Tere õhtust, keskega kuulajad. Pakume teile, kuulate järjekordset saadet sarjast õhtu kunstniku ateljees. Marti Soosaar on külas kunstnik Edgar Walteril. Missugused olid tänavuse suve toredamad päeva natuke nägidsi küsida sellele äkitsi vastatagi, mis? Kas tead, võib-olla see mõni päev tagasi avastatud Vihula kant? See oli mulle tõesti elamused põhja Põhja-Eestis äkki kusagil üldise lageduse ja kiviklibu ja mingisuguse nukra, nukra ja üksluise maastiku juures, äkki avastad Mustajõetaolise jõe oru. Ühes võrdlemisi ürgse ja kõrgekasvulised täiskasvanud metsaga. Õige kiirevolulise jõega ja sügis on ilmselt minu aastaaeg, nii et ma läksin päris päris pehmeks vaadates kõik seda mis, mis mu ümber oli kogu lehtede sadu ja jõe jõe vulin. Suured puud. Nii et sa oled avastanud tänavu aasta jälle natukene Eestimaad. Kuule, seda jah, mul on nii kahju, et nii tükkhaaval teda saad avastada, aega jääb napiks ja aastad lähevad ja sai Eesti maadele korralikult avastanud enda jaoks. Minu mäletamist järgi seal kusagil 50.-te aastate lõpul kolme esimest korda Edgar Valter sinuga istusime ateljees ja maitsesime kohvi, siis minu meelest sind tunti ainult kui karikad. Turisti tuligi. Aga suhteliselt ana olid savist teinud maali, vabagraafikat ja raamatuillustratsioone. Sinul on siin terve raamatukogu juba, mis seal lasteni oled teinud? Saan, et vahepeal. Tuttavaks kui huvitav maalija sa oled jätkanud karikaturist tööd lasteraamatute juurde sinu karikatuuri juurest oli vist üsna kergem minna? Ma mõtlen sellepärast, et nagu ma mäletan, ei ole sinu karikatuur olnud kunagi niisugune maha lööb ja hirmus terav, hirmus õel ja, ja kuri, vaid seal on olnud alati niisuguse muheda huumoriga kõige valusamad teemad ja ma minu meelest sul on isegi, võib-olla natukene natukene raske teinekord karikatuuri teha, kui see on läinud niisuguseks kohati väga julmaks, kus ühesõnaga siin välja või pea otsast maha. Sellepärast on nagu sinu laadide tõesti see lasteraamatute illustreerimine olnud vist väga lähedane. Mõnus huumor. Ma arvan, et see on just selline, mis ka ka lastele peaks väga hästi istuma. Et, et see nii ka oleks. Aga mis puutub kergesse üleminekust karikatuuri lasteraamatul illustreerimisega? Soledel aegadel? Alustasin nii väga kerge ei olnud, sest meil oli realismi kool. Nii hirmsasti nõutakse suurt tõetruudus ja, ja täpsus inimese kujutamisel. Et pisut groteskne, naljakas jublakas toimetajaid, kes vastutasid asja ilmumise eest, hakkas natukene hirmutama. Hiljem harjuta eraldi teiste pilke, säärane joon alla. Mis su esimene lasteraamat? See oli Elleri vanaema jutukera. Mul on see raamat alles olemas. Ega nüüd sinna pilku suurt sisse ei tahaks, nagu nagu ehitaja hirmus piinlik. Vaat siin ei ole maha mitte karvavõrdki. Ma pean ütlema seda valju häälega. Ma olen hirmus rõõmus, et et mul on vedanud autoritega. Lihtsalt tee. Kuidagi nii on välja kujunenud, et sealsete autorite ring tahaks näha mind selle või teise raamatuillustraatorina. Ja ma olen väga rõõmus selle üle, sest kui on hea tekst ja tore just siis on ka illustreerida väga kerge, mitte väga kerge, vaid lihtsalt palju kergem kui raamatut, mis, millega sa ise kaasa nagu ei lähe päris. Missugused raamatud on sulle kõige suuremat rõõmu valmistanud illustreerimisel? Sa parem küsi, missugune, kõige rohkem olete valmistanud. Testi. Ma ei tea, rõõm on hirmus natuke tulema, kui pusid ja pusib tihti terve raamatu ulatuses illustratsioonid kõik valmis ja äkki tunned, et ei see põlesi. Ja hakkad otsast peale pannud kõik illustratsioonid kõrval hakata uuesti otsast peale. Mul on isegi lihtsam täiesti uus teha, kui hakata vana vana parandama. Ja tavaliselt uus on parem tulnud ka, kui tõesti parem, kui. Ja ma ei eita, et rõõmu toovad, aga, aga südamevalu ja muret on kogu aeg pisaraid tasakesi nokitseda, lõbusad ja tunned, kui, kui, kui saamatu mees siiski oli. Head inimesed räägivad ületavalt, kui toredasti sul see või teine asi välja tuli, aga selles on siiski natukene vähepäraseks. Nende raamatute hulgas siin on. Jaan Rossi mardileib. Majanduslikult mäletan missugust suurt tööd sa tegid. Kui sa neid illustratsioone, mida teab, kui palju ei olegi suurt tööd, sa tegid selle materjali nagu kogumisel ja et seda ajaloolist tõepära ja kõike seda edasi anda. Kuule, ma võin sulle rääkida, ainult, et mul nende inimeste ees natukene piinlik, keda ma tellides need materjali kokku saada. Ma käisin raeapteekis, seal olid väga lahked inimesed tagaruumidesse ja isegi tagahoovi, kus ma nägin rohukressi ja näidata mulle vanu ohvreid. Väga tore, kui nad näevad, et ma olen nii vähe ära rakendanud, seda mul natukene piinlik nende ees. Aga antagu mulle andeks siiski mingi meeleolu ja ettekujutuse sain. No ja siin pole mitte ainult see, et vanad rahupudeleid ja täpne see miljöö, aga siin on ka kostüümid ja kõik muu, mis nõudis ka ilmselt niisugust uurimist ja Noh, siin ma enda ees piinlikkust, jumal tänatud, ei tunne, aga ma tõepoolest joonistasin kostüümi ajalooraamatutest diavanademaalasi pealt vaatasin. Ja sellest on nagu piinlik rääkidagi, kui sa nüüd lapad raamatut ja näed, et noh, mis siis ikka nii väga on. Aga ma tõesti ei tahaks, et keegi saaks, mulle öeldi, et küll sa oled vilt öelnud, et kas seal nii palju ei viitsinud või ei vaevunud, et natukene käest lähemalt uurida. Vaid et see torn ei ole sugugi kõik selleks, et vaadata ringi kas kusagil midagi põlemas, vaid tõepoolest ainult selleks, et lennata Merja poolikud üles, et nad hõivaksid, oleksid tühjakse tilgaks rahumeeli tühjaks. Oma kunstiga oled sa Edgar, Valter, olnud heaks partneriks paljudele meie lastekirjanikele. Esimesel hetkel tuleb meelde siin Ellen Niit, Eno raud, Aino Pervik, Heljo Mänd Heino Väli ja mitmed teised. Ja võib öelda küll, et saaled iga kodus, kellel on lapsi, sinu raamatute kangelased, keda sa oled nii ilmekalt kujud Tänud Anne Tamme laste lemmikud alates Sipsikutest ja rollidest, nupludest ja konks, Maaridest. Või naksitrallid, toredad kangelased, muhv, sammalhabe kingpool. Tekst on ju nii tore, et siin on Krist illustratsioone teha. Sa oled käinud muidugi nende raamatute illustreerimisega ja muude töödega seoses palju muidugi ka kohtumas lastega ja oled ilmselt ka nende arvamust kuulnud, kas nad suhtuvad nii, nagu sageli võib arvata või, või on väga originaalseid mõtteid, lähenemist. Iga kohtumine ei olegi vist kõige õigem koht. Niisugune ametlik kohtumine, kuhu seal ilusti kutsute. Kuhu sa ennast ka sead, ei olegi õige koht nagu lastega vestlemiseks ärakuulamiseks siin tavaliselt kujunenud mingisuguseks esinemiseks, kus sind üle vaadatakse, et niisugune sa nüüd oled. Kuuldavasti naljamees, teises nad nalja ka ja kui sa joonistad joonistega meile midagi, et me näeksime, kuidas joonistel. Aga et kuulge, nende otseste arvamuses lapsed on siiski üllatavalt tagasihoidlikud oma arvamuse avaldamisest rohkem ma olen kontrollinud seda kassi pooltuttavate, tuttavate ja sõprade käest, ise ka nüüd ei ole, et ma läheks nüüd lapse juurde ja küsiksid, kuule, kas sulle meeldivad, mine illustratsioon oleks kole-kole, kui see nii oleks. Laps, kes ütleb ise või, või jätab ütlemata ja kui ta ütleb, siis, siis ma kuulen enam-vähem laste suust. Nad ustavalt palju vähem viisakad olla. Ma olen näiteks lastega rääkides märganud seda, et needsamad naksitrallid mõlemad raamatud, et vaevalt oleks oleksid lapsed neid niimoodi ette kujutanud selle teksti järgi nagu sina neid oled toonud, et silma ette. Nad on sõbralikud ja humoristlikud seejuures ja igalühel on oma iseloom ja oma käitumine nagu. Noh, seal on ju nii õnnelikult siiski tekstis nad hästi ära ära iseloomustatud, kuid ma usun, et lastele võivad need meeldida. Lastele on vaja sääraseid lemmik lemmik reblikuid ja nendest ei ole kunagi küll nii sipsik või, või, või tõesti needsamad naksitrallid. Ma olen väga-väga rõõmus, kui mõni mõni laps ütleb, et küll küll see muhv on ikka hirmus tore. Mina tahaks endale Camufiate onu joonistama. Visioonistinadele Muhvi ja mõlemad, me oleme väga rahul. Kas seda tuleb tuttav ette? Triinu ja Taavi köögikapis elab krõll, kes sööb salaja kõike, mis on magus. Sinu pildi peal ma mäletan, see muhe elukas lasteabimees, vaata nii sõbralikult, et peaaegu pooled Ellen Niitu seda rallilugu lugemas. Trell ja see, see tundub, et see on lastele väga sümpaatne laste joonistusnäitustele vaatadki. Grill lipsab siin ja seal läbi ja hirmus tore on, et lastele nii meeltmööda on. Igal, mis, kas nüüd igal, aga paljudel lastel on kodus oma troll, kes käib nendest moosi varastamas? Sinu illustreeritud raamatuid on välja antud peale Eestimaa Moskvas, Saksa TVs, Berliinis, Helsingis ja kindlasti mitmel pool mujal. Irkutskis tellitud Ukrainast on tellitud ja ausalt öeldes rohkem ma ei teagi, ma tean, et nii mõndagi raamatut praegu mitmes keeles trükitakse eestlaste raamatut. Ta nad seal kusagil 60.-te aastate alguses oli sinu esimene väike maalinäitus ja siis ilmus selle kohta retsensioon pealkirjaga salatreening saanud seda jälle niimoodi vaikselt omaette teinud. Mitte et see oleks tahtnud ilmselt midagi salatseda selle asja juures, aga lihtsalt sa oled teinud maali oma lõbuks ja nüüd äkki oli vist sõbrad löönud, et tule korraks maalidega ka välja. Sellest ta peale salat palju maalinud ja vist maalin, võib-olla kulutad maali peale rohkem aega kui ühegi teise kunstiliigi peale. Et ma ei pretendeeri nendega ka millelegi nagu hinda väljavalamiseks vorme, vaata mis imelik, viimastel aegadel ma olen hakanud maastikke, maalima. Ja mina, kes ma just nii väga inimest armastan. Ka maastikus, inimene võimul, peamine. Ja mulle pakub rohtu mõne inimese ütlemine vaevalt et nad omavahel kokku leppinud, et jumala pärast ära pane inimest siis jätta võimalus meil ise olla see inimene, kes sinna pildi sisse läheb, kui sinna. Ja on jäetud võimalus minna, tähendab kui ta on küllalt hästi-hästi maalitud. Et sinna tahaks minna. Ja küllap neil on õigus, oled sa teinud konkreetsed maastik, viimane peamiselt konkreetseid ja kandist puha puha Kasispert Loksa kandist ja tema tema lähemast ümbrusest suletavad ja see on mu teine teine kodu, kus ma katsun tõestiga koguneda. Ja nüüd ma olen avastanud enda läheduses niisuguseid toredaid paiku ette jätaks muu ameti täitsa maha, aga. Sinu maalides on väga palju ka muinasjututeemasid väga palju ka neid teemasid, mida sa oled kasutanud, võib vallandada juba algusega laiendiga nendest nendest töödest nende raamatute kallal päris kindlasti. Lastetu Lutsu nukitsamehe illustratsioonid on ju tegelikult õlimaalid, eks ole? Nojah, neid nimetatakse täpsemalt õligraafi taksoga, tõesti, nad on õlivärvitehnikas tehtud ja ütelge, mis siis, et nad on väikesed maalid. Aga ajendeid ju maalimiseks saab ju, mitte mitte ainult raamatutest neist, mida sõidus trellid, vaid loed mõne muinasjutu läbi või, või mõned väga tõsised väga kurvagi juttu. Või vaatad mõnda teatri etendust, mõnda filmi, mõnda katset televisioonist, sellest kõigest piisab isegi. Tore jutuajamine, kusagil. Tõukeid on ju maailm täis selleks et kaasa minna ja kui juba oled kaasa tantsis, seda öelda, kui, nagu maha laadida, selle veel jagada, jagada lõuendile ja teistele ka pakkuda. Iseasi on, kui palju sa seda suudad. Kas sul läheb mõni päev mööda võib-olla suvel, ehk ainult kui sa ei joonista või emaili? On juhtunud küll, aga, Aha loe halvasti ja ikka midagi, kuid mis siis on vahele tulla? Oi, kus maal oled, siis sa peaks teadma, kui palju seal tegelemisest. Vaatad aknast ja, ja, ja jätad kõik oma pliiatsid ja pintslid paigale ja jooksed jälle välja. Võib-olla sa tuletad seda kurgjärvelt ka meelde? Vaata ma päris tihti meelde. Ja ma katsusin maaliga isegi seda Mis seal üldse oli, ma vaatan, et seal rikuksin sipsikuga medal ja siis on kurgjärve vimpel. Vedeli ma sain Elva lasteraamat kui laste. See riputati mulle kaela ja ma käisin päris uhkelt ringi. Nii muidugi lind linnani välja ma ei käinud, ta on siiski natukene liiga suur ja uhke, uhke medal. Aga kurgjärve, ühe selle väikese vimpli kingiti mulle kurgjärve. Spordikoolist tähendab, Tallinna spordikool oli seal treeninglaagris ja juhtimise mul on kooli direktor tuttav rindelt. Ja kui ta kuulis, see, ma olen viimasel ajal kuidagi treeningust väljas ja lapsi vähe joonistanud, natuurist ikka kipun nagu peast joonistama, viimastel aegadel tegutsesid tule minu juurde seal seal igas vanuses niisuguses liikumises nagu aga soovis. Ja ilus on seal ka ja mõtlesime, et abikaasaga sõitsimegi väga sandid ilmad olid annetuseks. Vihma valas ja oli üldiselt kuidagi kõhe, aga ma üht-teist siiski sain. Ja peamine elamus, mis ma siiski sain, on hoopis mitte lastega seotud, vaid see liiga liiga ilusti, et seda. Usutavalt rääkida, see oli kuupaisteline, täiesti vaikne. Nii et iga krõps kostus ääretult kaugele. Kusagilt oli kuulda koerte koerte haukumist. Ja oli vist saunapäev. Nii et saunast, mis otse mööda paadisilda hüpata süsimuste. See oli paikerskeltsugu Kurgjaskur, Gerd on sealsamas kõrval. Ja see järv oli täiesti vaikne ja natuke nõudmeile ujude süsimustas. Vees. Kuu paistab ja mets mustab ümberringi. Ma katsetasin seda maalidega, ei tulnud väljasti. Siga liiga ilus. Teine Ma tahtsin liiga täpselt teha mitte läbi enese, vaid nii, nagu nägin. No oleksin varem elanud seal nii Päclin ja siis oleks seda küll. Poisse ja tüdrukuid sõita ikka seal joonistada, kui ikka sai tegelikult natukene kahju, et saab. Üldse ei tee niisugust dünaamilist joonistused saama virtuoosliku joonistusega. Ma mäletan, vanasti tegid väga toredaid sarju. Käisid Estonia balleti joonistamas ja vist. Pioneeride kokkutulekul sai joonistatud oma muljeid laagri laagrieludest. Laenam. Teiste vist ei ole aega ja ma olen avalikult kuulutanud toimetustes ka, kui nad on tellinud, et kuulge, jätame aeg, et nooremad võtaksid nagu selle töö enda peale, nendele ettegi, kaua mina vana lobjakas vankrit vean, mitte see raske oleks, vaid aega oleks siiski teatepulk noorematele üle anda, et meil on võimekaid noori inimesi, kes on lõpetanud kunstiinstituudi. Et võtku kätte ja hakake pihta. Mis praegu sinu sind kõige rohkem köidab? Niimoodi oleks öelda, kui, kui, kui ikka valju häälega Aga ma kardan, et siiski mu tugevam külg ja, ja kutsumus on lasteraamatute illustreerimisega juures. Ja selle kõrvale Isamaa menetleda karikatuuri ja õlimaalimist. Sageli on alter sinu pool räägitud virtuoosliku Stioonistusest, samuti sinu oskusest tegelasi ilmestada edasi anda dünaamikat. Ja sa oskad seda teha kõik muigega suu ja silmanurgas. Sa oled oma ellusuhtumisel loomult optimist. Karikaturist võib-olla ka terav, võib-olla õelgi. Sinu karikatuuridest kunagi irvitamist on vaid mõnusat tagamist. Ma olen kunagi varem sinu kohta kirjutanud umbes nii, et kui mõnes sinu lasteraamatus oleks tegemist tõesti hirmsa hundi või ohtliku nõiaga, siis Haavist nendega ei saaks hakkama. Sinu kõige hirmsamaks nõiaks jääb ikka Kunksmoor. Kunstnik Edgar Walteriga vestles Martti Soosaar, saate muusikaliseks kujundajaks oli Silja Vahuri ja toimetajaks Agera.