Varasele maale nimega väli, Eesti mina olen Maarja Merivoo-Parro ja täna võtame kõne Oslosse, et uurida, kuidas läks sealsete õpetajate korraldatud suur ülemaailmne eesti keele õpetajate veebikohtumine mis leidis aset nüüdsama, vahetult enne emakeelepäeva. Enne veel aga hõikan välja, et tänavu detsembris korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskus konverentsi tähistamaks Rootsis elanud Eesti loovisiku Ilmar Laabani sajandat sünniaastapäeva. Juba on välja hõigatud ka kaks peaesinejat kultuuriteoreetik Hasso Krull ja muusikateadlane Kerri Kotta. Oodatud on aga ettepanekud ka teistelt uurijatel, kes Ilmar Laabani mõjus nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis midagi jagada soovivad. Samuti on korraldustoimkonna eestvedaja Triinu ojamaa sõnul vägagi teretulnud kallaabani loomingut taaslavastused. Nende vormi osas on antud üsna vabad käed. Pakkuda võib nii meenutusi, hääletusi kõiges või häppeninge. Lisainfot saab kirjandusmuuseumi kodulehelt www. Tund, Kirmus punkt. Aga need kõne Oslosse kohe hakkab teiega rääkima Evelis. Ja mis põnev üritus teil just äsja toimus? Ja sest 13. märtsil me tähistasime emakeelepäeva koos välismaal töötavate eesti keele õpetajatega. Tavaliselt On see kohtumine ja kolmepäevane ja meil oli ka planeeritud eelmine aasta siis 2020 kohtumine Oslos, mis siis pidi ära jääma pandeemia tõttu. Aga nüüd meil oli veebikohtumine ja see oli väga tore oli kohtuda siis üle kahe aasta kõikide tuttavate nägudega veebis. Ja alguses me olime mures natukene, et kuidas selline formaat üldse töötab ja kas on huvilisi, sest et see toimus laupäeval, et kas inimesed jaksavad olla terve laupäeva seminaril virtuaalselt. Aga meil oli kohtumisel üle 80 inimese ja kokku 20-st erinevast riigist ja see näitab, et inimestel on väga suur vajadus sellise ürituse järele. Ja kus nad saavad siis vahetada muljeid ja ennast täiendada ja siis kuulata erinevaid loenguid, et meil oli nagu väga neil korraldajatel siin Oslo, Eesti koolist, meil oli tõesti väga hea meel, et nii palju inimesi võttis sellest üritusest osa ja, ja üritus ise siis koosneb tavaliselt loengutest ja töötubadest, hommikupoole olid, meil on kaks väga huvitavat loengut, kus esimeseks teemaks olid vaikuseminutid ja seda viis läbi Kristel Põder. Sellised meelerahu, harjutused, mis tänapäeval nutiseadme ajastul eriti olulised ja siis rääkisime, aga kuidas need siis ka klassiruumis kasutada, et kuidas eesti keele õpet saaks siis niimoodi rahulikumaks muuta. Teine loeng oli meil Virve-Anneli Vihman Tartu ülikoolist, kes rääkis väga huvitavalt kakskeelsete laste arengust. Tema loengu kohta tuli ka väga palju küsimusi, sest et eks igaüks, kes välismaal elab ja lapsi kasvatada, õpetad eesti keeles. Siis need lapsed ongi ju enamus kakskeelsed ja siis kuidas nende areng on, kuidas neid saaks eesti keeles kima ja lugema, et väga siuksed teema, ajakohased teemad olid meil ja pealelõunal olid mul ka töötoad samadel teemadel. Samuti olid neil töötoaks ka virtuaalsed siuksed, mängulised võtted, kuidas siis virtuaalselt õpetada lapsi? Seda viisid läbi Raido ja Marii Helen marmor. Nemad on õpetajad Eestist. Et päev oli meil tõesti väga sisutihe ja, ja ka väga motiveeriv. Et me saaks oma tööd edasi teha välismaal Eesti Eesti lapsi õpetada. Kuidas teil seal Oslos see asi täpselt käib, kui palju teil eesti keele õpetajaid on, kui palju teil on õpilasi, kui tihti te kohtute? Me kohtume üks kord kuus pühapäeviti ja meil on ütleme siis kuskil 20 25 last kolmes erinevas vanusegrupis, et on mudilased, kes on siis alates kahest aastast kuni neljani siis on niuksed lastaja natuke vanem rühm, seal neli, viis, kuus, seitse, ja siis on juba koolilapsed seitse kuni üheksa kuskil. Me olime siiamaale väga-väga-väga õnnelikus situatsioonis, sest paljud koolid nende, kus ruumide osas meie kasutasime, siis saime kasutades Oslo keskkooli ruume, kuni siis koroona tuli. Ja nüüd me oleme sellel poolaastal teinud siis nii välitunde kui video tunda. Tegelikult tahakski tänada meie kolmeõpetajat Anna-Leena Saar, Karin raamate, Kätlin Puustusest. Iga kuu iga tunni eel peavad õpetajad ennast ümber häälestama. Millised on reeglid, kas tohib kokku saada füüsiliselt kas saab õue tunni teha või tuleb videotund teha, et midagi praegusel ajal ette planeerida. Aga me oleme saanud hakkama, oleme oma tunnid teinud, lapsed on osalenud ja see on see järjepidevus ongi nagu väga tähtis, et seda hoida. Kui need tunnid ära jätta, siis lapsed unustavad ära, et on selline koht nagu Eesti kool, kus nad saavad omasugustega rääkida, kohtuda, et olgu see siis õues või olgu see video. Aga järjepidevus on meil olnud see nagu märksõna, et me oleme nagu suutnud sellest pandeemiast läbi murda siiamaale. Kas on ka midagi sellist, mis just nimelt eristab teid näiteks Ameerika või Austraalia Eesti koolidest või Läti eesti koolist, mis on just nimelt selle norra keele ja võib-olla selle norra keele rääkimiseks vajaliku suukasutuse või hääliku moodustamise mõttes, et mis on need põnevad just nimelt norra kontekstis aktuaalsed väljakutsed eesti keele õpetamisel. Lugemine on küll natuke raske, sellepärast et laps peab tegema selgeks mõnede häälikute häälduse eestikeelne o, norrakeelne u näiteks kui seal sõnas on nad o tähed, siis kõik tulevad uuk. Et nad, nad küll kuulevad sõna, aga nad nagu nad kirjapilti näevad, siis, siis nad ei oska seda lugeda. Selliseid naljakaid juhtumeid on küll koolis, kus, kus õpetaja ei saagi aru, mida laps loeb, sest et ta loetusega hääldab teistmoodi näiteks. Aga, aga muidu ma võin öelda, et see emakeelepäevade kohtumine välis väliseesti õpetajatel see tegelikult toobki meid lähemale sellele probleemile, et meil on kõigil nii palju sarnaseid muresid ja probleeme. Et, et mida me saame koos arutada, kuidas me nendest üle saame, kuidas nad paremini tame neid lapsi eesti keelt rääkima ja kuidas nad saavad puhtamalt eesti keelt rääkinud, et väga palju on, on sarnaseid muresid. Mida põnevat veel kuulajad võiksid teada üldse norra eestlaskonnast? Ja meil ju on peale siis Eesti kooli mis on üks kord kuus ja, ja mida me, kus me ka kutsume, mitte ainult neid kooliõpilasi, vaid kui me teeme suvel suvepidu või me teame spordipäeva, siis me kutsume ka teisi lapsi, kes ei käi koolis seal meiega ühinema. Et nad saaksid ka näha, mida meie, mida me koolis teeme ja me saaksime ühiselt midagi teha. Täiskasvanud eestlased, osad tantsivad rahvatantsu. Meil on Oslos rahvatantsurühm, viikingid, kellel on ka juba kaks tantsupidu, sellega ka. Ja Norra ees tüding, kelle alla siis ka see meie eesti kool kuulub, korraldab iga aasta veebruaris vabariigi aastapäeva üritust, kus saavad kohalikud eestlased kokku tulla. Ja augustis tähistame taasiseseisvumispäeva ja seda me tähistame koos kolme balti riigiga, nii et Läti ja Leedu kultuuriseltsid on samamoodi selle üritusega seotud. Meil on olnud kolmemaa laulukooride ühislaulmine kõikides keeltes näiteks väga tore ja, ja siis sealkame, tantsime rahvatantsu ja lätlastel on väga tore tantsurühm, kus me, kus nemad esindavad oma oma kultuuri ja meie oma kultuuri Aitäh meiega koos kulgemast. Seekordses hääleringvaates oli külas Evelis Lundberg Oslost. Mina olen Maarja Merivoo-Parro. Ootan sind taas hääleringvaates nädala pärast.