Neljandal veebruaril ja kas Kultuurkapital preemiaid ja rahvakultuuri sihtkapitali koorimuusika aastapreemia pälvis särav dirigent Janne Frido linn, kes on meil stuudios, tere, Janne ja palju õnne. Tere, aitäh. Kuidas siis tundub preemia sellisel imelikuvõitu ajal siin meie ümber, et justkui tavaline preemiate saamise traditsioon meil alati aasta alguses on Kultuurkapitali poolt, aga. No eks erilisel ajal tundub igav preemia erilisem kui muidu ja Ta kahtlemata tekitab sellise väga suure tänutunde eriti minusugusele inimesele, kes ma väga ei oska ennast aeg-ajalt patsutada, õlale järeldada, et nad kõik on ju hästi ja vaid möllan ja torman võib-olla liiga rutakalt ajas, et sel juhul jah, see praeguse õnnetunne ja, ja see õnnetunde suplemine on küll väga mõnus. Eelmisest kevadest peale saab juba seda viiruseaastat meil siin aasta jagu, aga suvel olid õnnelikumad ajad, kus õnnestus teha ka selliseid suuremaid projekte ja nii ka sinul tornis kõrve ja etendus, varahommikune lindude äratamine, et meenutame siin tänasel väga külmal päeval seda ilusat augustikuised, öist varahommikut. Jah, see oli ilus tõesti, kui nüüd ega hakata ikkagi sealt kevadest tulema, et see on olnud ju väga huvitav teekond sinna lindude äratamise, nii sellepärast et kevadel tundus, et meie äratan midagi siin suvel veel üles ja et üldse see koroonakriis on nagu minu jaoks tähendanud natuke nagu seda, et see seab inimese iseenda nagu esiplaanile ja tema koha maailmas ja see kõik tegelikult on kajastanud ka selles kollektiivkunstis, et et väga palju lauljaid on otsustanud ka mitte sellega enam tegeleda ja leidagi enda kohta maailmas. Ja see kõik toimus, selline ärev endasse vaatamine ja tunnetamine ka enne seda lindude äratamise projekti ja eks meil siis umbes juuni lõpuks oli selge, et kas me üldse ja kellega seda saab teha. See ärev aeg. Samas ikkagi seda temaatikat, mis meil lindude äratamise soli tegelikult soodustas, et me vaatasime soome-ugri rituaalide Loodsa natukene teise pilguga võib olla ja võib-olla mingisugused rituaalid olidki väga olulisel kohal, et üldse käivitada seda protsessi. Kas oleks võimalik mõnda nendest rituaalidest täpsemalt lahti seletada, võib-olla raadiokuulaja võtab sealt endale midagi üle. No soomeugrilased on olnud ju loodusrahvad ja, ja loodususku rahvad ja väga palju nende rituaale on seotud loodusega ja lindudega ja jõudsime tegelikult sinna lindude äratamise juurde ka väga kuidagi sellise äkkideena, et meil oli äga palju. Esiteks neid rituaale on ju väga palju ja kui rääkida üldse mõnest rahvast lähemalt, Marina last näiteks marid on 100 jumalaga rahvad, neil on väga palju jumalaid ja neil on väga palju rituaale või hantide rituaalide, siis me kuidagi nagu sinna lindude äratamisesse jõudsime. Anne Türnpu ja Eva Koldits, aga väga äkki. Ja see tõi muidugi esiplaanile sellesama lindude äratamise rituaali, kus linnud tulevad kevadel tagasi koos esivanemate hingedega ja kuni selleni välja, et meie etenduses ka yks teine rituaal, mis oli surnud lastega seotud, on ka lindudega seotud, surnud lapsed riputatakse kuivanud puude otsa hälliga, et linnud saaksid nende silmad nokkida, et nende laste hinged kiiresti jõuaksid läbi lindude, siis jumalale lähemale. Et sellised surma ja sünnitemaatikaga rituaalid olid nagu esikohal. Kui me räägime Tormise muusikas tormise sellisest maailmast, et kuidas on teda üldse juhatada või dirigeerib ta, mis see tähendab, et tormist juhatama? Minna mul tuleb kohe meelde Tõnu Kaljuste minu õppejõulauset tormistit pea ja ei tohigi juhatada. Ja eks selles ma olen püüdnud ka niimoodi tegelikult dirigendina suhtudagi, et ma ei lähegi teda dirigeerima või vaid ikkagi see kontekst ja tekst, sisu, mis nendes lauludes on, mille võimendajakson Tormise muusika, et see on nagu olnud väga oluline, et leida see hall kallikas üles ja tuua seeläbi muusika välja. See tähendab seda, et lauljatel enne kui protsessi minekut või ütlemis laulda õppimist, tegelikult me tegeleme just nimelt selle konteksti lahtimõtestamisega, kuidas jõuda Nende rituaalide nii või kuidas neid on üldse sinna lauludesse ära peidetud. See on pikk protsess ja kui laulja sellest saab aru, et mis selle laulu taga on siis muusikaliselt, Veljo Tormis on selle loonud nagu väga oskuslikult, nii et pinge on väga õiges kohas ja toetab kogu konteksti. Tormise laulmine tormist ei tohi juhatada, võiks siis peaaegu ütelda, tormis juhataksin, nagu tema ütles ise rahvalaulu kohta. Aga kuidas seda lauljale õpetad või kuidas see rituaali väljatöötamine käib nendes kooriproovides? Noh, see käib niimoodi, et lindude äratamise see oli ju üleüldse seitsmeteistkümnes keeles need laulud siis kõigepealt algab see töö tõlkimisega, et me tõlgime ja tihtipeale see regivärsse ei ole ju hoomatav koheselt, et sümbolismi on nii palju sümboleid on selles tekstis, et neid tuleb kõik lahti mõtestada, mida üks või teine lause tähendab, või tähendas aastasadu tagasi ja sellest töö algab, et jõuda kõigepealt tekstini ja tõlkida see ja, ja siis on laulja töö, see ta loomulikult õpib selle ju pähe, sest et muidu lavastust ei tee. Et aga et pähe õppida, selleks ta peab väga hästi teadma, mis selle teksti taga on, kas keegi aitas ka tekstid ja meil on ka ikkagi iga kord, kui meil on sellised projektid, on päris mitu neid juba olnud, siis me kutsume alati vastava keele tundjad enda juurde kõnelema ja see on olnud mulle hästi oluline, et keel kõlaks autentselt. Varasemaid salvestusi kuulates olen täheldanud paljud koorid laulavad sellises pehmes soome keeles Ingerimaa õhtuid, aga tegelikult on seal keele nüansid väga täpsed ja selleks on siis meil olnud kas fennougri jääst või mõnest hõimuliidust inimesed, kes siis neid tekste aitavad nii lahti mõtestada kui ikka keelelist tööd teha. Ja. Koor on saanud sellest väga palju, ilmselt sellist teadmist juurde. Vox Populi, see on ju üsna noorukesed. Inimesed. Ja, ja kuna me oleme ju nende projektidega nii-öelda projekt on kuidagi halb öeldes nende sündmuste kohta, sest need on alati midagi suuremat, et esimene oli ju 2010 juba, kui me alustasime, ja 2012 me sõitsime ise Ingeri maale, Vox Populi ajas on ju need inimesed seal Vox Populi ka paljuski muutunud. Nii et sisuliselt me ikkagi alustame alati algusest, aga toome välja vastava siis repertuaari puhul erinevatesse nüanssidesse. Kuidas tundub, kas sellist näiteks tormise olemust või kogu seda rituaali maagilisest, kas noored mõistavad, võtavad nad hästi vastu, kas see tuleb neile kuidagi noh, ütleme teksti on vaja õppida, süveneda, tööd teha vaimses plaanis, aga tuleb see neil siis nagu lõppkokkuvõttes nagu kergelt välja või saab see väga omaseks? Ma ei oska öelda, kas selline kergelt tuleb, sest mis kerge on, et tegelikult see hing saab nii puudutatud, et see võib-olla ei olegi kerge see olemine selles kõiges, aga mulle tundub, et isegi need lauljad, kes on aastaid Vox populis laulnud ja teinud neid projekte rohkem siis isegi nüüd lindude äratamise ka neil tekib uuesti mingisugune ärkamine ja arusaamine nagu järgmisel tasandil ja seda nagu näitas mulle see, et mingil hetkel lauljad lausa nutavad lauldes ja me kõik nutsime muidugi viimasel etendusel, nii et lihtsalt see surma ja sünnitemaatika on väga puudutavad, eks ju, eriti naisterahvastele, kellel on humal, võib olla väiksed lapsedki kodus ja siis tõesti see minek sinna, sellesse etendusse või lavastusse nii sisse tajudes kõiki, neid rituaale on nii-öelda oma naha peal, vot see oli mitte kerge, aga et see toob kindlasti mingi järgmise tasandi ka neile, kes juba on seal teemaga nagu tuttavad. See laulmine lisandub siis koostööle sellise lavastusliku poole ka Anne Türnpu ja Eva Koldits, siga olete te palju ühiselt teinud, et kuidas lauljale või dirigendile on nagu selle boonusega, et kui koor valmistus lihtsalt kontserte, laulab oma kava erinevatest kooriteostest või siis paindumine vastavalt seal liikumise või teatute tempo dünaamikale, et mis on raskem ja kuidas see tulemus võib olla erineb või kuidas neid erinevaid maailmu võrrelda. Ma arvan, et on kindlasti heliloojaid ja teoseid, mida üldse polekski vaja lavastada ja mida ei ole üldse vaja puudutada niimoodi ja mulle jälle endale tundub, et tormis heliloojana on leidnud sellise tekstid, mida lihtsalt peab lavastama, sellepärast et see nähtavaks teha. Kui lihtsalt tormist laulda ja kui laulda näiteks isuri keeles vadja keeles, mida publik ju koheselt ei mõista ja ilmselt ei näe publica selle tõlke taga olevaid sümboleid siis see lavastus aitab ikkagi tuua selle kõik väga nähtavaks. Ja see on väärtus, mis minu jaoks on olnud kogu aeg oluline, et ma dirigendina võin küll püüda väga hea muusikalise nüansi poole ja hästi artikuleerida lauljat ega seda teksti. Aga ma arvan, et publik on järjest kaugem, ikkagi selle mõttest ja mõte välja tuua, siis mul on olnud väga-väga tore koostöö Anne Türnpu ja Eva Koldits. Jah, omamoodi keeruline, kas on seal koorijuhile ka näiteks selliseid nüansse, ma tean, paljud dirigendid ütlevad, kes peavad näiteks balletti dirigeerima, et see ei ole üldse igaühe pärusmaa, et tahaks kuidagi vat võtta näiteks luikede Järve sisuliselt seal poole kiiremini, aga baleriin lihtsalt ei, kukud alla lavale tagasi niivõrd kiiresti, et kas selliseid asju ka esineb kooriga nendesamade teoste või laulude või tekstide puhul, mida muus olukorras saaks võib-olla teha kiiremini tõtakamalt niimoodi vormiliselt hoopis teisiti. Jah, mul meenub siinkohal 2015, kui me tegime meditatsioonid tormisega ja, ja selle meditatsiooni mõte oli jällegi see nendest teostest, siis me esitasime muidugi väga suurel hulgal lastelaule, mida tormis on seadnud. Ja see meditatiivsust tõesti seisnes ka selles, et me muutsime tempot ja oli keeruline ka lauljal liikuda selles aeglases tempos ja võib-olla mõned lastelaulud tahakski laulda hästi kiiresti ja lõbusalt, kuid me teeme tegelikult sinna lastelauludesse lihtsalt teise tasandi lavastuslikult sisse. Nüüd lindude äratamisest, meie lava, kui nii võib öelda, oli 300 meetri pikkune, mis tähendab seda, et kui me hakkasime ühest otsast liikuma, siis tõepoolest, ka seal oli vaja valida väga õige teema. Et jõuda selle nagu mõtteideega lavastusliku ideega, kuhu me tahame jõuda, et see jõuaks nagu nähtavaks kõik siis võib-olla tõesti siinkohal mulle meenub kohe Veljo Tormise sõnad, kui ta käis vaatamas 2015 meditatsiooni tormisega ja me olime väga mures selle pärast, et me muudame tema temposid, sest me oleme kõik ju teadlikud, et noh, mis on kirjas, on kirjas ja see on dirigendile ka ju seaduseks. Aga Veljo Tormis ütles siis tol korral väga ilusti, et kui mõte avaldub ja tuleb välja see, mida te tahate öelda minu teostega, siis teie vaba valik ja nii-öelda nagu oma loomingu lavastusliku konteksti andis ta nagu vabaks. Et see andis nagu kindlustunde, et me võime seda teha, sest et me soovime sellega mõtet avardada ja tuua välja. Kui me nüüd mõtleme siin 90. sünniaastapäeva aastal tormisele, kas eesti koori Laulavad Tormise loomingut piisavalt. Ma ei pea silmas selliseid suuri, just nimelt Tormise projekte nagu sinu mainitud asi või siis mõni teinegi, kes ette võtab, aga niiviisi repertuaari osana kontserdikavade osale või kui tuleb konkurss, võetakse siis ainult paar lühitut laulu ja tehakse nendest selline nii-öelda etüüd. Mulle tundub, et lauldakse, sest minule tundub, et esiteks, lauljad armastavad tormist laulda väga ja, ja et ka see on dirigentidele kuidagi puudutav, ikkagi repertuaar, see viib meid juurte juurde tagasi. Seda on võib-olla ka väga lihtne lauljale selgitada ja öelda, et kust meie ajalugu läbi nende laulude kulgeb, et võib-olla galati tasuta, kui on soome-ugri keeltes need unustatud rahvaste laulud, tasub minna veel rohkem sügavale ja kutsuda kedagi, kes räägib kas vastava laulurituaalidest või, või sümbolitest ja tekstist ja hääldusest, et see on alati lauljale väga põnev olnud, aga repertuaaris ma usun küll, et seda on täitsa pall. Lauljanna iirisoja ütles oma intervjuus, et tema, kes on kasvatatud ooperilauljaks tornist esitades, peab ta kõik ära unustama, mida talle õpetatud hingamisest fraseerides. Ta peab kehas istuma siis nii-öelda rahva laulikuks, kes hingab seal, kus tal see õhk otsa saab ja tõmbab mõned sõnad võib-olla õhuga hoopis sissepoole endale. Et ka dirigent ja koorilaulja, siis peavad kõik oma sellise akadeemilise aluspõhja nii-öelda unustama. Ma ei ütleks, et kogu akadeemilise põhja, sest koorilauljana kõlaliselt ikka ei oleks tore, kui see jääb ja interpretatsiooni mõttes interpretatsiooni mõttes me lähtume väga palju ikkagi sellest ka, mis noodis on kirjas, kui seal on hingamine kirjas, siis me sellest püüame lähtuda, kui täpne tormis on oma käsi tormi tarudes. Minu meelest on väga täpne. Tal on kirjutatud tempomuutused ja kõik väga täpselt, siis mida tegelikult ta eeldab ka, et järgitakse ja ilmselt kontsert, olukord on ka teine kui lavastuslik olukord, et kontsert olukorras on võimalik seda kõike järgida. Täpselt nii, nagu ka kirjas on ja lavastuses tuleb lihtsalt teine tasand sinna kõrvale. Kui me räägime nüüd koorist sellel viiruse ajastul, et kuidas on Vox Populi hakkama saanud, ilmselt mõned lauljad seal lahkusid, läksid oma teed, kas on ka juurdetulijaid? Tulnud ja sügisel ikkagi tuli juurde ka rahvast, aga siiski jah, see aed, nii nagu ma ütlesin, on teistmoodi ja inimesed rohkem tegelevad iseenda ja maailmaga. Mulle on väga meeldinud jälgida oma lauljaid, kui ma varem jälgisin nagu sellest aspektist, et kes erialaliselt mul seal kõik laulavad, milliste ametite esindajad seal, kuidas seda läbilõige siis võinuks teha. No kunagi, kui ma doktorite jaoks uurisin seda, siis mul oli ju kuni siis spetsialistist või ametnikeni ja nii edasi, et see oli väga lai ampluaa, mida esindasid seal lauljad. Et aga praegusel juhul, kus tulevad esile inimese hirmud, ta vaatab endasse, ta kohtub seal iseendas oma hirmude ja arvamustega maailmast, siis see on hoopis midagi muud. Ja laulja minu jaoks on väga huvitav vaadata, kuidas nad sellega hakkama saavad. Sest et kollektiivkunstis ikkagi on ju põhieesmärk tulla, kui teha midagi koos, kui seda ei võimaldata, et kuidas siis inimesed nagu selles olukorras hakkama saavad. Ja muidugi seab dirigendile see olukord erilise loovuse aspekti, et pead lihtsalt suutma siis midagi pakkuda, et see seltskond ei laguneks koost. Millised need võimalused olid või kuidas teie oma proove läbi viisite, kas te kohtusite ka Zoomis või vähendasite neid gruppe siis antud juhul lubatud miinimum ideni? Ja me alguses kohtusime soomis ja see summ tegelikult andiski märku, et väga paljudel üldse ei sobigi selline kohtumine ja üks kümmekond inimest meil siiski lahkus tänu sellele siis nii kohe kui oli võimalus. Me tulime väikeste gruppidena ikkagi kokku ja hetkel ka toimetame niimoodi, et suures ruumis väikeste hulgakesi, aga lootes, et me kunagi ikkagi saame päriselt kõik kokku tulla ja noh, praegu võimalus on see, et teha võimalikult palju toredaid asju õues, käia koos kas matkamas või lihtsalt saada kokku õues värskes õhus ja see hoiab nagu ikkagi selle kollektiivi veel koos. Mida üks dirigent mõtleb sellisel ajal, kes saab ka ilmselt oma hirmudega, võib-olla mõnes mõttes kaku, kuidas keegi. Aga milliseid mõtteid sinul endal oli sellel perioodil? Ma ei salga, et oli ka selliseid mõtteid, et kas üldse ja kas peab sellele ajastul jätkama kolledki kunstiga ja siis teiselt poolt ikkagi ju koputab õlale see, et vaata tõtt, et tegelikult ju seda ongi just praegu vaja. Et inimesed ellu jääksid. Mis praegu on näidanud, on ikkagi see, et kui me oleme väikeste gruppidena kokku tulnud, siis tähendab lauljatele väga palju, et nad saavad korraks kasvõi 10 kaupa laulda ja see annab nagu kindlus dirigendile ka, et ju seda ikkagi on vaja, et päris individuaalse kunsti peale nagu minna, hetkel ei ole vist vajadust. Et ikka jah, vähemalt häälerühmad saab kokku 70 inimese piiri sees. Aga milliseid lootusi on teil selleks suveks? Eelmisel aastal õnnestus lindude äratamine, et, et kas on ka mingi suurem plaan selle suve jaoks, kui olukord paraneb? Väga tahaks loota, et soome-ugri kongress saab toimuda ja siis meil on plaan seal ka üles astuda sellesama lindude äratamise, tubase versiooniga ja see nii-öelda ruumi sisseviimine lavastuses võiks päädida tegelikult sellega, et oktoobris viime ta Jaapanisse. See on nagu olnud väga, väga suur ja pikk ettevalmistus juba aastast 2019, kui me oleme jaapani kontaktisikutega sealtpoolt siis Jaapani-Eesti sõprusühinguga kohtunud ja lihtsalt hoiame praegu pöidlad pihus, et see saaks toimuda, sest nad on väga huvitatud sellest, nad on näinud meie lavastust interneti teel ja nende jaoks on ja üleüldse maailma jaoks kontsertlavastus või ütleme siis, koorimuusikalavastus on ju täiesti huvitav uus nähtus, millest keegi mitte midagi ei tea ja kui me sellest rääkisime jaapanlastega ja rääkisime kogu aeg, et jah, meil on lavastajad, meil on lavastus, mida me siis tegelikult nad ikkagi teisendasid selle nagu kontserti peale, kus on liikumine ja see on nagu tihtipeale selline apsakas, mida siis mõeldakse, et lavastus on siis see, et kus lihtsalt lauljad liiguvad selle laulu taustal või teevad liigutusi, mis on veelgi huvitavam. Et kui nad said aru, et see üldse nii ei ole ja et seal taga on väga sügav mõte ja, ja sisu, siis see köitis nende tähele, no kohe eriti head on nagu väga huvitatud, et me tuleme sellega sinna muuseas veel lisaks, et handi lauludes on väga palju selliseid meloodiaid, mis on ka jaapani vanades ainuinimesteni ainude laulnud. Viisid sarnanevad väga-väga palju, mis on hästi huvitav ja, ja see kuidagi kõnetab jaapanlasi tormise puhul eriti. Kui me räägime ka muusikaõpetusest või muusikaharidusest ja muusikaviimisest hariduse osaks sa oled teinud ju ka koolikontserte koos Tiia järgige, neid on ilmselt veel tulemaski, need ei ole ju sugugi juba tehtud praeguseks, et räägime natukene ka sellest. Poolest jah, see on olnud tõesti hästi selline suur missioonitunne kuidagi saatnud seda kontsertsarja, et me alustasime 2016, kui me tegime Tiidja Koidula mälestuseks sellise kava, kus olid siis erinevate heliloojate looming Lydia Koidula tekstile ja käisime mööda Eesti koole ja see kuidagi innustas väga, et 2018 sündis Gustav Ernesaksa 110.-le sünniaastapäevale pühendatud loengkontsertide sari ja me jõudsime käia siis Gustav Ernesaksakavaga 11. koolis ja nagu see isu kasvas nii meil kui ka tegelikult ka koolidele. Tiia Järg räägib väga põnevalt ja see sobib väga hästi põhikooli sinna viimasesse ossa, eriti hästi gümnaasiumiossa. See ajalooline teave, et see kuidagi innustas tõesti ja kuidagi oleks olnudki imelik, tegelikult jäta tormis sellest nüüd välja. Ka aeg on, nagu ta on, koolidesse minna ei saanud, siis me salvestasime selle loengkontserti seekord. Nii et Veljo Tormis 90 on salvestatud loeng-kontsert. Ja seda saab siis iga kool kuidagi tellida või vaadata omale sobilikku. Neil on olemas lingid, kuhu nad saavad siis tõesti minna ja vaadata seda ja kuulata. Kui me mõtleme nüüd üldse koorilaulupeole Eestis koorilaulu püsimajäämise peale Eestis koorilaulu traditsiooni, et milliseid asju sina näed praegusel hetkel, et mis on need valukohad, mis on need lootusekiired? Valukoht on ikkagi praegune aeg ja midagi ei ole teha, lihtsalt tuleb sellest ajast ilmselt välja kuidagi tulla. Ja lootuskiir ongi see, et tegelikult lauljad tahavad ikkagi laulda, et see kollektiivne tunnetus on alles ja minu meelest sellega tuleb lihtsalt tegeleda vastavalt olukorrale. Ja küllap see nii on ja loodetavasti meie laulupeod kui eriti suur kollektiivne kunst ja rahva tunnetuslikult oluline identiteedi küsimus, et see saab ikkagi toimuda, edasi kesta ja need koorid meil ikka jäävad ellu, kes selle laulukaare aluse siis täitma peaksid? Mina usun seda küll täiesti, et see on midagi, jällegi sellist, mis on juured juurtega kuskil sügaval inimestes endas sees, et ma ei usu, et seda on võimalik pühkida väga lihtsalt minema. Et ma usun küll, et see jääb. Aitäh Janne selle jutuajamise eest ja kui sa saaksid nüüd valida mõne teose siia meie mõttevahetuse lõppu, et mis võiks olla Me võiks kuulata siia lõppu pettuseks siis unustatud rahvaste sarjast neid laule, mida me laulsime lindude äratamise lavastuses, kahjuks küll ei ole me ise jõudnud neid linti laulda, seega mul on hea meel, kui me kuulame siis Eesti filharmoonia kammerkoori esituses neid ja võib-olla alustaksime liivlaste pärandusest pärit lindude äratamise ja laulis isa laulis poega lauluga Karjala saatusest, hällilaulu kuulaksime ning Vadja pulmalauludest, kui ma kasvasin kanake tepsa rajades vägisi mehele ja Ingerimaa õhtutest kiigelaulu, Jerentoscat.