Tammsaar ütleb kuskil, et armastuse vastu saab ainult surm või veel suurem armastus. Nii võiks öelda ka Tammsaare enda kohta. Ja üldse kirjanikkude kohta. Kui armastama hakkad, siis saab nende vastu ainult surm või veel suurem kirjanik. Suhtumine Tammsaaresse ja läbikäimine temaga nii kirjandushuvilisena kui teatrimehena on olnud palju aastaid kestev ja siit on kasvanud lugupidamine lugupidamisest, armastus ja ma pean teda meie eesti keeles kirjutanud inimeste hulgast kõige suuremaks. Ja võin julgesti väita. Kui Tamsar oleks suure rahvakirjanik, siis oleks ta ka maailma esimeste hulgas, sest oma tasemelt ongi ta seda See oli läinud aastasaja kolmandale Päike lähenes silmapiirile seistes seda võrade madalas, et enam ei ulatanud. Valgustama ei mäkke, ronivad hobust. Kes puutelgedega vankrit vedas ei vankril istuvat noort naist. Ega ta ligi kolme kümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised määrina. Kull nii kõrgele, et päikeses Tama lõid mehenetud laia võitud tugevate lõuapäradega teras-silmadega lühikese, kuid tiheda musta habemega naise nukk printsina. Ja hobuse kikkis kõrvadega pead. Seal ta ongi see Vargamäe, lausus mees ja näitas käega tuure suu järgmise väljamäe poole. Armastuse puhul on ju nii, et peab eelnema tutvus tundmaõppimine ja sellele järgneb kiindumus. Nii on see elus inimeste vahekordadesse, nii on ka inimese ja kirjaniku vahekorras. Me ütleme tihti Tammsaare, Tammsaare, teeme targa näo. Aga kas me tunneme küllalt põhjalikult Tammsaaret, kas me oleme isegi tema epopöa viis köidet küllalt sügavalt omandanud, sest Tammsaare peaks ütlema? Kerge kirjalik ei ole mitte see, kes kiirelt inimese ligi asu pate maasse imbuda, teda omandada ja mitmel ja mitmel puhul tava juurde tagasi tulla, et mõista selle inimese mõtteulatusse, tema loomingu suurust. Ei ole midagi huvitavamat ilmas kui inimene kõik oma olemusega hingega tunnustega tungidega, rõõmude ja kurvastustega, nutu ja naeruga tujude ja kindlate kivinenud pahjus, mõtetega. See on kõige huvitavam raamat ilmas. Taas tema ise. Seepärast kabilt tema noorus marraamatusse, milles sai tõde ja õiguskirjandusteadlane. Eerik Teder on intervjueerinud kirjaniku õde Marta Hansenit. Mida isa õpetas või kuidas Isalastega veel tegeles? Ta laule õpetas lastele või võitöödega, laulis ette ja lapsed laulsid. Isa oli kõva töömees ja puutöö, mees, saad jääd, ei olnud iial lahti. Pühapäeval. Siis ta vaatas oma põldu siia, viis hobustele suurust. Kord tulnud Taevere mõisa mustlane oma tütre leierkastiahviga ahtegi kometit ja tõmbas õnneloose. Tütar laulis isa viiuli saartel sentimentaalseks laulu, kord istus jõekalda peal. Selle laulu laulab meile täna Marta Hansen. Inimesed ei tohi kunagi niisugusena armastada, nagu ta on vaid ikka, nagu ta meie arvates olema peaks veelena. Sa tahad nähtavasti harjutada armastama seda raba aukugi, mis on meie kodumaa aga ka kodumaad võib armastada ainult niisugusena, nagu meie tahame, et ta oleks. Jah, sauna isa teeb sinuga selle pärast nõnda, et ta pole enam endine mees. Enne poleks ta keda kuraditki kart oleks lastama. Tere, kas või vanasarviku endale minna. Sest ta oleks öelnud, et käes võib midagi menu Jamulaste vastu. Jah, ka mina mäletan oma lapsepõlvest, et isa ei kartsis kunagi mitte kedagi. Aga nüüd vahel paistab, nagu tunneks ta isegi pea Rosirmu. Varem luges ta ainult harva piiblit. Aga nüüd tõuseb ta tihti isegi südaööl voodisse, loeks Iiobi raamatut, nagu kardaks ta midagi või oleks millegi sir. Minu kadunud isa armastas ka piiblit lugeda. Aga meie, lapsed, panime tähele, et piibli lugemine tegi ta kurjaks õelaks. Tema ei panud meie sõnu enam ykski. Maal olid ainult piibli sõnad. Ja nõnda põld meil enam mingit õigust, vaid kõigus oli isaga. Aastaid tagasi on jätnud helmileberest Eesti raadiole väärtusliku helilindivestlustes Tammsaare lõunapererahvaga. Teie mälestuse ja neil on neid kuulsaid. Ei toimu, ei toimu, ei toimu ja ei olnud kuulda ka sel korral, et vaata, et kui mina seal nii väiksemast peast käisin, see, need niuksed vägikaikavedamised alles siis tulid uuesti siis kui päevavalgele, kui see romaan 1000 926. aastal, siis nad tulid päevavalgele ja muidugi minu ema elas ka natukene aega peale abiellumist seal vargamäel. Temal muidugi tuli kaba elu sündmusi seal meeletõesti jah, niisugusi asju, mis siin romaanis on nüüd kirjutatud, et niisuguse asja ikka oli seal, ütleme sellele rätsepal pükside pähe tõmbamine ja kõik niisugused lood tulid siis päeval. Te muidugi mäletatega peeker. Nii ja Peeter Hanseni ma mäletan väga hästi ükskord suvel seal olles, mind saadeti Järva maadises mis on siis umbes kuus kilomeetrit seal vargemalt eemal posti järele. Näen, et Peeter Hanseni hobune seisab seal suure küür sees, lasina küljes kinni seotud ja mõte tärkas mul koer pääd. Peeter Hanseniga seltsis kuidagi koju tagasi sõita ja ootasin, ootasin, kui teed homseni ilmunud kõrtsust välja ja hakkasin siis jalgsi tulema. Ja ei saanudki kuigi palju tulla, umbes pool kilomeetrilt kuulen. Vankri mürin tuleb. Ja aatom tagasi sõidabki siis romaani nimetatud Andres minust mööda sõites peatus ta kohe hobuse. Ja ütles pois tule peale hakkab mulle kutsariks. Seekord ma nägin, kui heatahtlikult ta suhtlus üldse laste vastu ja meie vastu. Me käisime tihtipeale seal õue peal. Tema pojad olid umbes nooremad pojad, umbes nii varad kui Meie käisime nendega seltsis seal mängimas, nii et niisugusi riidusi nagu saale romaanis tol korral üldse meie kõrvu kooldunud. Töö on elus saladus. Armastus ei tähenda muud kui tööd. Mis väärtus oleks kõige ülevamalgi tundmisel, kui ta ei aja tööle, kui ta ei aja looma. Koolipõlv Mauruse koolis. Akadeemik Johann Voldemar Veski. Kirjanik peab võime öelda, ma võin ainult nõnda ja mitte teisiti. Muidu sünnib looming, mis on oma sisemusest tühine ja võlts. Kuidas oli, et seda? Kella kuuletajaga Kööde silleri kukkumist ei kuule. Kas ma jätsin sellepärast ilma kooliratast siia, te peate, pole valetama, hakkab kes maksavad või kellel valetavad muidugi, miks, miks valetate teie enne ma ei valetanud, siin olen õppinud. No kes on õpetanud, valetanud, ütelge, pole ta paniga vana. Teie ise, härra Maurus. Tammsaare töökust meenutab omaaegne kooli kultuurimees Madis Küla normik. Tammsaare alaline suvituskoht tuli koitjärvel metsnikust venna pool. Seal on ta suure osa oma teoseid kirjutanud. Tema tohutu suurest töövõimest annab tunnistust see fakt, et ta võis töötada päevas kuni 16 tundi, nagu ta seda ise mulli kinnitas. Dostojevski kuritöö ja karistuse tõlkimise ta viis kahe kuuga lõpule. Kohtusin Tammsaarega ka Päevalehe direktori ooteruumis, kui ta tuli oma kaastöö eest honorari välja võtma. Tema eelmisel 1000 922. aastal ilmunud romaan Kõrboja peremees oli avalik, kusjuures üsna tugevaid laineid löönud. Vestlesime sellest sealgi ajaviiteks. Jutustasin talle, mis meie kooliringkonnad sellest teosest arvavad. Kiitvat isegi ülistavad oli rohkesti. Kuid minu poolt oli see küll lausa edevus, et ma talle ilma valikuta kõik, ka naljana öeldud arvamused ette ladusin. Nii oli minu kolleeg, Valga gümnaasiumi eesti keele õpetaja pärast oma helistavadki raadep pool naljatavalt lausunud. Et tema oleks soovinud siiski romaanile pisut paremat lõppu. Ent Tammsaare ei võtnud seda sugugi naljana. Ta sai otse püha viha täis ning pahvatas välja oma suure üldistava töö mida ta selle romaaniga oli öelda tahtnud. Meil Eestis pole praegu veel õiget peremeest, me peame selle endale alles kasvatama. Armastus on keerulisem kui kõik muu elus sest kui on muu, siis on tegu teistega. Aga armastuses kõigepealt iseendaga. Tammsaare uurija Helenessimisker. Kes oli tütarlaps, nutsin märtne, kellele siis ilmtingimata teatud aastatel kirjutama pidi. Lõõtsi märke oli tollal alles 15 aastane tütarlaps. Tallinna tütarlaste gümnaasiumi viimase klassi õpilane võib-olla tõesti sellel ajal veel tormistel ühiskonna liikumisaastatel inimesed said pisut varem täiskasvanuks. Mis siis, sisaldavad need Anton Hansen Tammsaarekirjad? Tuleb öelda, et need kirjad on peaaegu ainuke vahetu ning intiimne allikas Tammsaare elu ja tegevuse jälgimisel ta koitjärveperioodil ja üliõpilasaastail. Kui mõttes paralleele tõmmata tantsule kirjade ja ta loomingu vahele siis selgub, et maaoludes kirjutatud kiri on oma tundetoonilt esituslaadilt kuidagi lähedane ka ta maa teema lahendusele ta loomingus. Kui aga lugeda neid kirju, mida ta üliõpilasele saatis just siis on teatud sarnasus nende kirjade ja ta üliõpilasnovellide intelligentsi novellide vahel. Nii nagu üliõpilased novelle, diski, hajuvad välised elukontuurid, interjöör ning jalad järele, sellised sisemised tunde ja mõttemonoloogid vastastikune huvi üksteise hingele vastu. Samasugune tundetoon iseloomustab ka neid ülikooli aasta kirjutatud kirju. 21. detsembril 1907 hommikul kell kolmveerand kaks kuu kuidas tänas, see tähendab eilset päeva? Kahekümnendat detsembrit ootasin. Esiteks, sellepärast, et mul siis ladina keele eksam pidi olema ja teiseks, et ma iseendas otseseks tegin alles peale eksami teile kirjutada. Ma tõmban kergemalt hinge tagasi möödas, vaevalt olen ma kunagi selle sõna tähendus nii heaste tundnud kui praegu. Need oleks nii palju sellest sellega möödas, isegi hundijala peal pole isegi liikudest muretsenud, tema oskus on kindlasti selle möödas, siis tema oskus mind kindlamini kui ma ise. Ja neid kirjutasin ma teile sinivõimega mitte mööda suhelda ja ei tahagi seda teha. Kas suudan, vaevalt selle joonega ma kirjaga lõpule ma tunnen, et mul praegu palju kirjutada. Ma tahaksin, et noorte seas olla naerma, kilkama jooksva peaksid nad ja suure kivi otsa ronima või pimedas toas oleme. Aga mis teie arvate, kui ma õige toa pimedaks tee ja magavad loen? Ma olin natuke väsinud Teie magatigi juba mägede hästi, ma püüan sedasama teha ja mõtlen mööda läinud aegade peale sinna, kust ma teie sukapaelu ei osanud lahti teha. Kui rumal ma seekord oli. Nüüd mõistaksin ma vististi seda ladina keele eksam oli selja taga, homme kirjutan edasi. Hele tähendab aga teile kirja läbi lugeda. Ma mäletan, et seal lollustest jutt ja lollused tahaksin ma praegu teha. Ja kõige suurem lollus on muidugi see, kui nii kauge maa tagant teesile kirjas öeldakse. Head ööd. Andres Särevit Arno suururgu Paul Rummot küsitles saate kokkuseadja 20 aastat tagasi. Sellest ka salvestise kohatine halb kvaliteet. Teie olete perekonnatuttavad, võiks öelda rohkemgi. Õepoeg, õepoeg, see kollane, seal oli konsultandid ütlevad seda, et tema oli temaga väga rahul. Las ta teeb. Muidu teada kehtima, mis võiks ütelda nii. Ta oli väga musikaalne, oli hästi, mängis viiulit, vilistas, vilistlas meisterlikku viiulit, mängis ka hästi. Ütles, et viiks viiulit harjutada ka närvid ei pea vastu. See on nii raske ala, tähendab ta pidas seda. Väga hea oli, väga hea inimene, oli, pelgas suurt seltskonda, aga kui jutu peale sattus üksikuga, võis rääkida elavalt. Minul on ta and I doosi. Kuivõrd ma neid rikkudel osanud, ma ei tea. Aga mul on andnud, jagus tema kõige suuremat aus ja kus tema kõige suuremad materjalid minu töö jaoks, mida te tema eluajal mängida jõudsite? Vaat huvitav, praegu tuleb Kõrboja peremees. Ja siis tema käis vaatamas, kui pinna mängis Saarisele kauged rannad. Kuule, kui sa oskaks niimoodi, jäävad poeglased maha villu ja püssi vaatab kahest rauast korraga. Aga kas te juhtisite tähtsama isikutunnistus ka nägema? Kas vastab tõele see jutt, et et kui tema temale antisektoris välja kodanliku riigi algpäevil siis oli pilt, mis Hamletit, tal, mis ametkonnale temale astmed. Et kirjanik ja siis politseiametnik oli, ahah, kirjutaja ja siis jäi kirjutaski siis Siptomisse ametiks kirjutaja. Ja vähemalt mina tean ühte teist versiooni tal pulmas ja temal oli kodukuuetud maha riietust, ülikond sõdada, nagu ta oli, mitte välja paistab välimuselt. Preester korjas seal allkirju, kes võtavad osa selles pidulikus juhtumis ja siis jutust olek Et esimene kokkupuude oligi teise maailmasõja alguspäevadel ja naised ja mõned hilisemad jutud. Vestlused näitasid, et need maailma sündmused väga rasketele mõjusid. Aga muidu pole siin jutt tema nimetama vaimsest palest. Siis Taavi varani elav vestleja Minule isiklikult käituma vestlustest sama mulje, mis tema teoste lugemisest. Nii et tema ise ja ta teosed on väga ühte nägu, kui nii võib öelda. Teoste lugemisel teosed haaravad kaasa, aga pärast jääb kuidagi niisugune Siuke tunne tema teostest. Nukrus ei ole mitte pessimistlik, vaid see on kuidagi nii hingeülendav kui võiks öelda. Tammsaare avalik kiri oma juubeli asjus Georg Eduard Luiga-le 1968.-st aastast. Tema 50. juubelisünnipäeva puhul. Võib-olla oli tal pisut piinlik ilmuda eledasse pidusaali, kus oleksid teda ümbritsenud sama piduliku välimusega inimesed sest teda pole ju veel kunagi nähtud pidureimis ikka pidanud need taganema. Hädatarvilik oma ees. Ehk arvas ta, et kui ta ilmub korraldatud pidulikkuse keskele argipäeva sõna siis võib see veel rohkem võõristust tekitada kui tema mitteilmumine. Ja kuigi ta oleks kõik raskused võitud ja tulnud viiekümneselt esimest korda pidulikuna nagu ümbruski kas ei oleks ta siis pisut meelde tuletanud sabaga tähte, mis ilmub iga 50 aasta tagant, kord ühiskondliku eluruumi pimedikust, seltskonna säravasse valgusse, et siis jälgi kaduda, ühiskondlikud teadmatusse, nägematusse olematusse ja selle imeliku nähtuse otsekohene põhjus? Meie ise meie juubeldajad, sest meie peame harva tarvilikuks juubeldatavate tööd sel määral tasuda. Et nad poleks ühiskondliku eluruumi avaruses ainult sabaga täht. Ah nii hea meelega oleksin näinud ette oma lahtises kirjas oleksite öelnud leppigem sellega, mis ta meile andnud leppigem, vähemalt tema aupäevalgi, mille talled korraldanud, kuigi me muidu rohkem oleme armastanud toonitada tema pahesid kui voorusi. Pealegi polegi see nii väga vähe, mis ta meile pakkuda. Sest see on ju tema hing ja südameveri, mis on meie kõigi päralt oma rõõmude ja muredega, kurbus ja nukrusega, pettumuste ja lootustega, alustumiste ja õndsusega. Elu oma alatasa vahelduvate nähtustega läheb mööda, aga kunsti jääb viimane mõtteterad tänaseks sellest varamust, mis seal lõputa jääv. Mida aastad edasi, seda rohkem hakkame taipama Tammsaare suurust. Ma päris kindel, et kui me kirjutame aastal 2000 ja veel mitmete arvudega juurde, siis Tammsaare on see mees, kes ei vanale paikest, toidab ka uusi ja uusi põlvi. Ja mis on selle põhjus? Mõtte. Mõttelahend. Mõttesügavus. Inimesse tungimise jõud. Mingi laps Meie maailma õnne otsima, vahest olete teie need, kes kord toovad vargamäele tõe ja õiguse.