Tere, siin Maarja Merivoo-Parro ja täna viin teid kokku tõeliselt legendaarse raadio ja biodyyczey Mihkel Roosbergiga, kes elab ja töötab Hispaanias. Kuidas elu Andaluusias veereb? Läheb nõnda, et parasjagu olen siin nüüd viimasel ajal oodanud kangesti suve saabumist ja, ja paistab, et hakkabki nüüd tulema, et need päevased temperatuurid liiguvad 20 poole ja see ülitüütu tuul, mis, mis kestis siin ligi neli nädalat. Praktiliselt Ta mõistab ööpäev läbi, mõned pausid olid sees, võib olla üks, kaks päeva ja siis hakkas jälle pihta. Ja mitte lihtsalt tuul, vaid ikka tugev, selline kuni 10 meetrit sekundis, et noh, põhimõtteliselt väga väljas käimist ei olegi, et lükkab ümber ka. Ja, ja ütleme, niisugune niisugune tuul on, on päris väsitav, kui see kogu aeg käib ja tekitab müra. Ja igasugune mühin ja kohin, krigin käib ümberringi, et nagu kestvalt, kui see kestab päevi ja öid ja nädalaid ja teise nädala ja kolmanda nädala, siis on küll niisugune tunne, et ah, et millal see nüüd lõpeb. Tähendab, gruusia on selline vahva piirkond lõunas, Lõuna-Hispaanias, mille üks ots on Vahemere kyljes, teine Atlandi kyljes, kummal pool sina rohkemad? Rohkem Vahemere pool. Ma olen rannikust umbes 180 kilomeetrit sisemaa poole. Ja, ja siis olen nagus servas sellisel piirkonnal, mida nimetatakse Andaluusia prae panniks, mis ongi kõige kuumem koht, et ehk siis selle praepanni keskel nii-öelda on sellised linnad nagu üks väike linn, on eetika ja siis tuntud linnud kordada mis on suvel väga palavad. Mis sind seal Andaluusias hoiab? Ma olen siin tööl. Juhtus selline asi, et et sattusin sellise töökoha peale ja mina töötan siin majahoidjana. Ja siin on üks selline majutusasutus, mida on võimalik rentida. Ja ma olen siis siin, võtan külalisi vastu ja saadan neid ära ja hoolitsen siis maja eest. Praegu talvisel perioodil külalisi ei ole ja siis ma olen siin üksinda, õigemini täpsemalt öeldes kahekesi maja koeraga, elame siin sellises eraku elus. Et siin on tõesti päris Andaluusia koer ja sõna otseses mõttes tõug on rotipüüdja terjer ja, ja see on Andaluusias välja aretatud koeratõug, tema kõige lähem sugulane on Jack Russelli terjer. Ja, ja siis selle rotiterjeri tööülesanne on veinikeldris veinivaatide vahel vahel rotte püüda. Ja väga vahva tegelane on ta, pean ütlema, et äärmiselt intelligentne, väga vaikne loom ja, ja noh, lihtsalt suurepärane kaaslane. Mis see maja hoidmise spetsiifikat täpsemalt on, sa oled seal täiesti üksi, kuude kaupa? Nägin sa oled sotsiaalmeedias visanud nalja Stanley kiivrikidesseiningu teemadel, et kuidas on olla üksinda suures majas pikalt pikalt? Mind, see nagu ei sega sugugi, ma tunnen ennast suurepäraselt, aga mingi hetk mul tuli meelde asse publikufilm ja siis ma vaatasin uuesti selle üle ja siin nagu on suhteliselt palju jah, paralleele noh, siin on tegemist, tegemist küllalt sellepärast, et saab palju väljas olla, öösel saab imetleda seda fantastilist täheatlast, mis paistab ja, ja üldiselt noh, loodus on siin väga ilus, siin on, ma olen mäe külje peal ja põhimõtteliselt kuni silmapiirini paistab kuskil 50 kilomeetrit siit. Et on, on ruumi, mida vaadata ja imetleda ja ronida siin mööda seda mäe vaheliku ringi. Ja noh, muidugi tuleb maja eest hoolitseda siin. Et siin ei ole näiteks tsentraalset veevärki, tuleb tegeleda vee tellimisega ja siis kuidas ta veemees tuleb ja millal ta tuleb ja siis tuleb seda veepaaki täita ja siis vaadata, et maja süsteemid toimivad ja ja kui on külalised, siis, siis ma tegelen nendega. Jah, aga, aga nüüd, talvel ei ole siis olnud. Ega ma rohkem inimesi ei näegi. Kui ma käin korra nädalas, sõidan linna ja ostan omale toitu ja, ja ülejäänud aja põhimõtteliselt ja ma võin siin küla peal kuulda ja kõige rohkem ma kuulan küla pealt teisi külakoer ja näeme autosid ka sõitmas ja üldiselt. Üldiselt on hästi vaikne ja hästi rahulik ja minule täiesti sobiv. Kas sa oled ka mõne eestlasega kogemata kokku puutunud? Peaaegu et juba oleksingi puutunud laupäeval sest et selgus, et üks minu vana sõber elab siit rannikul siit autoga kaks tundi sõita. Tema paar aastat tagasi soetas omale elamise sinna ja siis ma mõtlesin seda, mine vaatama, aga siis selgus, et et tema munitsipaalkvaliteet on lukus ja sinna ta ei saa välja ja, ja, ja teised ei saa sinna sisse. Ehk siis siin Symespaanias käib seoses Covidiga selline selline manööverdamine pidanud pidevalt. Mõnikord pannakse nagu kõik liikumine kinni, et, et siin on hästi palju selliseid väikseid piirkondi. Ütleme see minu aulsin on umbes selline, et on läbimõõduga mingi 50 kilomeetrit. Et siis selle piires ma saan siin ringi liikuda, aga, aga siis naabrite juurde ei saajale minna. Sa oled nii raadio kui biomaastikul legendaarne armastatud, igatsetud tiitšei. Millal eesti publik sind jälle näeb? Juulikuus siis ma tulen rõõmsalt Eestisse tagasi ja, ja ma tean juba, et praktiliselt enam-vähem kohe ongi Saaremaal on üks on üks ettevõtmine, kuhu mind kutsuti mängima ja, ja ja siis lähebki kohe jälle lahti ja võtan seda ootan seda ka väga selle suure koduigatsusega, see tekkis praktiliselt kohe, kuid samas, aga sellega mingit kiiret ei ole, sellepärast et Andaluusia mägede loodus see on. Noh, see on see, mida Eesti seal ei ole. Et see on täiesti vapustav, kõik need mäed, see on seal kogu aeg ringi sõites on iga kord tahtmine iga 10 minuti tagant auto seisma jätta minna välja, vaatama seda, seda imeasja ja, ja seda kõike. Ja neil on siin mäed, aga mida neil ei ole, neil on, neil ei ole metsa. Ja nii nagu meie seda ette kujutame, et mäed on fantastilised. Okei, aga, aga need mäed ei ole minu omad, need on siit siitkandi mäed, et, et minu kohad on, on seal on seal teisel pool. No jõudu hooaja alustamisel varsti siis ta hakkab sulle külalisi tulema ja loodetavasti kohtume siis suvel. Nii et sa oled laval või, või miks mitte ka metsas. Ja kindlasti siis veedan palju aega metsas. Ja sealt leiab mind kindlasti ajaloo Ringvaade. Pol Skype'i silda oli, ma ütleksin, kultuurilooliselt oluline tiitšei. Mihkel Rosberg, kelle töö kohaliku muusikamaastiku harimisel algas juba aastakümneid tagasi ja nagu äsja kuulsite jätkub juba sel suvel, kui ta jälle kodumaa pinnale satub. Eesti pidusid on selja järgmisel nädalal üle ilmaga päris mitmeid. Kuna teadupärast on kolmapäev, 24. veebruar, Eesti vabariigi aastapäev ja et mitmed ettevõtmised on virtuaalsed, saavad neist osa kõik huvilised asukohast sõltumata. Omalt poolt soovitan näiteks Brüsseli eestlaste veebisimmanit järgmiste Lääneranniku. Eesti päevade korraldajad jätlis on aga kokku pannud virtuaalse koori, millega koos saab lisaks eesti sünnile esitada ka teisi laulupeo kullafondi kuuluvaid helindeid. Ühes klipportlandi San Francisco, Toronto, Washington diisi, kogukondade lauljatega, info ürituste kohta Sydneyst Tampereni leiad globaalse eestlase kodulehelt. Gloobun Estonian punkt Com. Aitäh meiega koos kõlgemastele Maarja Merivoo-Parro ja toon uue ajale ringvaate eetrisse juba nädala pärast. Ajaloo Ringvaade.