Kas kuulaja mäletab, millal ilmus meie ringhäälingu saatekava see kutsung? Vistmite? Ka Ringhäälingutegijatena ei oskaks sellele küsimusele kohe vastata. Lihtsalt nii on see olnud juba. Väga ammu. Aga on asju, mis on ammu olnud. Ent nüüd enam ei ole. Tänase Ringhäälingu saatepäeva künnisel täna saab Eesti ringhääling ju 62 aastaseks. Hakkasin otsima ringhäälingu arhiivi kõige vanemat plaatija, helilinti. Ja ma leidsin eest ajaliselt suure tühimiku. Esimesed arhiivilindid, nii sõna kui muusika on dateeritud 1951. aastaga. Kõik varasem on sisult ajaliselt hiljem kildudest kokku korjatud. Kadunud on ennesõjaaegne soliidne plaadikogu. Ringhäälingu omad, salvestused plaadile, kui ta juba helilindile. Alates 1945.-st aastast valitseb meie helisemas kultuuriloos vaikus tormituuled, sõda ja sõjajärgsed aastad, keelud, käsud, halvaks peetud mõtted ja inimesed, ametnike hoolas käsu täitmine. Aga lihtsalt ka harimatus ja kultuuritus, mis periooditi on kestnud viimaste aastateni on ära viinud suure tüki meie ajaloost. Ja kuigi sõna ja mõte kõlab eetris vaid hetke on ka selles hetkes, kas tõe väiksus või vale suurus, kas mõttetihedus või mõttetus, mis reedab aega ja inimesi. Seepärast vaatame täna endasse Üks vana heliplaat, puruks löödud, kuid millel salvestus mõne minuti ulatuses säilinud veel prügikastist leitud viis tänast meenutuste mõttele. Ja see sai pealkirjaks raadio mäleta ennast. See oli nendesse rõivali kutsung, mis viimati oli eetris Tallinna laine, kui seal 410 meetrit üks päev enne Eesti korpuse Tallinna vabastamist. Seega 21. septembril 1144. aastal. Selsamal ajal töötas ka Võru raudteejaamas liikuv saatja millega edastati eestikeelseid kõnesid ja uudiseid. Põhiliselt Nõukogude inform. Ringhääling on alati olnud võimu teenistuses ja oleneb võimust, kui vabalt ja kui kõrgele harituse tasemelt lubab ta raadio tegijail rahvaga, see tähendab kuulajaga suhelda. Mida me aga teame, mida mäletame Landessendarrivalist? Veel üks väike näide seekord pooleks murtud vaheplaadilt mis on Tallinna ringhäälingu otsesaate oma salvestus. Suures osas antisaateid siis saksa keeles Nõukogude Ringhääling läks seevastu kohe eesti keele peale üle. Aga nendest asjadest pole ühtki helidokumenti säilinud. Me võime täna ainult neid aegu seega aastaid 1944 45 46 ja ka 1947 meenutada raadioveteranidega, kes nooruse ja kogu eluringhäälingule andsid otsida üheskoos vastust küsimusele. Kuhu ja kuidas kadus ringhäälingu kunagine soliidne plaadikogu? Miks on heliarhiivis nii vähe meie kultuurilugu? Täna meenutavad 1940.-st aastast noorte- ja kooliraadiotoimetaja sõja-aastail tagalas raadiotööd teinud ja ka hiljem noorteteemadele truuks jäänud juht ja toimetaja ja reporter Linda ehk Liiduimann. Seal mäletad, oli ka tükkidega katkiseid, plaate oli meil isegi kavas niisugune saade muusikat, purunenud heliplaati ja siis pandi kuskilt, kus juba võis hakata nõela panema, sealt pandi ta käima ja siis niipalju kui seal oli, nii palju tuli juba sõja-aastail Tallinna ringhäälingusse tulnud muusikatoimetaja algul teadustajatööd teinud ja muusika vastutav toimetaja Helju Miilen plaatide kohta veel nii palju üksainus plaadi mahamängimisega hädas oli. Aga kui teos oli nii pikk, et ta ulatus plaadi teisele küljele ka siis lihtsalt tekkis pisikene paus, plaat keerati ümber ja siis läks heli, teosedas. Sel samal ajal 44. aastal kartoteegi ja plaadi koguhoidjana tööle võetud hilisem kõigile tuntud helirežissöör Asta Kuivjõgi. Seal fonoteegis ei olnud mitte mingisugust kütet, ma tean, et ma istusin mantlis seal ja tegin tööd. Paul Härm oli siis muusikatoimetaja kahekesi, seal ruumis olime ja tihti oli nii, et vot saatesse tegid pausid ja mis teha siis üle koridori, öeldakse, et pane nüüd üks saade kokku, siis otsinguooperit, ooperit, veidi midagi. Plaadid kokku, vaatad enam-vähem, kas ta tavaliselt järjekorras sobib, siis kirjutasin siis lihtsalt paberi peale ja andsid siis üle diktorile ja plaadid üle sinna tehnilisse keskusesse ja nii läks siis jälle saad edasi, 1939. aastal ringhäälingusse tööle võetud helilõiketehnik, hilisem toonmeister ehk helirežissöör raadiomaja tehnilise projekti ja pärastsõjaaegse esimese reportaaži auto ehk hõbehalli projekti üks autoreid, loojaid, ehitajaid ja hilisemalt kaua aastaid olnud Eesti Raadio peainsener Aleksander sillalt. Üks ainukene inimene mängis maha, tähendab plaati ja ja siis filmi. Ja see oli teises toas. Ja siis paneme sinna peale selle ja siis tuleme mikseri peale, lükkame jälle ja et. Ja ükskord ma juhtisin pühapäev olema valves ja. No muidugi see aeg vallas ei käinud Ena. Ja panin filmi peale, tulin ruttu, oleks mikseri peale ja kuulanud niuks, ponts on nagu kass hüppas kuskilt maha. Ma lähen vaatama, tagases lindikeral tuli mulle vastu. See filmikära oli kukkunud mammale, unustas selle kaane peale lükkamata ja tuli mulle vastu, aga seal on igasugust kontaktid, oleks võinud saada sädeme kuskilt seal püssirohi ja noore poisina 44. aastal tehnikuna tööle võetud praegune raadiodele keskuse remonditsehhijuhataja arvudelt. No muidugi plaadi kvaliteet tol ajal nüüd sellaki alusel tehtud plaadid terasnõelaga ega ta suurem asi ei olnud need alalisvoolu magnetofoni kaks tükki, mis esimesed olid, need on juba tunduvalt parema kvaliteediga. Poisikesena mõned aastad hiljem samuti tehnikuna tööle tulnud nüüdne raadiotelekeskuse helisalvestustsehhijuhataja asetäitja Wilhart pilvisto. Boko mängitad vaheldumisi magnetofonilinti ja vahele grammofoniplaat ja siis filmi peale jälle ja ja plaadikogu oli minu mälu järgi pidi olema vähemalt suur, kuna ma olin väga noor, veel ei puutunud kõikide asjadega majas kokku. Aga plaat oli iga päev väga palju. Saates kasutati järelikult need videole. Täna sisestame ajas 44 aastat tagasi. Alustuseks pakun kuulata raadiomajja õuest prügihunnikust leitud see oli 28 aastat tagasi kõveraks painutatud vaheplaadilt ühte laulu. Kuulakem hoolega ja otsustage on sel plaadil ka mõni väärtus, on ta kultuurilugu. Nõukogude ringhäälingus kõlab see plaat esmakordselt. No mis te ütlete? Selle kuuldu kohta tuletab midagi teile meelde. Midagi, ma kuulen esmakordselt mõnuga, sama tunne, et ma kuulen esmakordselt. See oli saksa keeles, eks ole. Okupatsiooni ajal lindistatud ilmselt vea vaja vaid näiteks või ma ei tea. Nurgas see mari ka ei ole, naine, meest ma tõesti ei tea. Aga tegelikult mulle täitsa võõras, ma ei mäleta niisugust asja, kuigi maga okupatsiooni ajal olin. See on muide vahaplaat, plaat saadi siitsamast vana raadiomaja alt ühest prügihunnikust kogemata, sealhulgas oli veel üsna palju igasuguseid muid plaate, enamasti okupatsiooni ajal salvestatud plaadid, aga oli ka palju muud niisugust plaatoris andis katki lüüa, olid, olid poolikud, aga vahaplaat on tsinkplekiga seest see burksile. Väikevõtte selle poolest, et laulu pealkiri on Tallinna Postimees ja siin laulavad seda tõepoolest Marigamp. Ja Tiit Kuusik kuusiku ühes kohas, nii et see oli puhas tenor. Kõlada. Aga kamba ta nariga. Selle plaadi näite varal tahtsin ma praegu öelda seda, et ka kõik, mis ringhääling on teinud või salvestama ideoloogiale vaatamata, võib teatud hetkel muutuda väga unikaalseks ja ajalooks. Kuidas teie nüüd mäletate, kes te siin üsna noorena tulite siia ringhäälingusse, kuidas tol hetkel siis saateid tehti, kas niisugune plaadikogu oli olemas, kes seda oskab öelda? Oli küll olemas, mina enne mind, see asi, enamus on ju kõik pärast sõda tulnud vähemalt siia majja tööle. Leiame kõige varem? Ei, mina olin kõigele nii ka tuli, taganes, no mina olen 40. aasta septembrist? Asso, nii oli ju siin siin siis vend ei sõjaaeg vahepealne aeg maha arvata ja siis siis oli seal Moskvas ja Leningradis töötasin. Ja novembris 44 jälle Tallinnas, kuidas plaadikoguga oli, siis? Oli siis ütleme, pärast sõda olemas ka midagi alles, mingisugused plaadi siiski oli muusikaosakonna, kui me seal oli küll selle vana maja all, terve muusikaprogramm pandi nendest plaatidest kokku ja lihtsalt olid need plaadid, mis olid Estonia pommitamisest Ringhäälingu plaadikogust, ülejäänud üle kuidagi moodi terveks ja ei, aga seal mäletad, oli ka tükkidega katkiseid, plaate oli meil isegi kavas niisugune saade muusikat, purunenud heliplaati ja siis pandi kuskilt, kus juba võis hakata nõela panema, sealt pandi ta käima ja siis niipalju kui seal oli, nii palju tuligi. Mina selle saate pealkiri ja wälja nuputaja on Paul Härms joobunud meil täitsa tema moodi ja nii palju seal oli mingisuguseid plaate, minu mälu järgi oli. Ja oli ka magnetofonilinte sedase Helju pääska mäletama. Et meil oli, oli lihtne, aga meil ei olnud paras laius, on ainult meelile pealt seda maha mängida, aga nii palju kui ma mäletan, oli enamikus meie hea klassikaline muusik, aga missugune ta tehniline kvaliteet oli, seda muidugi ma ei tea. Minu arvates tookord oli kõik hea. Tihtipeale üldse rõhku panna, tähtis oli, see sai ikka rohkem ja rohkem midagi eetrisse. Aga muidugi aasta mäletad, me käisime isegi koos Thomas saadete meil ju plaate siia Saksamaalt sõjaringlust oli, ta olid siia ja. Mäletad jäneselugu oli nii, et siis oli pärast pommitamist, siis saadeti veel päris palju neid plaadipakke ja mina olin tookord siis siin selle kartutegi, kirjuta, eks. Ja, ja siis igasugust, seal tuli kõike ooperite, operettide ja, aga muidugi väga palju ka neid marsse mis tookord sakslastel oli ikka, et vot selle vallutamise auks ja teise vallutamise auks. Pakk oli päris palju, aga siis, kui nüüd Nõukogude väed siis sisse tulid pärast seda Uusman otsis kõiki ülesse, kes olid siis siin raadios minagi mõni kuu ainult olnud enne võimu vahetamist otsis kõik linna pealt üles ja kutsus siis tööd tegema. Ja kui mina siis sinna Estonia keldrisse sinna fonoteeki sisse astusin, siis see pilt oli sünge. Sellepärast et seal oli pandud riiulitesse meil 10 plaati, niimoodi ülestiku Ladid, muidu seisid püsti, aga seal millegipärast ma ei tea, miks see süsteem selline oli. 10 plaatilistiku. Ja siis oli võetud sealt riiulites need plaadid ja põlve peale pandud ja purukslöödud. Mõned jäid nagu, võib-olla ainult väikse praega Brauga, aga sisulisem hunnik seal põrandal maas. Ja lugu oli selline, et selle võimu vahetamise ajal või vahetult enne, kui nõukogude väed sisse tulid siis oli seal sõjaväestatud valve sees. Need, need mehed olid sisse sõjaväelased, kes seal siis olid ja nii, et enne, kui nad ära läksid, siis nii palju nad siis leidsid, et on vaja see hävitada ja hävitasid niimoodi need plaadid ära. Aga muidugi kõike nad ei hävitanud siis magnetofon lintidega tegid nii, et lõid südamest välja ja olid lihtsalt klindihunnikud. Püksiruum oli lindi huumori poolest saadik seda lindi pahna täis ja siis sai vaadatud sealt lindid otsast, et mis asjad need on. Ja noh, ooperikatkendid või balletikatkendid või sümfooniat, need siis sai keritud käsitsi kokku, no igasugust pahtamiselt ei võtnud. Aga mis vähegi andis, see sai siis üles võetud, see oli meeletu töö, et et noh, kujutate ise ette, magnetofon linti niimoodi ühte rulli kerida, siis niipalju siis sai ka sealt päästetud muidugi maha mängida ei saanud, aga vähemalt päästsime seda, mis päästab, annab, et noh võib-olla et on võimalus neid maha mängida. Ja muidugi neid mahaplaate mäletanud, et need seal tuubis oleks, olime kuskil kõrval. Aga seda tean ma küll, et kui oli voolukatkestus ja seda oli võrdlemisi tihti sõja ajal ja kõik ja siis me istusime kõik seal niisuguses tehnilises keskuses, seal all keldris, see oli siis niisugune ruum, ühel pool oli siis diktori ja siis oli tehniline keskus koridor vahet ja siis oli see fonoteeki. Siis me istusime tehnilises keskuses, seal oli siis ma ei tea patareide või mille voolu all mingisuguseid soojendased, sest seal ju keskelt ette, kui midagi niisugust ei olnud, siis istusime seal, see kõige soojem, no ja siis sai mahaplaatidega mängitud, mõtlesin, et noored ja lollid vahaplaatidega mängitud, nii et viskad, kas sa püüad kinni või ei, siis visatakse teisele. Tõstatasime. No tagantjärgi kurb mõelda, nagu lapsed tänapäeval need ufosid viskavad, täpselt, mis ajal see oli 44 45. See oli siis veel Estonia teater, see oli toonia keldris Estonia all ja ja seal fonoteegis ei olnud mitte mingisugust kütet, ma tean, et ma istusin mantlis seal ja tegin tööd. Paul Härm oli siis muusikatoimetaja, kahekesime seal ruumis olime ja tihti oli nii, et vot saatesse tekib pausid ja mis teha siis üle koridori öeldakse, et pane nüüd üks saadi kokku, siis otsin kas ooperit või ooperit või midagi muud. Plaadid kokku, vaatad enam-vähem, kas ta kavaliselt järjekorrast sobib, siis kirjutasin siis lihtsalt paberi peale ja andsid siis üle diktorile ja plaadid üle sinna tehnilisse keskusesse ja nii läks siis jälle saad edasi. Tänased muusikapalad on valitud võimalikult vanadelt võtetelt vanadelt plaatidelt, mis kuulaja, kes on säilitanud ja restaureerida Tuzzalvestustelt kokku korjatud hilisemal ajal. Usun, et muusika peaks iseloomustama meenutatavat aega. Aga kui tulek oli juba siia praegusesse vanasse raadiomajja keldris peale ja kas toode ülega, siis plaadid ja lindid, kõik, kõik toodiale, kõik toad ja, ja kõik oli muusikatoimetuses. Üksainus tuba oli muusikatoimetus ja fonoteeki, kuidas see plaat, mida me kuulsime näiteks siia just siia hoovi peale, sattus alla välja? Aga ma usun küll nii, et sealt toodi kõik ära ja need vahaplaatide noh, niisugune hunnik või mis ta seal võis olla, sest mingit järjekorda seal ei olnud, see ilmselt tõsteti ka auto peale toodi, ühesõnaga kogu see varandus Estoniast ära, sest neil ei olnud seda vaja, kõik tooli kaabletki toovad ja sealt ja mis väedega, varandust oli seal aega, hing, hääldus äärmas, pandi autole ja tootja siis tasin, vaadati, mis, mida saab, minna ei saa ja siis läks prügihunnikus. Tähendab, ringhääling hakkas majas tegutsema, sisuliselt lõhutud, ütleme, plaadikoguga ja väga väikese helilindid tagavaraga. Ja igal juhul salvestusega ja muusika oli ka heeli filmidel ja filmid olid ka filmid olid ka muusikatoimetuses, nii et me istusime nagu püssirohutünni otsas. Suured filmirullid olid ju väga imestanud, et selle üksainukene inimene mängis maha, tähendab plaate ja ja siis filmi. Ja see vill oli teises toas ja pidi siis paneme sinna peale selle ja siis lähme mikseriga peale, lükkame jälle ja et. Ja ükskord ma juhtisin pühapäev olema valves ja. No muidugi see aeg vallas ei käinud ana. Ja panime filmi peale, tulin ruttu, oleks mikseri peale ja kuulanud lüks. Ponts on nagu kass hüppas kuskilt maha. Ma lähen vaatama, tagases lindikeral tulid mulle vastu. See filmikära oli kukkunud mammale, unustas selle kaane peale lükkamata ja tuli mulle vastu, aga seal on igasugust kontaktid, oleks võinud saada, sädeme kuskil seal püssirohi ja oleks terve see osa kõik õhku lennanud, aga ei olnud. Oli õnne. Lihtsalt. Helikandematerjali suur puudus oli terves Nõukogude liidus ja siis tehti ahelad filmi peale ja filmiheliosa kasutati ära. Seal pildi peal ei olnud ja plaatide kohta veel nii palju üksainus plaadi mahamängimist hädas oli. Aga kui teos oli nii pikk, ta ulatus traadi teisele küljele ka siis lihtsalt tekkis pisikene paus, plaat keerati ümber ja siis lats heliteose. Kas see oli nagu iseenesest mõistetav? See läks tükk aega, kuni me saime 20 last, eks ole, ja siis kui oli plaati kaks eksemplari, no siis sai juba sujuvalt mängida esimese ja teise poole. Aga kas sõna ka salvestati siis plaadile või siis läksid kõik sõnalised saated otsast, kõik sõnaliselt köisid, ots läksid otse absoluutselt kõik saated, ka sõnalis muusikalised saated läksid otse, aga on säilinud ju näiteks katkendeid reportaaže tõstja msn plaadile võetud, need ju ikka plaadile. Ma natuke selgitaks asja plaadile, me hakkasime tegema Eesti vabariigi ajal. Ja Saksa valitsusaeg tehti ja ja siis siin nõukogude korra aeg tuli Moskvast üks heliplaadi lõikeseade üks ainukene ketas. Ja siis väga niukse halva kvaliteediga plaadid ka nende peale. Plaati ei ole nõukogude korra aeg siin üldse tehtud magnetofonilindile ja, ja selles siis ainult sõnalist osa. Aga muidu sai tehtud enne endisel ajal sai kasutatud Ameerika, lõika seadmeid, simple plaati, see oli klaasplaat vahaga kaetud ja sellesse lõigatud heli. Ja see ei olnud mitte halvem kui otse heli tähendab kuulates. Nii et absoluutselt mingisugust Meraga krahhi nad ei olnud. See, mis me praegu kuulsemisele plaadil müra seon tekkinud kuiv on, see plaat on väga ära kuivanud ja seal on võib-olla isegi praod sees on praod sees ja põlve peal nojah, oleks vajutatud või murtud, õigemini ja kui ta juba aastaid on, ütleme vihma, lume ja muu käes väljas olnud, näiteks imesta midagi, praegu on vist võib-olla plaati, kus kellelegil veel kodus arhiivis seal raha paneb rattad käima, mets kohiseb ja need said tehtud, kõik seal simplaadide tähendab klaasplaadile siia valmis saadetud. Riiga, Riias oli plaaditehas, see võttis vaheplaadi peal seal ümber ja, ja siis tegi emaga Natritsid ja tehti siis. Ühel päeval laeval ma nägin poisi all. On naisi ja kui see meeldis, ta viis meid ja ole koller kopi. Näide pärastsõjaaegsest salvestusest nüüd juba restaureeritud Heino Pedusaar poolt laulab omaaegne kuulsus Veera neelus. Aga mäletate, millal hakati, meil töötasid kollektiivid pärast sõda, kohe orkestrid ja ja koorid ja tol ajal esineti ringhäälingus otse. Aga millal hakati salvestama nii et me võime hakata rääkima juba sellest, kas fonoteegist või nähtavasti fonoteegis ikka lintide peale läks ikka lindi peale. Lindile hakati tegema, kas ei hakatud siiski juba keldris natuke midagi istama ja minu arust ka. Vaat meil meil ei olnud keldriperioodil, meil oli ju väike muusikastuudio ja oli küll, aga meil ei olnud seal maki makine, saime naerdud, kui tuli siia keldrisse siin Me saime madalsagedus. Kas see oli 46. aastal? Stuudio linnahall oli nii pisikene ja ma mäletan seda. See tookordne popansambel kuldne seitse lindistas siin. Ja siis oli niisugune lugu, et me pidime panema, kes mängis, kontrabassis oli Naissoo. Ja siis panime Naissoo laua peale kontrabassiga seisma, selleks see kõlaks natuke paremini. See ruum oli tõesti võib-olla nii suur, ainult kui see siin, kas ta üldse oli nisu, minu arust oli ta veel väiksemale talle lihtsalt ukse saanud. Ostan need on veel väiksem, nii et vaevalt vaevalt oli klaver seal sees ja ja selleks, et ära mahutada, paremini kõlab siis kontrabass ei pandud ühe laua peale ja teised said siis kuidagimoodi seal ümber ära paigutatud. Ruum on, ma mõtlesin viis korda viis, see oli vähem, see oli no üks, 20 ruutmeetrit või veel väiksem, aga mäletad, millal tekkis uus fonoteeki numbriga üks esimene lint? Praegu ei ole muidu säilinud, hakkab kusagil Katsaga üks laul ja kas ei olnud mitte see filmist taevatigu? Ja oli küll noad, jõuske, adjovsk hüpata ja, ja see sai lindistatud praeguses merekoolis üleval kõige kõrgemal korrusel. Ka suhteliselt väike, kes siis ruumis. Ja siis liinide kaudu tuli siia ja siis siit läks lindile, niimoodi käiks, sealt läksid enamuses estraadiorkestrisaated läksid otse. Ja siis oli ka niimoodi, et kah niisugune muusikalembeline hiljem Dali helirežissöör Veeber, kellel oli rohkem tehnilist haridust, tema jäi tihti hiljaks, tal oli kindlalt teada, kust ta need mikrofonid paneb. Nii et ah üks 10 minutit enne saadet või niimoodi jõudis ta kohale, panin mikrofoni siia-sinna, lülitas sisse. Ta oli särajäljeks, saadi lahti. Aparaat oli sealsamas, diktor oli ka või? Ta sealsamas diktor pidi Venemaa merekooli teadvustama vähemalt niikaua kui me olime Estonia keldris kindlasti käest, Viktor, seal ma olen ise seal käinud, sest ma olin alguses ka natuke aega diktor. Hiljem ka, aga siis vaata edasi siis, kui ma juba muusika toimetusse tulin, diktoreid tulid nagu juurde ja siis polnud ta minu abi vaja, aga segakoorisaadetega oli niimoodi, et need olid siis selles vanas tompi klubis, mustapeade klubis, olevisaali Kalevi saalis ja ja seal oli ka sümfooniaorkester, sümfooniaorkester oli seal täitsa õige ja ja seal oli ka alati diktor kohal, kui oli otsesaade. Enamasti olidki otsese arutatakse ja kõik oli otsa kõikale otsese jumala manalasse lindistamine ükskord hakkas, mida te arvate, mis ajast me võime siis lugeda nüüd uue fonoteegi arhiivi sündi? Mina arvan nii, et me olime siis muusikatoimetus oli juba selle maja teisel korrusel minu arust küll. Ja fonoteeki oli vastas meil, eks ole, ja see tähendab seda, et see maja valmis järk-järgult järk-järgult kuni üles ja ja vastavalt nagu üks korrus valmis sai, siis koli tehnika, toimetus kolisid kaasa järgi ja. No ja siis oli ju teine stuudio Kaiubarist olemas, teine korrus. Jahimeeste ehitati seda suurt raadioteatri tehtedki veel kaua-kaua, aga teine stuudio olemas ja juba sealses lindistati ja sealt tulid otsesaated. Kolmandal korrusel oli siis kammerstuudio nii-öelda sealt läksid kaotsisaated.