Ajala Ringvaade. Tere, siin Tallinn, vikerraadio Maarja Merivoo-Parro. Täna oleme mõtete ja eetriga Kanadas, kuhu teise maailmasõja järel saabus väga palju eestlastest pagulasi, kellest suur hulk jäi pidama Torontosse, kus moodustati hästi aktiivne ja tegus kogukond, mitmekeskuse mitmekirik, arvukate isetegevusringide ja sündmusterohkem kultuurieluga. Üks isegi võiks öelda, et geniaalne ettevõtmine oli Toronto kesklinnaarhitekt Elmar Tampõllu ettepanekul ja ka abil rajatud kõrge nii õpilaselamu nimega Tartu kolledž, millest saadud tulu baasil sai finantseerida kõrghoone alumistel korrustel õitsevad Eesti elu Tartu kolledžit majutanud akadeemilisi organisatsioone saanud koduks ulatuslikule, arhiivile, raamatukogule ning loodetavasti juba õige pea on seal ka väliseesti muuseumi VEMU mille esimene ehitusfaas on juba toimunud ja renoveeritud ruumides jõuti enne pandeemiat pidada hulgaliselt kultuuriüritusi ning seada sisse ka rahvale avatud raamatuklubi. Et peagi tähistame emakeelepäeva räägimegi täna siin hajale Ringvaates eesti raamatutest ja nende lugemisest ajalas. Väetis kylas Piret Noorhani, eesti kirjandusteadlane, kultuuriloolane arhivaar, muse Looge, väliseesti muuseumi ja Eesti õppetöökeskuse eestvedaja Torontost. Tere. Tere. Kuidas mul praegu läheb? Eesti õppetöökeskusel ka? Noh, oleme kõik kodurežiimil, mis puudutab lennutöötajaid, ainult üks neist käib regulaarselt arhiivis tööl, aga meie, teised kõik enamasti eelmise aasta märtsis peale ütleme suhtleme suunis, korraldame üritusi, suunist, Facebook'i Youtube'ist. Nii et oleme avastanud digivõimalusi väga agaralt. Kuidas ehitustegevusega läheb? Muuseumimaja veel ei ehitata ja ka meie kõrvale Tartu kolleksid kõrvale, teatavasti on tulemas uus Eesti keskus, vana Eesti maja asemele ka nemad vist ei ole veel ehitamist alustanud, ma ei ole küll paar nädalat seal nüüd käinud, aga kuulda pole olnud. Aga nemad peaks nüüd sel aastal varsti algust tegema. Demo küll aga mõtleb nüüd taas tõsiselt, et ehitusplaanidele, et seada sammu nagu koos nüüd selle uue kerkiva keskusega, et sisil loodetavasti mõned aastad peale uue Eesti keskuse valmimist kerkib maa seest ka VEMU novemuga on algust juba ju tehtud. Ehituse esimene faas tehti juba üle 10 aasta tagasi, mis tähendas siis meie fondihoidlate remonti. Ja mis on siis ka nagu uuema aja alus. Aga nüüd siis käib Alar Kongatsiga arhitektid, plaanide ülevaatamine saada ruumi juurde, sest maja tundus väike. Oleme ühe tiiru juba meie tulevast püsinäitust läbi mänginud oma Eesti partneritega ja ja korraldame, planeerime nüüd siis ja igasuguseid kampaaniaid siin kuidagi veel saada rahamaja rajamiseks. Tartu kolledž on olnud alati kultuurilembe, see rahva kooskäimise koht. Ma tean, et teil oli seal väga aktiivne raamatukogu kasutus. Kuidas nüüd sellega on, kas inimesed saavad laenutada, kui saavad, siis mida nad kipuvad teilt lainetama? No nüüd, koroona ajal küll me oleme ametlikult kinni, aga meil on seal mõned nii öelda stampkunded, uurijad, Kell, kes vajavad meie arhiivkogu raamatuid ja siis ikka ma olen korraldanud nii, et nad saavad need raamatuid sealt kätte, isegi kui meie ei ole kogu aeg majas. Et meie laenuraamatukogu, mis on nagu olnud viimased üle 10 aasta juba populaarne kohtu uuema kirjanduse laenutamiseks, need vabatahtlikud on nüüd küll kodurežiimil olnud ja ma tean, et osad laenasid sind hunnikutega juba enne, kui kui toranta kinni pandi, juba varsti aasta tagasi raamatuid, aga aga jah, ma ei oskagi öelda, et kas nad on nüüd vahepeal ka raamatut laenanud küll aga meie eestikeelne raamatuklubi, nii nagu me muu programmiga oleme kolinud internetti, kui neil oli sügisel üks kohtumine Zoom is ja aprillis on tulemas järgmine Loeme Heimar, pilveti kahte raamatut ja, ja neid nüüd küll korraldasime nii, et inimesed saaksid raamatuid siis meie arhiiv kogust kätte ja kellel on kodudes, need vahetavad ja toimub selline infovahetus nii meilitsi ja telefonitsi, et kõik kõik huvilised saaks need raamatud enne kogunemist läbi lugeda. Kõika leiame võimalusi inimestele anda seda, mida neil on väga vaja, aga keeruline muidugi on jah. Aga millised raamatud üldiselt teie Toronto seltskonnale sel lugemisrõõmu kõige rohkem pakuvad, kui nüüd vaadata seda pandeemiaeelset aega, et keda siis õigupoolest laenutati? Kas see ongi muidugi see tendents, et teine ja kolmas põlvkond pagulaste järeltulijad nii-öelda et nende ikkagi hariduskeel on juba inglise keel ja eestikeelne lugemine on mõnedel päris võimatu, aga paljudel ikkagi keeruline. Ja seetõttu meil siin Tartu kolledži juures kajadelmeti eestvedamisel 2010. aastal alustaski inglisekeelne raamatuklubi kõigepealt aga nüüd siis 2017 alustasime eestikeelse raamatuklubiga, sest kus on ka osa sellest ingliskeelse blogi seltskonnast ja need on nüüd inimesed, entusiastid, kes tahavad tegelikult lugedagi eesti keeles, see idee tekkis meil kahes peas korraga. Anneli Andre-Barrett, kes on usin metsaülikooli, Sirje küüni lugemistubade külaline, metsaülikool on see koht, eks ole, kus Eesti huvilised akadeemilise taustaga või ka lihtsalt tõesti on miljonid inimesed kokku saavad nii et nende nendel käib seal sirje geeni juhtimisel tavaliselt koos siis kirjandushuviliste rühm, siis Anneli oli mõelnud, et noh, et selline rühm võiks ka pinnast tegutseda ja mina olin samal ajal mõelnud, et ma tahaks midagi teha oma armastatud kirjanduse jaoks, millest ma olin nii eemaletiir tüürinud siinsele VEMU tegemisel. Ja nii me siis 2017 sügisel alustasime. Ja seal me oleme lugenud, põhiliselt on huvi ikkagi nagu uuema eesti kirjanduse vastu mis tänapäeval ilmub. Väga suur huvi on igasuguse ajalookirjanduse vastu, sest et põhjus, miks eestlased siin on, on ju ka ajaloos ja nõukogude ajalugu muidugi nõukogude eluolu, mida me näiteks eestikeelse grupiga oleme lugenud, on Erni Kaselõikude ja Olavi Ruitlane vee peal, see oli esimene kord, kui me arutasime, siis oli seal natuke teine formaat, mina pidasin ettekande ja teised ei olnud neid raamatuid lugenud, aga siiski siiski ka arutlesid kaasa. Järgmised olid siis juba kõik nii, kes kohale tulid, olid raamatut ka lugenud ja siis me nendele rääkisime. Andrei Hvostovi Sillamäe passioon näiteks üks olnud Karl Ristikivi hingede öö on seni ainus talisesti autor, keda me oleme lugenud küll vett, on nüüd meil siis kavas aprillikuus sel aastal. Mart Sanderi lipsid esimest osa naiste sõda, lugesine Tammsaare juubeli puhul põhipõrgupõhja uut vanapaganat, leelo tungla seltsimees last on lugenud nii ingliskeelne kui eestikeelne klubi inglisekeelne klubi ka eesti keeles, erandkorras. Siis Urmas Vadi ballett meistrit ja sügisel oli viimane, mida me lugesime Tõnu Õnnepalu Aaker. Ja siis käisid meil 2019 sügis vist oli see, kui me kutsusime Toronto rahvusvahelisele kirjandusfestivalile Kai Aareleiu ja Rein Raua, nii et me lugesime siis ka nende raamatuid, linnade põletamine ja täiusliku lause surm. Et need on need asjad, mida ma olen lugenud. Aga kui vaadata nüüd, mida raamatukogudes saadan ja kasutatakse, siis VEMU arhiivkogus, mis on meile suur ajalooline kogu üle 10000 köite. Seal on muidugi noh, kogu ei väliseesti ilukirjandus, Kirjanike kooperatiiv, ortoja, palju muud eluloolist, eluloolisi raamatuid ja muud. Selle kasutajaskond on üsna väike, pigem nagu urjaskond ja põhjuseks on see, et ta on olnud ajalooliselt arhiivkogu. Mina nüüd küll laenanud neid raamatuid ka väljem oma raamatut, lugu Klubi liikmetele oleme saanud seal kanda raamatuid lugemiseks, kui meil need on olemas. Aga sellist aktiivset kasutamist leiab Tartu kolled siis juba ka üle 10 aasta tegutsev laenuraamatukogu ehk ametliku nimega Estonian talis laiba või mida ka vabatahtlikud peavad ja Vaike Rannu ja allika Aron kaks professionaalset raamatukoguhoidjad, kes seda eest võtavad, nemad tellivad Eestist apollost uuemat kirjandust, sageli me räägime läbi, et noh, kas teda võiks tellida, miks tellida ja seal on tõesti kirju valik nii ilukirjandust kui ajaloo teemalist, mida nagu võib-olla kõige populaarsemad, aga siis on ka kunst ja ja natuke teatmeteoseid ja viimasel ajal ka filmedele teedel eesti film sealt laenutada. Nad raamatukoguhoidjad ütlevad, et põhisuur huvi on ikkagi olnud ajaloo teemade vastu. Vahva kuulda palju jõudu teile seal nii raamatukogu kui ka arhiivi kui ka kõikide teie loodetavasti peagi jällegi virtuaalmaailmast päris maailma kolivate kultuuriüritustega ja muidugi Eesti õppetöö keskuse muude tegemiste ja ka väliseesti muuseumi jätkuva rajamisega. Aitäh, Piret Noorhani. Palju tänu ja olge terved. Kui sinu kogukonnas toimub midagi põnevat, siis anna teada, et saaksin seda vikerraadio abil kogu maailmaga jagada. Saate aadresson, hajala ät. ERR punkt e. Hääleringvaade on eetris taas nädala pärast, ma olen Maarja Merivoo-Parro, aitäh minuga koos kulgemast kuulmiseni. Ajalooring.