Klassikaraadio stuudios on nüüd Aet Maatee, tere tulemast. Tere. No ma jätan tiitlit. Teiseks korraks või järgmisesse ossa. Alustame teietamisest ja sinatamist, et ma pean siinkohal ütlema, et kuna me oleme esimese intervjuu teinud aastal 94 ja pärast seda hakkasime sinatama, siis kummaline praegu heietada küll. Ma loodan, et kuulaja ei pahanda. Aga, Aet, kuidas sa ise suhtud teietamisse ja sinatamist? Pean sulle tunnistama, suhtun küll, et mulle ikkagi meeldib, et kui ikkagi ka teieldataks, kui ikkagi inimesed üksteisest väga nagu ei tunne, see tekitab nagu respekti, tunneta, et mulle tegelikult meeldib teietamine veel korra, kui ei ole selles nagu kokku leppinud ja, ja loomulikult teraal väga-väga palju inimesi, kes loomulikult sina aga, aga just sellistes mingites päeva kallistes intervjuudes või kui seal seda nagu kuuled, et et noh, ma ei usu, et kõik on kõigiga nagu sinasõbrad, et mulle nagu jah, meeldib teietamine ka. Sa oled 17 aastat teinud meile eestlaste suurimat pidu. Meile tundub, et sa oled meie kõigi oma, me kõik võime sulle sina öelda. Ja ilmselt on ju nii minuti baasil omaselt ikka, mulle võib ikka sina öelda, aga ma räägin nagu noh, ütleme tausta mõttes, et ilusad jälle ikkagi ka kuulata, kui kellegile teie öeldakse ja ega siis ma mäletan, kui ma ikkagi ise veel hästi noor ja patsidega olime, et ka selles samas valdkonnas ikka oli ju väga palju inimesi, keda sa ikkagi väga kaua Tiietasid ja see võtabki aega, et nad omaks võtavad. Ja täna ma arvan küll, jah, tõesti, kõik need teised, Vaike Uibopuu, Tüanssoudzuid ja nad kõik me ju kõik mammustasinatama. Kas on keegi kahte sa just nimetasin, kas on keegi, kellele sa ei saa sina jätkuvalt öelda hoolimata sellest, et tegelikult võiksid täna enam ei ole. Aga kes olid? No ma arvan, et ikkagi need hallpead austa ja ja mulle nagu tundub, et eriti seal muusikapoolel ja kooriliikumise, aga ka tantsupeo puhul samamoodi ikkagi kes on väga suured tegijad ja ja kellel on nagu midagi öelda ja kui sa ikkagi ise tõesti oled alles ikkagi verivärske noor ja algaja, et see võtab aega ja ma arvan, et see on isegi nagu viisakas. Autoroolist sa just tulid, sest võib-olla on mõni kuulaja, kes ei tea, et tegelikult Aet Maateetööde on vähemalt 130 kilomeetrit, et ühes suunas pike, sa käid Pärnust tööle, tulid spetsiaalselt selle intervjuu jaoks ka praegu Pärnust Tallinnasse? Ikka vana sool ajab jooma, jah? Tead, vahel tunneb küll, jah. Ma isegi siin ühes ummiku intervjuus ütles alguses ikkagi paar korda, ma keerasin ka silla peale, hommikul oled natuke nagu udus ka ja et täiesti nagu pime hobune, paned niiviisi. Et noh, tegelikult see Pärnu muuseum, kus ma täna töötan, on ju enne lahendada. Paar korda ma olen nagu silla peal keerad ja ma pean tunnistama, noh ma olen käinud ka mõned korrad nagu Tartus mul lapsed Tartus. Mulle ikkagi meeldib see natuke pikem sõit. Just, mõtlesin seda, et hästi paljud on ütelda, doose võiksid oma fotoalbumi anda, et ma lihtsalt olen sõitnud nii paljudel varahommikutundidel, kui päikeselt tõusevad, udud langevad. Et see noh, imelisi pilte ma olen saanud teha ja kõik oma telefoniga ja täna sai veel ühe ilusa pildi ja siis ma just mõtlesin, et oi-oi ammu pole teinud, et et see hommikune aeg, kui maa ärkab, kõik on värske ja jälle ootusvalmis, et see on kõige-kõige ilusam aeg ja seesamamoodi nagu puhastab sind ja sinu mõtteid ja no lihtsalt, et võib-olla siis kuulajatele öelda, et ega ma siis nüüd jumala iga päev kõik võitnud küll, aga ma olen mõelnud, et ohohoo et oleks olnud tarkust omal ajal, et oleks võinud seda kilometraaži kokku lüüa küll. No see hea kuule võib siinkohal ise arvutada, 130 kilomeetrit, Pärnu-Tallinna vahemaa on mitu korda nädalas sõitsid, kindlasti sõitsin kaks, aga ütleme jah, see sõltus aastaajast, et kui ikkagi jääd ja lund ei olnud, et eks ma siis käisin võib-olla vahepeal ka nädala sees. Aga küsimus ei ole ju Tallinn-Pärnu ikkagi pidude eel me sõitsime ja pidude järgi. Me oleme sõitnud. Et selles mõttes ma olen Eestimaast küll väga ilus pilt, et ma tunnen eestima igat nurka. Vaieldamatult oled sa sõitnud selle maa läbi tunnetanud, selle maa läbi pildistanud ja need, kellel on Facebooki konto ja kellel on rõõmsu sõpruskonda seal kuuluda, on kõiki neid fotosid näinud, aga kõik ülejäänud muuseum on sul need käes, millal sa näituse teed, neist fotodest? Jah, see on sul hea mõte, võib-olla sügisel teen seal praegu täitsa tore mõte. Et miks mitte tööd teed sa ka autos, sinihammas on sul kogu aeg sisse lülitatud? Kui ohtlik liikleja sa oled muidu? Nojah, ei taha nüüd ju kõik ka maailmale üles tunnistada, et ma arvan, et mul on tegelikult muidugi tohutult suur kogemus ja kindlasti ma olen hästi korralik liikleja, kui mul on näiteks lapselapsed del ja bluudufiga siia ma hästi palju räägin, aga tõesti see ei ole selles mõttes, et mul on telefon peos, vaid see tuleb mul kõlaritest. See on juba tuntud tõde, et kui ma autosse istunud, ma tean, et mul on nagu pikem sõita, et siis ma noh, oma displei peale valin kiirelt välja need, kellega mulle näkku rääkida. Aga seesama pikad teed, need annavad sulle võimalust nagu keskenduda ja rääkida. Vaata ikkagi, kui sa oled mingis teises töösituatsioonis, Sul on nii palju segajaid, sul on nii palju inimesi, kes vajavad tähelepanu, aga siis sa saad keskenduda konkreetsele inimesele ja konkreetsele teemale, et see on olnud tegelikult väga mõnus arend. Milline maantee läbirääkimisteks kõige parem on? No ma pean ikkagi ütlema, et selles mõttes on küll pärnu tallinn, sellepärast seda lihtsalt noh, ei taha küll öelda, et päris kinnisilmi sõidad, aga aga sa tead ju tõesti, et kus on sirged ja kus on käänakuid ja kus on mingid imelikud nurgad ja, ja kus on hea nähtavus, seda maanteed ma tunnen küll nii hästi. Sest tegelikult ma ju omavahel päris omadega nalja viskama. Et maanteeametile ma oleksin väga hea logistik või vähemalt ekspert selles mõttes, et millised on teeolud, kuidas, millal keegi sõidab ja miks mina sõitsin hästi palju just hommikul vara oli see, et teed olid ikkagi nagu tühjad. Et selles mõttes jälle, et noh, ma otsisin ikka nagu turvalisemalt hetke. Aga see muutus nagu harjumuseks ja sellel olid väga suured võlud. Ja pildistamine käib ikka nii, et peate pargid ja tuled autost välja ja otsid seda hetke, see on natuke selles mõttes muidugi tüütud, kui seal mingit rekkakolonnist mööduvad ja siis sulle tundub, et sa pead nüüd pildistama, hakkan võsis, ta hüüab sulle järgi. Juhtimine kui selline, kumb sulle rohkem meeldib auto, rool või, või kabinet? Ma ütlesin, et teine pool inimesed on nagu inimesed siis ma oleks ostnud, et inimeste juhtimine kindlasti. Aga tead veel korra see sõltub ikka situatsioonist. Ja ikkagi mõnest kogemusest ikkagi inimene ju ise ka sätid oma elu mingiteks juppideks tsükliteks. Mõned asjad ongi nii, et tuleb rääkida. Ma nii mäletan, kui me ostsime omale mulle sihukese toolid olid, mis natukene sai jalad üles tõustes, ma nimetasin, piinatud geeniuste puhketool, aga ma väidan sulle, nendes toolides keerasime maanteega sinna, kus aknast välja kohtumaja poole. Ja, aga sa vaatasid langevat lund või loed päikest, et seal ikkagi sündis nendes toolides väga palju arukaid ja väga palju ilusaid mõtteid. Noh, seal selles toolis neid oli seal kabinetti kaks, kaks ja seal selles toolis sõitsin, aga aeg-ajalt jää dist valasid sinna peale maitseks, tahad ise öelda, mida? Muidu oli jäätise tavaline? Sina seda kõike tead? No ütleme nii, et nägin ja ei, mul vahel ikkagi meeldis jäätisele anda natuke vürtsi küll sõltus lihtsalt seda, mis sul oli, kas martiinit või konjakit, et mõlemad on päris head toonikut. See andis sulle selle hetke, ei ole saladus, et seesama draamateatri vastas ja kohtumaja nurgas ja Kultuuriministeeriumi taga asuv uhke sihtasutus, see kompleks või, või kabinet, korrus ja meil tegelikult aastat ei, päris otse ei olnud, 2009. Me tegelikult kolisime sinna. Me olime valgel, teisel pool oli kooriühing ja seal kultuurkapital on sellel sellel korrusel Kultuurkapitalile omad olid, nii et tõsiselt kitsaks noh, selles mõttes, et kui ikkagi koosolekud toimusid ja särgid ja laulikud saabusid, siis me istusime sisuliselt nende otsas. Aga 2009, jah, seal teisel pool olid keeltekool tehtud sellele korrusele, et selles mõttes oli see hästi tore nagu kabinettide süsteem ja, ja siiamaani ma, mina ikkagi ei kujuta ette, kuidas inimesed nagu avatud kabinettides tööd teevad, et sul on vaja keskenduda, sulle on vaja kellegiga rääkida. Gita noh, ilmselt noh, meie töös eriti et sa pead suutma inimesele keskenduda sõbralt eemale, et kuidas on võimalik nagu avatud selles ja noh, peale selle oli seal siis väga tore juba selline nõupidamiste saal, eksju, kus, kus me tõesti siis kõik meie need loomingulised meeskonnad lõputult kogunesid ja pluss siis ka loopind, eks ju. Nii et selles mõttes kõik asjad nagu muutusid, nagu hästi korraldasime, mäletan, et ükskord oli mingi Kuusalt meilgi luunidelonjuk, siis mulle nii meeldis, kuidas keegi teine ütles, et et tema meelest see on nii tore, et meil on nagu uhke ei ole nagu isegi õige sõna, vaid meil on väga optimaalse teha head tingimused, noh, rääkimata sellest, et eks, eks seda sai sätitud nagu koduseks kaad, jõuluajal sa tundsid, et sa tulid jõulumaale ja munadepühad siis oli midagi. Seda tunnete. Et me nagu väga armastasime ka seda, et ta on hea kohapeal selles mõttes noh, vaata, eks siin on ju ikkagi arutatud, et kas viia kultuuriasutusi kuskile linna äärde, et äkki parem park. Jah, parkimine on ju kõige suurem probleem, aga samas jälle seesama kolmnurk seal otsa kool kus ka paljud meie inimesed ju ikkagi tööl käisid. Et ta, tal oli koht, kuhu tulla noh, ka inimesed ka seesama näiteks Heli Jürgenson oli kunstiline juht, et vahepeal tuli ta laatori oma nõrkust, ta sai olla, et ka see on jube tähtis, et su uksed on avatud väljapoole ja kohvi Padan tulel. Ja, ja sa tead, et sind oodatakse, seda me tõesti kogu aeg. See oli tõesti üks kodune koht. Nüüd ei ole see enam sinu nukrust ka hinges, on? Õige vastus on see, et ilmselt see kõik alles ikkagi kuidagi nagu kasvab, et kõik need asjad on olnud suhteliselt kiired. Et ma veel päris ei tunne, ma olen paar korda ikkagi ju ka käinud seal oma endises kodukontoris ja, ja no tegelikult ei ole küll nagu tunnetad suhteliselt päris ära oled kõikide võõras, sa, sa ei oska öelda isegi käterätt on silu ostetud, eks lasin, kempsu kulub aega ilmselt, aga see kulub aega ja ma arvan, et see kõik see alles koguneb. Ja isegi ma arvan, et nende mälestused ja ja loodud elamused ja nädalas kõik sinna sekkivad. Nii et praegu äkki on ikkagi isegi vara kõikidest asjadest nagu õiges tunda, nii uus rääkida. Siis ei saa seal ilmselt ka vastata praegu küsimusele veel, et mida sellest peo ettevalmistusprotsessist sa igatsema jääd. Või tead juba sest ratas pöörleb, ratas pöörleb ja, ja noh, lihtsalt veel korra, et peo ettevalmistuses kolmele tsükkel on ees, eks ole, kõigepealt on loomise, olen ma ise nimetanud loomise aeg, see tähendab seda, kus tõesti tegelikult tegeletakse, mis väärtusisse pidu kannab, mille peale ehitatakse toorid, Luuakse tantsuloomet, et loomulikult on see nagu hästi siin arendav ja, ja see on nagu alati see, mis nagu tõstab siis teine on nagu õppetsükkel, mis on hästi keeruline. Täna on seesama seos maakondadega, kuna sinna ka on olnud need haldusreform. Ehk siis viiakse kogus see, mis on loodud esimesel aastal inimesteni, ehk siis need on siis tegelikult ju koorijuhid ja tantsujuhid, kes siis omakorda nagu õpetavad seda lastele ja kogu seda kapeoneku tonaalsust ju hakkavad siis lastega mitte lastega, vaid suurtega, eks ole, kuna praegu lihtsalt on lastepidu nagu töös ja viimane on muidugi see produktsiooniaastal noh, üks produktsiooniaasta annab sulle lihtsalt see töömaht, see on nüüd tõesti konkreetselt see aasta, mida ei jõua jutukski kirjutada, ega veel vähem sule täpselt kirjeldada, sest seal jookseb mitu asja nagu kokku, esiteks on need kõik need umbes 700 maakondlikku eelproovi, kus kõik veel lauldakse läbi ja tantsitakse läbi ja samal hetkel sa ehitad juba üles seda neid välja, kuid eks ole, et, et kuidas neid inimesi sinna vastuvõtu, kus tekib hästi palju tehnilisi ja, ja selliseid lahendusi. Kas sa vastasid just küsimusele, et see seitsmeaastane ühe aasta siis see tähendab ja kusjuures isegi tehtud tsükkel on see, mida sa igatsema jään? Ma arvan, et see on kõige rohkem see, mis inimest tegelikult nagu kulutab, sest vaata veel korra kasutad kogu mälumahtu seoste loomist, eks ole. Et seal on lihtsalt nii palju asju, mida saab, peavad mõtestama, sätestama, maale, tooma, lõpuks vastutama. Et loomulikult, kui sa vaatad, nagu selles valguses on ikkagi jõle tore näguse loomise tsükkel ja ka see, kui sa ikkagi juba jõuad inimesteni seda viidia, räägid, et mida me seekord nagu mõtleme ja teeme? Jah, lihtsalt see on nii keeruline, see viimane aasta esimesest detsembrist. Siis nüüd alustasid sa Pärnus muuseumi juhina, kolmas kuu on käima läinud. Kuidas sa tunned ennast? Sellel ka ilmselt ei ole veel päris selgeid otsuseid, sest see kolmas kuu või mitte, siin oli vahepeal jõulupühad ja aastavahetus ja, ja siis oli siin vahepeal pandeemia ja, ja kõik need asjad kokku esialgu tunnen natuke nagu lapsekingades lihtsalt selles mõttes, et ma üritan nagu korrastada seda maailmast, mis seal ümber on veel korra. Ma olen küll sätin, paljud tegevused siin nüüd, et me alustame märtsikuus uue muuseumi arengukava tegemist ja väga selgelt selles mõttes, et kõiki kaasata. Ja vaata nüüd sai valmis punane torn, Koidula muuseumi on oma hubane koduõu aed. Meil aiaäärne tänavas. Et kuidas neid siis nagu ikkagi ühiselt kõiki neid kolme nägu ka keskkonda või maja siis nagu sisustada ja, ja millist ikkagi keskset sõnumit ja väärtuspagasit siis ikkagi Pärnu muuseum nagu loob, ma väidan, et seal on väga vahvad inimesed tööl, kellel on kindlasti palju anda ka, kuidas siis seda nagu kõike kokku kuidas see nagu reaalselt hakkab looma nagu uut sisumuuseumis on tõesti tõsi ka see, sul on kogud, meil on väga suured kogud ja, ja väga ägedad hoidlad selles mõttes, et Pärnu muuseumisaiu vanasse soolaaita omale väga toreda maja aastal 2012 ja see aasta Pärnu muuseum 125, nii et praegu mõtlemegi, nii et tuleb näitus koos. Endla teater siis ja, ja siis me võib-olla äkki ikkagi sügisel saaks juba vaadata ka nagu natuke tulevikku, et mis arenguid. Me veel nagu näeme. No selle eelmise töö või selle eelmise elu juurde jällegi pea elu küll tagasi tulles, tiitleid ja tunnustusi on sul ikka kõvasti, tütreid on? Neli Madli, Miina, Luise, Liisa, nemad on ilmselt Need õnnelikumad ja nende lapsed on õnnelikumad, sest et vanaemal on rohkem aega. Aga sinu tiitlid? Ta naine 2009 oli see, kui kõik väljaanded teles, raadios, trükimeedias sind pildil, et tõstsid ja ja su elu läbi käisid. Aga kõrgeimad tunnustused on nüüd tulnud riburadapidi koorimuusika kõrgeim tunnustus Gustav Ernesaksa fondi peastipendium jõudis sinu kätte 12. detsembril ja Kultuurkapitali aastapreemia laureaadiks said äsja palju õnne. Ja tegelikult ongi nii, et ega ei oska ju väga seda õnne ja tänu nagu isegi nagu vastu võtta, et see asi nagu kuidagi nagu keeruline, et kuidas olla reaalselt väga liigutatud. Ma olen väga liigutatud, sellepärast et kui Gustav Ernesaksa peastipendiumi annavad dirigendid sulle, et see on tegelikult väga suur au Sulle, kui korraldajale stipendiumi tähendab enesetäiendamise võimalust või kuidas sa võtad seda? Ei, see on ikkagi nagu noh, ütleme, ta on ikkagi nagu preemiad on koorimuusikavaldkonna, ma väidan kõige kõrgem preemia, seal on kolm alaliiki, üks on siis nagu pea preemia, siis on arendused preemia, mis võimaldab ka motiveerida ja tänada neid inimesi, kes on just nimelt seda kooriliikumist aidanud nagu arendada ja hoida. Ja siis on õppestipendium loodetavalt meie tulevastele tähtedele. Ja see on nii tore, kui sa vaatad seal, meil on koduleheküljel vis meiegi meil ja neil seal on koduleheküljel ka üleval, et täiesti huvitav on vaadata, et need, kes on saanud koorimuusika, selle õppestipendiumi, et väga paljud on tulnud nagu teisele poole nendest ongi kasvanud väga toredad inimesed, nii et selles mõttes on seal nagu päris head tunnetustanud. Rahast rääkides ma ei küsi, mis sa selle palga eest olete endale saanud, aga küsin, mis sa nende preemia rahadega oled teinud. On sel rahal kuidagi teistmoodi tähendus ja soovid sa selle millessegi nii-öelda investeerida? No vot, ega need tulid ka nagu erinevatel aegadel, et selles mõttes sulasid lihtsalt käest, eks ka seda. Ja noh, teine asi on see, et üks laps ostab siin maja ja ikkagi lapsed, lapsed, lapsed on nagu põhiline, kuhu sa investeerid seal tegijad, et jah, ma võin käe südamele panna ja öelda, et jah, et ei, mul ei ole jahti ega, ei ole mul ka ausalt öeldes oma maja, millest ma tõesti nagu tunnen puudust, et ei olnud nagu aega selleks hetkeks, et kunagi ma olin, kui ma oluliselt noorem on, siis mina küll ei tahaks kortermajas surra, aga kortermaja, see on, on ju, et, et selles mõttes selle ikkagi ütleme kogu selle kultuuritööga sa nagu rikkaks ei saa. Aga noh, on ikkagi väga-väga tore, et on loodud kogusse motivatsioonisüsteem, kultuurkapital. Noh, peale selle laulu-tantsupeo sihtasutus koos Rahvuskultuurifondiga, Gustav Ernesaksa fond, Anna Raudkats fonde, toomi fond jaa, Virkauzymondon, see, mis tegelikult laulu ja tantsupeo sihtasutus tuss ise omal ajal lõi ja ühel hetkel siis, kui tekkis Rahvuskultuuri fond, siis me andsime sinna nagu hallata need, et on ikkagi läbimõeldud noh, motivatsioonisüsteeme. Et inimesed, kes teevad oma elutööd ja noh, mina ma olen väga, väga nagu seda meelt, et inimesi tuleks nagu tänada nende eluajal. Ja siis, kui ma ise ka mingil ajal olin rahvakultuuri sihtkapitalis, et selle muutuse ma viin, siis sealt ikkagi iga viiekümnene on juba juubel ja võib juubelitoetust anda, sest kujutad ette, kui ikkagi kultuurivaldkonnas 50 aasta nii, minul on ju tegelikult nii palju ära teinud ja siis me ütleme, et ei las teeb veel 10 aastat, enne kui ta saab oma 300 eurot, et et see on nagu üks südamevalukoht kogu aeg, et et kuidas märgata inimesi nende eluajal ja et pigem selliseid pendiumid või preemiad võitsid Urva Tõugu, eks, et teha veel mitte nii et aitäh tegid, saad aru? See on see koht, kus ma nüüd küsin, et kultuuriministri ametikohta sulle telefoni teel ei pakutud, seda kõnet ei tehtud. Tehtud küll, aga oleksid vastu võtnud. Ma ei oska sulle öelda, ma arvan, et ma ise 17 aastat ma olen noh, kogu oma hingest ja südamest ja kõigest nii kõvasti panustanud. Mulle lihtsalt tundub, et ministri roll. Huvitav oli see, ma sõitsin liiga palju raadiot ei kuula, aga kuna ma hommikul sõitsin, et Peeter Oja nagu tema käskisite sedasama, et kas sa ministri roll ja ma olen väga nagu seda meelt, mida tema ütles, et et ministri roll on nii tähtis ja sellele peab suutma hakkab pühendada, seal oli nii palju alateemasid, et et see ei ole see koht, kus ma lihtsalt ennast näitama ja arvan, et olen lihtsalt ilusad ikkagi ka ministriametis peavad olema inimesed, kes kannavad neid väärtusi ja, ja jõuad nendest seista. Sa püüad öelda, et sa ei oleks sobinud siis või? Ei ma arvan, et võib-olla isegi sobiks, selles ei ole küsimus. Aga ma veel kord ütlen, et see nõuab samasugust jõudu nagu see seitsmepeo tegemine. Vabariigi aastapäev on alles ees. Telefoni helinast rääkides, no varsti hakkavad need telefonid helisema. Ja kui ordenisaajate nimekirjas Aet Maatee nime ei ole, mis sa arvad? Spekuleerin ja loodan, et ei solvu, ei kuulaja, ega sina. Kuidas sa pettumusega toime tuled, kui orden saamata ja mõtlen sellega? Tegelikult hoopis praktiline vastus sulle, et ma olen ju tegelikult saanud ja, aga neid on ju veel, mida anda võiks. Jah, aga vot ma isegi ei tea, kuidas nende andmine nagu käib, sest et tuleme, mina tahan sulle lihtsalt seda öelda, et ma arvan, et 2003, kui mina sain, ma sain tegelikult hoopis sellest, et tõesti me tegime seda laulu-tantsupidude arvamist Unesco maailmapärandi nimekirja ja seda töögruppi Eesti töögruppi vedasime. Et ma saan aru küll, et tol ajal see kindlasti oli selles, aga tegelikult minu väga suured tööd olid alles veel tegemata. Seda enam, kuidas sa pettumusega toime tuled, kui orden saamata jääb. Ma tulen hästi toime, sellepärast veel kord on, mul on orden, kas see nüüd muutub veel mingi maarjamaal veel suuremaks riskiks? Vahet pole, ma arvan, ma olen saanud tänatud. Et selles mõttes see orden ei kurvastaks, mind tuleb ta või tema ei tule, aga kõige suurem tänu on ikkagi inimeste usaldus. Ma mäletan, kui me pärast suurte pidusid, et kui me tegime nagu tänuüritust nendele toimkondadele, nii korraldus kui kunstiliste toimkondade maakonna kuraatoritena, et hoide pisut saladuses, et öelda, et noh, nüüd me teeme nii ja saad aru, kui see oli 2014. Detsembrikuus ütlesime, et palun rongijaama kell näiteks kaks, eks ju, see 200 inimest tulid rongijaama, Nad ei küsinud, kuhu nad lähevad või miks nad lähevad, nii et ma ise nagu tahan öelda, et see on nagu kõige suurem usaldus. Ja sellest ma olen teile kõigile väga tänulik. See on nägu, kord usaldab imelised sõnad, mida sa inimestes hindad, tahtsin ma sinult järgmisena küsida, kas sa oled juba ära vastanud või või tahad välja eraldi tuua seda, mida sinus Aet maades on hinnatud, oleme me kuulnud? Me teame seda ise, mida me hindame. Aga mida sina teistes hindad? Natuke nagu tundub, et ikkagi hästi tähtis on, et inimesed oleksid ausad, siirad, et kuidagi nagu ikkagi liiga palju, nagu seda kahepalgelisust ka. Ja ükskõik kui ilusasti me siin täna ei räägi, ega siis ka minu nendel teedel on olnud ikkagi koordi, kuhu ma olen ütelnud, et nii ei tehta. Kui me suudaksime jääda nagu selles mõttes des ausaks ja ausus ei tähenda seda, et sa pead lahmima teisele mingi kogu aeg oma tõde nagu eksju öelda, et, et see on nagu ausus, vaid et kui me lepime mingites asjades, kus siis me lähemegi koos ja, ja pärast nagu analüüsime neid veel korras, ma ei tea, kuidas seda nagu kirjeldada, võib-olla sa otsust, raamatut kirjutada kunagi, aga see, kuidas inimesed noh, näiteks sellesama peonädalal panustavad 200 protsenti rohkem, kui nad ise ka usuvad iseendasse, eks ole, näha seda kõike, et see on uskumatu, et sinu roll on nagu see, et kui sa vaatad, et keegi väsib, et kas sa suudad ruttu kellelegi nagu välja vahetada, kui kedagi talle toeks part, maad millise armastusega ikkagi inimesed tööd teevad, osad on nähtaval, osad on pulti tõstetud, osad saavad pärjad, kõik pärguga ei saa. Aga see on ikkagi imelise armastusega tehtud. Ja seda seda ilmselt ikkagi nagu päris, nagu tellida ei saa ja, ja osta ei saa. See usk peab ikkagi tekkima läbi nende tegevuste. Ja see kõige lihtsam ongi see kõige lihtsamalt. Ma tahan öelda, et see on nagu teistpidi on jälle see nagu väga omapärane see, kuidas Eesti rahvas nagu läbi selle laulu-tantsupidude oma maailmataju siis nagu peegeldab läbi kunstivormide see, mida me laulame, või see, mida me kiisistame, need on ju sõnumid, need on sõnumid kosmosesse ja, ja mulle hästi meeldis, ma olen seda vist ennegi ütelnud, aga ikkagi kuidas Urve Lippus ütles, et, et need sõnad, mis seal viisi pandud, et neid ei saa nagu tagasi. Ja sellel on sõnum, sa oled laulu sisse pandud. Ja on see ilus laul. Sinu meelest ma olen seda kuulnud tiks kõrtsis kumatesti, ütlesin, et nüüd on see sügisseminar, kus massi kokku võtame ja siis nad tõesti olid teinud turis Karevalt kal tellinud ja teksti ja seda laulnud jah, on. See on kaup, vaat need asjad on korduvalt uhkemad ja päris ja, ja siis veel korra, kui mul oli otsustanud, et nüüd selline käik teha, et tagasi koju on ju. Ja kui ma siis ütlesin oma kolleegidele, et nüüd on, niisiis me olime parasjagu akul ka laagris ja saad aru, siis nad ikkagi olid tulnud kuskilt selle tammepuu ja siis me istutasime selle tammepuu. Ja, ja siis nad laulsid mulle seal mere ääres ja, ja sellised hetked on nagu 100000 ordenit. Seda, kuidas sa kirjeldad, seda kuuleb igaüks, mida sa tunned läbi nende sõnade. Ma ei tahaks, et sa nüüd nutma päris Akadega. Aga ega pisarad väga kaugele ei ole. Räägime palju kaugemast ajaloost, sellest, et sinu praeguse Pärnus Aida tänaval asuva töökabineti uksel on number üks, kaheksa üheksa kuu ja mitte kuus üheksa, just. Ja see on aasta, mil loodi Pärnu muinasuurimise selts ja mida loetakse siis Pärnu muuseumi asutamisaastaks. Aga selles, et sa töötad tänasel päeval just soolaaidas asuvas muuseumis, selles on vist Käsu oma lobitöö natukene olemas, sest väga korralikud üheksakümnendad. Neil aastatel olid sa Pärnu maavalitsuse kultuuriosakonna juht ja oli mitmeidki ministreid, keda sa mööda maakonda ja linna ringi kolistasid ja tegid neile selgeks, mida Pärnusse kõike täpselt vaja on. Soolaladu oli üks neist kohtadest. Testrid viisid täpselt ja teine oli ju seesama seal täpselt vastas olev kontserdimaja moodi ju see ehitati täiesti uueks ja, ja ehitati täiesti uuel seal tõesti mani mäletan seda sooloette, seal varbad külmetasid ja kusjuures see ja see on nagu üks minister Exceli Jaak Allik kindlasti. Aga mu meelest, sest see muuseumi lugu võttis oluliselt rohkem aega, et nendel aastatel ju ikkagi said need need maamärgid nagu kontserdimaja, raamatukogu ja muuseum tõesti oli kõige viimane muuseum võttis veel aega, aga ta oli ka ilmselt ikkagi väga suur sara, mis oli see kuidagi nagu ikka võttis aega, et mu meelest on pärnu näkku saanud väga ilusa nagu kultuurikompleksi kontserdimaja koos muuseumiga, siis on teater raamatukogu, kõik need kultuuri tegelikult alustalad on nii hea koha peal, nad on nii hästi. Ta saadavad, et lihtsalt vaata, kui sa ise ilmselt seal sees elad, siis sa ei saa sellest enam aru, aga ei ole alati ju kõik need asjad nii lihtsasti kättesaadavad ja nii hästi nagu planeeritud sinna linnaruumi. Ma arvan, kui ma tänaval tagasi vähemalt ütleme veel teatriga rääkida, et noh, kuna teatril on juubel, et me teeme koos seal, et alustada nagu teatrite, jõuda muuseumisse. Et need teed on ka nii üksteisele nii lähedal, et jah, kui sa mõtled film ühest minu unistusest või tahaks siis mulle nagu hirmsasti meeldis, kui kontsert, majamuuseum, teater ja raamatukogu suudaksid koos Neid ei pea olema palju, eks ju, kes elas elasi, aga sümbolväärtusega jah, traditsiooni jah, mingit traditsiooni, mitte ühekordsed asjad, eks ju, sest sa ei mõtle vist väga ühekordseid asju. Ei ole enam papptaldrikute inimene, selle kiirtoitu on liiga palju. Aga purgisuppi, purgisupp oli lihtsalt mingil hetkel imegi hädaolukord. Camite purgisupp ikkagi pigem seda. Verivorsti ikkagi tegin, ma käisin ise seal Talle Lõuna-Eestis, käisime ühe dirigendi juures koduski ema õpetas tas, mil väe ema õpetas meile verivorsti tegema, tegi pilte käes. Ja ma olen nii õnnelik, nii et kas sa ei olnudki varem lehed tead, olin teinud kunagi väga mu lapsed, väiksed olid, minu ämm tegi. Aga siis ma olin ikkagi ainult nagu teinud, aga nüüd me tegime algusest peale nagu hea tapmisega ja mõtled, et seatapmist me tõesti ei teinud, aga selles mõttes, et kõik need putrude veresegamised ja soolikute pööramised ja täitmised ja keetmised ja kõik need asjad läbi, et et ma arvan, et, et selliseid asju ei peaks mäletama oma lastele. No ma saan aru, et, et siis muuseumis on ka oma kokandusringe Pärnu naine või Pärnumaa maitsed läbi kahe sajandi või midagi taolist. See on kõvasti, ma arvan, võib-olla joon üks päev siin. Kui palju sa sellest vanast muuseumist koduloomuuseumist, mis seal pärnu telli kõrval nurga peal Maadress enam ei mäleta, aga, aga seal ma olen korduvalt käinud. Keda ma pean sulle ütlema, ma tegelikult ikkagi ju mäletan. Ja, ja vot seal on nagu natuke ikkagi see taustalt, kuna mu ema oli ju ka etnograafid, ma tean, kui ta Pärnusse tulid, kamis pea ära, ütles, et ta peab nüüd muuseumisse minema. Ja no Omar Volmer oli ju ka selles mõttes ikkagi legendaarne isiksus muuseumi direktorina, nii et ma ikkagi sattusin sinna juba ka lapsena ja varem kui ma Pärnus üldse elanud, nii et ja tol ajal ta ikkagi oli üle Nõukogude Liidu ikkagi Uulus muuseumi oli, aga mida sa mäletad konkreetselt, ma võin öelda, et mina mäletan kahte asja, üks neist oli see karu, mis karulast sulle öelda ja teine oli, oli ülemisel korrusel. Kas see oli üks kell, kus oli ühel pool, oli väga kaunis naisefiguur ja teisel pool väga kaunis mehe figuur või oli see vaas? Aga mõte oli sama portselan jah, ja hästi palju õli, ärgineetilase ikkagi sekkudesse näitused olid nagu üles ehitatud, et seal oli iga kord nagu midagi, nagu aga karu, aga praegu on meil ka aru aru, ma ei usu, et see on seesama, ma tegelikult ei usu, aga ma kohe lähen tagasi, küsin nende käest, aga ma ei usu, kui ikkagi nendel on ju ka mingi. Aga nii tore oli küll minna oma kolmeaastasega Sebastiani. Maha lastud, peida mahlast ta on täitsa ergasse. Sa oled Pärnusse tagasi? Jah, kaua sa suudad seda teed need teha, järgmised 17 aastat on hooleta, aga siis jaajaa see kõlab küll uhkelt. Mis sa arvad Pärnu muuseum? Et meil on nagu see, et 2012, kui avati, siis tekkis vägev uus püsiekspositsioon, aga eks sellel on ka aeg nüüd seda nagu ümber teha, et et siin on ikkagi nii palju sisu ja mõttetegevust, et et ma arvan, et yks kui me nagu suudame nagu üheskoos nagu mõtestada, et mis on nagu Pärnu muuseumi roll ütleme Pärnu loos Eesti kultuuriloos, mis nagu eristab teisest, et ühtepidi loomulikult on tähtis ju ka ikkagi kogu see teadus, poolia, museaalide olemasolu ja toodud fondid, mis meil on. Aga et need rahva ette jõuaks rohkem isegi olemas on, sest et need jõuaks nagu inimesteni ja, ja ilmselgelt kui sa köhid, siis ikkagi lähimate aastate põhieesmärk on ikkagi ka uued juhid kasvatada. Ja mulle nagu meeldib see Pärnu muuseumis toredasti on päris mitmeid noori inimesi, kes on hästi tegusad ja mõtlevad ja on ka ikkagi seda, ütleme selles mõttes vanemat kihti igas koosluses minu meelest peaks olema nii seda kui teist, et siis tekib nagu põlvkondade sünergia. Lõpetuseks teravad intervjuud on sinuga juba ära tehtud, see, et sa lahkusid ja jätsid ja koroona aeg justkui jättis kõik järgmised tegijad suurde hätta, sa pääsesid ja nii edasi. Seda ma ei taha sinu käest küsida. Soovin teada, miks Sa otsustasid just nüüd kandideerida Pärnu muuseumi juhi kohale, ma pean hakkama ikkagi natuke sealt tagantpoolt pihta, et vaata, kui ma juba kirjeldasin sulle igal peole nagu kolmete valmistavat aastat ja ma seda nagu tajusin, et väga keeruline oleks sealt poole pealt nagu, kui sul on pidu nagu töösse tõmmatud seal poole pealt nagu lahkuda, sest sul juba tekkinud nii palju seoseid, mida sa nüüd järgmistel kihkideni ja sul tekib seda vastutust juba selle konkreetse loodava peo eest. Ehk veel korra, et sisuliselt üldse, et kogu sellest maailmast nagu noh, mingeid muutusi teha ongi võimalik nagu sisuliselt seal kolmas lihtsalt veel korra see kõik nagu ajaliselt nägu minu vaates olid kuidagi kõik toimis ja ilmselgelt oli see ikkagi see esimene suur meie pandeemia kahe kuune või see oli ju isegi rohkem kaks pool kuud, kui meid sunniti olema ikka tõesti väga kodused ja ja mõtestama asju nagu ümber ja kusjuures selleks hetkeks tõesti, me olime jõudnud ikkagi enne valida Pärt Uusberg ja Agne Kurrikoff Hermani uute pidude juhiks ja noh, me olime nagu selles mõttes, kas selle partii lahti löönud, eks ju. Ja ma olin ära teinud veel majandusaasta aruande, ma ikkagi ma ütlen, et see oli ka tõesti 42 lehekülge pikk, et kuna oli juubelipidu juubeliaasta ja siis mul järsku tundsin, et aga nüüd on see hetk, et kõik on nagu kokku pakitud uus partii lahti löödud. Ja ega see ei ole nagu hetkeajendil, eks neid mõtteid on ikkagi ja eriti kui see pidu nagu lõpeb. Et seal on nagu üks tendents, et millest ma nagu mitte ainult mina, vaid ka mu oma lähemate kolleegidega ikkagi tundsime, et iga kurtseles peo nägu raskusest nagu uuesti püsti tõusta ja ja välja tulla uue energia saada. Et vot see võttis nagu iga pidune järjest rohkem aega. Esimese peoga sa tulid kiiremini, järjest rohkem hakkas nagu pikemaks tsükkel nagu minema ja noh, nii nagu ma ütlen sulle bioaasta ise on korruta, seitsmega, eks ju, et siis neid aastaid nagu tuleb hästi-hästi palju selga. Ja veel korra, no selleks sa pead olema ikka väga suure tööjõukoormaga valmis. Ja tõepoolest selleks oligi aeg, et tuleb mingi järgmine 40 aastane nagu Margus praegu on ta väga õiges eas, minu meelest. Ja küll ta suudab kindlasti ka ja, ja teeb lihtsalt omamoodi. Aga Pärnu muuseum ja siis olid veel jälg pakkumine või ei olnud töökuulutust, leidsid, otsisid? Ei, see tuli Kultuuriministeeriumi täitsa mingi infokirjaga. Ja see oli lihtsalt Insid, külgutasid. Vaata, küsimus on nagu selles, et et ega siis Pärnus ka liiga palju neid töökohti ei ole. Noh, kui ma mõtlen ikkagi, ütleme nagu valdkonnapõhist, et Aet Maateesuuruseid ei, ma ei mõtle, aed, maanteesuurused üldse, vaid ma mõtlen ikkagi kultuuriväljal toimunud noh ega seda nagu liiga palju nagu ei ole. Ja ega siis ka tol hetkel ma nagu ma ütlesin, et aga ma võin ju proovida ja sisuliselt ega ma siis ka need seal oli ka esseede kirjutamise asjad, et ma nüüd tegelikult suhteliselt viimasel tunnil nagu tegin ja mõtlesin, et aga proovima ju ikkagi peab. Ja mulle lihtsalt ajaliselt tõesti kõik see asi nagu kuidagi väga ilusasti nagu järjestus ja ma olen nagu ise ka päris rahul sellega, et see hetke nagu tekkis selline aeg nagu tuli ja mul paar head väga head sõpra on, seda ka ütlevad, et nad lihtsalt ise ka imestavad, kuidas suhtuda. Suutsid lahkuda, jah, just, et sa suutsid nagu lahkuda, nagu selles mõttes mitte lahkuda, vaid ma läksin tagasi koju. On ju? Jah, eks see on selge see, et ega siis seda tööd kindlasti ei tee surmani sellist produktsiooni juhtimist ei ole võimalik teha ja seda ei ole vaja kellelgi kuskil konderomserda talutatakseks. Parem oleks küll jah, et ei lõppe, aga no lihtsalt ta nõuab nii palju mälumahtu, ta nõuab füüsilist energiat, vaimset energiat. Ja sa vastutad liiga paljude asjadest. Viimane küsimus, mis su lemmik laulan? Laulupidude repertuaarist. Eesti muld ja Eesti süda ikkagi enne kui see laulupeole jõudis või see oli enne, kui seal laulupeole jõudis ja talitantsupeol isegi venna, eks ole, aga, aga muidugi noh, see on praegu spontaanselt öeldud, sest noh, see on nagu eelminegi selline lugu, aga igal peol on ikkagi oma selliseid, mitte ainult laulupeol, vaid ka tantsupeol on selliseid lugusid, mis, mis jätavad jälje ja, ja veel korra sa oled ise olnud tuttipidi saanud ühe lauliku koostamise abiks sind ja sellest ma olen väga tänulik, et nagu sa ju mäletad, et ega siis me mõtestame kõikas sellest, et kuidas sellest laulust räägitakse, kuidas seda õpitakse õppeprotsessis ja kuidas ta siis maailma kantakse. Ja tasub ikkagi nagu usaldada neid inimesi, kes need välja valivad ja nad kannavad sõnumit, et enne on pingutus ja siis tuleb surra. Suur rõõm, et tulid, et oled olnud, et oled aitäh aedmaade, klassikaraadio stuudiosse tulemast ja, ja nii avameelselt oma viimastest nädalatest kõnelemast. Edu selles uues rännakus või uuel rännakul, jah, ma ise nagu ka lõpuks tahaks nagu öelda, et kogu aeg, kui sa räägid nagu sellest suurtest tegemistest, mis on nagu selja taga ja mille üle ma ikkagi väga õnnelik, et on olnud kohtumisi väga huvitavate inimestega ja, ja suure maailmaga. Et testid omamoodi jälle see väike Pärnu muuseum, et, et ma kindlasti tahaks, et nendega koos veel midagi vahvat luua. No laulupidu on nüüd ilmselt Pärnusse sagedamini kui siiamaani olnud, küll on kasutamata Ta Janseni aed ja võib-olla siis mõne peotule süütamine vaikselt ära. Väikseid mõtteseoseid ei teki. Aitäh tulemast, Aet Maatee, tervist, jätkuvalt ja elurõõmu äita sulega.