Kallid pioneerid viibides. Tallinna 16. keskkooli, Johannes Lauristini nimelise maleva ja Pikavere Wilhelmiine Klementi-nimelise pioneerimaleva ühisel pidulikul koondusel peatuksin ma oma sõnavõtus. Elu mõne iseloomustava joone juures. Teie vanuses pidi ta juba olema töömees oma aiast väljas sest töölistest vanemad ei jõudnud tol ajal oma lastele kõike pakkuda. Seitsmeaastasena olitomaal karjaseks hiljem tegi palgalisi na teisi põllutöid Maal elades kose rajoonisust. Oma vanaisa juures lõpetas ta ministeeriumikoolid 16 aastasena. 1915. aastal asus ta tööle Tallina Volta tehasesse treiali õpilasena. 1916. aastal töötab ta Dvigateli vabrikus. Päevasele tööle järgnevad õhtused õpingud. Nii tuleb raiuda rasketi ellu. Tõsiseks kooliks olid Lauri stiilile eesti kodanluse vanglad, kus temal revolutsioonilise tegevuse pärast 15 aasta kestel tuli viibida, kus ta äärmiselt rasketes tingimustes iga võimaluse kasutas oma teadmiste täiendamiseks teadmiste omandamiseks. Peale emakeele eesti keele, mis Lauristin kirjanikunimega madalik. Kui töölisajakirjanik ja kirjanik arusaadavalt eeskujulikult valdas, oskas ta näiteks hulk võõrkeeli vene, saksa, prantsuse, inglise keelt. Isiklikult sain Johannes Lauristiniga tuttavaks 1922. aastal suvel 33 aastat tagasi Tallinnas tolleaegses töölisorganisatsioonide ruumides nõndanimetatud tööliste keldris praeguse Maksim Gorki nimelise Tallinna keskraamatukogu keldrikorrus Estonia puiesteel. Siis oli Lauristinil tegemist tööliste ajalehtede, Tallinna tööline, terve rida teisi ja töölisajakirjade väljaandmisega. Nende ajalehtede ja ajakirjade ilmumine oli muidugi üürike, peagi nad keelati üksteise järele politsei poolt. Johannes Lauristin tegeles töölisnoorsooorganiseerimisel. Tema oli tegev Eesti noor proletaarlased ühingus asutamisest 1920. aasta oktoobris kuni selle sulgemiseni politsei poolt 21. aasta kevadel. Johannes Lauristin töötas Eestimaa kommunistliku noorsooühingu keskkomitee liikmena. Samal ajal oli Lauristin ka Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee liige. Järgnevalt puutusin Johannes Lauristiniga kokku juba vanglas kuhu mind heideti ligemale aasta hiljem, 21. jaanuaril 1924. aastal ja kus viibisin kuni 1938. aastani. Peab ütlema, et seal polnud meil elu kerge. Võitlus kodanluse vastu kestis ka trellide taga. Kodanlikud vanglavõimud tegid kõik, et hävitada oma vastaseid Läheks pikale üles lugeda nende võtteid sel alal korduvaid pimedasse niiskesse ja külmasse kartserisse toppimised vee ja leiva peale. Johannes Lauristinil tuli seda läbi teha üle 100 päeva oma vangistuse kestel. Korduvalt võeti õigus lugeda raamatuid. Ajalehti saime paremal juhul lugeda, kui nad olid juba kaks kuud vanad ja nii edasi ja nii edasi. Hukkusid vanglas rida noori. Tulihingeline naisrevolutsionäär, Wilhelmine, Klementi ja teised. Mul tuli korduvalt ühes vangikambris Johannes Lauristiniga viibida, kus ta ohtralt, kui vanem ja kogenum jagas oskusi ja teadmisi oma kaaslastele vanglatingimustes suure ettevaatusega hädaohuootel sattuda kartserisse. Johannes Lauristin kirjutab rea ilukirjanduslikke teoseid nagu riigi kukutajad, sünged ajad, mille käsikiri kahjuks on kaduma läinud vabariik millede katkendeid ta sageli luges ette oma vangidest kaaslastele. 1938. aasta mais vabanesime vanglas. Johannes Lauristinil algas uus tegevust rohke aeg koondada jõudusid Eestimaa kommunistliku partei juhtimisel võitluseks kodanise korra vastu ja Nõukogude Eestis. See töö kandis vilja. Eesti töölised ja töötab talu rabas Eestimaa kommunistliku partei juhtimisel. Kasutas ära 1940. aasta soodsa välispoliitilise olukorra ja pühkis minema võimu juures kodanluse. Juulis 1940. aastal pandi Eestis maksma Nõukogude kord, mille järele kõik võim läks rahva poolt üksmeelselt valitud riigivolikogu kätte. 25. augustil 1940. aastal valiti seltsimees Johannes Lauristin Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi rahvakomissaride nõukogu esimeheks praeguse nimetusega Ministrite nõukogu esimeheks. See oli murranguline ajajärk eesti rahva ajaloos. Kõrvaldati võimult kodaline klass, kes end elatas võõra tööjõu kasutamisega koolides. Õppeasutustes algas elav tegevus. Tõusis töötav rahvaaineline olukord. Kuid selline tegevus, mis seadis sihiks Nõukogude Eesti viia jõukale ja kultuursele elule vastu, ei saanud kesta kaua. Hitlerlik Saksamaa katkestas 1941. aasta suvel meie rahulikku ülesehitustööd ja tungis sõja ja verevalamisega Nõukogude liidule ja seega ka Eestile kallale. Selles sõjas 28. augustil 1941. aastal kukkus ka seltsimees Johannes Lauristini. Olge ka teie Tallinna Kuueteistkümnenda keskkooli Johannes Lauristini nimelise. Samuti ka pikavere seitsmeklassilise kooli Wilhelmine, Klementi-nimelise pioneerimaleva kasvandikud ja pioneerid nende võitlejate väärilised. See peab kajastuma teie õppetöö edukuses teie käitumises koolis ja väljaspool kooli. Ei, mitte ainult nüüd, kogudes koolides teadmisi, vaid ka hiljem, astudes ühte rivisse töötajatega käitistes asutustes, põllul ja merel ei tohi unustada üht, tuleb teenida Nõukogude kodumaad. Tuleb töötada rahva hüvanguks. Kommunismi lõpliku võidu Jes. Lubage teid tervitada suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 38. aastapäeva puhul.