Teispool aeda. Voolava vihma taga. Käivat seinal vana seinakell ja voolumõõtja ja. Kunagi üksteiseni jõudmata. Raadios mängiv Schuberti lõpetamata sümfoonia. Vihma täidab pausinud vaikus, vihma hääle. Ei tea, kust nad tulevad? Ei tea, kuhu nad lähevad. Aga oleme siis meie teistmoodi kui muusika. Teistmoodi kui. Meie ju tegelikult ei ela. Elu elab meil nagu tuli põlevas põllu hüpates kõrrelt õrrele. Võib-olla kunagi keegi teeb viljapõllust Alema. Liivak tuhasse seemneid. Aga see käib mul juba üle mõistuse. Käivatu seinal vana seinakell jobu luu ja. Kunagi. Hirmsaks teiseni. Meil on täna saates külas kitarrist, helilooja, pedagoog Jaak Sooäär, kes on pälvinud riikliku kultuuri aastapreemia just äsja. Tervist, tervist ja muidugi palju õnne selle tunnustuse puhul teile, aitäh. Aga me alustasime Saadet ansambli eesti keele muusikaga ja seda muidugi põhjusel, et meie seast on lahkunud üks tõeliselt oluline inimene eesti muusikas Jaak Johanson. Ja ma tean, et ka teil on temaga olnud väga tugev kontakt. Jah, et minu kontakt temaga ongi olnud eelkõige eesti keelte kaudu ja noh, see oli väga äge aeg ja mõeldes tagasi no ikka väga arendav ka minu jaoks, et et kuidagi jaak, jaga Riho Sibul ja tuule kann ja Ain Agan ja Pille karras, kes seal bändis olid kuidagi seal nagu noh, oli mingisugune selline vaimne, mingi pilv, mis nagu kuidagi kandis edasi mind vähemasti. Ja ma arvangi, et jaak, Johanson on vähemasti oma põlvkonnas üks olulisemaid muusikuid Eestist ega palju laiemalt just tema vaimsus, mida ta suutis edasi anda noh, väga mitmel pool ja sellest on ka juba palju räägitud. Et see oli väga inspireeriv ja kui ma nüüd mõtlesin selle peale, et mis must temast meelde jääb, siis üks esimesi asju, mis meenus, oli see, et mis iganes ka tol ajal või noh, nagu üldse siin on meie ümber toimunud, mis moes ja mis on ühesõnaga, mis nagu käib see teda nagu üldse ei häirinud, et tema aja sama asja. Ja tema nagu oli täiesti autonoomne väga paljuski jaa. Ja ma jäin just mõtlema näiteks selle peale, kui ütleme, mina olin noor, vihane avangardist paljuski palju mängitud sellist eksperimentaalset impulaarsetoorset muusikat, siis tema näiteks korduvalt kutsus mind erinevate suguste hullude noorte välismaalastega esinema kloostri aita mis oli pigem selline folgikoht võib-olla isegi ütleme tol hetkel võib-olla üldsegi põhiline folgilava Tallinnas ja vaat et Eestis ta kutsus sinna ja seal oli täiesti ütleme, sellist linna tänava publikut. Ja kindlasti kõigile see ei meeldinud, mis me tegime, aga ma arvan, et seal oli ka palju ikkagi selliseid nagu huvilisi ja. Mulle tundub, et ta tekitas nagu mingisuguse vaimse ruumi mis oli mitmekesine, et ütleme, tema nagu vabadus selles vaimses mõttes ütleme muusikast konkreetse võiks võiks öelda ka kõrtsi, eks ole. Muusika toimetajana oli palju vabam kui võib-olla noh, enamustel, jazz klubidel tookord jaga praegu. Ja, ja see on äge, et just see, tema nagu vabalend, vaba vaba mõtlemine et see territoorium, milles ta nagu toimetas oma peas, et see oli ilmselt ikkagi väga lai Kuidas Jaak Johansoniga tuttavaks saite ja millal see juhtus? No ma arvan, et Meie kontaktid ikkagi eelkõige ongi eesti keelt tõttu ja kaudu et eesti keelel oli ka selles mõttes huvitav ansambel, et kokku kutsus selle Ain Agan ja see kuidagi kujunes selliseks kvartetiks siis tekkis mõte, et ütleme, nagu sellistes akadeemiliselt kultuurriikides on siis keelpillikvarteti tihti on nagu sving mingisugune, ma ei tea, Tokio Strings siin, et Eesti kuna me olime neli keelpilli, et siis meie kvartett on siis Estonian string, seksis eesti keeled. Kuidagi ainel tekkis mõte kutsuda sinna juurde Riho Sibul ja siis Riho Jaak jällegi olid head sõbrad ja kuidagi kuidagi see kujunes niimoodi, et jah, see oli nagu mingisugune noh, nagu õnnelik juhus, mulle tundub. Aga jah, see side nagu säilis pikalt jaaguga ja Rihoga siiamaani. Mulle tundub, et mis, nagu veel temast meelde jääb, just eesti keelt ja kontekstis on see, et ta suutis väga lihtsaid sõnumeid lihtsalt laule väga veenvalt esitada, edasi anda. Et ka näiteks ütleme, Estonia kontserdisaali laval näiteks võttis üles laulu aknast välja, vaatab Matti ohku silm on imelik, maailm on täis valget vatti, eks ole. Et noh, selline noh, võiks öelda, et nagu mitte eriti selline soliidne valik esimesel pilgul, aga tegelikult kõik oli õige. Et ta nagu teadis väga hästi, mis ta teeb ja see võis nagu tunduda nagu ootamatu, aga, aga ja selline kuidagi vahetu esinemisviis kõik oli nagu õige ühesõnaga hästi veenev esineda. Ja täna me kuulamegi siis eesti keeleansamblilt albumilt kella tiksumist, muusikat siis jah, kuulasime Jaan Kaplinski tekstile teispool aeda ja võib-olla kuulame saate lõpuks veel. Aga see, see Kaplinski teema, see, ma nüüd jään, ise räägime, aga et see seostub ka natukene nagu teemaga, et Kaplinski oli juubel siin mõned nädalad tagasi ja sellest tuli akadeemias juttu tudengitega. Ja ilmnes, et tudengid vaevu teavad, et nagu nime on kuulnud, aga et ei ole nagu üldse kuulnudki, kes, mis ja ma olin täiesti šokeeritud. Ja tekkis küsimus, et me tegelikult nagu räägime väga palju, et me peame eesti muusikaga minema välismaale ja tahame olla edukad. Aga tekkis mul küll küsimus, et mis on nagu see vaimne baas, millele me selle ehitame, et kuidagi märkamatult või ma tõesti ei oska öelda, et see teema ei ole nagu olnud minu jaoks üldse relevantne, et noh, minu jaoks on elementaarne Kaplinski ja, ja mul on olnud õnn käia tema loengutes Tartu Ülikoolis. Mis ma arvan, et on vägagi minu maailmapilti kujundanud. Aga jah, et Mul tekkis küsimus, et kas peaks ikkagi muusikaakadeemias hakkama siis eriala tundides andma nagu kohustuslikku kirjandust ja lugu luuletusi lugema, tunnised. Miks me peaks minema välismaale oma Eesti asja ajama, et mis on nagu see, mis meil öelda on, et loomulikult regilaul ja kõik, see on üks väga tugev juurikas, mis meil siin on nagu maailmaga jagada, ütleme aga ütleme, hilisemad kultuuri kihistused ja kas või siis Kaplinski või Juhan Liiv või Runnel või Kareva. Et nad on siiski suured meistrid Eesti elu ja olu edasiandmiseks. Ja kas või seesama Kaplinski või ütleme, kui kuulame seda luuletust, mis siin ennem kõlas teispool aeda, et on mingisuguse hetke niivõrd hästi ära tabanud. Ja, ja noh, seal on nagu kõik on hästi selge ja midagi pole üle. Et sellist selgust, et Eesti moodi ma tahaks, et nagu see tunne või see teadmine muusikutes olemas. Et ei juhtuks seda, et me lihtsalt õpime ära mingisuguse asja väga virtuoosse, võib-olla ja siis esitame seda. No ütleme, nats muusikas kontekstis noh, peaaegu sama hästi kui Ameerikas keegi esitas 50 aastat tagasi. Et see kõik on ju iseenesest ja õige õppeprotsessis aga aga mis on nagu see siis mis nagu laval nagu tähendab et klassikalise muusika või teiste žanrite kohta ma ei riski midagi öelda, aga, aga Jatsus mõtet lavale minna, kui sul on midagi öelda, et ikkagi nagu kuulatakse noh, nii-öelda isiksusi, et kui me lähme välismaale, siis ma arvan, see eesti taust peab olema tugev. Ja, ja meil on ju see kultuur olemas, et kui me seda see omamuusikutele ei õpeta või miskipärast on see jäänud kuidagi nagu unarusse, siis ma arvan, et neil on väga raske tegelikult eristuda muust maailmast, et samamoodi noh, Soomest või Rootsist või Lätist või Venemaalt, et seal mängitakse väga hästi, et miks see eestlane peab sealt nagu välja pääsema. Et see on nüüd nagu selline laiem seos ka Jaak Johansoniga, et ma ei tundnud teda nii tohutult hästi, aga aga mulle tundub, et tema vaimne ruum, milles ta nagu ennast koduselt tunnis oli väga lai. Selles mõttes oli temaga alati tore vestelda maailma asjadest. Tal oli igasuguseid huvitavaid mõtteid nagu varrukast, et oli väga inspireeriv. See on ka laiem küsimus, kui palju me oma kultuuri alustalasid tunneme ilmselt ja sellest on ka võib-olla täiesti sobilik rääkida vabariigi aastapäeval. Nojah, et see luuleteema see klassikaraadios nüüd on olnud luule, et eesti luulet rohkem see minu meelest on väga teretulnud, et minu meelest peaksid olema ka vikerraadios r kahesed. Et kui meil praegu on see räpibuum, eks ole, et nagu tekst on läinud olulisemaks, et et miks mitte siis jagada selliseid võib-olla eelmiste põlvkondade selliseid säravamaid mõtteid ja see annab ka nagu konteksti nendele uutele asjadele. Ma arvan, et tekib ka teatud nagu võib-olla järjepidevus ja näha, kuidas nad omavahel suhtestuvad, kas suhtestuvad või suhtest või, või mis üldse nagu on nagu väärtuslikke, mis ei ole, et seda ja noh, ühesõnaga nagu perspektiivi on kindlasti vaja. Kui me räägime praegu kultuurielust, siis kultuurielu on muutunud tundmatuseni seoses just selle kõigega, mis meid ümbritseb ja selle pandeemiakriisiga. Ja ilmselt ei tule kunagi enam tagasi. Päriselt see aeg, mis oli enne, aga kuidas teie hinnangul Eesti kultuurielu muusikaelu sellest nüüd välja tuleb ja millisena ta sellest välja tuleb? Seda ennustada siin ei ole. Ma arvan, et on mõistlik, et me ei tea tegelikult, mis toimub juba kahe nädala pärast, kui, et et kõik on muutunud väga paindlikuks. Ja jah, mingi ütleme siin suuri ennustusi teha ei saa ja ma arvan, et mis puudutab eelmist aastat, siis Eesti muusikaelu ja kultuurielu laiemalt tuli siiski suhteliselt hästi sellest läbi ja ma arvan, et et see meile keeratud kultuurielu kinnina keerati seda ju enamuses Euroopa riikides või noh, ütleme seal hästi lahti siis nii kui kohe võimalik oli hea, oldi paindlikud, et see on olnud kõva pluss minu kiidusõnad Eesti poliitikutele, et see kultuur on nagu nagu pääsenud, et väidetavalt ju uuringud on ka näidanud, et viiruse levik kuks nüüd kultuuriüritused ei ole ju ütleme eriti olulised või kas üldse on. Ja meie kultuurikorraldajad on ju olnud kõik ju tohutult tublid ja pingutanud selle nimel, et kõik turva nõuded oleks täidetud ja pigem on nagu kasvatanud neid harjumusi oma publikus. Et selles mõttes, ma arvan, meil siin on, jätkub noh, ütleme siiamaani suhteliselt hästi ja muusikud on ikkagi saanud ka esineda ja, ja, ja ma arvan, et noh, käib, et see on riike koopas, kus ju juba praktiliselt aasta aega kõik on kinni olnud ja pole väljas olnud ja ma arvan, et kindlasti motivatsioonile oluliselt rängem hoop. Et kui siin vahel mingi meil on siin, ütleme kuu või kaks on kinni selle lahti ja et selle nagu elab üleajamis, toob ei, ei tea, mis taastub ja mis ei taastu. Et ma arvan, et kui see viirus saadakse kontrolli alla, siis taastub küll, et ega inimesed ju ei muutu, et noh, küsimus on just pigem meditsiini või teaduspõhine, et kuidas see nagu kinni saadakse, kas saadakse või kuidas see viirus edasi läheb. Selles suhtes on see aeg see vaikuse aeg, mis on olnud vahepeal midagi õpetanud ka, et kas me oleme kuidagi võib-olla natukene targemad, natukene hoolivamad. Ma ei tea, minule nagu oli õppetund, see, ma olen lugenud nagu aasta jooksul palju muusikute elulugusid ja lugesin millalgi Anu Kõlar andinud doktorid Cyrillus kreegist. Seal ei meeldi selline huvitav nüanss kreegi elust pärast sõda. Ta oli teooriaõppejõud konservatooriumis ja kuna ta ei soostunud seal mingisuguseid ütleme, siis nagu poliitilisi tegusid tegemast, siis ta lasti lahti. Ta läks siis tagasi kodusesse Haapsallu ja pidas seal madalat profiili, õpetas kusagil. Ja tegelikult nagu ei olnud teada, mis ta seal tegi. Aga nüüd tagantjärele on siis teada, et ta selle ajaga kui oli Stalini noh, võib-olla repressioonide tipphetked siin Eestis neljakümnete lõpus, viiendate alguses ta vist Harrenseeris määrata, kas oli 300 või 400 rahvakoraali kiriku lugu kooridele. Et noh, ma arvan, kui see, kui see oleks välja tulnud, siis oleks olnud väga paha lugu. Et ma ei kujuta ette, kas tema lähedaste sky seda, Madis, aga ta kogu aeg tegutses edasi nagu täiesti lootusetutes tingimustes tegelikult et hoidis ennast vaimselt vormis ja mulle tundub, et et kui me reisida ei saa ja kui me isegi kontserdi teha ei saa, siis tuleb leida mingi muu tegevused nagu pidevalt püsida vormis. Järele anda ei ole küll mingit põhjustati, ju kõht on täis ja saeon, siis tuleb tegutseda. Ja isegi kui füüsiliselt reisida ei saa, vahepeal, siis muusikas saab ikka reisida. Muusikast saab reisida nii ajas kui kui ka siis geograafiliselt. Nii et teie olete ka tegelikult ju muusikas nüüd viimastel aegadel päris palju reisinud selles mõttes. Ma ei tea, kas pidada silmas seda folgi asja või mis, mõtlesin, on aga, et et jah, et kuna, kuna need on rohkem, on aega olnud, et siis tekkis mõte. Noh, õigupoolest üsna vana mõte, et võiks rohkem osata rahvapillilugusid ja tõlkida neid elektrikitarrile ja mängida neid nagu sellise Vungiga nagu nagu neid mängitakse. Ja nüüd ongi, olen siis võtnud erinevate maade lugusid ka natuke katsunud mängida ja väga hariv ja tehnilises mõttes väga-väga põnev ja tekitab uusi küsimusi ja otsida lahendusi, et väga tore Ma tean, et te olete ka viimasel ajal pühendanud üsna palju aega Bachiga tegelemisele. Et sellega on juba aastaid küll palju tegeldud, aga, aga praegu jah, tõesti, kui on rohkem aega, siis olen otsinud uut repertuaari, harjutanud seda ja, ja ma arvan ka, et võib-olla eelmise aasta noh, nagu kõik suurem tükk, mis sai tehtud, oligi see, et Bachi chaconn siis viiulipardi idast sai salvestatud viljas elektrikitarriga, et ma ei tea, et seda maailmas oleks keegi kunagi teinud, et see on selline teatud mõttes ka nagu sportlik huvi, et kuidas seda kõike kitarril ja tõlkida ja kuidas seda maha mängida ikkagi need noodid just, mis, mis pahill siis paberil on. Ja, ja noh, see kõik on nagu väga huvitav ja vaimses mõttes huvitav ja ilus muusikat, mulle meeldib, et selles mõttes noh, kas on kodus olla või reisida või tegevust leiab kogu aeg. Võiksime kuulata vahepeal muusikat ansamblilt Juhan jah, et kui me siin nagu luulet tunnustest rääkisime, siis minu üks lemmikuid on kindlasti Juhan Liiv ja ansambel Juhan koos Riho Sibula, Henno Kelby ja Andrus Lillepeaga esitabki siis muusikat luuletustele ja tänaseks päevaks tahaks raadiokuulajaid siis tervitada looga kandke vilja kannatades. Kalts, kes ettust vapralve Aeg, eks. Kas ta ka? Kaitses tõstva raibe. Me vestleme täna saates delta Jaak Sooäär, aga kui me räägime 24.-st veebruarist, siis mida see päev on teie jaoks tähendanud? Ma kujutan ette, et te olete olnud väga tihti kusagil musitseerimas ja ma arvan ka, et Eestit esindamas välismaal Jah no ma arvan, et kõige meeldejäävam musitseerimine võib-olla on olnud siiski siis, kui Eesti lipp tõmmati esimest korda Pika Hermanni tippu. Et siis Ma olin tubli meeskoorilaulja ja me olime seal jalamil ja, ja laulsime lipule. Et see kindlasti noh, see on kauaks meelde jäänud ja jääb. Aga on tõesti olnud esinemisi välismaal ka jah, et ütleme, Eesti mingeid asju on tehtud kas või nendesamade eesti keeltega olnud ja erinevaid erinevaid, et ma arvan, et eelmine aastagi sai oldud välismaal. Aga kui teil on olnud võimalus seda päeva pereringis tähistada, siis kuidas te olete tähistanud? No ikka rahulikult et väike pidu ja vahel mõned sõbrad tulevad külla. Kitarr välja mõeldud, Kaaja mängitud hümni ja aga ei midagi väga erilist. Nii et olles muusikuna mingis mõttes ka just Eestit esindav inimene, nagu ka sportlased, tihtipeale nagu ka muusikud, et kas ta selle eestlase peale kuidagi ka eriliselt mõtlete? No ikka mõtlen. Kui me räägime natukene eesti Tšassist praegu, siis kuidas jazzil läheb, võrreldes võib-olla ka teiste muusika valdkondadega meil? No ma loodan, et läheb hästi Koju kontserdid käivad ja tegevused toimuvad ja, ja ma loodan, et jätskaar toimub ja noh, eks see sõltub nii paljudest asjadest. See sõltub ka samamoodi jällegi kultuuripoliitilistest otsustest, et kui eelmine aasta sai Nende piirangute tingimustes üritasid läbi viia, siis nüüd küsimus on ka see, et millised on need piirangud, jätkas nende piirangute sees on võimalik üldse majanduslikult või noh, mida sellega on võimalik teha. Ja ega pikemalt midagi ei oskagi öelda, et eks, eks elu näitab, aga mulle tundub, et tegevus käib. Aga kui me hetkeks selle kõik kõrvale jätame ja unustame ära hetkeks, et on selline olukord, et kui me räägime eesti Tšassist ka, ütleme välismaal, et kas see on utoopiline, et eesti jazz kujuneks nii-öelda väljaspool Eestit mingisuguseks selliseks kaubamärgiks, et et inimesed teavad, et vot Eesti sealt tuleb head head muusikat, seda niikuinii teatakse aga just džässi poole pealt. No seda minul on väga raske öelda, et tegevus selles suunas on käinud juba mõnda aega ja tulemused on ju näha. Heas mõttes. Ma ei oska öelda seda, et eks see ongi selline samm-sammult edasi ja, ja eks näha ole, et tõesti noh, nagu öeldud, sai, et küsimus on ikkagi selles, et mis meil nagu pakkuda sellele suurele maailmale, et miks nad peavad seda Eesti asja kuulama. Kui tegelikult igal pool on tase väga kõrge. Et meil kahtlemata on midagi pakkuda, aga tuleb selles leida. Nojah, et see on ikkagi, ma arvan, suhteliselt isiklik asi, et iga muusik peab selle ise välja mõtlema, et seda siin nagu kampaania korras või ei ole mõeldav. Ja samas ka Eesti väiksus seab ka paratamatult ju mingid piirid. Nojah, siin me jõuame jälle eraldi teemani, millest võiks rääkida väga pikalt on, et kuidas talendid üles leida ja kuidas nad õigel ajal infot saaksid, et see on, mis puudutab muusikat, ma arvan, suhteliselt keeruline teema, sest et noh, puudub ikkagi tegelikult siis kujunenud süsteem. Aga kui seda nimetati džässihariduse mätta otsast vaadata, siis mida selle kohta võiks öelda? No ma arvan, et olukord on arenemisvõimeline ja ma loodan praegust et just nüüd kas selle ütleme, et kõik on muusikutel on rohkem aega, siis praegu nüüd on initsiatiiv, et võtta seadsu, hariduse teema rohkem fookusesse. Et noh, kes seal jazzmuusika arhitektiga tegelevad, kui jazzmuusikud ise, kes õpetavad ja ja üldiselt on ju meil muusikutel on nad siiski suhteliselt head ja kiired ajad ja see hariduse teema on, jään nagu vaeslapse rolli ja praegu on aega rohkem ja ma loodan, et Eesti rütmimuusika, hariduse liit saab nagu uue puhangu tiibadesse. Kaasab ka nagu laiemad grupid, et siin on nüüd uus põlvkond noori õpetajaid ja ma loodan, et nad on nõus panustama, et tegelikult mis puudutab nagu võib-olla rütmimuusika jazzmuusika sellist alumisemat ütleme alghariduse otsa, siis seal sai tehtud mingisugused nagu olulised arengud umbes 15 aastat tagasi ja tegelikult pärast seda on asjad jäänud seisma, et ei ole olnud neid inimesi, kes seda väga liigutaks. On olnud siiski ka mingeid asju loomulikult. Aga mulle tundub, et selline üldstrateegiline pool vajab elluviimist ja tegelikult need punktid, mida on vaja teha ja see kõik on olnud, sest et paar aastat tagasi sai tehtud ju see eesti jazzmuusikastrateegia aastani 2030, seal on hariduse teemat väga selgelt ja konkreetselt esile sees, et siin nagu midagi välja mõelda, ei ole vaja, mida teha, et tuleb tegema hakata ja praegu nagu tundub, et on rohkem aega teha. Ja oluline on areneda mitte üksnes muusikuna, vaid ka inimesena, nagu me siin alguses rääkisime, et selline laiem silmaring on ju ka muusiku jaoks erakordselt oluline. No loomulikult jah, et eks see on keeruline elukutse, et tal on vaja sellist nagu laiemat pilti, mingis mõttes on vaja tegeleda väga pisikeste asjadega ja mingisuguse ma ei tea, ühte takti harjutada võib-olla kuude kaupa, eks, aga teisest küljest nagu on vaja laiemat pilti omandada ja palju, et kui kes, kui kiiresti omandab, et et kogemus siiski on oluline, et kogemusi on vaja. Teil on ka kontserte tulemas, praegusel ajal siiski. No praegu on kontserte väga harva, aga kui vähegi saab, siis selle Bachi teema jätkuks. Et Ivo Sillamaaga me oleme siin teinud järjepidevalt proove ja, ja on praktiliselt uus kava ja meile pakuti toredat võimalust esineda siis esmaspäevase jätsi klubiõhtul esimesel märtsil järgmisel nädalal. See klubi on kolinud Swisshotelli ja ma olen mänginud Radissonis, kui nad olid ühe soolo, Bachi kava ja see oli üllatavalt tore, et ütleme noh, teatud mõttes see on nagu selline kammermuusikat, kuidas ta nüüd laudadega Jatsu klubi või sellisesse konteksti sobib, aga tookord esimese kuulasid väga ilusasti ja väga hea mälestus jäi, et et nüüd me siis teeme seda ilmaga, kaheksa tuleb tarud suuremat tahi vormi ja, ja siis väiksemaid ka. Lõpetuseks siis kuulame veel ansamblit eesti keeled. Et tahaks siis veel kord tänada Jaak Johansoni kõige eest nende eesti keelt aegade eest ja saate lõpetuseks võiks siis võtta veel ühe laulu, Jaan Kaplinski luuletusele kella tiksumist. Aitäh, et tulite stuudiosse. Jaak Sooäär. Aitäh kutsumast. Kella tiksumist saab tuba täis. Aeg ja pimedu kuus milles koole oma hingamis Eluvenda käokellatuks tuks, mis on palju vane kui tikk-takk. Paljule ajale. Aja mis võib olla tegelikult midagi jänooma. Kui tiksu teatuksud on kellegi Võib-olla see, see on vastusta. Üksta üks selg vastu.