seekord. Ta jooksis mööda Sadama tänavat ja, ja ise viidis, ärge minge sinna, seal lastakse, kuid ta ise lasi ja lasi ka Lincost. Nuhid ei saanud tema peale sellepärast enam lasta, et rahvas hakkaski temaga kaasa jooksma. Juba kaotasid tema silmist Jaan krõhukest, hüppas liikuvale rongile ja niimoodi pääses. Kuid Lincorst jooksis ühte hoovi Narva momendil teda võeti seal kinni ja arreteeriti. Aga enne seda oli tema siiski jõudnud surmavalt haavata politseiniku tuharmi. Ainuke niux jutustas kõik seda Viktor Kingissepale. Konspiratsiooniraudne reegel nõuab, et kellelegi sissekukkumise korral tuleb põrandaalune ther kohe maha jätta. Lincorst teadis hästi maja Karu tänavas. Aga kas võis keegi arvata, et ta selle reedab. Nii või teisiti oli see konspiratsioonireegleid jäme rikkumine. Politsei sai, mis ta soovis. Jätkame killuga Salomooniadelmanni mälestustest. Teise mai ööl äratas ema meid hüüdega, tõuske üles, meie maja piiratakse. Hüppasime voodist välja, seltsimees Kingissepa äratama. Hüüdsime, ei mingit vastust. Ta oli eelmine öö töötanud ja nähtavasti raskesse unne vajunud alles tugeva koputuse järele avasta, silmad taibates olukorra tõsidust. Haaras relva. Jõudis vaevalt püksid jalga tõmmata, kui uks sisse murtud teetuba relvastatud sõdureid ja laskevalmis relvadega poliitilise politsei agente täis valgus. Nõuti Kingissepa peidukohta. Meie vastusele, et pole teda kunagi näinud ega tea ka tema peidupaika. Järgnes roppsõnade valing. Algas otsimine. Et kedagi ei leitud, siis käsutati meid kaasa minema. Mind läbis rõõmu juga ja tiivustatud lootus esteid seltsimehe peidupaik leidmata jääb. Riietusime välkkiirelt. Kas märgati meie ebaharilikku hindu kaasaminekuks rõõmuhelki meie silmis või tekkis Muugahtlus alati uuesti otsimist? Kuni palm leidis Kingissepa peidukoha ukse, mille viimane lukustada ei jõudnud. Kui seltsimees kingisse Pauks leiti, kahvatasin esimest korda elus. Tundsin, kuidas veri vajus näost ja kätest. Kangestusin hetkeks. Keel muutus imelikult paksuks ja kuivaks. Tahtsin midagi ütelda, kuid ei saanud ajusse vis mõte. Nüüd nad tapavad. Mäletan, kuidas ta istus voodiserval raudus käte ja püsti peaga tüüpiline irooniline muie näol. Siis nägin teda sõdurite vahel väljuvat paljajalu ja särgiväel. Viktor Kingissepp näete, mis neist on saanud? Ei aidanud salakorteriga jänesehaagid, politsei on ta ist tugevam. Kas te mind tunnete ajalehtedes avaldatud karikatuuride põhjal järeldan, et olete see pea verekoer, Einbund, tegutsen seaduslikku valitsuse kaitseks huvides vale ja pettusega võimule tulnud Kurlejate valitsus ei ole mingi seaduslik valitsus. Rahvast seda valitsust ei tunnista ja võitleb selle vastu. Ja et keegi, kes ma ei ole siia tulnud diskussiooni pidama. Teie elu on meie kätes ja teie enda teha on, et see tila alles jääks minu enda teha. Teil on otsus minu kohta juba ette valmis tehtud. Mis te veel jutuajamistega venitati, selle käikulaskmist, aga just teie enda teha. Kus on Anvelt, kus on rästa? Kuzzonkreuks Nende peidupaigad, salatrükikoda ja nii kähku see käibki. Kui politsei oma nuuti näitab, siis aga muudkui lao kõik välja. Salakorterid, trükikoda. Mis te mulle nende eest pakute, härra Einbund. Kõike, mida soovite. Anname maja, raha, võimaluse välismaale sõita. Nagunii pole teie seltsimeestel pääsu, varsti on nad kõik meil peos kogu punane põrandaalune, kui nagunii on käes. Mis te siis minuga veel aega viidati? Aga nad ei ole veel käes. Seepärast loodate, et mina nad ära annan. Arvate, et saate mind ära osta? Ei, härra Einbund. 1000 korda ei, härra Einbund Viktor Kingissepa võitjad 1000-ks tükiks lõhki kiskuda, kuid ükski tükkidest ei hakka kunagi midagi teile rääkima. See on minu vastus teile, härra Einbund. Rohkem pole teil vaja minu peale oma aega kulutada. Seda te veel kahetsete, Kingissepp, arvate, et meie testjagu ei saa? Arvate, et laseme teil kuuli rindu ja kõigel on lõpp? Ei saate veel tunda, mida suudab meie kaitsepolitsei. Küll te p, käes veel vingute. Mida kodanlus lootis, mis oli tal plaanis Kingissepaga? Me teame, et Kingissepp mõrvati, aga kuidas? Seda on uurinud revolutsiooni veteran Alma Vaarman. Dokumentideta kudu nende eneste vaenlaste poolt kirja pandud, et Kingissepp tapeti, Kingissepp piinati lööma likul koos tungil. Ja siis tema raiuti katki, pandi kasti ja kast Vidabki merre. See on kõik dokumentaalselt, nende nende dokumentide. Aga vestles kodanlus Sootes, Kingissepp ju. Vastu radari ühele küsimusele, kuna põrandal mängis kingisse pära sihki, siis põrand oli siis Eesti need mõrtsukad lootsid, et küllap kiudite panna palvendi ära saab kõik kommunistid täpi all kommunismi lõpp. Vaat sellepärast nad katsusid võtta, mis võtta sai, aga Kingissepp oli ikkagi Kingissepp ja sealt ei tulnud mitte ühte sõna. Vaadake, see oli nende mõte, et keegi ei oska ette kujutada, missuguse loomuliku vihaga nad tapsid. Mine olime ju nende käes ja me teame ju, Me ju teame, me teame ju, kuidas ma Tiia, Tamberg oli nende käes ja kuidas nemad vägistasid seda 46 aastast naist ja kuidas sealt pääsis siis ta kirjutas, siis ta rääkis Kingissepa ja Kingissepp kirjutas kaitsepolitsei piinakambrites üksikasjalikult. Kas nemad suutsid Kingissepale kõike seda Aldeksaldamis, Kinglisse Polli, nende endist kirjutan, mismoodi toimitakse Kaitsepolitsei piinakambrites. Ja kui ta nüüd nende käes olid, vaat siis nad tegid. Siis nad olid loomad. Kuid reetur oli teinud oma töö. Politsei saagiks langes ka Uku talus asunud partei põrandaalune trükikoda, kus trükiti kõik tähtsamad trükised. Seda päeva mäletab hästi Partei veteran alist Tooming. Seda ma mäletan, väga hästi. Kaasik ja ema hommikul sõitsid Tallinna. Me hakkasime vanaema ja siis vennaga kartult vanimad väelaga isakas kartuleid, kellelt tegema, et maskeerida esid trükikojast välja võetud pinnast, kõne unikudelt toad, aga see oli pärast lõunat kuulsime naabritalu, põld seal, käed üles, käed üles. Sellel kevadeti oli. Tuku talu oli nagu saare peal madal maalisin, ei, ta ei ole nii madala kõigistatum jõe ääres sepastaabile kallastajategevdalvisi. Ja räägime ja tulebki seal talumehi rinnust saadik vees. Sähvitsas revolver õhustsesse, karjub käed üles. Naise käsi üles ei, tõustuse muidugi väetavad, mis seal on, siis ise karjub. Ja siis tuli ohvitser ligemale sõjas isa kohe rehe alla ja näita, kus trükikoda on. Muidugi seal näidata ei olnud tarvis, sellepärast kõik oli juba kätte näidatud. Ja need üks veerand tundi hiljem siis toodilinghorsi ja siis oli selge, kes oli reitia kissell äraandja. Sest varem ma mõtlesin isekeskis või rääkisime vanaema ja vend, enne kui meid oli tuppa toodud. Et kes võis reeta, kas kaasik ema sisse kukkusid Tallinnas? Muidugi Nikos nähes, siis oli selge. Muidugi esinejad rüüstasid trükigu ära, ise muidugi saadeti välja õueraudu püssimehe juures. Seistame Polööni seal, enne kui ära viidi. Vända seda kuulati üle, kes siin käib, mis nende nimedel toas veel kaasas, siin üks suur käske, pandi sinna nöör visata, küljes tehti silmus, silmust anti poisil kaele pois, võeti sülle, nihkuvad poisi ülesse. Ja siis muidugi, kui tõsine asi on eakas, karjuvat, laske lahti, et ma räägin kõik meie, kui siis lahti, lasti ta maha. Poiss lõi jalaga vastu maad, tegi kärtsu ja ütles, mitte midagi, ma teile räägi, muidugi see kutsus, naer, sile, naersid kõik seal, poiss jäeti rahule. Siis kutsuti mind, aga mitte terve see idioot hävitaja üksnes viis mind lauda teha ja täpselt samad, et kes need, kes siin käivad, mis nende nimed, peamiselt kestmist, nende meeste nimede, Smadja ärevaleta veel, et ma ei tea mitte midagi, käi kolm, see mõte jällegi relver pääskust, ninal vehkivana ütleksin konsomit. Aga muidugi see oli ainult hirmutamiseks tulema, see on siis ainuke, mis tihe veel sai, siis lõi mulle näkku need vits tuikuma. Ise mõtlesin küll seal koeret, kui Masitajasenakatei limu kätte maksa. See oli kaid ja isa siis Artöörid ei savitööst sära. Ja ema küsis, kui ta koju tuli, et kas siis mitmeid viitega öid, tööl, kämseni. Mõtlesin, et oleksin kõik veretu riides, et hakkame minema, siis emale öeldi, et ei teieta, nüüd siia tõitmetena kaasa ei võta. Kui tervitasime, tulen teile järgi ja ja see oli kõige hullem ütelus. Sellepärast Pärnu maanteel. Arva, autod liikusid. Ja kui seal mõni auto läks sisse, ajasid kõrvad kikki, kas meili järgi tülli? Jah, aga kui kaudu häbensiidis tuled sa seina jään, siis tahtsin seekord jällegi järgi tulla ja see kestis kuni ise vanglast vabastamist. Võistlus, kui kaua siis neli aastat? Härrased, politseiülemat, mis peaks siis tähendama? Kingissepast saime jagu blinghorst, näitas kätte trükikoja, ta pani paberile terve nimekirja salakorteritest. Aga keda te olete kinni püüdnud? Mõne vanamutti, kes raha himustades võõra inimese varju alla võttis? Mõnel väeti lapsukesel, kes põrandaalustest ei tea midagi, olete kõhud lahti hirmutanud? See on siis teie töö vili. Aga Anvelt oli juba käeulatuses, Kreuksi lasksite Kadriorus ära joosta. Oleks keegi talle järele läinud, et tal oli püstol, Wabariigi kanged kaitsjad, kes kardavad pauku. Kuid kuidas said Kaitsepolitseist välja Kingissepast tehtud fotod, mida nüüd nagu pühakirja trükitakse, laiali laotatakse? Kuidas said enamlased teada Kingissepa ülekuulamise üksikasjadest? Arvad, et mis lehed Petrogradis selle kohta kirjutavad, on väljamõeldis? Ei ole väljamõeldis. Andmed on kaitsepolitseist varastatud. Hirmus mõelda, punaste agendid kaitsepolitseis. Härrased, saavad riigilt suurt palka, midagi aga ette ei võta. Teil endil oleks pöidlakruvisid vaja ja ma tõotan, et keeran kruvid nii kinni, et juhtumit pühiti suu rahast puhtaks või hävitate Punase põrandaaluse. Kunagi noorpõlves ajasite te kasulikke asju Dropageerisite rahvaraamatukogusid kodanlikus härrasriigis, asusite kamandama politseijõudusid, kes veelgi verisevalt, kui tsaari afrantka astusid rahva vastu. Ja nüüd siis vaht suu ümber süüdistate oma alluvaid, et nad ei tule rahvaga toime. Mõrvasid Kingissepa ja arvate, et suudate lõpu teha ka kõigile teistele. Seda te olete riigikogus korduvalt deklareerinud. Aga võta näpust. Teie ähvardused, hirmutamine ja julm terror võivad küll kaotusi tekitada, aga võit jääb lõpuks ikkagi rahvale pärast Kingissepa mõrvamist del avastasite 115 protsessi, lootes kommunistide laimumisega poliitilist profiiti teenida. Kuigi palju mehiseid inimesi pisteti trellide taha, jäite kaotajaks, teie, härra minister, kas teile ei meenu Eduard Kägu, Arnold Sommer, lingi Jaan Tombi ja teiste julget kõnet kohtus, millise jäänud teie võltsingutest isegi traagelniiti järele? Ei, neid kõnesid teie ei kuulanud, teie kohtusse ei tulnud, muidu oleksite maa alla vajunud. Teie ei tule silm silma vastu nendega, kes elavad rahvast teenides mitte nii, nagu teie rahvast kurnates. Kommunistid teevad oma kaotustest tõsised järeldused, et taas veelgi tugevama mõttena seista. Võitluspostil. 21. septembril 1922 ilmus jälle kommunist, mille esimene number oli pühendatud Viktor Kingissepa mälestusele. Sama aasta septembri lõpus tuli Tallinna lähedal kokku Eestimaa Kommunistliku partei kolmas kongress. Selleks ajaks olid Eestimaa kommunistidele head suurenenud 1320 inimeseni. Meenutab Eestimaa Kommunistliku partei kolmanda kongressi delegaat Mart Kangur. Spordikultuurorganisatsioonid, mis sel ajal töölisliikmesolid, need koondusid, kõik, andsid oma allkirjad seal töörahva ühise väe RNA platvormi alla ja kui see platvorm pärast avaldati nii-öelda jämedas trükis 12 nõudmiste, kõigi nende organisatsioonide allkirjad seal all, siis siis jäi niisugune mulje, et, et kõik revolutsioonilised ja kahepoolse töös organisatsioonid on selle väärindaga ühinenud. Kongress arutas siis üksikasjalikult kõiki neid, kõige enne oli ettekanne Jaan Anvelti poolt selle ühise väela küsimuses kus ta väga põhjalikult nii analüüsis kogu meie jõude. Igal illegaalse kangelasel olid juba ka pealsed aru, teil tuli käsitleda ja ma esitasin Pärnu aruande, oli teada ju, et on tulemas ametiühingute teine kongress, mis ära peeti novembrikuus. Ja siis tegime ju kõvad eeltöid, Pärnus sai näiteks läbi viidud organiseerimise kuu uute liikmete juurde tõmbamiseks ja Pärnu peaaegu üks kolmandik TULI liikmed juuridel organiseerimise kuu ja niisamuti ka siis parteiorganisatsiooni nii aktiivsemaid seltsimehi, revolutsioonis, liikmeskis, ametiühingute eesotsas olid ja sai siis sel ajal nii-öelda selleks jõud koondatud, et partei organisatsiooni suurendada. Muidugi illegaalsed organisatsioon ei saanud ju massilist ja aga kes ikka juba pikemat aega juhtivatel kohtadel olid, kes juba nii-öelda vilunud ja usaldud ja, ja võimelised olid seal tegema, neid sai ka siis muidugi parteis jõuluveetud. Et seda ütleme, et 22. aasta lõppu 23. aastal parteerijad kõvasti kasvast, kongress toimus sügaval põranda all. Kongressi ütleme võis ju ähvardaja igasugune hädaoht. Kuidas te seletate, ütlesite delegaatide meeleolu üldse kongressini õhkkonda? Nikes kongressile rivaal Tronnitlikese päris ta enam-vähem niisugune koomik, droomik ja tublim Vasa. Ega ma võin nii-ütelda nendel inimestel teinekord aega süüa ka, nad olid tavandi ees nii haaratud, mul tuleb sihuke juhus meelde, kui me istusime, Rästaga oli üks nõudele viiekesti ja meie legaalsed inimesed Läksime sinna ei olnud või väga taskus, rästad pandi kuskilt legaalsest korterisse leid kaasa ja ta võttis selle viie inimesi, naisi oli viies. Eva Välja jagas viie peale ja me ei mõtlen selle peale, et inimene läheb tagasi, kas ta saab kuskil öös higistada, süüa pakub ja nende ajasid sa järeviisesse leib söödud sealgi pildistas selle kohta, et inimesed olid niiviisi, et purustasid juba söömisega ära, olid ikka oma sellest võitlusest ja sellest ja äri täiesti, mille eest võidelda, mille eest väljas olla. Oli mille eest võidelda. Raskused karastasid inimesi. Eesmärk tiivustas. Ehkki aerata, ringid viivad meid järjest kaugemale. 1922.-st aastast katsumuste aastast on see optimism, mis tol ajal valitses ikka meiega pärandudes põlvkonnalt põlvkonnale, mitte kui ilus muinasjutt vaid kui elu tõelisus.