Kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 11.-st aprillist. Stuudios on toimetaja Erle Loonurm. Viimase ööpäevaga lisandus 438 positiivset koroonaproovi, haiglaravi vajab 589. Suri kaheksa patsienti. Toomas Sildam analüüsib oma poliitika kommentaaris Eesti ja Venemaa välisministri telefonivestlust. Väga hea. Nüüd on siis teada, et niipea pole Tallinnas põhjust piirilepingu ratifitseerimise juurde tagasi tulla. Eesti ulatas käe Venemaa. Tartu Ülikooli teadlased on teinud edusamme uue vähiravimeetodi arendamisel. Praegu levinud keemiaravi puhul saavad lisaks vähirakkudele kahjuga terved rakud, mistõttu esineb palju tõsiseid kõrvalmõjusid. Gaas, plasma, ka saaks olukorda parandada. Pärnu linna 770.-ks aastapäevaks ilmus kogumik Pärnu Eesti kunstis kaks. Esimene üle vaata, kogumik tuli välja 15 aasta eest, aga vahepealsel ajal on lisandunud palju uusi teoseid ja tulnud välja põnevaid avastusi vanemast. Kunstipärandist eeloleval ööl sajab vihma, homne päev on aga valdavalt sajuta. Õhusooja on öösel kaks kuni seitse kraadi, homme päeval kuni 16 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 3529 koroonaviiruse proovi neist esmaseid, neid positiivseid oli 438 ehk 12,4 protsenti proovide koguarvust. Enim uusi positiivseid testi tulemusi tuli Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 258-l inimesel, neist 178-l Tallinnas. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta. Johannes 793,7. Haiglaravi vajab 589 ööpäevaga suri kaheksa patsienti. Vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on Covid 19 vastu kaitstud 259000 inimest. Kõigist täisealistest on vaktsineeritud 24 protsenti ning üle 70 aastastest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud enam kui pooled. Eelolevatel nädalatel jätkub enne kõige vanemaealiste ja Covid 19 riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine. Eeloleval nädalal on Eestis oodata ligi 27000 doosi Faizeli vaktsiini 9600 doosi modernat ja 4800 doosi AstraZeneca vaktsiini. Toomas Sildam räägib oma poliitika kommentaaris Eesti ja Venemaa välisministri telefonikõnest. On tore, et Eesti ja Vene välisministrid lõpuks omavahel rääkisid. Muidugi võiksid naabrid kas või telefonitsi suhelda, hoolimata erimeelsustest, nagu Eva-Maria Liimets ütles ja nagu üks tema varasemaid eelkäijaid pikaaegne välisminister Urmas Paet lisas. Keerulistel aegadel tuleb naabrite vahel suhelda kasvõi selleks, et olude muutumisel oleks lihtsam. Olud ei muutu. Nii pea sai selgeks välisministrite Eva-Maria Leemetsa ja Sergei Lavrovi telefonikõnest. See kõne toimus Eesti algatusel, sest Liimets tahtis Moskvale selgelt öelda, et Kaja Kallase valitsus on valmis Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega edasi minema. Aga Lavrov ei öelnud, et tore uudis tema toetab seda ning nüüd peaksid teemat edasi arutama Eesti ja Venemaa parlamendid. Ei. Ta nimetas piirilepingu ratifitseerimise kohustuslikuks eeltingimuseks, et Eesti ühemõtteliselt loobuks territoriaalsete nõudmiste esitamisest Venemaale. Härra Lavrov, Eesti tegi seda juba, kui Urmas Paet kirjutas seitse aastat tagasi koos teiega alla piirilepingule, mis määrab Eesti-Vene piirijoone enam-vähem sinna, kus see praegu kulgeb. Pealegi viimase 30 aasta jooksul ei ole ükski Eesti valitsus rääkinud Petserimaa või jaanilinna tagasi küsimisest. See on Vene välisministri poolt otsitud ettekääne Lavrovi tahtmatus ratifitseerida tema enda poolt sõlmitud piirileping vaatab varjamatult vastu ka lausest. Venemaal soovitakse näha naabri, see on Eesti valmisolekut normaalse, mitte vastanduva atmosfääri tekkeks kahepoolsetes suhetes. Tõlgime, mida Lavrov sellega Leemetsale ütles, et Eesti peaks toetama Venemaale rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamist Ukraina ründamise ja seal sõjategevuse toetamise pärast ei peaks praegu vähemalt avalikult muretsema Venemaa relvajõudude koondumise üle. Ukraina piiride lähedale ei peaks tõstatama nõndanimetatud Navalnõi küsimust ja nii edasi. Ehk otse öeldes, Eesti peaks muutma enda senist välispoliitilist kurssi loobuma Euroopa Liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika toetamisest ning NATO heidutusstrateegiast, siis võib rääkida ka Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimist. Võib-olla, sest nagu Lavrov liivmetsale ette luges, Eesti peab astuma konkreetseid samme, mis on seotud massilise kodakondsusetuse, venekeelse elanikkonna diskrimineerimise info- ja haridusruumist vene keele väljasurumise ja ajaloo võltsimise katsetega. Niisiis me ei tohiks rääkida näiteks ühtsest koolist ega sellest, et 1940. aastal hävitas Nõukogude Liit Eesti iseseisvuse. Väga hea. Nüüd on siis teada, et niipea pole Tallinnas põhjust piirilepingu ratifitseerimise juurde tagasi tulla. Eesti ulatas käe, Venemaa ei võtnud seda vastu. Tallinna lennujaamast saab praegu lennata 13-sse sihtkohta sel nädalal taasavas lennud üle aastaga. Söögišeerlins käivad ka puhkusereisid. Lende ei ole palju, kuid väikeste sammudega lennundus avanemise poole liigutakse. Nii ütles Tallinna lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe. Vikerraadiole. Et alustame ikkagi sellest, et lähema paari kuuga Eestisse Kriisa ja epidemioloogiline olukord saada kontrolli alla juuli-augustikuust, tegelikult kui piirid avanevad, kui, kui teised riigid inimesi rõõmsamalt vastu võtavad. Et, et siis tegelikult võiks selle endale rohkem lahti minna ja kui me, kui me sellel aastal jõuame mingis kuus näiteks 100000 reisijani, siis, siis me oleme väga õnnelikud juba. Ja ma arvan, et mitte meie ei ole õnnelikud, tegelikult reisijad on õnnelikud. Ma arvan, et kuskil see võidu kohta on võib-olla see, et, et need lendamise valikud on teadlikumad. Et inimesed teevad teadlikumaid valikuid, et kui vanasti vaadetelt oh, pilet maksab 25 eurot, tema läheb, et siis võib-olla ka väike niisugune positiivne aspekt oleksid keskkonnale. Et pigem kaalutakse rohkem ja minnakse kindla peale. Tartu-Helsingi liini taaskäivitamine on veel küsimärgi all, sest see oli eelkõige ärireisijale. Ja ma arvan, et noh, selle sügisel vastu talvelennufirmad seda riski veel ei julge võtta. Aga järgmisel aastal koos toetusmeetmetega siis Riia linna poolt näiteks võiks ikkagi proovida liini taaskäivitada, sest ega Tartu on meil ju kolme aasta pärast kultuuripealinn ja siis ju lennuühendus võiks kindlasti olla. Pärnu lennujaamas käivad ehitustööd, mis kestavad sügiseni. Pärnu lennujaama jah, on kaks funktsiooni välja, et üks on see regionaalpoliitiline funktsioon ehk teenindada Ruhnu lende ja teine pool siis tulevikus võiks olla suviste tšarterreiside ja puhkusereiside teenindamine mitte väljuvate vaid siis sissetulevate ja täna linnaga koostöös ja need tänasel hetkel otsime neid võimalusi. Kas ka näiteks järgmisel suvel juba Skandinaaviast võiks esimesed puhkuselennud tulla Pärnusse. Tänasel hetkel, põhilised turud on Rootsi ja Soome. Pärnu linna 770.-ks aastapäevaks ilmus kogumik Pärnu eesti kunstis, teine osa linnaruumis näeb paljude tööde reproduktsioon, mis asuvad just seal, kus kunstnik neid maalides seisis, jätkab Ester Vilgats. Esimene üle vaata, kogumik tuli välja 15 aasta eest, aga vahepealsel ajal on lisandunud palju uusi teoseid ja tulnud välja põnevaid avastusi vanemast kunstipärandist. Nii andsid Pärnu linn, muuseum ja LVM kinnisvara välja. Kogumiku teise osa esikkoguga võrreldes sisaldab ja teistsugust valikut Pärnut kujutavatest kunstiteostest, kuid sarnaselt esimese väljaandega on siingi esindatud looming erinevatest ajastust, suurtest ja stiilidest. Raamatu koostaja, Pärnu muuseumi kunsti- ja foto koguhoidja Indrek Aija. Sobrasin läbi kõikvõimalikud Eesti kunstimuuseumite kollektsioonid, üht-teist on vahepeal juurde tulnud ka uusi töid vanematest töödest on avastatud ka selline seos Pärnuga ennem võib-olla teatud. Aga ma tahaksin veel uut raamatut teha, aga meil on kõik läbi kammitud, enam kusagilt ei tule välja. Tuleb ikka ka praegu selle teose koostamisel ma jätsin päris esindusliku pilte kõrvale varuks, et tegelikult on plaan tõesti teha ka kolmas köide, aga annaks tõesti mingi kümmekond aastat veel aega tuleb juurde ka võib-olla kaasaegsetel kunstnikel põnevaid töid. Vähk on südame-veresoonkonna haiguste järel Eestis teine levinuim surmapõhjus. Värsked gaas, plasmauuringud annavad aga lootust töötada välja senisest täpsem ja efektiivsem vähiravi jätkab Maarja Merivoo-Parro. C Tartu Ülikooli teadlased on teinud edusamme uue vähiravimeetodi arendamisel, mille keskmes on gaas. Plasma. Praegu levinud keemiaravi puhul saavad lisaks vähirakkudele kahjuga terved rakud, mistõttu esineb palju tõsiseid kõrvalmõjusid. Gaas, plasma, ka saaks olukorda parandada, arvab Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi kaasprofessor Jüri Raud. Alates 2007.-st aastast on uuringud näidanud, et gaas plasma selektiivselt tapab vähirakke, jätab justkui terved rakud ellu valdavalt on tegu olnud siis katseklaasieksperimentidega suhteliselt hiljuti, siis on jõutud ka loomkatseteni ja on tehtud ka mõned pilootkatsed inimestega, siis on olnud väga raskes seisundis olevad vähipatsiendid neljandas staadiumis ja noh, need uuringud on, võib öelda, selliseid paljulubavad perspektiivikad. Teadusagentuuri grandi abil ehitati ainulaadne plasmareaktor. Meie töötlesime lõhnaga vedelik ja peale töötlemist lisasime selle vedeliku rakkidele ja siis uurisime, mis juhtub vähirakkudel selle vedeliku toimel. Plasma tekitasime me kõigepealt väikese läbimõõduga klaastorus, heeliumi või argooni muus. Ja kui plasma nüüd torust väljus, siis reageerisid plasmaosakesed väljas olevate gaasimolekulidega ja tekitasid omakorda mitmesuguseid reaktiivseid ühendeid. Ja gaasivoog on, et siidi, siis vedelik, kuni seal toimusid jällegi reaktsioonid juba vedelikumolekulidega ja nii siis tekitati kee niinimetatud plasma aktiveeritud vedelik, mida siis hiljem lisati vähirakkudele. Ilmnes, et erinevad vähitüübid reageerisid ühenditele erinevalt. Raua sõnul aitab see rajada teed personaliseeritud meditsiini, kus plasmaga kiiritatud vedelikku saaks süstida otse vähiga võitlevasse kehaosasse. Selle peale me nagu rohkem mängisime ka jaht tekitada selline meedium, mida on lihtne, et ükskõik kuhu süstida näiteks iseorganitesse, kui on siseorganid, kes on vähikolded. Järgmise sammuna asutakse koostööle Tartu Ülikooli vähilaboriga et uurida, kuidas plasma tekitatud reaktiivsed osakesed ja targad nanoosakesed ühiselt vähirakke kahjutuks teha suudaksid. Ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Homme liigub madalrõhkkond piki Rootsi rannikut põhja poole ja selle idaserva mööda liigub Eesti kohale märksa soojem õhumass. Öösel on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab veel vihma ja lörtsi. Vastu hommikut sajud lakkavad ja pilvi hõredamalt. Puhub idakaare tuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on öösel kaks kuni seitse kraadi. Esmaspäeva ennelõuna on mandril vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta, saartel on pilvisem ja kohati sajab vihma. Pärastlõunal pilvisus tiheneb ka mandril ja Lääne-Eestis sajab vihma, õhtuks levib sadu ida poole. Lõuna ja kagutuul tugevneb kuue kuni 12, rannikul puhanguti 16 meetrini sekundis ja sooja tuleb 10 kuni 16 kraadi, rannikul kuus kuni üheksa kraadi. Aitäh selline sai Päevakaja pühapäeval, 11. aprillil aitäh kuulamast ja rahulikku õhtut.