Tere kuulama hääleringvaadet MINA OLEN Maarja Merivoo-Parro ja soovin õnne meile kõigile. Tänase emakeelepäeva puhul tähistame seda 14. märtsil, sest just siis sündis kunagi ammu aastal 1801 Kristian Jaak Peterson keda võib ka tinglikult. See pidi hajale eestlaseks pidada, kuna tema teadupärast kulges Tartu Riia vahet ja on märkimisväärne figuur mõlema riigi rahva ajaloos. Nii nagu on tema mälestusmärk Eestis, Tartus, Toomemäel, nii on temale sümboolselt paigaldatud mälestuskivi puu tänaval Riias. Aga tänane saatekülaline on praegu hoopis Ameerika Ühendriikides. Tema nimi on kärali Leimann ja tema on üks neist, kes on praegu juba alustanud uusi ettevalmistusi Lääneranniku Eesti päevadeks. Vaade on nüüd eetrisillaga õudus jätlis Ameerika Ühendriikides ja meiega kärali Leimann, tere. Tere, tere. Aitäh meid kutsumast oma saatesse. Kui ütlesin sellepärast, et lugesin, et teie hakkate taas kord valmistuma Lääneranniku Eesti päevadeks ja taaskord sellepärast, et möödunud aastal jäi see kõik hea ja kena, mis teil olid plaanitud loomulikult ära. Kuidas siis nüüd, tänavu, kui teil on terve see aasta olnud aega atra seada ja harjutada virtuaaltööd, kuidas nüüd, seekordsed ettevalmistused erinevad, sellest, mis te möödunud aastal tegite? Tegelikult ütleks, et see on natukene olnud teretulnud asi, et meil on nüüd natuke rohkem aega ette valmistada. Peale selle on meil aega, meil on ka võimalus nüüd virtuaalses maailmas ennast tutvustada. Kuna me kõik oleme natukene Row internetis, siis me oleme pakkunud palju virtuaalseid, tõsi, et omale rohkem publikut kaasata ja ütleks, et järgmised Lääneranniku Eesti päevad ehk lepp meile meeldib. Lühidalt seda öelda, toimuvad siis järgmine suvi. Meie põhiprogramm on jäänud samaks hetkel, kus meil on. Mis on suunatud rohkem peredele ja noortele rahvapidu, kus on, kus me oleme kokku kombineerunud nii laulu kui tantsupidu. Meie kutsume seda hiline küla jaanipäevaks rohkem. Ja siis kogu selle ürituse haripunktiks saab olema pidulik gala koos õhtusöögi ja meelelahutusega. Aga enne, kui me jõuame järgmisse suvesse. Me pakume. Kõigile, kes on, kellel on võimalik interneti kaudu vaadata ja osaleda näiteks meil saab olema see laupäev, virtuaalne naistepäeva tähistamine, kus meil on sponsoreid kokku pannud paketti kohalikku veini ja kokkamisklassiga ja me oleme ka pakkunud lauljatele tantsida telenatuke tegevust, sest on natuke raske aeg olnud meile. Nimelt me panime kokku virtuaalse laulukoori Läänerannikulauljatest, kust nad kõik kodus lindistasid oma laulud ja siis saatsid meie koorijuhile, kes Monteeris selle video kui laulu kokku ja sama põhimõttega meil on. Me pakume ka läänerannikut tantsijatele, kus nad filmivad ennast ja siis saadavad meile selle faili ja me monteerimine ja panen need tantsijad kõik kokku, siis on tunne, nagu me saame ka omavahel suhelda, rohkem. Nendele, kes ei ole kunagi käinud, ei ole ühelgi välisest üritusel käinud. Võib-olla selgitage, et mis on see lääneranniku Eesti päevade võlu ja, ja mis on tema selgroog ja, ja mida seal õigupoolest tehakse, harilikult pandeemia väliselt. On Põhja-Ameerika lääneranniku eestlased kokku kogunenud iga paari aasta tagant, et koos eesti moodi pidu pidada. Ja tegelikult see sai alguse Californias, kui teatri spordihuvilistel tekkis mõte, et kohalike Eestis suvepäevi korraldada. Aga kuna vahemaad on hästi pikad siin, siis nad otsustasid, et kui teeme, siis teeme korralikult. Kutsume kogu lääneranniku eestlased kokku. Sellest Sündiski, Lääneranniku Eesti päevad ning viimase paarikümne aasta jooksul on hästi suureks kasvanud pidu. Tavaliselt peetakse viis päeva mõnikord pikemaltki. Külalisi on üle maailma kokku toodud. Kuid seekord kahjuks on ajad natukene muutunud ja me oleme sunnitud muutma. Nimelt otsustasime Seattles, et me läheme tagasi sihukse algse, lepi tee juurde, mis on Eesti suvepäevad, mis on lihtsalt, saame kokku, lõbutseme koos, laulame, tantsime, peame spordivõistlusi ja see kestab ainult kolm päeva, seekord. Sest inimestel on palju rohkem võimalusi reisida tänapäeval võrreldes sellega, mis oli mitukümmend aastat tagasi, kui Eestist oli väga raske saada siis see oli ainuke võimalus, kus sa võiksid teisi eestlasi näha. Aga tänapäeval on nii palju võimalusi Eestisse tagasi minna. Meil on Eestis laulupeod, tantsupeod, et meie lepp on natuke väiksemaks jäänud, aga taga toredaks sellepärast et nüüd on meil naabrid, kõik käivad koos ja meil tuleb palju külalisi Eestist kohale. See on selles mõttes ka haruldane koht, et seal saab ka ülikoolis õppida kenasti eesti keelt on saanud aastaid ja saab loodetavasti ka aastaid. Sageli on seal üritusi eesti kultuuriga seoses ja nii edasi, mis ongi suunatud ka laiemale kogukonnale, mitte ainult kohalikel eestlastele. Aga kui nüüd rääkida kohalikest eestlastest, siis äkki andke natukene aimu ka selle kohta, kui palju teid seal on ja millega te seal tegelete ikka poolest. On üks väiksemaid seltse tegelikult kogu läänerannikul. Meil on umbkaudu 100 kuni 150 seltsi liiget ja suurem osa nendest on vanemad inimesed, kes on siia tulnud peale teist maailmasõda või siis nõukogude ajal nooremad inimesed, kes siia on tulnud ang, tulnukas ülikooli kaudu või siis on suuremad firmad neid siia toonud tööle. Siin on suur vahe tekkinud sellest, kes olid siin varem ja kes on nüüd tulnud inimesed, kes siin olid varem, neil oli väga tugev eesti selts, kes, kes koos, kes lauliski tantsis, korraldasid palju üritusi. Tõsi, aga see noorem põlvkond, kes nüüd on tulnud, neil ei ole nii tugevad side selle kohaliku seltsiga, sellepärast et neil on tugev side Eestiga. Ja siis ei teki alati seda. Nimelt nüüd me olemegi üritanud pakkuda üritusi ja tegevusi just nimelt noorele põlvkonnale, eriti peredele ja lastele. Et mil kohalik selts ei kaotaks meil liikmeid ja meil jääks ikkagist huvid. Et Eesti üritusi siin korraldada me teeme tegelikult koostööd ka Ülikooliga võistlev Washington Balti osakonnaga tihti, et kui meil tulevad inimesed Eestist, siis nad ei tule ainult meie seltsi, nad käivad ka loenguid andmas ülikooli juures või kui nad tulevad ülikooli loenguid andmas, siis nad tulevad ja räägivad ka meil seltsi. Muidugi mitte see aasta paid, eelmised aastad ja loodetavasti ka sügisest peale. Meil on tantsugrupp, rahvatantsugrupp, meil on laulukoor ja meil on Eesti laste kool pühapäevakool, kus käivad kõik lapsed igas vanuses kohal. Nii üheaastasest kuni teismeliseeani välja, kus me siis mängime, tantsime, laulame tihti, lapsed tantsivad koos meie tantsijatega ja mõnikord ka laulab akos meie kooriga. Aitäh selle ülevaate eest ja palju edu teile sinna. Keroli Leimann. Äike. Ajaloo Ringvaade.