Homme saab 75 aastaseks mees kes on esimene Nõukogude Eesti kirjanduse doktor väliskirjanduse professor, Tartu riikliku ülikooli kauaaegne Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateedri juhataja, kirjanduse sügavust, uurija ning paljude kirjutuste ja raamatute autor suure populaarsuse võitnud ülikooli õppejõud ning vabariigi kirjandus, lektor. Paljud põlvkonnad on tema loengutest ja raamatutest omandanud sügava kirjanduse mõistmise ja armastuse. Professor Alto kodukoht on Karepal Soome lahe kaldal. Ühel Richard sagizza maalil peavad kalurid Karepa rannal vankriga Aadrut. Nad on oma siniste silmadega, osa merest ning tuulest ja külmast punetavate nägudega osa aisade vahel olevast hobusest. Professor Alttoa on oma kodukohaga jäänud orgaaniliselt ühtekuuluvaks mitte ainult ülikooli suvistel vaheaegadel vaid ka tartus kõikjal, kus ta viibib. Siit noorukina välja minnes sai ta kõik kaasa. Tema saavutustesse tiitrites väljendub Karepa osa. Vestluskaaslaseks on kirjanik Villem Gross, kes on kümnekonna suve jooksul viibinud Karepal professori vahetus läheduses. See aeg, mida mina tunnen, Karepa olusid, need on ju praegu sa olud ja Alttoa kodukoht madi põlluks, nimetatud talukoht praegu tema näeb välja siis, kui tänapäevane plekk-katusega suur esinduslik maja seal kõrval kõrvalhooneid. Tol ajal mul ei ole ka kuigi raske ette kujutada neid väikseid hütte õlgkatuse all, kus toimus elu ja võimalik, et ka eluvõitlus, sest nendel liiva sussidel, nagu neid nimetada, seal ei kasva õieti kartulgi, kui talle korralikult sõnnikut ei anta, suurte puude varjus ja sealsamas kõrval praegu pioneerilaagrid, Need hooned on kõik säilinud endiste mõisnike suvilad. Niisugune kontrast, kui me kujutame neid õlgkatustega hooneid, oli sel ajal vast eesti rannale üsna tüüpiline. Minule on kuidagi eriti meelde jäänud Villem Alttoa niisugune jutu heie kui tema talvehommikuti. Kui öösel oli tuisanud, asus siis oma igapäevasele kooli teekonnale. Siis olid ühed jäljed tal ikkagi ees, alati. Need olid tema isa, suured jäljed pika sammuga astutud need väikesel poisil, kes tahtis siis isa jälgedes käia, et mitte oma jalgu ja saapaid lummiseks, ta pidi siis tegema hüppeid ja näitama olevat siis ka korralikult teinud, et jõuda teele. Need olid muidugi töökaina jäljed sest madi Põllu Jaan, nagu Fessuri isa Karepa külas nimetati, oli rannamees, kellel ei olnud omale hobust. Diskäis kõiksugustel juhutöödel tegi mõisale Theo koormist. Tal oli lähkerja märs üle õla. Ta läks mõisa tööle, kes viis oma Aluksega väikse laevakesega, mille osanik ta teiste rannameestega oli kartuleid. Soome. Ja võib-olla Villem Alttoa ongi isalt õppinud töökust. Et midagi ei tule kergelt. Kõik suure raske vaevaga ja selle tööka isa jäljed ongi viinud meie kirjandusprofessorid. Mõned aastad tagasi juhtus minule kätte üks Villem Alttoa raamatuid, kus autor kujutab oma koolipõlve selja algkoolis. Teda võib lugeda rohkem nagu dokumentaalteost, kus on väga täpselt kirja pandud, ütleme, mõnest päeva- ja päevade protokoll, aga ka seda on väga armas lugeda, sest selles peegeldub selle põlvkonna algus üldse. Tolleaegsete koolitingimuste pilt, professorid. Koolide viis madi polevat alust küllaltki kaugele ja teda üldse kooli pandi, sellel on suur suur osa tema isa ja Karepa vanem rahvas meenutab seniajani, kuidas Madibruiaal olevat 20 30 kilomeetrit eemale näiteks pikaristi kihelkonna kooli ja Vihula ministeeriumikooli viinud pojale Villemile järele toidumoona ja puhast pesu. Talvel olevat ta võtnud kelgunööriga näppu ja ja läinud. Jala see oli selle tõttu, et ei olnud omal hobust. Karepa. On kaasa aidanud ka sellele, et Alttoa on paremini mõistnud Eduard Vildet näiteks madi põlu talus viibides me näeme tüüpilist situatsiooni, et siin on näiteks Eesti talu ja naabruses kohe võõrast rahvusest ülikute asukoht. Nimelt 200 meetrid eemal oli Kunda tsemendivabriku rajanud Sheraar töösukad Nonii lesk Meeta perenaiseks, professori ema töötas sukkandooni metsa suvilas köögis ja nii siis ema tõi siis suve majastaks, parunid olid koju kõiki parunite uudisi ja nii siis buss kuulis väga palju huvitavat ka sellest talle seni suletud keskkonnast, mõisnike elust. Ja professor meenutab, kuidas vahel sõitis Karepale 20 30 tõlda. Terve metsaalune oli saks täis ja tema, kui siis eesti soost laps pidi hästi viks ja viisakas olema, kui nad oma lehmaga liikusid, siis nad ei olevat tohtinud kunagi lehmaga parunite jalgu jääda. Kui lehm midagi taha maha jättis, siis selle olevat pidanud altar kohe ruttu ära võtma. Elu seal mingil määral rannas siiski kihas tõi suveti palju mitmesuguseid keeli mida ta juba varakult kõrvarius kuulma. Ja ka praegu me võime ju uhkusega mainida, et meie professor Villem Alttoa on poliklotse kalduvusega, tema valdab palju keeli. Ta on rääkinud, et nende madi põlu talus oli suvel keegi tsensor. Kas ma ei mäleta Moskvas või, või Peterburist, nii et ta kuulis ka vene keelduma lapsepõlves saksa keelt kõlas nagunii Karepal ja vahel kostis ka prantsuse keelt. Tõesti, KarePoland professorile impulss tekitanud Uwe Ja küllap prantsuse keele pidi ta olude sunnil omandama, kui ta seikles sõjavangina. Ma isegi ei mäleta kõiki neid kohti, on sul paremini teada? Nad jäid oma küla mehe Aleksander kaskmanniga vangi Juhan Smuuli Muhu saarel ja siis nad olid Saksamaal mitmetes sõjavangilaagrites ja pärastpoole viidi neid Prantsusmaale. Ja ma mäletan, et nad olid bordoosver tünnis, preestis ja veel mitmetes kohtades. Ja Alttoa oli seal intenaratsionaalses, meeste perest, seal oli ka igasuguseid Euroopa rahvustest sõja vangen kõigepealt hakanud ja prantsuskeele õppimisele aluse panema. Ja esimene sõna, mis ta oli õppinud seal olevat olnud sõnaloo Vess. No see on ju sõjavangile hästi tüüpiline kataloogi sisuline mõiste. Kuidas sa, Villem Cruz hindad professor Altuvat kirjandusteadlasena, milline on tema osa Nõukogude Eesti kirjandusteadusliku mõtte arengus? See on muidugi raske küsimus ja minul on võimalik isegi väga suuri nõudeid esitav. See on kahtlemata tähelepanu väärne, võiks öelda väga kindla kohaga meie kirjandusloos. Kirjandus. Lugu loetakse arvatavasti teadmiste saamiseks peamiselt. Kuid mõnigi kord kohtad niisugust kirjandusloolist teost, mille lugemine on ühtlasi ka teadmiste andmise kõrval ka naudinguks ja Villem Alttoa kuulub. Ma ütleksin selle kirjandusloolaste hulgas eesti kirjandusloolaste hulgast. Ma nimetaksin Tuglase ja Alto ja vinkli üheks niisuguseks grupiks, kes pakuvad minule kui teadmiste hankele ja ühtlasi ka lugejale naudingut selle juures. Tema faktide ja probleemide esitamise laad on seletamatult elav ja minule igatahes kunagi ei oska ju välja põhilida, milles on asja võlu. Võin lihtsalt öelda, et see võlu on Alttoa töödes olemas, eriti sain mina seda tunda Kitzbergi monograafiat lugedes, seda oli isegi nagu raske käest panna. Vilde monograafia, mis ilmus Vilde 100.-ks juubeliks selle raamatu juures needsamad võlud on olemas. Kusjuures siia liitub veel see mõnu, et ma sain selle töö juures nagu viibida, sest sel suvel, kui Alttoa selle ülesande endale oli võtnud ja seda tööd Karepal kirjutama tulnud siis kohtasin ma teda ikka endiselt, nagu ta suvel käib paljajalu seal, et katsuda oma sünnikoha ja kodukoha mullapinda palja jalaga kasel suvel kõndis ta seal ja oi, kuidagi siiski nagu rohkem mure kortsus ja nagu selgus, oli ta võtnud endale ülesande mis teda piitsutas ajal tasa, võiks öelda, et aeg oli liiga lühike. Ja kui ma kuulsin, kui kiiresti mõni kuu oli seal jah, sest selle tellimisega olid mingisugused omad küsimused. Miks tuli nii kiiresti temal see töö teha? Ja minul kui mingil määral kirjutaval inimesel, kes umbes kujutab ette tööde mahtu tundus hästi võimatuna, et selle ajaga oli seda tõesti raske teha. Minu meelest peaaegu võimatu, kuid see raamat ilmus siiski selleks ajaks, nagu teda sooviti. No mind teeb siiski ka kadedaks, tema võime, simultaani on seal töötada, sest kui me kujutame ette tema koormist ülikoolis aastate jooksul ja tema uurimistöid, millest me just praegu nii peamistest oleme siin rääkinud peale selle, tema kui Kirjanike Liidu liige siiski ka kriitikuna esineb ja on esinenud üsna tihti, kusjuures need tööd on kirjandusloolasele omase põhjalikkuse ja võiks ütelda niisuguse sügava ettevaatlikkusega tehtud, mis on kriitika üks meeldivamaid jooni, võiks ütelda simultaansed töövõimet, energiat selleks. Ja mõnusat tuju, tahaks Villem Alduale siin praegu kõigest südamest soovida. Madi põllu endine ait, mille plangutei professori isa Soomest on nüüd ümber ehitatud moodsaks suvilaks. Siin puhkavad professori endised tudengid. Mikrofoni ees on Rakverepedagoog kaja, kõrgessaar keele ja Kirjanduse instituudi teadusala asedirektor Eeva Ahven ning emakeele seltsi teaduslik sekretär Heino Ahven. Milliseid Uusiooni võite te leida, kui endised tudengid professor Alttoa juures madi põlsuid? Villem Alttoa on alati tegevuses jalutades Karepa kõrgete mändide all mõlgub tal ikka meeles midagi, mida ta jagab ka meiega. Tal on alati kaasas uusi huvitavaid raamatuid, püüab seda vaimu valgustama endistele tudengitele nüüd hiljemgi veel jagada. Nii saame lugeda üht-teist huvitavat kuulda, mis tal plaanis kuulda tema mõtteid kühistamisel sääres kala suitsuahju ääres ja need on ikka sama värsked ja sama säravad, kui nad olid 20 aastat tagasi ülikoolipingis. Minul on, missugune tunne, et võib-olla okei niiviisi küsida, et missuguseid Uusiooni professoraltuaal ilmnevad suvisel perioodil, sest professor Alto liigub oma kirjanduselu probleemidega ringi nii linnas kui ka Karepa mändide all on niisugune tunne, et Ta toob kõik need küsimused sinna kaasa ja testib, vestlusots lahti läheb, siis haaratakse nii kirjanduselu kui ka kirjandusteooria kui ka kirjandusajaloo küsimusi ja tema juurdlev vaim püüab ikka nendele ka seal suvisel ajal vastust otsida. Lisaksin omalt poolt seda, et kui Tartus üliõpilasena näkkina professor Altodik ainult õppejõuna, siis Karepa poolt on mõni muu Ki tahk küll esile tulnud. Meenub üks ilus suvepäev veidi mitu suve tagasi rannas, kus võtsime päikest ja vaatasime merele, kaugelt paistsid mingid esemed, selgusid seen, kauge saar mulle võõras. Ja sellega seoses professor Alttoa hakkas rääkima kogu rannaajalugu, rääkis selt pisikest, kauges saares, kus ta on ise käinud. Rääkis kogu Karepa selja ja Toolse rannaajalugu Nendes vanades asustustest. Seal see oli väga huvitav, põnev, poisiga ammuli sui kuulsime seda juttu. Mina. Ka Karepal puhkaja meenutaksin seda, et ma olen märganud Villem Alttoa pikki jalutuskäik mere ääres ja siis istetüvi ega männikus ja need on mõtete kogumiseks. Need on minu mulje järgi olnud töö, jalutuskäigud, sest et tal on Karepal tihti kaasas olnud mingi ülesanne kirjutada artikkel või mingisugune uurimus ära anda. Ja nii siis on mulle meelde jäänud, et Villem Alttoa Karepal puhatis ka töötab. Ja see ongi minu jaoks olnud see uus joon, kui ma hiljem oma noorpõlve õppejõudu olen kohanud Karepal. Aga nüüd võib-olla meenutaks imegi seda, kuidas meile on Villem Alttoa meelde jäänud, kui õppejõud tema loenguid. Ülikooli päevil olid viljanalta loengut meil alati väga huvitavat oodatud loengutel kõige teise kuiva teaduse ja tarkuse kõrval juba tema esitamisviis, kui ta tuleb auditooriumi, astub üles kateedrisse hoogsalt algad oma materjali esitamist, niuksed, kirkad värvid täna tegelaskujude juures. Kõik see haaras kaasa ja me alati huviga püüdsime tema ainesse süveneda. Eksamitel küsiti teinekord küll mõnda niisugust huvitavat pisiasja nagu nooreverteri, testi värvi või midagi muud, aga seegi näitas veel lugemust ja, ja oli niisugune omapärane, nii et huvitav oli ka eksameid teha, temal. Ma lisaksin juurde tema lemmikküsimus oli veel, et mis oli selle paadi nimi, millega shelli hukkus itaalia speecze lahes või mis oli kreeka mütoloogias selle manala põrgukoera nimi, kelles ta oli oma loengus rääkinud. Nestori festival vist tuleb, mul niisugune seos. Stilistika kursus on ainus kursus, mida mina, professor Alto alt olen kuulnud lingvistina ja on niisugune üldmulje, et see oli väga värviline. Stilistika kustus. Mulle meenub kõigepealt vaeste emotsionaalsus, mis professor Aalto loengutel oli. Ta elas ise loenguses sisse nende teostesse, millest ta rääkis ja rääkis niivõrd kaasakiskuvalt oma käsitlevast ainest ja raamatutest, et tihtigi neid raamatuid, mida polnud seni veel lugenud. Tahtsid pärast loengut tundma õppida. Ja tihti ta kirjutas kohe tahvlile hispaania keeles, itaalia keeles või inglise või prantsuse keeles vastava teose nimetuse originaalkeeles siis meile ka väga suure mulje. Mulle meenub üks episood, mille mulle jutustas kunagine Aalto tudeng, erakordne juhtum. Kaks neiut olevat auditoorium number viielaga pingis omavahel longu juttu ajanud. Järsku Alttoa pööranud nende poole küsimusega, kas teil on nähtavasti minu aine niivõrd selge ette, seal tegelete oma asjadega võib-olla siis te tulete juba kateedritele ja jätkate minu asemel. Ja kui ei tule, siis võib-olla vabandage mind segada. Nii et religioon, huumorimeel, vaimukus oma loengut pidades võib-olla meenutame neid toredaid eksamid Altuaale, alati oli tore istuda, tema vastas laua taga ja tunda, et seal on avar ja omanistlik isik. Jah, tõesti, niisugust väga suurt eksamihirmu nagu ei andnud, sest asi huvitas, üht-teist oli loetud. Piinlik oli, kui ei oleks saldot laetud. Eksamitel ta teinekord täiendas veel seda materjali, tõi uusi värvikaid fakte. Tema eruditsioon oli jätnud oma mulje, püüdsime ka neid võõrkeelseid pealkirju kui ka iga kord seda keelt ei vallanud meelde jätta. Nendest eksamitest on jäänud parimad muljed. Mulle rääkis Maie Gross, et kunagi oli korraga tema eksime lauaeti ilmunud üks noormees ja neiu. Neiule tõmmatud pileti olevat meeldinud olevat ruttu noormehega piletid ümber vahetanud. Alttoa oli seda lubanud lasknud mõlemal ära vastata pannud neiule viie ja noormehele viit kandes olevat öelnud. See on teile kavalerlikkuse eest. Nii et naisperele ülikoolipäevil olevat tihti Alttoa meelde jäänud kui tõeline džentelmen liftides selle arvamusega. Ja mis te arvate sellest, tundub, et meil ei olnud sellepärast Altumi eksamitel hirmu. Et me nägime ja tajusime, et tal on üliõpilasisiksuste vastu austus, lugupidamine, et isegi siis, kui üliõpilane saatnud küsimusi ta ei andnud oma rahulolematust tõst paista, kui üliõpilane eksamil vahel uutmoodi mõnda akti selgitas või põhjenda siis ta suure huviga kuulasse hiljutise vaatenurka. Ja jättis niukse mulje, et Alttoa suhtub asjadesse nii, et igal küsimuse lahendamiseks väga paljusid võimalusi ja ta ei olnud kitsas dogmaatik. Ja sellepärast siuke tunne Alta loengutel eksamil, et üliõpilasi, isiksused olid nagu tõstetud või ka õppejõu poolt. Armasta teatud määral nagu võrdväärsed, nii et väga meeldiv oli tõesti selle poolest meenutada. Mina lisaksin aga siiski teiselt poolt seda, et ega ei olnud kerge professor Alto juht eksamile minna. See on ikka nii, et kui väga lugupeetud õpetaja ja õppejõu juurde eksamile minna, siis on piinlik halvasti vastata. Järelikult ikka hirm, et kas ma tean küllalt palju, et suudaksin korralikult vastata. Professor Alto olevat tihti eksamitel ka hätta jäänud üliõpilast aidanud, nii üks daam ei olevat teadnud antiikkirjanduse piletist Oviidiuse ühe teose nime. Jaa, professor olevat öelnud, et ma jutustan mõningaid episoode sellest teosest, võib-olla siis oskate ka nime öelda ja oli jutustanud, mis tahab näiteks noor, mis tegema, et neiu tähelepanu võita. Need olid üsna huvitavad üksikasjad, siis professor Alt olevat jutustanud, mis neiu peab tegema. Noormehe tahan võita. Ja siis, kui nii olevat teadnud, mis teos siis olevat professor ise ära, ainult et see on Aviidise kuulus teos. Armastamise kunst. Ka mina mäletan ühte episoodi, kui ma ei olnud teost lugenud, professor Alta ütles, et elu on pikk, te jõuate ja peab ütlema, et, et elus tõesti on jõudnud nad kõik lugeda. Tema niisugune suur arusaamine oli väga huvitav talle. Ühte joont võiks veel esile tuua Prozralto juures, et ta on niisugune sisetunne, et teadus on pikk ja inimese elu on lühike ja me kõik nii üliõpilased kui õppejõud pühendament teadvusele. Ja, ja sellepärast ta tihti keerib hiljem ülikooli lõpetanud kirjandusteadlasi uurijaid, võtma endale kandidaadiväitekirja teemasid ja temalt on pärit niisugune väljendused, ma panen teile kärbse pähe. Kirjutage sellel sellel teemal. Nii ma tean, et Ants Järv kirjutas just Aldo nõuande järgi uurimuse kandidaaditöö, Kitzbergi näidendid, lavastused, eesti teatris, niukseid näiteid, üks väga-väga palju. Sellepärast me soovime, et meie õppejõul lugupeetud professor Alttoa jätkuks ikka samasugust suhtumist praegusesse üliõpilasnorsasse samasugust põlemist ja samasugust huvi kõigi maailmanähtuste ja näiti ümbritsevast. Ootaksime jälle järgmisel suvel meeldivaid kohtumisi Karepa mändide all ja mererannas. Kõrgete mändide taga kohiseb Soome laht. Külm tuul puhub piki jõesuu, et ka siia metsavahelisele maanteele, mille ääres seisab Karepa rahvamaja. Puhastame jalad lumest ja astume kuumava ahjuga hubasesse ruumi, kus näitus professor Alttoa Karepa raamatukogu juhataja Signe Kaasik. Kuidas sündis teil nii tore näitus Villem Alttoast? Tema sünnikodu on ju vahetus läheduses Karepa raamatukogule ja on igal suvel olnud meie aktiivne lugeja ja et ta on ka tuntud kõigile meie lugejas perele, siis meie oleme pannud välja alati näituse 70. sünni juubelil oli meil näitus välja pandud ja muidugi nüüd ka 75. sünnijuubeli puhul. Kas professor altal on palju juurde tulnud uusi kirjutisi raamatuid, siin on loomingut? Kes välja toodud tema artikleid kirjanike juubelite puhul ja need on kõik välja antud just peale oma viimast juubelit. See näitab Villem Alttoa produktiivsust ja töövõimet, näete, siin on pikad artiklid. Loomingus 71 kirjanik Belloust siin on kirjanik Remarkist kolhoosist Marie Underi ballaadi loomingust. Huvitav pikk uurimus. Aimee Beekmanni romaanide kujunduslikust küljest. Siin on väga huvitav kirjutis seljakeelest Karepa murdest raamatust, Saaremaast, Sajaanideni, need on kõik nagu paljud teisedki ilmunud viimase viie aasta jooksul. Aga siin näitusel me saame ülevaate kogu Villem Alttoa kirjandusteaduslikust loomingust. No siin on välja pandud uurimus Eduard Vilde elust ja loomingust selleks tema kogus siin ärepa puhkusel olles materjali ja siis laenutas ka raamatukogust Vilde teoseid ja jutustusi ja romaane. Kas ta tihti laenutab oma suviste tööde jaoks Kareparaan? Kogust iga aastal ikkagi jah, ta ütleb isegi, et pole mõtet ja tartust kaasa kanda, kui meil on olemas siin raamatukogu, kust on võimalus laenutada vajaliku. Ja ta iga aasta ikka puhkuse ajal on mingisugune töö teoksil. Siin me näeme tema suurt monograafiat August Kitzbergist ja siis veel lühimonograafiad August Kitzbergist veel rida teisi nagu Lääne-Euroopa kirjanduse alal keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia see tema koostatud kommenteeritud seadusega varustatud siis veel Tartu riikliku ülikooli rattabrindiseeria 19 20 sajandi väliskirjanike. Te rääkisite, et Villem Alttoa on suurt abi osutanud teie raamatukogule ka Karepa ja Toolse ajaloo uurimisel. Villem Alttoa armastab oma kodu jagarepat võib-olla ongi just Villem Alttoa mõte see, et jäädvustada Karepa ajalugu. Muidugi raske oleks olnudki neid saada ilma tema abita. Väga palju artikleid on meile saatnud Karepa ja seljaajaloo kohta rahvasuust kogutud pärsse. Hea meremees. See on väga huvitav, hea meremees, purjetin punaste Amerda rohelist, arootsime Herda ida merda hirmusamba võrgu kudumise laul naise poole, mina, mees, meremehe Puiga, kallis mees, Kalame poiga. Mina aga muistan merre. Tiha muistan merre, Jokke panna. Merra suu, panen muisa poole, püüan kullast kalada, obedast anner jada. Et saab mamma matsu della papa suusapraksutel ja siis on Mere kündmine Fecanica rännale elu-olu seal, nendel on hindamatu väärtus. Karepa küla on suure kultuuriloolise ajalooga. Ja selle jäädvustamine omab tähtsust ka järgnevateks aegadeks. Noh, meie saame siin raamatukogus ja kui kogu lugejas pere nimel öelda hiljemalt ole suur tänu tema suure armastuse ja hoole eest Siller on ilusa merepildiga võrrelnud inimese elu ja eneseteostust. 1000 mastilise laevaga sõidab ookeanile nooruk. Vaikselt päästetud paadil triivib sadamasse rauk. Karepal pärinev professor Alttoa on sihikindluse pingsa töö ja talendi toetusel tõestanud vastupidist. Tema on sadamasse jõudnud hoopis mitte sele Schilleri sümboolse paadiga vaid 1000 mastilise laevaga.