Rehilade reispass teejuhiks on Ivo Tšetõrkiniga. Tere, kaunist pühapäeva ja raadio kahe kuulaja. Suur tänu, kui oled otsustanud veeta algava tunni rännusaate reispass seltsis kus viime sinu mõtte rändama kodust veidi eemale. Üks reisimise, võõra ja kauge paiga looduse aga ka inimkultuurikogemise äge osa on minu meelest see, et see õpetab meid hindama ka seda, mis on lähedal ja kallis. Antropoloogid kasutavad terminit kultuuriline, teine veidi paha laenu minu meelest inglise keeles tekk Walther Lothar kõlab veidi paremini. Aga läbi mille me siis õpime tundma ka iseennast. Me oleme viie aasta jooksul teinud vist kaks saadet Eestis rändamisest. Mõlemas neis oli külaliseks matkamees Romet Vaino ja ühel juhul olid nad suisa koos Jakob Rosinaga kusagil märgadel mätastele soo kailude vahel tegid saadet siis, kui mina parasjagu kusagil landide kohal hõljusin. Tänane saade on võib-olla ka veidi selles kategoorias aga mitte otseselt märksõnaks ehk mitterändamine, vaid ränne. Möödunud siis 2020. aasta suvel püüdsime me koos teleprodutsent Kristjan Ojangu ka telepurki ühe väikese minisarja, mis kannab nime meie hõimlased. Selles sarjas vaatleme me Eestis elavaid soome-ugri kogukondi. Marid, udmurdid, ungarlased, ersad moksad, andi pansid Jukult, Tõnnid. Ja selle esimene episood oli ETV2 eetris nüüd möödunud reedel kell üheksa 30 õhtul. Loomulikult järel striimitav nii ETV lehel kui ka Jupiteri portaalis. Ja neli episoodi on veel tulemas. Ma ei taha ennast ehtida võõraste sulgedega, selle saate idee autor on Christian kel tuli mõte tähistada 50 aasta möödumist Lennart Meri dokfilmi veelinnurahvas valmimisest. Ühe Venemaa reisiga. Ja vaadata, kuidas Marimaal, Udmurtiast teistes paikades, mis filmis kajastust leidsid, täna läheb. Aga ei saanud minna, näed, ja siis sündiski tal plaan teha saade siinsetest soome-ugri kogukondadest. Ilmneb, et neid on. Me käisime kokkutulekutel õhuke õhtutel bändiproovides, aga ka lihtsalt külas või tiksusime mõne perekonnaga terve päev otsa kaameratega kaasa. Ja mis mulle meeldis, et me mitte ei valinud oma kaamera, et suuri staare või otsisime ja otsinud tsensatsioonevaid, vaid jälgisime nii-öelda etnograafi kombel nagu kärbes seinal inimeste tegemisi. Et nad teinekord veidi võib-olla isegi unustaksid ära, et keegi on veel ja, ja kaamera käib. Aga meid aitas selle projekti juures hästi palju ajaloolane Jaak proosas fennougri Ast, mis on siis Eestis selline katusorganisatsioon mis tutvustab ja propageerib hõimurahvaste kultuure ja seisab hea ka soome-ugri rahvaste kogukondade eest. Ja Me filmisime temaga saate jaoks pika intervjuu, kus ta räägib, millised on meie hõimurahvaste mured, rõõmud kodumaal mil viisil nad saavad või just ei saa oma keelt kultuuri elus hoida. Ja mismoodi paljud neist üldse siia Eestisse sattusid. Sellest intekast jõudis telesse väike jupp. Aga ma kasutan siinkohal teie poolt mulle usaldatud eetritundi, et see jutuajamine täies ulatuses ette mängida. See kestab nii umbes 30 minutit. Kuid sissejuhatuseks mängin teile ühe loo eesti, udmurdi muusika kollektiivilt argood keda meil samuti õnnestus oma teekonnal kohata. Kolm liiget, Maria Korepanova, Toivo Sõmer, Nikolai Anishimov. See on selline, kuidas ma ütlen folk, aga ka kaasaegne folk, mis on seda ägedam, et nagu ma ikka olen siin saates rõhutanud. Kultuur ei ole staatiline, vaid dünaamiline nähtus, muutub koos inimestega. Ei ole Udmurtiast ainult rahvariided, sõle kõlistamine ja traditsioonilise Tanus ahistamine. Eks kuulake ise ja pärast jääb võib-olla aega ka veidi nii sellesama pundi teisteks lugudeks kui ka udmurdikeelseks räpiks. Soome-ugri kogukondade, perekondade, isegi kogukondade rohkus Eestis, et see ei ole päris juhuslik, et ma saan aru, et siin on omad põhjused, eestiline, oma roll ja sinul ka, et kas võiksin sellest natukene. Et kui muidugi vaadata neid Eestis tegutsevaid need soome-ugri rahvaste perekondi, siis põhiosas muidugi on nad tulnud minu nõukogude perioodil siiski et viiekümnendatel, kuuekümnendatel algas suur rahvaste ränne. Juba ei tea mitmes ränne, aga aga igal juhul selle rände tulemusena sattus siia ka arvestatavalt soome-ugri rahvaste esindajaid. Ja eelkõige tuldi muidugi ehitusele või siis laevandus suurtesse tehastesse. Ja need olid siis siuksed, nõukogude aja niuksed migrandid, kes siis parema elu otsingul tulid Eestisse ja no need arvud olid, ütleme, 1989.-ks aastaks päris päris suured näiteks Mordoste puhul ligi 1000 inimest ja karjalaste puhul ka kuskil 900, udmurdi 600 ja nii, et need on üsna märkimisväärsed arvud, mis siis tänapäevaks on vähenenud. Ja tegelikult muidugi need perekonnad, mis siis tekkisid, kuue-seitsmekümnendatel, on tänapäevaks kas siis lahkumas või nad on juba assimileerunud niivõrd et nende seas on üsna vähe, kes siis tegelevad siukse rahvus rahvuskultuuriga, kuna nende huvid olid teistsugused. Iseasi on muidugi need kogukonnad keda, keda me näeme siis nüüd täna, need, kes siis tegutsevad läbi rahvuskultuuriseltside, mis siis on moodustunud 90.-te 90.-te alguses ja nende nende tekkelugu või nende tänapäevane toon seotud siis sellega, et on tuldud siis õppima siis Tartu Ülikooli maaülikooli, Tallinna Ülikooli, tehnikaülikooli muusikaakadeemiasse ja Kunstiakadeemiasse, nii et praktiliselt haarab see kõiki meie kõrg kõrgkoole. Nii et et siis on need need perekonnad, perekonnad tekkinud ja nagu ta siis näete, selle aluseks on siis haridus ja, ja, ja, ja mikspärast just nimelt haridus, sellepärast et et omal ajal 90 alguses Eesti riigis ju küllaltki palju mõelnud sellele, kuidas me saame Soomographaid toetada. Ja koheselt ja selge, et suhteks rahvasteks ilmselt kunagi ei saa, aga, aga just hariduselt. Me võime olla märksa suuremad, kui me tegelikult oleme. Ja Eesti riik leidis, et tuleb toetada siis soome-ugri rahvaste haridust läbi selle, et kutsuda neid siin siinsetes ülikoolidesse. Sellega loodeti tegelikult nagu lüüa kaks kärbest korraga, et ühest küljest loodeti seda, et seitset soome-ugri nad tulevad siia õppima, need üliõpilased siis Need, andekamad, lähen suurtesse linnadesse nagu Moskva või Peterburg või Nižni Novgorod, kus paratamatult toimub kiire venestumine protsess ja nad lähevad oma oma rahvale kaduma. Et see, see põhiline mõte oli siis selles, et, et nad lähevad, lähevad tagasi, on ja tegemist on siis rahvusliku eliidiga, kes on saanud endale teist tüüpi hariduse ja läbi eestlaste ka teistsuguse meelsuse. Nendest nendest saavad need inimesed, kes asuvad oma rahvuste eest seisma, et see oli selline noh, kõige kõige kõige tähtsam, tähtsam eesmärk. Kas sellega kaasneb ka mingeid sinu nägemuses mingisuguseid ohte ütleme selline rahvuse teadlik konstrueerimine, kas siin, kas siin on mingisuguseid varjukülgi, et ma ei tea, et võib-olla nagu meil omal ajal võib-olla olid Kanadas kogukonnad, mis hoidsid eestlust ja ütlesid, et nad hoiavad seda Ta võib-olla rohkem kui siin Eestis, kus siis toimub suur venestamine, sest siin valitseb Nõukogude Liit. Et kas sellist mingit kriitikanoolt ei saaks sellise konstruktsiooni teiste vastu? Noh, mõnes mõttes ju võiks seda lasta selleks, et ega seda on ju ka aeg-ajalt ju kuulda, et kui siin üks või teine soome-ugrilane tuleb mingite heade mõtete ja initsiatiivide ka välja, siis öeldakse ta, mis sul viga rääkida, sa toimetad toimeliselt Eestist, tule ise siia ja tule, tule toime. Nii et mingil mingil määral on sellega kokkupuudet küll jah. Aga noh, ega ei maksa arvata, et siin elavate soome-ugri rahvaste rahvusteadvus oleks kõrgem kui näiteks maridel Marimaal või murtidel udmurdimaal. Et ikkagi need pered, kes siin püüavad seda rahvust, keelt ja kultuuri hoida ja oma lastele edasi anda, see on ikkagi absoluutne vähemus. Nii et ta on selge ju, et et, et vaatamata sellele, kui haritud ja kui rahvuslikult nad ka ei ole, siis lähevad pidevalt toitu oma kultuuri, hariduse arendamiseks, kodumaast. Aga siit on seda toitu ei saa, nii et on ju näha, kuidas ühe praktiliselt ühe, kahe põlvega ütleme need siin Eestis elavad soome-ugri rahvad, kuidas nad siis vähemalt kaotavad oma keelelise identiteedi, et see kultuuriline identiteet, see kaup mõnevõrra mõnevõrra hiljem Ma lugesin ühest intervjuust, et metsa ise paralleeli inkade või Peruu indiaanlaste sellise atraktiivsuse ka Eestis, et et kuidas on Eestis indiaani hõime siis hakatud, noh, ma ei tea fännama, et see näeb atraktiivne välja, et soome-ugri tantsud või laulud, et nad on rohkem suunatud sissepoole, nad ei näe nii atraktiivsed välja, et soome-ugriaeg on alles ees. Et mida peaksid nad soome-ugri rahvastest tegema siis kuidagi ma ei tea välismaailmale seksikamaks omas. Tegelikult noh, eks need soome-ugri lased on ise ka suutelised küllaltki palju kõiksuguseid asju genereerima või mingeid mõtteviis edasi andma, et küsimus on selles, et kuidas ja kas me oskame seda ise kasutada, et noh, me teame, Me ju väga hästi, kuidas soome-ugri nagu kaart või soome-ugri mõtteviisid on tegelikult meie enda ütleme, eestlasi aidanud nii-öelda rahvusena ülesehitajana ehitada või siis või siis seda säilitada või, või loota millegile, et ma ikkagi tulen nende Kaljo põllude, Veljo Tormise, Lennart Meri ka Uku Masingu või noh, niisugustele nende loomingule. Et, et see, kuivõrd on see mõjutanud siis meie enda nagu rahvuslikku iseolemist, see on nagu selles suhtes on see soome-ugri rahvaste kohusta nagu üle ülimalt oluline meie nagu identiteedi säilitamisel arendamise seisukohalt, et ei ole ju sugugi tore olla nagu Euroopas ja, ja noh ja jätame plageerida sakslast, rootslast, need on nagunii Euroopa sees, et aga mis siis on meie panus, milles on siis erinev nendest nendest teistest rahvastest, et võib-olla just see niukene Need soome-ugri keele ja kultuuri juured võimaldavad nagu eristada meid teistest rahvastest ja läbi läbi selle siis kanda mingeid muid väärtusi. Nii et see on nagu mullegi. Ka tundub, kui ma olen nagu maailmas ringi reisides ja ennast nii-öelda eestlasena siis esitledes alati, isegi kui ma kohtan seda, et inimesed ei tea, mis see tähendab siis on alati olnud nagu, pigem nagu selline noh, niisugune kist eelis, et, et see on niisugune põlis. Et niisugune põlisrahva põlisrahva või sitke hõimurahvatunne, et versus siis olla kuskilt suur rahva, see aasta ei saa, et seal nagu pigem kas huvitav, kas see on nagu selline viimase aja sihuke kultuurinihe või, või, või on see juba pikemat aega? Kujutate? Noh, võib-olla on põnevam jah, et olla väike ja põnev, et eesti rahvaloenduste vaadates siis on ju teada, et Eestis on viiekordistunud liivlaste arv, et tekib tõesti küsimus, et aga kuidas see võimalik on, et 10 aastaga siis on viis korda rohkem meile liivlasi. Aga tegelikult on ilmselgelt meie seas eestlased, kes ennem on ennast eelmisel rahvaloendusel pidanud eestlasteks, aga nüüd korra kannad, aga avastanud selle, et aga vanaema või keegi oli liiblane ja ta fikseerib ennast liiblasena, nii et see väikse väiksena olemine. Et noh, see võib-olla on aeg praegu selline, et nagu ikka ühelt poolt nagu globaliseerumine, aga globasendiliseerumisele vastandubki jussikest väikeste rahvuslike identiteetide niukene esile esilekerkimine, et ja Eestis ka need soome-ugri rahvad, kes siiani on jäänud. Ja on, on ju näha, et kuna eestlased suhtuvad neisse positiivselt, sest nad püüavad rõhutada seda, et nad on marid, udmurdid või, või mordvalased, seda ka näha nende, nende lastele, missuguseid nimesid näiteks panevad või, või kui, kui tihti nad püüavad seda oma keelt kasutada, edasi anda, et et see on midagi erilist, näiteks oma oma kodumaal, ei pruugi see sugugi nii olla. Et seal on ikkagi põhiline mure ju selles et soome-ugri rahvaste nagu rahvuslik eliit ja, ja, ja kõik sellega kaasnev peavad püüavad rohkem sulanduda siis sellesse venekeelsesse ühiskonda, mida siis igati siis ka Vene riik toetab ja soosib. Ja teisest küljest muidugi, Vene riik toetab soosika soome-ugri rahvaste Niukest marginaliseerumisest läbi läbi sellise Cololi saatorini nii-öelda vaatenurga, et oi kui toredad meil siin on, näete, kui ilusad rahvariided siin nurgas, nad laulavad oma keeles, need on, neid on viisud siin, siin on niimoodi toidud ja siis püütakse Niukest siseturismi ja kõike muud niimoodi arendada. Aga mis puudutab näiteks soome-ugri rahvaste siis mingeid õigusi? Soome prahvatan põlisrahvad, et seda nagu rõhutan, et neid nemad, neid peab käsitlema absoluutselt teistmoodi kui neid teisi rahvaid Vene Föderatsiooni kontekstis, mingitest õigustest, näiteks loodusvaradele maavaradele, sealt mingite mingi mingi kasu saamisele või, või õigust rahvuskeelsele haridusele. Mehe niukse niukse õigusi nagu eriti eriti ei näeks. Kas sa näedki, kas tahad öelda seda, et selles on oma oht, et kui me liiga palju neid viiske, noh, ma olen ise ka mõelnud, et ega me ei ole vähem eestlased, sellepärast et me tantsinud viis kuidas ja ela suitsu taredes. Et kui me liiga palju fetišeerime neid viiske ja seda rahvariiete, seda tantsu, et see omakorda seab ohtu siis just selle kaasaegse kultuuri või selle dünaamilise kultuuri, et me hoiaksime seda nagu loksuda kultuurielus. Marginaliseerida jah, mingil määral ise ka toodame seda pilti sellel mat lihtsalt, et see soome-ugri rahvaste rahvuslikus tuleb läbi nihukeste etniliste nihukeste momentide kõige paremini välja ja tõepoolest, kui tulevad hõimupäevad, siis tulevadki soome rahvaste folklooriansamblid on nendel ongi jalas viisud ja rahvariided, see tuleb lihtsalt kõige erksamalt, eks ole esile. Ja, ja, aga muidugi, kui me näitame neid lastele ja noortele, et selles ei ole iseenesest nagu midagi, midagi halba, aga aga võib-olla rohkem problemaatilisem on see, kui nad astuvad nii-öelda professionaalse publik publiku ette, et kuidas, kuidas siis nemad suhtuvad, et tegelikult muidugi võiks lisaks näitama neid soome-ugri rahvaste seas olevaid niukesi kaasaegsema kultuuri ilminguid, olgu selleks räppmuusika või, või noh, niukesed, muud niuksed kultuuriilmingu, mis on ju ka seal siiski soome-ugri rahvastel olemas, aga tõsi küll, mitte niivõrd siis tasemel ja mitte niivõrd palju, kui siis teistel rahvastel. Kas sinu jaoks ka see üldse hakkasid need soome-ugri rahvaid uurima, oli seotud eelkõige, kas sa tahtsid lihtsalt näha midagi eksootilist ja teist või sa tahtsid ikkagi identifitseerida enda jaoks seda eestlust läbisel? No minu jaoks olid need identiteediküsimused väga olulised 90. aastal mulle tundus nagu, et kuhu see Eesti oli nagu nii-öelda lääne poole kaldu raudne eesriie avanes tegelikult sest on väga vähe räägitud, aga, aga väga palju lahkus Eestist inimesi 80 990 91. Ja kes puht majanduslikel tegelikult põhjustel ei, nemad ei olnud sugugi need, kes, Oleks niimoodi soovinud väga panustada Eesti vabariigi taasiseseisvumist, et need, need, neid inimesi on arvestatavalt palju ka täna tänapäeval Rootsis ja Kanadas ja ja mulle tundus, et see oli nagu liig, mis liig, et nad nagu leidsin, et kõik, kõik see nagu lääne poole nii-öelda kummargil olek, et kõik, mis tuli läänest, oli väga hea, et seal seal oli nagu natukene meelevaldne on tegelikult, et sa mulle nagu tundus, et me peame just pöörduma nende juurte poole seal idas ja hakkasin propageerima seda, et sellest, et ega me ei ole väike rahvas, et koos soome-ugri rahvastega meid on 26 miljonit, et me ei pea võtma sealt sakslastelt, rootslastelt, Ameerikast, et et äkki on midagi võtta sealt sealt ida poolt, et need olid need niuksed mõtteviisid ja ja noh, selle taga oli ka su suur soov näha Eestit ka suurema, et noh, me võime ju keele või kultuuritajuna mõelda ennast Uuralites ikkagi välja rahulikult. Et kõik ala on nii, nii topoguga, hüdronüümidega, mis on selgelt eks, soomeugri päritolu kaetud, et et seda. Me võiksime nagu natukene teise pilguga vaadata. Et me oleme nii väikesed, väikesed sugugi, et mulle tundus, et et see on nagu ülimalt oluline ja, ja muidugi, kuna me oleme keelesugulased, siis järelikult kuna inimene mõtleb, eks ole, keeles, mida ta räägib, et siis mulle tundus ka, et et me saame teineteisest nagu paremini aru, kui meil on ühtemoodi arusaam näiteks keskkonnast, loodushoiust, mingit muudki väärtused, et ei olegi ja mari murdiga mingit midagi üldse seletada või põhjendada, et see, nagu see teineteise mõistmine on nagu toimub hetkega. Ja muidugi põhi põhiideena sellel foonil oli see, et igasuguste rahvuslike ideedega siis minna soome-ugri rahvaste sekka, et Eestis, eks ole, oli taasiseseisvunud hakkamise periood ja need mõtteviisid, need levisid ka sinna mari ja udmurdimaale põhjustasid seal omakorda nende rahvusteks organiseerumist ja, ja, ja et see on nagu see oli nagu tol ajal oluline. Ja siin ma võib-olla tuleks ka selle juurde, et et kui oluline oli siiski ikkagi Tartu Ülikool või see haridus, mis on tegelikult üks niisugune fundamentaalne lugu ja just läbi näiteks Paul Ariste TÖÖ Tartu Ülikoolis kes tõi ju enda juurde Tartu Ülikooli aspirantideks doktorantideks neid Venemaa soome-ugri rahvaste esindajaid, siis kolgas rahvuslik ärkamisaeg kaheksakümnendatel Just just need keeleinimesed tihtipeale asusid nende rahvusliikumiste etteotsa. Et ja see ei ole, ei ole mitte mitte juhus, nii et see haridus on nagu fundamentaalse tähtsusega väikeste rahvaste jaoks. Hea küll, aga kui täna ütleme, Marimaal ei ole keskkooli aga ülikooli marikeelset ja noh, võib-olla teistes hõimu teistel hõimurahvastel ei ole see olukord nagu väga palju parem või tegelikult ma küsingi sinu käest, kui masendav see olukord seal Venemaal andmist seostanud täpselt seda venestamist või seda kultuuride nagu väljasuretamist. Ma saan aru, et meil siin on hea hoida üleval ja anda ka tagasi seda, seda. Seda kultuuri, aga, aga jah seal on päris. Ei ole kerge kerge vastata. Mis puudutab soome-ugri rahvaste kultuurielu, siis see nõuab kõik riiklikke dotatsioone, see tähendab seda, et soome-ugri rahvaste seas rahvusliku eliidi seas on kogu aeg see, et me peame kogu aeg paluma midagi. Teataja, kogu kultuurielu, kõik kõik nõuab riiklikku dotatsiooni, et ja see põhjustab paratamatult seda tunnet, aga meie need asjad ei ole äkki niivõrd väärtuslikud. Ja millest tuleb siis niisugune alaväärsus kompleks, millel on niikuinii veel teatanud mingi šovinistlik taust? Mille juured on seal sajandites, mis, mis seda kõike põhjustab, nii et see on, see on Need, on need kaks nihukest märksõna, mis tegelikult on nagu paine kogu kogu soome-ugri rahvaste peale ka nende keelte peal. Et ühest küljest me võime ütelda, et aga miks te siis oma keele ja kultuuri ja kõigi eest nagu miks te ei tegele sellega, miks ta ei loe oma keeles raamatuid ja, ja kõike seda, aga teise teisest küljest, eks. Miks, miks nad seda seda ei tee, kas nad ise ka ei oska hinnata seda oma keelt või seda, seda kultuuri, et tihtipeale siin on nakkuse võõrav võõrama pilk noh, või noh, kui niivõrd-kuivõrd, eestlane õnneks võõras. Et see on nagu ülimalt-ülimalt nagu oluline, et, et seda, et siis me nagu väärtust väärtustame seda. Ja, ja noh, nüüd me Ma olen neid haridus haridusasju, et, et siin on jällegi see, et, et see rahvuskeelne haridus ei viivita, et mitte kuhugi viiki selle külaga tänav linna ei vii. Et ja, ja nii nagu selle keelega öeldakse, et noh, et üks või teine soome-ugri keel, et see viib meid, bussipeatus köögist bussipeatusesse aga buss sõidab maalt linna ja, ja siis see lõpeb nii et et siin need, need probleemide ringid siis niimoodi niimoodi on. Ja siis me näemegi seda nihukest kahanemist päris suurt, just keele kõneljaskonna kahanemist, mis on siis ütleme, kahest miljonist siis tänapäevaks siis 1,5 miljoni siis 500000 inimest, nagu on kaheksa aastaga, siis keeleliselt nagu lahkunud, nii et, et see ei ole üldse. See ei ole üldse nagu meeldib protsess ja, ja tegelikult noh, on küsimus, et kuidas siis eestlased peaksid sellesse suhtuma. Aga noh, eestlased, minu meelest peaksid sellesse suhtuma meie kui meie enda keele- ja kultuuriruumi kadumisse. Et see on nagu üks osa ka üks osa ka meist, et nii, nii peakski sellesse suhtuma. Minu minu meelest vähemalt. Jah, see on üksikisiku tasandil olla, kui sa oled seal külas ja noh ja võib-olla ka mitte nii materiaalselt kindlustatud, et lihtsalt lubada oma lastele lihtsalt seda luksust, et õpid või ma ei tea, kolme keelt rääkima või nelja sest ma sain aru, et see valik võib olla päris raske hankida. Kui seal on veel see ideoloogia veel taustal, et et sa saad olla täisväärtuslik inimene, siis kus sa saad korralikult kätte ühe keele, et seal on väga tugevalt on siis levinud selline selline arusaam, et lapse pähe mahub ainult üks keel. Et ja, ja see on siis vene keel ja see garanteerib, eks ole, oma sellele lapsele elus väga hea edasi jõudmised, lapsevanem püüdleb püüdles selle poole, siis ta möönab, et jah, et võõrkeelt mingit oleks ka vaja inglise keelt eelkõige ja, ja siis ta ütlebki niimoodi. Kuule, aga miks ma seda Marivad, murdi kest, miks me sellega tegeleme, et seda võõrkeelt võiks võtta siis selle keele arvelt. Ja siis ongi lapsele ilus tulevik garanteeritud ja noh, reeglina tähendab see ka muidugi seda, et kui kaob see rahvuskeeletasand, siis ei ole külla enam tagasiteed, õieti minnakse linna. Jaa, väiksest linnast minnakse veel suuremasse linna, et tegelikult ei ole soome-ugri alad on ju niuksed, depressiivsed alad toimub tegelikult tohutu kiire rahva rahvaarvu vähenemine mitte ainult soome-ugri rahvaste vähenemine, aga ka venekeelse üldse. Et viimase 20 aasta jooksul Karjala vabariigi, Komi vabariigi rahvaarv on kolmandiku võrra vähenenud ja, ja väheneva vähenevad nad selle tõttu, et siirdutakse siis Peterburi või Moskvasse suurtesse suurtesse linnadesse, nii et kogu see soome-ugri küsimus on niukene jah, äärmiselt kompleksne ja, ja mitme mitmetahuline. Aga ma ei tahaks nagu olla kannikud, lõplikud, meeldib pessimistlik või rääkida siis niukestest niukestest kurva alatooniga teemadest, et noh, et tegelikult on ju ka on ka positiivseid näiteid, et kuidas ikkagi sonograaf püüavad kasutada tänapäevaseid infotehnoloogiaid oma keele ja kultuuri tutvustamiseks ja kuidas on rahvuskeelsed blogid olemas, et jaa, kanjukestik erinevates vormides sellist soome rahvastevahelist koostööd. Et ega ma eriti nagu ei teagi, et Venemaal nagu teised niuksed ühte või teise rahvuskeelde kuuluvad rahvused nagu sellist tihedat koostööd teeksid noh, nagu näiteks soome-ugri rahvad teatri vallas või siis või siis filmide vallas või toimivad need soome-ugri näiteks rahvaste maailmakongressid. Et teistel siiski nihukesi sihukeste organiseeritus nagu ei ole, et see on, see on nagu teataval määral selline soome-ugri eripära mis ilmselt tulenebki jällegi sellest, et et me oleme nagu sarnastes niukses looduskultuurilistes siukses tingimustes. Ja see kõik mõjutab meie neid nagu meelelaadi ja arusaam, et nad Maride kohta öeldakse, et nad Euroopa viimased paganad, et see on ka selline asi, mis seal täna nagu hästi nii-öelda noh, igasugune maos, kanilism, selline, mis on mul parema sõna puuduselised, kellele noh, lihtsalt, mis nagu tõstab pead. Seksikas, äge inimesed lähevad sellega kaasa. Läki, tuleb midagi veel, sa ütlesid, et okei, et, et tegelikult on hiphop muusika näiteks või, või on, on samamoodi selline tänapäeval noh, kultuurinähtus, mitte ainult rahvatants, et kui nüüd jätta ikkagi need seelikud ja käpikud korra kõrval, äkki tuleb veel mingisuguseid selliseid kultuurinähtusi, kombeid või tavasid, mida meil oleks noh, kas siis siin või sealpool suurt piiri eravatel hõimurahvastelt õppida. No see looduse usco muidugi väga oluline, et Marite puhul ka väga oluline identiteedi kandja ja võib-olla tõesti tänu loodus usulaga võib ütelda, et on võib-olla Marit nagu rahvusena kõige paremas seisus, et neil on ikkagi võimalik looduse ja jumalaga siis selles pühas hiies suhelda. Ja see on ja see on kahtlematult muidugi Euroopale ka meile, aga väga huvitav ja sama samamoodi on mingil määral ka Udmurtidele unud murtidel olemas, et et võib tõesti mõelda seda, et, et läbi läbi nende usundite või nende usundi, siis on võimalik ka põhimõtteliselt rekonstrueerida meie enda võib-olla usundit, et, et siin on üks huvitav kirjasõna, mis mida on pannud fikseerinud Mihkel Veske, kes siis 1887 kuni 1890 õpetas Kaasani ülikoolis kus ta siis läheb mari nagu pühahiide ja tõstab nagu pilgu üles ja ütleb, et aga see on ju meie, see on nagu meie enda usk, mis oli ennem kui sakslane tuli. Et ja ta tunnetab seda, et, et ta nagu rändab ajas 700 aastat tagasi. Et noh, ja tegelikult no läbi läbi läbi näiteks tõesti marid udmurdid ja selle loodususu on võimalik meil endalgi näiteks teata, vaja võib sooritada ja see ei ole sugugi mitte mitte mitte sõnakõlks, aga, aga see on tõepoolest nii. Aga mis puudutab jah, nagu rahvusliku käsitöö käsitöövõtted ja niuksed Noh, mida, mida ei pruugi enam, mis on olnud Eestis ja olnud eestlastele omane ja mis on tänapäevaks läinud, et ma arvan, ka sealt on üht koma teist õppida. Et tegelikult need kontaktid ongi nagu ülimalt-ülimalt tegelikult olulised, et on see siis käsitöö või ükspuha mis mis valdkonnas, et ühest küljest me rikastame nagu ise iseenda iseolemist ja teisest küljest jällegi soome-ugri lastele anname nagu jõudu juurde, et, et nad ikkagi rahvustena ja, ja, ja ka need keeled jääksid püsima Eestisse. Praeguseks tulnud siis soome-ugri üliõpilaste, magistrantide ja doktorantide siiatuleku eelduseks oli ikkagi siis Paul Ariste töö Tartu Ülikoolis, kes 50.-test aastatest oli toonud ja kutsunud Tartu ülikooli siis aspirantuuri doktorantuuri niuxi noh, soome-ugri rahvaste, selliseid andekamaid keele inimesi tänu sellele saavutasid eestlased võiks ütelda niukse prestiiži või, või niukse hea mulje Venemaal elavate soome-ugri rahvaste seas eestlane olla. Ja käia seal soome-ugri aladel on, on uhke ja ma arvan, et võib-olla mitte kuskil maailmas pole eestlane olla niivõrd hea, kui Marimal või mordva maal või, või murdi maal. Ja kuna need inimesed olid oma oma tööd siin kaitsnud, siis, siis lõi eelduse selleks, et Ta, et võiks tulla rohkem siia Venemaa soome-ugri rahvaste, neid üliõpilasi. Sellepärast et noh, tol ajal tõesti arutati, et kuidas kuidas me saame siis neid toetada. Et mida, mida me saame, mida me saame teha, et noh, et ühest küljest jah, et me saame saata siin mingit mingit rahvarinde või Eesti Kongressi või põhikirju dokumentatsiooni ja, ja nii edasi. Aga, aga siis see teine, teine külg oli just nimelt see hariduse, hariduse külg. Ja, ja algselt tulid siis 1991. aastal õppima neli, neli üliõpilast. Et kellest siis kolm tuli Tartu Ülikooli ja üks muusik muusikaakadeemiasse. Ja aluseks oli siis selline kriteerium, et nad pidid oskama oma rahvuskeelt. Et sellega me tegelikult väärtustasime Nende rahvuskeeleoskus, kui ennem oli see, aga miks meil see mari udmurdi või, või see keel, et see keel ei vii külast kuhugi. Kui nüüd on suur muudatus, keel võib viia välismaale ülikooli. Et ja, ja siis ja siis need järgmine järk järgmised aastad juba näiteks 1992 tuli juba õppima peaaegu 70 üliõpilastohutu arv, Eesti Eesti riik on majanduslikult ülimalt raskes seisus ja selles seisus võetakse päris suure suurel hulgal vastu siis Venemaa soome-ugri rahvaste üliõpilasi, kes põhiline kriteerium oli jällegi eks ikkagi jällegi see rahvuskeeleoskus. Ja teine ja see oli muidugi see, et kuna Eesti riigilt muidugi nii palju raha ei olnud, et, et kõike kõike seda finantseerida siis tingimuseks oli see, et stipendiumid pidid tulema soome-ugri siis vabariikidest mari, udmurdi ja nendest vabariikideks, selleks siis Eesti vabariik sõlmis erinevad koostöölepingud siis haridusministeeriumite kultuuriministriga erinevate tasemel ja mari vabariigiga lausa siis noh, tol ajal siis Arnold Rüütel, kes oli tegelikult ülemnõukogu presiidiumi esimees, sõlmis lepingu lausa mari vabariigi siis presidendiga niuksed, suured mahukad niuksed, lepingud, mis garanteeriksid nende üliõpilaste siia siiatuleku. Ja seal oli veel muidugi teine aspekt, et nad pidid seal kohapeal juba astuma ülikoolil ja me ei saanud siin kontrollida, kuivõrd inimene, kes vastab siis sellele sellele tasandile, aga siis just see rahvuskeeleoskus oli üks peamine nõue, millest tuli ka natukene probleeme siin ja telefonikõnesid, miks te diskrimineerida näiteks venelasi, aga tegelikult üheski dokumendis ei ole öeldud, et venelane ei võiks tulla Eestisse ülikooli õppima, õpib ära Marive, udmurdi keele ülikool on, on siin Eestis avatud. Nii et et need olid need, need põhilised siis kriteeriumid, mille alusel siis tuld tuldi siis 90.-te kuni 98. aastani siis Eesti Eesti ülikoolidesse õppima ja pärast seda siis hakkas juba tööle hõimurahvaste programm, kuna tegelikult noh, Venemaa soome-ugri vabariikide ütleme, majandus oli sisuliselt kokku kukkunud rubla inflatsioon oli üsna meeletu. Ja tegelikult, et need soome-ugri rahvuslikud liikumised olid kaotanud ka piisavalt palju mõju, et mõjutada udmurdi või mari vabariike eraldama raha siis Eesti ülikoolides õppivate üliõpilaste toetamiseks, et sellepärast tekkis siis hõimurahvaste programm ja hõimurahvaste programm juba võttis üle siis täielikult siis finantseerimise, mis puudutab nii üliõpilaste stipendiumit kui ka siin kogu õppimise protsessi, samuti nende siis kodus käimist kaks korda, kaks korda aastas. Aga muidugi sellega jah, kaasas ka see suur soovunelm, et et ikkagi need, kes siin Eestis lõpetavad, nad lähevad tagasi. Ja, ja nad asuvad siis oma rahvuse teenistusse noh, erinevates valdkondades. Et siin on muidugi suur erinevus, võrreldes siis sellega, mis toimus viie-kuuekümnendatel seitsme kümnendik Nõukogude periood, kui Eestis Tartu Ülikoolis võimalik oli võimalik saada, siis just nimelt seda keele, keelelist haridust. Aga siin näeme, kuidas üheksakümnendatel astutakse õppima ja õpitakse Eestis psühholoogiat, ajalugu, õigusteadust, väga erinevaid, ka majandusnoh, kõike kõige erinevad distsipliine, isegi jõuti nii kaugele, et 90. õppisid marid näiteks meie diplomaatilises koolis. Et, et harivabariik tahtis arendada küllaltki iseseisvat välissuhtlust ja Vene Föderatsioonis ei olnud veel kõik need asjad sugugi paika loksunud, see, kes kuidas välispoliitikat ajab ja sellepärast näiteks meie diplomaatilises koolis õppis ka neli mari diplomaati. Nii et need olid väga niuksed, erinevad sfäärid ja, ja selles suhtes ka suur suur siis erinevus nõukogude perioodil Nende, nende inimestega, kes siia õppima asusid. Kallis reispassi kuulaja, aitäh, kui oled endiselt meiega kuulseid, siis Jaak proosase intervjuud, mis sai salvestatud eelmise aasta suvel. Jaagu Aasline raamatut täis kontoris kaamera peal asuva suund mikrofoniga, et sellest ka erinevus selles kvaliteedis, mis võib-olla oleks võimalik stuudios paga. Lubasin teile siis mängida ka udmurdikeelset räppi. Siin lugu, mille esitab Murrsholla Underground, kellele joonistab visuaale minu uus tuttav, viis aastat tagasi udmurdimaalt Tartusse kolinud noor kunstnik Jaanimaator, kel nimeks Sergei Siidorov. Loo nimi aga on. Mis see siis oli, Pikhi purgaa, Murs olla underground, veidi sugulasrahvaste pappi, aga järgmiseks läheme siis natuke tumedamastesse nootidesse ja panen veel ühe loo. Ar koodi plaadilt, mida mängisin ka saate alguses. Selle nimi on, proovin välja hääldada Jeczyrdoss ja räägib ta siis. Orbudest. Selline sai tänane reispass natuke ugrimugri ka siis Lõuna-Ameerika indiaanlaste sekka, eks aitäh, et kuulasite ning kui huvi, visake pilk peale saatele meie hõimlased ETV2 kanalil reedeti pool 10 õhtul ja striimitaval igal ajal, kui see, kelle juhtu just kodu olema. Ja saate, lõpetab samuti arr koodi plaadilt 10-st Räkk, millel Nimix on veeriveeri päeva kõne kodule veelgi lähemale, eks. Ja kui teile tundub, et reisisaatesse on see laul liiga koduvillane, siis püsige raadio kahelainel, sest kohe pärast reispassi lülitub minu andmetel eetrisse Tarrvi Laamann otsa ja maikalt. Et uue koha pealt teile kõige viimasemad uudised ja rege Trakid rastade. Ma tahtsin öelda tõotatud maalt, aga see pole päris täpne. Ütleme siis kodumaalt. Aitäh veelkord. Saade on täis, pass, värske, raban raadio kaks. Mina olen Ivo Tšetõrkiniga. Jaa. Kauni kohtumiseni. Järgmisel pühapäeval. Noveeri.