Jüri algab neljas saade, raadio mäleta ennast. Sissejuhatavad sõnad ütles riigi ringhäälingu jalandessenda rõivale teadustaja Vardo Holm. Alguses kutsungit olid saksa ajast, 1941. aasta sügisest Tallinna ringhäälingusignaalid. Need seetõttu, et meie tänaste ringhäälingu ajaloo meenutuste poolteist tundi on põhiliselt aastaist 1940 kuni 1944 Tuuline on meie väike kodu siin Läänemere ja Soome lahe ääres. Ta on läbi pikkade sajandite ikka olnud suur rahvaste ja impeeriumide himustada. Täna kõnesolevad aastad võtsid meilt omariikluse, käis sõda Poolas, veri toimusid, repressioonid oli Saksa okupatsioon. Kõik see kajastus ka oma rahva lapses varasema suure kultuuri kandja rolliga riigi ringhäälingus. Poolsada aastat tagasi viivad meid täna riigi ringhäälinguveteranid, sega endised Landesse rivali saksa keele tõlk Helga Viira. Riigi ringhäälingu jalandesse rõivali muusikajuht ja teadustaja Vardo Holm. Riigi ringhäälingu ja nõukogude raadioaastatel 1940 ja 1941 päevauudiste toimetaja Valter Horm. Riigi ringhäälingu Jallandessentarrivali kuuldemängude tehnikajuht, Heino pillikse ja riigi Ringhäälingu Landessenda Revali ning Nõukogude Eesti raadiotehnikainsener ja peainsener Aleksander Sillart. Muusikavalik on tehtud tollest kõneldavast ajast vanad heliplaadid, mis restaureeritud Heino Pedusaar poolt. Ringhäälingu omad salvestused, mis tol ajal eetris kõlasid ja mida rahvas laulis. Ja täna kuulutega uuesti taastatud vanu sõdurilaule saksa ajast. Need laulise mängis lindile Tallinna moemaja rahvusliku muusika ansambel Tanuke Ida Kõiva juhatamisel. Olime ajas 50 aastat tagasi. Valter Horm. Olite kunagi ringhäälingus päevauudiste toimetaja? Ma asusin sellele tööle alates esimesest jaanuarist 1940, mille riigi ringhäälingudirektoriks oli Olbri. Mulle tehti ettepanek maa, varem töötasin Õpetajate Liidu sekretärina. Aga minu hea kolleeg neist aegadest. Jaan Rummo oli juba varem asunud ringhäälingus tööle ja siis tegi ka mulle ettepaneku, kuna neil oli vaja päevauudistetoimetajad ja siis ma lõpuks nõustusin sellega. Kuidas te mäletate ringhäälingut tollest ajast see oli isemoodi ja murranguline aeg. Ühest süsteemist teise üleminek, kuidas kajastus, kuidas päevauudised sündmusest? No paeva uudised tol ajal ju ringhäälingu saateaeg oli märksa väiksem praegusest päevauudiseid anti kaks korda ainult hommikuti paar korda ja õhtuti. Kas maalilises hommikuses saadete tegija või õhtuste, aga mõnikord tuli ka mõlemaid ja koosseisud olid võrdlemisi tagasihoidlikud, sel ajal kulges normaalselt, midagi ei mäleta, ainult niipalju kui tuli, siis uni, sündmused pärast seda tehti mulle siis ettepanek jätkata seda tööd ja ma nõustusin. Muidugi siis olukord muutus põhjalikult, kohe võiks ütelda, et kui varem oli saatnud aeg lühike, siis saade kestis peaaegu hommikust õhtuni. Samuti ka päevauudiseid tuli anda pidevalt hommikuti varahommikust alates enne lõunat lõunaajaloolise päeva saateid ja terve rida veel erakorralisi päevade saades. Muidugi informatsioonid tuli tohutult palju ja samuti, nii et mäletan, et kui varem oli nii, et oli ta paar tundi ära tekitama saated ära vahepeal vaba aega, siis muidugi tööpinge läks väga suureks. Tuli olla mõnikord nii, et hommikul kella kuuest õhtul kella öösel keskööni välja kella 12 tööl. Kustkohast see informatsioon tuli? Informatsioon uudiseid peamiselt ikka etast tuli ka valitsusasutus nad otse mõnikord ja siis oli neid ümberkorraldusi ja valimised olid tulemas ja informatsioonitulv oli lihtsalt hämmastavalt suur, oli kohapealseid, uudiseid andsime märksa vähem, sel ajal. Meil oli muidugi korrespondentide võrgu, kui oli ka, aga ja see need andsid ka juurde, aga peamiselt tulika, kes asutustes siin tuli, parteiaparaadist tuli uudiseid, ma mäletan, paksud pakid tulid korraga, varem oli eta informatsioon vabariigiaegne kolmel neljal lehel tulid välismaa telegrammid ja nii edasi siis olid teinekord tuli nii paks pakk kohe oma 15 20 lehte muidugi kõike seda ei saanud edasi anda. Tuli siis meil hoolega vaeva näha, et neid lühendada. Aga oli ka niisugune informatsioon, mis tingimata tuli tervikuna avaldada. Näiteks missugused valitsuse teada andnud valimistega seoses mitmesuguseid teadaandes. Te ütlesite, et raadiol olid oma korrespondendid üle Eesti. Kuidas need edasi andsid telefoni teel või need andsid oma sõnumit edasi telefoli teel, meil oli vastav väikekeskjaam oli, võttis vastu ja masinakirjutajad kirjutasid kohe üles rei meilitoimetajad, ütleme nii, et maakonnalinnades tuli informatsioon igas suuremas linnas olikumas, korrespondent oli olemas ja nii edasi. Kas te mäletate, mis laadi need sõnumid olid, missis tulit? Organisatsioonide sulgemised ja muidugi sel ajal oli väga palju istuli valimistega seoses informatsiooniga, sest valimised kuulutati välja ju juulikuus, valimisteni oli jäänud väga vähe aega ja siis see aeg muidugi oli. Informatsioonitulv oli määratu suur just seoses valimistel valimiste kandidaatidega. Kandidaatide elulood tuli edastada ka ja Ando valimiste korraldusest. Informatsioon. Kas oli valimistel informatsiooni edastamisel tendentslikust, ma mõtlen, kas kõik said oma informatsiooni raadio kaudu edasi anda? Tol ajal niisugust asja kuskilt väljastpoolt tuli informatsiooni või oli võrdlemisi vähe ikka ametlik informatsioon oli, peame ka valimiste informatsioon oli ka ametlikult ja tuli peamiselt eta kaudu kõik. Praegu me teame, et, Valimistöö käigus ju kõrvaldati vastasrinnakandidaate ja noh, ei lubatud neil oma platvormiga välja tulla ja nii edasi, kas. Sellest ei saanud midagi. Teadsime muidugi, et töö käib ja ja niisugune asi, aga raadio kaudu me sellest midagi informatsiooni anda ei saanud. Täiesti täiesti monopoliseeritud. Te töötasite siis ringhäälingus uudistetoimetajana, kui kaua ma töötasin, kuhu esimese nõukogude aasta kuni 41. aasta augustini jäin siis Tallinna ka. Minu vanem kolleeg tol ajal saatekava juhataja oli Karel kesa kord kohtusime kultuse kohvikus enne võimuvahetust ja ta küsis minult, kas ma ka tagalasse kavatsen minna. Menaatuse mul seda kavatsust ei ole, ma olin abiellunud ja peres oli kolmekuune, laps oli ja ja niisuguses olukorras ei tahtnud tagalasse minna. Tema ütles, soovitas mul niimoodi, et mine siiski mõneks nädalaks tuleb võimuvahetus ja mõneks nädalaks maale. No ma teadsin, et mul mingisugust patu südame ei ole kellelegi liiga teinud ja. Ma jätsin selle mõistliku soovituse lihtsalt tähele panemata. Aga algas Saksa okupatsiooni mulle igatahes sellega olin siin Raua tänaval, oli mul korter, olin, magasin öösi kella kolme ajal koristati kõvasti, naaber avas ukse ja tulid kaks saksa mundris mees sisse ja arreteerisid mind revolvrid käes ja, ja viisid mind lähemasse. Oma kaitsestaapi asus Estonias alumisel korrusel, sinna oli inimesi 10 12 poodud juba samas majas oli ju ka ringhäälingu tulid sealt kolm inimest, üks oli, ma mäletan, oli Felix Moor. Siis oli tehniline insener Olev Kask aga vot kolmandatastima ei, ei mäleta. Ja nad olid kuulda saanud, et mind oli sinna toodud ja nõudeid seal, selle oma kaitseülemalt mind sinna enda juurde ja ütlesid, et nemad vajavad mind, võtavad oma vastutusele ja nõudsid mind nii-ütelda, sealt välja ja viidiumi korrus kõrgemale Ringhäälinguruumidesse. Seal seoti mulle valge lint ümber käel ja pandi valvuriks, sest tollal sõjaolukorras oli keegi valvaks seal ka ja ja pandi siis ukse peale minna. Valvuriks. Nii et iga võim kardab just nimelt sisulisi töötajaid. Nii, teie tegite otseselt sisulist tööd, Teie Vardo Holm, aga olite see mees, kes Valter Hormi tekste ka aeg-ajalt eetrisse luges, kas polnud nii, oli kindlasti. Kas teie mäletate vahet, nüüd ütleme enne 20 esimest juunit 40. aastal ja pärast seda hilisem aeg oli päris tendentslikult päristendentslik kõiges ainult selle uue võimu ülistamiseks ja kõigi nende isikute esiletoomiseks, kes siis seda uut olukorda juhtisid? Selles osas minu mälestust mööda nendes päevauudistes puudust ei olnud. Teie jäite ringhäälingusse edasi tööle ja Alan detsember Revali ajal töötasite edasi, töötasin edasi, teile pahaks ei pandud, et ka nõukogude ajal ringhäälingus tööd tegite, esialgu nagu ei pandud, aga hiljem pandi pahaks ja nõukogude aegse ringhäälingus Paul Uusman poolt määratud muusikaosakonna juhatajaks, siis ma ei oska ütelda, kui palju siis saksa okupatsiooni ajast oli möödunud aasta või poolteist siis dekrateeriti mind muusikaosakonna juhataja kohalt. Töötanud muusika alal ja et ma olin revolutsioonilisi laule õpetanud. Siiski lubati edasi töötada mind muusika lihtmuusikatoimetajana. Teie karjäär ringhäälingus sellega vist lõppeski, eks ole? Jah, ma olin siis okupatsiooni olnud mõnda aega töötajaga, varem olin töötanud õpetajate liidus, seal õpetajatele, ruumides alustas tööd, siis skulptuuri ala kutse kogu ja ma siis läksin tagasi oma endisele tööle, muidugi sel ajal tegevus oli äärmiselt piiratud. Koolihariduse küsimustele okupatsioonivõimud mingit tähelepanu ei osutanud. Nii et tühijooks oli ka seal. Mida tol ajal ringhäälingus muusikast edastati? Väga palju oli igast ajaviitemuusik. Ja siis, kuna siis ma mäletan, et olid igasugused kirjanduslik muusikalised põimikut, mis olid minu meelest kole tobedad, igav oli neid tõlkida ja olid nemad ka sisult muusikali poolest igavad. Aga oli muidugi ka häid kontserte, lõbusa toimuski kontserdisaalis ju väga häid kontserti sel ajal ja meil oli ju ka häid interpreet. Ja no orkester, ma mäletan, et siis imetleti, et oli juba kuus tšellot ja siis oli juba vist midagi, Sten oli vist vähem. Nii et orkester ka natuke oli kasvanud, seal ma mäletan väga hästi, esimeses puldis istusid Rudolf Palm ja Artur Värik siis tšello esimest puldis istus August karjus ja niisugused nimekad, sageli istus Garmin Prix esimeses puldis, ma ei teagi, kes õige kontsertmeister hommidest Heino menetlusseelik. Uhked ei, temaga oli sahka, palm oli, risk on pall. Teie olite kontsert, naiste kontsert ja siis ma mäletan ka. Ta oli ju meil tookord kolm väga perspektiivsed dirigenti, üks rindel, kalon, üks oli Vallo Järvi verinoor, siis ta pidi U19 tulema vist. Ja siis oli üks oli Roman Toi, kes nüüd on, nagu me kuuleme ESTO päevadel ikka veel väga kuulus. Sergei Prohhorov ka juba kas oli, oli ja siis oli minu meelest oli veel ikka Nigula ka, aga tema oli ta teatris tungem. Ja karp oli Karl Paul Karp, no ja rääkimata muidugi ola prud kartuli vist jah, 41., igatahes minu aegu ta oli juba seal ja ka need kolm noort inimest, need on kõik saanud dirigentideks. Kalam ka, aga ta on vist surnud, ma ei tea küll täpselt seda asja. See on nüüd aeg, millest sa räägid. See on nüüd alates 40, eks sügisest, kui juba esimene kord sõda üle oli käinud ja tegutses oli nime all, no mis ma mäletan muidugi, mida väga sageli tehti, need olid nõndanimetatud punteraabinud ja alguses oli ooperimuusika ja pärast läks kergemaks sellise tõsise muusikaga. See esimene pool oli üsna asjalik, aga teine pool kippus vahel päris käest ära minema. Ja neid oli sageli, aga palju tuli seda sellist muusikat, aga ega ma ei, sa ütled, et rääkisite vähe, oleks surmani tüütab kaeru. Aga neid muusikalisi põimikust küll kuulata, ma pean küll ütlema, et tast on saanud kirjalik ja mitte halb kirjanik, nagu ma omast kogemusest võin öelda, kellelt help põlvikud olid küll ikka kohutavad igast sõduri tunnideks, te mäletate kanaleid, et nad ei pruukinud neid kuulata, aga mina pidin neid lugema ameti poolest. Sellest ajast on väga paljud inimesed, kellega TÖÖ kokku puutusid ja üheskoostööd tegid. Felix Moor oli väga värvikas figuur ja tal oli ka niisugune suuvärk, et. Ta rääkis eesti keeles vehkida saksa pilt ka minu meelest Sergei oskas sakslaste juuresolekul väga häbematuse asju eesti keeles. Kuna siis mina olin tõlgiks seal majas, siis küsib sageli mu käest, et mis ma mäletan, pidulauas, mis ta nüüd ütles. No ma keerutasin kuidagimoodi välja. That's valati autoonlased, olid punaste juustega ja ma ei tea midagi nisukest, ta rääkis. No kuidas ma sain seda asja öelda, härra layer istukile. Tema oli siis ringhäälingu direktor. Koldisteet oli see peamine mees, kas te mäletate, mis oli selle sakslase nimi seal tehnika alal? Gutenberg, Putin. See oli ainult hea meel ja olen ka sakslased talinikides mäleta. Haruldane mees. Kallis Gutenbergi abilise Hanschmidt. No see ei mäleta mina, keda me kutsume Motsuks põrsakest ja sellena sellist tiitlina kõlupea, ainult partei partei märk. No seal oli teisi niisuguseid, mäletate doktor näidel, see oli muusikaosakonna juhataja, blond noormees. Ja upsakas ja Igase tantseriga, milles kellest neli olid, oli, see, oli selline tüüpiline tagalarott või kuidas neid tüütama võin ütelda, et algus, kui need tulid sakslased siis tantsel läksid, ütles talt mööda läksid teadmist, issand välja, mida uhk. Aga enne võib-olla nädal aega või paar nädalat põnedakas siit ära minema. Tantslari eemal, kaugel peeretas hoolega kummardas ja vaata, kuidas inimene võib muutuda. Kui häda käes, on häda käes. Ja siis üks doktor doktor vints oli kaevenimele tollega ei olnud, mul peaaegu pihtis seda, ma ei mäleta ja Prants oli, tähendab, Craig selle tähtsa päeva siis. Minul on grantsiga väga huvitav episood, kuidas me käisime Saaremaal Valter refleksi haual. Ühesõnaga, asi oli nii, meil oli kuuldemängude stuudios olemas kogu eesti kirikukellade kollektsioon, muidugi heliplaadil purakas sisse operle krants, hakkas huvi tundma, et kas meil Pöide kirikukell on, meil oli ja need, need Ringhääling läks Saaremaale. Ja krants sõitis kaasa. Ma ei tea mikspärast Sillardi läinud tookord mina pidin Sillar taseme, mille ma autoga Franz tuleb siis Ringhäälingu reportaaže, auto viidi rongis Virtsu tulev rongis siis meie juurde, et asi on niimoodi, et temal on plaanis üks kolme osa reportaaž Saaremaalt mille esimene osa tuleb lindistada laeval. Üle väinad sõidetakse. Muidugi oligi, läksime laevapanija Roberlaid, Nad hakkasid reportaaži pidama, laskis seal siis laevandusvilet ja võttis masinaruum ja ühesõnaga rääkis seda, et tema sõidab Walter Flex hauale. Ja muidugi kõige ilusam oli siis seda reportaaži lõpp. Senisel ehk saksa pateetikat täis taga eemaltsinetab Saaremaa rand ja tuul toob meie kõrvu Pöide kirikukellade helinat, mis, nagu kutsuksid meid Walters läksi haavale. Sellega lõppes ära. Ei pane muidugi lindikarpi, jõudsime kuivastesse, oli auto vastas Lintaks kohe autosse koos kaaskirjaga. Et siin pärast lõigata selle Pöide kirikukellade plaadi pealt sinna kirikukellad sisse mängida ja saata kohe Berliini. Nii, ja need Rober laitnud sedasi, et teise reportaažid teeb tema Pöide kiriku tornist. Hakkasime sõitma kuivastes Kuressaare poole. Pöide kirikut ei ole ka, ei ole. Meie eestlased, arvamus grantsel ees, autojuhi kõrval, meie muidugi, kas see pole meie asi? Muidugi olime mööda sõitnud. Prants kahtlema hakkas, hakkas seal pärima, tuli välja, et seisnud tuleme tagasi, muidugi, asi oli selles, et Pöide kirik oli sõjategevuses hävinenud. Muidugi, Pöide kiriku tornist oli väga raske reportaaži teha. Seal mingi rudiment oli küll, aga sinna me riskinud ronida. Grantsiks mõtles veidike tegemise ehtsõjameheliku otsuse, saite reportaaže feldpaks. Läksin surnuaeda. Demannik kolmas reportaaž Walters Lexi haual. Pöide surnuaed, sarved jäävad siin, see on pikk ja kitsas, ta mingisse soosi peale märja pinna keskele ja otsivad ja otsivad. Ei leia, Walter Flex Heauda muidugi seda täpselt on, võib-olla Walteril läks, oli üks saksa kirjanik, mina ta juhuslikult ja mulle ta meeldis, temalt ilmus eestikeelseks raamat Vallenz Nibali ja. Ja see oli, noh, 30. aasta sõjast rääkis ja mulle see auto meeldib, mulle tema töö meeldis, aga mikspärast need sakslased ta nii väga kõrge kilbi peale tõstsid, ma ei tea, mul on see siiamaani arusaamatu jah, ja ei leitud seda antakse eksi hauda. Siis Roberlaid Ta ütles mulle kulged, küsige mõni inimesi, kes ehk nad juhatavad Pokkisisimegi, seal oli üks matusse, plats oli kui sinimeetodi peal. Askeldasid seal küsisin vanamehe käest, vana mäe vaatas kesised plekk. Mis ametit ta pidas. Mina ütlesin talle leks, vaata Flex, et tema oli üks saksa sõjaväelane, kes seitsmeteistkümnendal aastal Saaremaal langes ja Pöide kalmistule maeti. Kui sakslased ära läksid, nad võtsid oma, no ütleme oma lahkunuka kaasa muidugi. Lahkun asemel ühe teise sõna. Muidugi sisse komas raputas kaera. Sealsamas ligidal jälle oli just lõppenud üks matusetalitus ja nagu Saaremaal kombeks olla, tehke peied kohe surnuaiale. Ja paluti ka meid lauda. Ja muidugi sakslased alandasid ennast, seal tulid ka. Aga kuna seal väga hääd Saaremaa õlut ja vasakus mente laita, siis päris pikka aega lõpuks tõusmisest Kuressaarde. Ja õhtul, kui me olime seal, Kemits komissariaadist, piirkonna komissariaadist, Kurema Saaremaa rüütelkonna hoones, keegi panin raadio mängima ja Berliini saati lõpetas mingeid saadet, oli kuulda mõningad paar sõna, siis kirikukella helin bimbambindama. Aga oper läitnud ise ei teinud väljagi, tema sai suitsuangerjat. Vaat see oli Walter Flex haual käimine. Ringhääling töötas Estonias tavalisel neljandal korrusel, stuudiod olid seal. Ja nii, nagu me teame, nüüd 45 aastat tagasi toimus Tallinna pommitamine. See kuulus üheksanda märtsirünnak kus siis ka Estonia maha põles. Koos. Kõige minuni otsa praegu vaatate, siis mina ei olnud siis enam ringhäälingus, ma olin ära sealt läinud. Aga sel päeval oli minu isa oli sel päeval krati etenduses, kus ta tuli ilma valitute tagasi, sest etendus katkestati ja valitu said kõik järgmisel päeval. Mina isiklikult olin üksipäini kodus, kõik rahvas oli laiali, kes tööl, kes kus ja sõbranna tuli mulle külla ja siis me läksime, kui need jõulupuud ülesse kerkisid. Minu mälestuse järgi oli see üsna varaõhtul. Nii et mingi töökeeldu veel ei olnud ja läksime siis, ma elasin Kentmanni tänav 10, siis ta oli Konstantin Page trasse ja siis läksime sõbrannaga Kentmanni 20. See maja on praeguseni alles sinna varjendisse ja pärast esimese pommitamise lõppemist ei teadnud muidugi otsima ei tule. Teine tuli takkajärgi, saime koduväravas kokku ja maja oli veel alles kahekorruseline puumaja, aga teise pommitus, mis jäime me siis koduta, aga ringhäälinguga mul ei olnud siis enam pistmist süžee põhjal juubeli tegema projekti kolm korda järjest ja igal neljapäeva õhtul. See oligi kolmas neljapäev, kus siis projekti mängiti, teadis poolegi pooleli, tema jäi? Jah, nii ta oli küll. Mina olin tol ajal kunstihoones ja kui pommitamine pihta hakkas, läks, on kunstihoone keldrisse siis osa rahvast isegi Estoniast, ka näitlejaid pani jooksuga, kuni kunstihoone need seal kunstihoone keldrisse Krakti kostüümis inimesi. Pärast oli kuulda, nii et ring Estonia teatrimaja saius kaks süütepomm pihta. Aga kuna välisandarmeerial ei lasknud kedagi sinna juurde siis ta põles maalima. Aga eks ole, tookord põles ju see vastasmaja ka maha, kus maine, töötasin abtigendile ala, kus on raamatukogu, kus oli ja majandusosakonna täpselt seal ütleb, et, et ega see vastaspool põles, seal oli reportaaže, auto ja garaaž. Ka see põles. Nii et reportaaži ka ei olnud, aga kaastööliste rääkisid, et et jah, kaks pommi süütepommi satest katusele. Et need oleks kerge vaevaga võinud ära kustutada. Aga keegi ei liigutanud. Ja milles oli küsimus Te ütlesite, et välisandarmeerial lubanud kustutama lubanud inimesi juurde lubanud juurde ja et nõnda nende kepti, koerad, need kohe blokeerisid kõik sisse. Estonia. Jah. Neid oli igal pool, kas need, kes seal meie valvelauas valvasid, olid ka sandarmeerial ei olnud, mis see oli mingi SS valve SS, aga ma tean seda, et mõni neist oli kirjaoskamatu. Nagu mulle selgitati seal mõni kolleeg, et oli loos olnud. Minule selgitas saksa kolleeg ka seda, et ega meil Saksamaal hobusevargad pole mapist vabastatud. See oli igasugust rahvast. Nojah, aga niisugune tähtis objekt nagu seisis seal püssi õlale, mis ta lusikapuust küljena See oli muidugi väga-väga traagiline sündmus. Kui varem oli ka pommitamise olnud, siis need olid nii lokaalse iseloomuga, aga see algas kohe pärast häiret, algas kohe laviinidena, vajusid lennukeid Tallinna peale ja sõna tõsises mõttes küllasid Tallinna üle lennukipommidega. Elasime juurdeveo tänaval, kui häire. Anti Me läksime oma neljaliikmelise perega, läksime keldrikorrusele, see oli. Ei olnud mingi varjend, vaid paar liivakotti oli pandud, hakkan teeta ja, ja paar palki oli ka keldri lae toeks pandud ja olime sõjal kõrvalhoone juba süttis, puitmaja oli, süttis põlema. Me kükitasin ma seal keldrikorrusel. Järsku käis hirmus kõva mürts, justkui oleks maavärin alanud. Kõik krohv pudenes, aknaklaasid purunesid ja kui siis see pommitamine jätkus pärast veidi väike vahe tulis läksime välja vaatama. Selgus, et meie silikaatmaja korsten oli kadunud. Lennukipomm oli tulnud korstna pihta korstna minema pühkinud. Suur auk oli veel plekk-katuses. Läksime siis pööningule ja leidsime korstna. Kõrval lamas 200 kilone lennukipomm. Aga kui me seal olid, eesotsas olev nõel oli kahekorra läinud ja selle tõttu nähtavasti siis ei lõhkenud mitte vaid tervena, lamas seal, ma arvan, kui ta oleks lõhkenud väikesest majast, ei oleks vist küll mitte midagi järele jäänud ja samuti vist nendest paarikümnest inimesest, kes sinna keldrikorrusele olid varju tulnud. Õnnelik juhus, päästesse. Aga kuidas ringhääling töötasite sel päeval? See oli neljapäevane päev. Nii palju kui ma mäletan, ma olin oma muusikatoimetaja ülesannetes seal. Ja õhtu eel pidin minema linna kellegagi kokku leppima esinemise asjus ringhäälingus. Ja ma jõudsin. Tol ajal oli taru finantsi, nüüd vist jälle uuesti roosikrantsi, täna jõudsin sinna, kui algas pommitamine ja ma pidin kuskile majja minema, varjuda selle eest. Ja kui vaheaeg väike vaheaeg tuli, siis üritasin tagasi minna Estoniasse ringhäälingu Li Estonias tol ajal siis ei jõudnud, tuli uus rünnak ja siis nende rünnakute vahel kuidagi. Püüdsin hiilida Pelgulinna, kus minu praegune korter on niipalju veel, et 43. aastal langes üks hommikul vara, ma ei tea, mis kuu sees, ma ei mäleta täpselt, kas aprillis või kaks üksikut pommi langes ja need langesid minu tookordse elumaja vase tänavale teineteisele poole maja ja muutsid maja elamiskõlbmatuks. Ja siis ma oma perega sain oma abi kaasanud kooliõe juurde Pelgulinna ühe toa ja me elasime seal. Aga kui oli see suur pommitamine üheksandal märtsil, me siis olime ka muidugi selle maja keldris, niikaua kui pommitamine lõppes järgmisel hommikul, kui ma siis läksin oma endist elu kohta, vaata minu mööbel ja kõik varandus jäi kõik sinna, siis oli kõik põlenud. Minu rikkalik noodikogu, raamatu ja mitmed ringhäälingu arhiiviasjandused teame, isiklikult enda tarvis pidasin. Ja kõige kurvem oli see, et ma elasin alumisel korrusel ja kõik terve maja põlemise tuhk oli langenud vundamendist allapoole. Aga selle tuhahunniku otsas oli minu kallis instrument tiibklaver ja oli ainult raamid. Jaa, rahandide vahel olid keeled krussi tõmbunud. Väga valus vaadealise. Millal te nägite siis oma töökohta uuesti pärast üheksandat märtsi? Järgmisel hommikul muidugi läksin sinna ja oma ruumidesse polnud võimalik minna. Aga siit selle buss Estonia ees on see, sealt oli ju see sisse ja see fuajee oli millegipärast oli puutumata. Ja, ja siit parempoolne osa sooni ülevalt oli ka mingisse tõttu jäänud põlemata sinna, muidugi kolis Meyer Golden State oma sekretäriga ja. Aga all siis kogunesid kõik sinna ringhäälingusse ja sel päeval ei olnud üldse saanud ja tööd keegi tea. Aga järgmisel päeval juba korrastati ära Tallinna telefoni, kaugjaamas asus apteegi tänava kaks ruumi, ühes oli nagu Monika, teises oli diktor ja heliplaati sai mängida ja rohkem ei olnud, aga siis saade läks 11 10.. Nii palju, kui mina mäletan, kährik sai omale endise kino Kungla, kui ma ei eksi. Seal oli siis administratsioon ja niisugune niisugused asjad ikaldus augusti lõpus. Nemad seal otse krants oli just seal, oma oma meeskonnaga, nojah, nad ei mahtunud osa neil oli Pärnu maantee kaheksa, mispärast oli ka muidugi ringhäälingu kasutas. Üks korter seal, tähendab, Estonia põles esialgu nad läksid Estonia keldrisse, aga nägiriatesse põlemine ikka on edasi, siis jooksjaid üle turuplatsi. Pärnu maantee kaheksa, sinna keldrisse. Ja need inimesed ütlesid ja järgi seadust, et niisukest põgenemist ei ole nad enne näinud ega vist ei tule ka kunagi, kui see üleminek oli pommirahe all sinna, Tallinna maadel. Tõi sel päeval siis tööl ei olnud, nagu ma aru saan, ei olnud mina ainult järgmisel päeval. Tegelikult õhtul see alguse saated ju käisid. Kaotus meie kultuurivarade plaadi kokku üleval 20-st kõik, ent oli ka muidugi juba kogunenud, aga S4 plaadid seal olid sellised heliplaate, mis sest kunagi ei saa tagasi meie riigitegelaste kultuuritegelast kõne, sealt kõik olid säilitud. Väga suur kahju. Siin selles almanahhi, mis on siis 44. aastal välja antud Tallinnas on siin üks pilt ka, kus Heino pildikese peal Kuressaares osadel trükistil on pilliksid, nimi maha tõmmatud. Näiteks siin raamatus minu käes on, siin on olemas siin esinete reporterina puldi, võtate kätte selle pildi, näete pilliks jah mikrofoni juures. Kondensaatormikrofon, suundmikrofon, millel on see tuule karta seal sellesse mikrofoni selles suunas üldse ei saa kõnelda asju Ma vaatan ka kuidagi kummaline kõrvalt jääks ja ma ei saanud, asi oli selles, et mina olin seal tehnikuna kaasas ja mina panin mikrofoni ülesse. Eks reporteri jälle rebane tema tegijaid, illust pilte, Gibliti torkas mutikese pildi almanahhi. Loe edasi oleks ilmekam, pandi sinna nimi alla. Aga siis ka välja tuli, et et pildiks, reporteri lõigati ära. Nii et osa neid on minu nimega osa, ilma selle pildi pärast paksu pahandust. Sillar teab seda asja väga hästi. Fiks. Olid reporter. Mis halba seisis, tegi? Tähendab, hilisemad aastad pärast sõjaaastat suvel enne üleandmist või ennesõja üle käimist olevat olnud niisugune asi, et Panso oli ringhäälinguteaduste asjaõigus, mäletan küll, oligi see on toimunud, mitu teadus tahavad, oli lihtsalt niimoodi, see oli viimasel lõpul just enne sakslase välja minekut tatart ja mina olin ka juhtunud. Olen teilt ammu tahtnud seda küsida, nii, vast oli teadustöö sõna, mingit ka mingit programmi olnud, nii saab, pans mandri kaheksa patsutasid see mikrofon ees mängijaid. Oot, mängisid, aga nüüd olevat Panso siis ütelnud nii et see oli saksakeelne saadik, ta mängis Draamateatris saksakeelsetest pisuhänd, ta oli see piibeleht, ma olen seda näidis ja ja tean ka, kes need teised olid. No ja, ja siis tema olevat teadvustanud, et viseeristel andesse val angis lossindis Endel Dolphatunturgel, mis pääle mingi saksa valitud hoone turg on turg ja tema korranud valifofoni hooned turgudel. Kas see on õige või asi ilusal? Ega ta Ta ei ole? Need tantsud on see, mina vaidlesin vastu. Selle võimatuse tantsu ei olnud, et seal olid ju neid plikasid, oli küll, kes seal, eks ole, noored näitlejad, silm eksvalve, siis. See on seal pildi peal, mina teda, Tallinna, aga need tüdrukud, need läksid vist kõik, kas nad läksidki mind? Ma tahtsingi küsida, kas paljud läksid koos sakslastega ringhäälingule? Läkski, läks, kas proua Saar ja Virgo ja need läksid nendega või kuidagi privaatselt rahunenud Menning poekene siia. Ei ole veel, oli ka siin suuri pahandusi ja jumal teab, mis temaga üldse oli, tähendab, ma mõtlen olevikus. Kahtlased lood olid need. Aga kuidas juhtus niimoodi näiteks, et ka ringhäälingutöötajad arreteeriti saksa aja lõpus siis kui hakkas uuesti tulema Tallinna poole, aga võib olla ka varem juba. Mis siis juhtus, seda tehti, need ei olnud ainult ringhäälingutöötajad, see aeg käisiks laine üle Eesti ja nii palju kui mina mäletan, oli neid üle 200 inimese, sealhulgas oli intelligentne, olid ka tudengeid ja nimeliselt videotes paljusid üles nimetatud Tartust Tallinnast ma tean peamiselt see oli üks üldine laine. Nojah, šarreteerimile laine oli ikkagi väga suur, äratas tähelepanu Tallinnas ilmuseks eestikeelne Saksa ajaleht Eesti sõna ja see avaldas siis lühikese teate pealkirja all kahjustasid Eesti rahvusterviklikkust. Ja muidugi mul see pealkiri on meeles. Rahva nimel on jah, alati teatud kõika, näiteks Kitzberg seal Kitzbergi toimetaja oli arreteeritud Jaan Rummo ja teist korda isegi teades ja nii ringhääling palju kaotasid oma koosseisust. Mulle Schihiarhistins pakkus peavarju patareis nimelt nagu üldiselt teada on, materjali on avaldatud, töötas sel ajal ka rahvuslik, põrandal on organisatsioon ja mul oli ka seal veidike tegemist sellega ja noh, kuna nad jõudsid siis järjele ja aprillis 1944 arreteeriti kõigepealt viidi Kaarli kiriku lähedal, oli siis see seal hästi inst, seal olime ööpäeva ja siis viidi meid patareis. Ja siis oli viis kuud Sõrve 44. aasta suvi tuli veeta patareis. Ma mäletan, et sel ajal oli seal ka õige mitu ringhäälingumeest, minu naaberkongis oli Jaan Rummo tema juba teistkordselt. Temaga saime väga hea kontakti küll nimelt uudistasime väikese augu ahju kõrval traadijupiga ja kuidagi siis sai nii iga päev veidike temaga vestelda ja ta oli juba varem ka olnud seal ja oli nagu teenekas ahialune ja siis andis meile häid kasulikke näpunäiteid. Ja huvitav, teisel poolkambris oli jälle ka ringhäälingumees Eino pilliks oli temaga pidasime morse abil ühendust ja oli kiires korras, seega mida ma varem seda küll ei osanud, aga, aga siis see sai seal koha pääl, teised abistasid, sai selgeks ja seal siis veetorude raali torude kaudu sai väga hästi suurepäraselt. Teistest vahialusest mäletan veel Jaan Krossi ka veel seal oli ka seal sammas korrusel, kus mina olin ja oli ka Jaan Kitzberg. Mulle lõppes ja siis niimoodi, et augusti lõpul viidi mind mobilisatsioonipunkti, mis asus praeguse teise keskkooli ruumes siin Estonia kõrval saadeti sinna, et karistuspataljoni saatmiseks Stras pataljon, mis asus Viljandis. See oli kesk Mõistuda mobilisatsioonipunkti ülemaks oli kapten maitsma, keda ma vanemast ajast õpetajale niru päevilt mäletasin. Läksin tema juurde, näitasin oma paisetes käsi ja ümbritsevaid sõrmeotsi ja ja palusin, et andku mulle pikendust, et ma saaks korraga koduski aia perekonna juures. No ta mõtles ja ütles, et patareis tulnutele ei ole nagu hästi lubatud, aga aga siiski võttis blanketi, kirjutas kolm päeva mulle pikendust ja ma pääsen sealt siis minema ja muidugi raputasin siis paari tunni pärast Tallinna tolmu jalgadelt ja läksin maale ja ja ootasin siis niikaua, kui jällegi uus võimuvahetus tuli. Aga siis, kui rinnaõues tööle läks siis väga paljud ringhäälingu inimesed sõitsid läände ja ma ei mõtle, lihtsalt mindi sakslastega kaasa või et oldi nii veendunud ideelised, aga siin oli väga palju põhjusi, miks ära mindi. No ikka hirmu pärast. Need kaks daami, kellega mina ühes ruumis istusin, need on mõlemad läinud ära ja oli hirm lihtsalt, mis edasi juhtub. Sest oli ju varem olnud kasin küüditusi. Sest keegi ei teadnud, kas see võib korrata. Pommitamine mõjutas ju ka paljud kaotasid kodu polnudki enam midagi kohustatud just need põhiliselt olidki, kodus siin ei olnud ja ükskõik kus ta läks seda kodu ehitama. Et neid oleks sakslased eriti veendunud, näitas, et ära tulema seda võib-olla ei olnudki nii. Meie eestseisus oma eeskujuga vaevalt kedagi veenis, erilise eriliselt saksameelseks muutuma, otse vastupidi. Rinne lähenes 1944. aastal, aga Landresse rööval töötas hoolega edasi. Kui aga võru oli juba nõukogude vägede käes, siis toodi sinna liikuv saatja Võru raudteejaama, kust siis edastati Nõukogude informbüroo teateid ja pisut ka teisi eestikeelseid uudiseid. Ei mina kuulsin siis, kui. Juba lõpetanud siis töötas, siis kostis küll suure müraga seal üks segaja tehtud saatja ja siis endale häälestatud Türi lainele. Ta töötas erilainel siis ja muidugi enne Lasnamäe töötas ka Türi laene. See raadiosaate te ümberhäälestamine sõjaolukorras seal väga strateegiliselt väga oluline. Sellepärast et kes kaugele elavad, nemad ju ei näe, kus kohas Saatse tuleb, vaid seada tema lainepikkust ja siis arvavad, et see saatja asub seal ka. Ja see töötas ja natukene aega. Aga varsti ta muidugi võeti sealt maha ja toodi tall. Aga millega te seletaksite, kaks tehnikameest? Siinsamas selles almanahhi Songirjas okupeeritud alad, nende saatjate nimestik, mida võib kuulata. Ja siin on siis ka Tallinn lainepikkusega 222,5 meetrit, Tartu lainepikkusega 586 meetrit ja tüüri lainepikkusega 415 ja pool meetrit. Aga Türi saatja lasti õhku neljal liid, üks liik usatega. Õieti mitmele autole paigutatud saatja veini Türil. Jaa, jaa. Saksa välisaatja, mitmest autosse Is koolse mina seal ei käinud, aga kes seal käisid neetetest siseantenn oli ka autodega, nii. Ega see ei olnud ka täpselt Türi saatja lainepikkus, kas mitte tuli löönud 410 10 ja siin on 405 teiste puhul. No ja võib-olla see antenne ei andnud häälestada ennast täpselt tüdi lainele, aga ligikaudu peal oli siis tuleb välja kaardoholmil oli õigus, kui ta ütles, et ikkagi teadvustati sel ajal ka siin Tallinn, Tartu ja Türi. Jajah jaa. Tänasin. Kallima. Tänase. Kallima. Arvata. Mida te tegite siis, kui septembrikuus alustas siis uus raadio jälle tööd uue võimuraadio? See on lihtsalt nii sakslast ära läks seitsmeteistkümnendal septembril umbes tööd lõppedes sakslased oma saated, maksti kõik vabaks. Tahtis siis kaasa minna? Tahtis, võis koju minna, mina läksin maale ja oma linna oma koju tagasi tulin, siis olid juba. Sest nad otsisid ülesse, kes asja tundsid tundsid seda süsteemi seal ja seal on mitu meest, oli meil seal, kes töötas, Saksa valitsusaeg, ka need, mis seal nüüd vigastatud, olitses aparatuur selle korda seadma. Meil olid tuntud, see asi läks lõbusate nõutu. Ja septembri poolest olid see oli juba valmis, aga saatjad ei olnud, saati oli Võrus. Ja saatjat ei saanud ära ka tuua, sest sakslaste raudtee oli kitsa. Need tulid raudtee ümber naelutada laiemaks ja siis pääsesse saatja Tallinnasse ja kandik kopli ühe haruteele sinna kaks vaguneid oli saatjal ja mast ka muidugi püsti ja ja siis, 30. oktoobril läks vist esimene saade. Läks muidugi linnavõrku, see oli linnavõrku ei ütelda, sest see oli lihtsalt välja öeldud, oli sees üles seatud turuplatsile kunstihoone juurde ja veel mõnda kohta. Ja nendel sai siis kaks korda päevas teateid antud. Aga muidu, millel üldse tekkis kummaline traathääling Pärast sõda vist või enne seda oli toiduga. Enne seda oli kuulda, kas oli kaks vene inseneri äärest Leonu võtma Leonov? Jah. Ja teine oli ka üks pisikene mees, Need kaks, üks see oli siis selle traatvõrgu peal, aga nad ei jõudnud seda käiku panna veel, aga nendel põhimõtteliselt nädal oli väga huvitav ja ma tahtsin panna selle traatvõrgu tööle, tähendab traatringhäälingu. Et sealt saab anda inimesele, mis tahad, sa ta ise valida ei anna, alla seda ei ole, vaja, saab kergema läbi, aga siis kohe muidugi seda ka juttu tööle ei saanud, seda traatoring häälingut, vot see võttis aega, ma ei tea, kas järgmine aasta või mul oli ka niisugune riista. No me põlesime nagu öeldud, maha meil ei olnud üldse raadiot ja, ja siis tartus, keegi soovitas, et pane omale see siis sealt ega muusikat sealt küll kuulata ei saanud, tehkides saadeti minu arust, aga uudiseid kuulasid. Mis kellaaega, Teil läks see üleminek kibedalt Landesse rõivali lõpia. Uue Eesti raadio algus. Alguses läks päris kenasti pärast Tallinna vallutamist Nõukogude vägede poolt. Sel päeval olin ka oma pere juures Vasalemma suvekodus. Siis sõitsin enna ja läksin ringhäälingusse oma endise töökohta ja asusingi seal tööle ja sain paar-kolm kuud töötada. Isegi ringhäälingu kantselei asus siis praegu selles majas, mis on Väike-Karja ja Pärnu maantee nurgal. Vahepeal oli seal perekonnaseisuametnik, seal teisel-kolmandal korrusel oli kantselei sisulised sõjaväelased, seal kõik ringhäälinguteenistujad said pikenduse broneerimise ja sellega pääsesid mobilisatsioonist ja ma olin ka rõõmus, et ma olen mobilisatsioonist pääsenud. Tegin oma tööd edasi, siis septembris, millal Tallinn vabastati. Ja oktoober november, teise detsembri öösel kell 12 tuldi siis minu juurde koju, paluti kaasa tulla, viidi siis esialul pagari tänavale ja sealt mõne päeva pärast patareisse. Ja seal ma sain ka siis elada ja suvitada, kuni järgmise aasta. Kas te hiljem siis nüüd ma ei räägi Aleksander sillaartist, kes on nüüd pidevalt ringhäälinguga kursis olnud, hiljem pärast sõda. Aga teie olete ringhäälingule, kuidas öelda nüüd selja pööranud olude sunnil? Te baas on materiaalne, eks ole? Üheksanda märtsi ummitamisega minu elamine suuremalt osaldaks vastu taevast. Ja ma lihtsalt pidin ära minemata. Instituudis aga tema tegi ettepaneku minna kooli. Temal läks lihtsalt selle mõttega, et ma saan kuidagimoodi majandust. Säästud, olgu see või mille tahes süüa taavi nimena. Ja muidugi ausalt öelda, aga kindlalt said niivõrd palju mõjunud, et ega nagu eriti ei tulnudki kahetsust sellest kaheksa aastat väga nii truult kinnik tööpostist loobunud olla. Teie karjäär Valter surmaga lõppes ka sellesama ajaga. Ringhäälingus. Jah, ega mul ka enam rohkem siis sidemeid ei olnud. Pärast sõda siirdusin tagasi pedagoogilistele tööle, kõik tahtsid tol ajal suured okupatsioonivõimud ikka meid kõvasti ümber kasvatada. Sakslased nimetasid oma patareiga laagriks ja Sabelistiderrori siis Espraviitiline jälle kella ja mul tuli siis olla ka üle kolme aasta Uraalis, enne seda veel siin. Kolmveerand aastat olin kolumaal, käisin Vasalemma keebi katlas ka ühe suve veel. Tahan teile praegu öelda aitäh nende nende meenutuste eest. Eks see kuulu kõik ringhäälingu ajalukku. Mul on vägisi niisugune tunne, et mingil määral on raadio teile ikka südamelähedane olnud. Ja just selle võimuvahetuse tõttu, sest muidu ringhäälingutöö mind väga huvitas ja ma oleks muidugi kindlasti ka edasi seal töötanud ja ta oli noormees tol ajal ikka aiani tahtmist oli teha ja kõik, aga aga muidugi jah, kui need need ei muhedased, nii, nii kiiresti tulid ja siis see see kohale merega, see nii ruttu ikka ei läinud. Et see meie generatsioon oli nende võimuvahetus. Paratamatu muidugi jah, kui emal ja mõlemad ja võtame tolleaegsed, need ringhäälingumehed, nad, nad kõik said pigistada. No ma, mul oli nii lähedam kontakt oli Jaan Rummoga ja ta oli ju ka väga hingestatud mees oli ja kõik pani selle noortel raadiotöö ja kooliraadio käima ja kõik niimoodi, aga, aga küll ta sai ka pigistada, ta sai. Saksa ajal oli ta kaks kordagi eestali juba kuidas nõukogude ajal siis ta algul jäi tööle ja siis pärast ka jällegi uuesti, kui, siis tulid need suured pleenumilt ja siis tal oli ka minema. Ja muidugi tervis kas kõvasti kannatada? Olen raadios töötanud üle 15 aasta ja see on küllalt pikk aeg, et raadiopisik võis tungida minu südamesse või hingemõistusesse, kuidas seda öelda? Ja loomulikult kogu südamega teeks seda tööd, oleks teinud seda tööd kogu aeg edasi ja praegugi veel, aga praegu on aastaid nii paljud neist enam sellest ei tule välja midagi. Aga? No. Ja nii ka. Täna meenutasid Ringhäälingu ajalugu ja inimesi 50 aastat tagasi endiseid ringhäälingutöötajad Helga Viira, Vardo Holm, Valter Horm, Eino pillikse ja Aleksander Sillat. Muusikavalik oli tehtud tolleaegsest muusikast vanadelt heliplaatidelt, mis restaureeritud Heino Pedusaar poolt. Vanadelt plaatidelt laulsid ja laulavad. Aarne Viisimaa, Eedo karrisoo, Benno Hansen ja Ants Eskola. Vanu laule taaselustas mängis lindile Tallinna moemaja rahvusliku muusika ansambel Tanuke Iida Kõiva juhendamisel. Ansambli solist oli Nikolai pajanen. Praegune kõneleja Hubert väldermann tänab kannatlikku kuulajat ja ütleb jälle kuulmiseni. Kuulsite praegu neljandat saadet. Raadio mäleta ennast.