Kell on saanud kuus ja päevaga võtab kokku 12. aprillisündmused, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse aga registreeriti Eestis 269 uut nakatumist. Koroonaviirusega. Haiglate intensiivravi osakondades on endiselt väga palju koroona patsiente ja nende arv langeb aeglaselt. Kaitsepolitsei toob aastaraamatus välja äärmuslaste põlvkonna tekke. Kõlakambrites mõned noored mehed või poisikesed räägivad rassisõjast ja õhutavad vägivalda. Meie jaoks on oht tänavatel vägivallast, seda me proovime ära hoida. Eesti konjunktuuriinstituut prognoosib, et Eesti majandus kasvab tänavu kolm protsenti. Olukord tööstuses on instituudi hinnangul praegu isegi parem, kui aasta tagasi. Paranemine toimub nii investeeringute osas kui eratarbida. Mis osas kõrgkoolide riik teevad ettevalmistusi uute halduslepingute läbirääkimisteks, ülikoolid tõstavad esile eelkõige kõrghariduse rahastamise probleemi. Raadioteatri aastaauhinnad said Ursula Ratasepp ja Märt Avandi. Ursulal on omadus olla lugejana pidevalt natukene kaval ja see on väga võluv. Minu meelest päris, et lähed iga aastaga aina paremaks. Ilm on pilves selgimistega, paiguti sajab vihma, õhutemperatuur langeb öösel kahe kraadini. Homme on plusskraade kuni 10. Ja nüüd kõigest lähemalt. Ööpäevaga analüüsiti Eestis 2663 koroonaviiruse testi. Neist esmaseid positiivseid proove oli 269 ehk 10,1 protsenti koguarvust. Ööpäevaga suri üheksa koroonaviirusega nakatunut. Haiglaravi vajab tänahommikuse seisuga 595 patsienti. Haiglaravi olukord on endiselt raske, tõdes terviseameti kriisistaabi juht Urmas Sule Indrek Kiislerile antud intervjuus. Haiglaravil 595 haiget siis Covid 19 diagnoosiga ja intensiivravivajajaid, kes on kolmanda astme intensiivravis, on 70 ja, ja 51 patsienti vajavad siis juhitavat hingamist. Ja eilse päeva, aga tegelikult oli intensiivravitase veel kõrgem, et hakkas tõusma. Eile oli siis intensiivravil 73 53 neist oli, surid kaadrojektilatsiooniline õnneks see number on täna hommikuks natukene langenud. See intensiivravi vajavate patsientide arv nii suur on, et millest see on tingitud? Üldhaiglaravi vajavate patsientide puhul keskmine ravikestus on seal tsirka kaheksa päeva nende patsientide, siis ravivajadus on, on küllaltki lihtsasti seotav üldise haigestumise langusega, et üldine haigestuma kroon on, on meil langenud ja tänahommikuse seisuga eelmisel nelja 24 tunni jooksul võeti haiglasse ainult 38 patsienti, siis on loogiline, et need kaks numbrit liiguvad nagu sihukeses kiires dünaamikas. Ja julgen ennustada, et homme hommikuks haiglaravi vajajate number onu on veelgi väiksem, kui on tegemist esmaspäev, aga, aga nüüd intensiivraviga on lugu natuke teine. Intensiivravivajadus on meil kasvanud niisugune stabiilselt ja järjepidevalt, see näitab väga selgelt seda. Kevadine haigestumise või ehk briti tüvi on tunduvalt agressiivsem ja inimesel elule tervile selle ohtlikum ja see tähendab tegelikult seda, et intensiivravi vajajad ei saa terveks siin ühe nädalaga kahe nädalaga. Siin on ka inimesi, kes on mitu kuud, vajavad ravi, et intensiivravi puhul ei tasu praegu eeldada, et need muutused tuleksid väga kiiresti ja teistpidi, kui nad tulevad, kui see intensiivravi ja langus tuleb aeglasem, siis see tegelikult näitab, et suurema tõenäosusega need patsiendid, kes intensiivravi vajavad, siis paranevad. Et see normaalne Nädala lõpus on oodata Eestisse esimest Janseni ehk Johnson and Johnsoni koroonavaktsiini tarned suuruses 2400 doosi. Kokku peaks selle nädala jooksul, vaktsiinidoose saab oma ligi 44000. Lähinädalatel jõutakse Eestis elanikkonna kaitsepookimise ka nii kaugele, et perearstid on ära vaktsineerinud 70 pluss vanuserühma ja nooremad riskirühma kuuluvad inimesed. Aasta kestnud paigaks on plaan vaktsineerida kõik seda soovivad Eesti inimesed vähemalt ühe süstiga. Nii ütles terviseminister Tanel Kiik. Et lähinädalatel jõuame tõesti selle olukorrani, et kõik perearstid saavad ära vaktsineerida enda nimistu riskirühmad eeskätt kõrgemas vanuse lõikes ehk 70 pluss vanuserühmas aga loomulikult nooremates vanusrühm, olles teatud diagnoosidega inimesi, näiteks kolmekümnendates neljakümned viiekümnendates, jääb veel päris palju vaktsineerida vaktsineerimisjätkatakse aprilli jooksul, samuti ka maikuus. Nii et see kogu see jaotus, riskirühmad on ju 307000 inimest ja me teame, et täna Eesti riigis on natuke üle 250000 vaktsineeritud. Et loomulikult sinna on veel, on veel minna ja selle kaasviiekümne 1000 sees on ka teatud eesliini töötajad aia kavandatud. Kas me oleme seadnud eesmärgiks teine kvartal, saab olema see periood, kus iga Eesti elanik saab võimaluse ennast vähemalt ühe vaktsiinisüstiga Covid 19 haiguse vastu kaitsta ja omakorda eesmärk Vuks jõuda tasemeni, kus tõesti 70 protsenti elanikkonnast täisealisest elanikkonnast oleks siis juba kahe doosiga vaktsineeritud ehk kolmanda laine nii-öelda võimaliku laine valgusesse vastu minnes oleksime oluliselt kordades võrreldamatult paremas olukorras kui praegu. Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et käesoleval nädalal hakatakse muutma riikliku vaktsineerimiskava. Valitsus arutab seda homme ning ülehomme peaks ka kinnitama kavamuudatused. Konjunktuuriinstituut prognoosib, et Eesti majandus kasvab tänavu kolm protsenti, tarbijahinnad kasvavad 1,8 protsenti, jätkab Janek Salme. Konjunktuuriinstituudi prognoos põhineb eeldusel, et vaktsineerimine koroonahaiguse vastu edeneb hästi ning edaspidi uusi suuri sulgemisi ei tule. Konjunktuuriinstituudi poolt märtsis küsitletud ekspertidest 71 protsenti arvas, et Eesti majanduse olukorda on poole aasta pärast märksa parem. Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul leidsid eksperdid ühtlasi, et majanduse hetkeolukord on halb ent ometi paremas seisus kui aasta tagasi. Koroonaviiruse esimese laine ajal. Paranemine toimub nii investeeringute osas kui eratarbimise osas, et ka praegu saame öelda, et investeeringute ja eratarbimise osas olukord on tunduvalt parem, kui oli nüüd eelmise aasta märtsis või eelmise aasta suvel. Iga halva asjaga kohameneb ühiskond ja võib öelda ka, et Eesti majandus on selle väga raske olukorraga päris hästi kohanenud. Konjunktuuriinstituudi küsitluse tulemused näitasid, et osa koroonakriisi tõttu tekkinud probleeme on ettevõtete jaoks aastaga süvenenud. Kui mullu märtsis mainis üle 10 protsendi tööstusettevõte Eesti, et probleeme tekitab tootmissisendite hinnatõus, siis tänavu märtsis mainis neist seda juba 52 protsenti. Josing ütles, et võrreldes koroonaviiruse esimese laineajaga on kasvanud tarneahelate probleemid. Kõik need konteinerite problemaatika, meretranspordiproblemaatika transport on läinud kallimaks seoses sellega, et siin-seal kolmandas kohas on olnud mingisugused tehased suletud seoses sellega, et protektsionismi riikide vahel. Kogu see tarneahela problemaatika on toonud kaasa ka, et toorained on kallinenud ettevõtjate jaoks ja, ja ka paljud tooted on kallinenud. Et on, on päris suur oht, eks, et see hakkab mingi hetk jõudma ka inflatsiooni näitajatesse. Mitmete teenindusharude majanduskonjunktuur on Josingu sõnul endiselt halb ka tarbijate kindlustunne on endiselt madalal tasemel, kuid tarbijate olukord tervikuna on Josingu sõnul siiski parem kui eelmise, suure kriisi ajal. Tarbija on endaga hakkama saanud, et kui vaatame rahandusliku olukorda, siis ei ole tekkinud sellist suurt hulka tarbijaid, kes ütlevad, et nende perele, eks nendel on tekkinud suured finantsprobleemid. Jah, on suurenenud nende perede hulk, kes ütlevad, et ma saan ots otsaga kokku koeks ja vähenenud, säästa suutvate pere tulpa tervikuna, sellest kriisist tulevad inimese, tundub, et lihtsamini ja paremini välja, kui nad tulid need kriisist 2008 2009 2010. Kaitsepolitsei esitles täna aastaraamatut Mall Mälberg teeb kokkuvõtte. Läinud aastal olid paljude arengut seotud viiruse pandeemiaga ja ehkki need pole riigi julgeolekut kaitsepolitsei hinnangul oluliselt muutnud, on ärevaid aegu ära kasutada püütud küll. Pandeemia ei ole vähendanud Kremli mõjutustegevustega luuretegevust Eesti vastu, kinnitas Arnold Sinisalu. Mida võib täheldada, on see, et luuretegevus on keskendunud kõigele sellele rohkem, mis toimub küberruumis kreml on kindlasti väga hea kõiki olukordi ära kasutama. Need trendid, mis on viimastel aastatel olnud, need on sarnased, et ühelt poolt tore on, väga, üritab noori kaasata oma lõhestus poliitikasse. Samal ajal meie jälle julgen öelda, et see ei ole olnud kuigi edukas. Eestis elavad vene keelt kõnelevad noored ei ole väga huvitatud sellest poliitikast, mis Venemaal toimub. Küll aga võiks öelda, et viimastel aastatel veel on tekkinud selline uus nähtus kremli-meelsed. Teine põlvkond, et siin mõned Öise vahtkonna liikmete lapsed on asunud avalikel meeleavaldustel osalemas, et öelda, et siiski mingisugune edu on, et teine, teine põlvkond on tekkimas ja lastel on oma roll selles lõhestus tegevuses. Ühe selgelt nähtava tendentsina osutas Arnold Sinisalu parem- ja vasakäärmuslaste tegevusele, mis valdavalt on virtuaalne internetikõlakodades. Kahjuks. Sellist vägivalla õhutamist päris palju ja mõned inimesed on ka läinud lausa tegudele avalikes kohtades põletanud võõrriikide lippe ja sümboolikat ja selline üldine Iseloomustus võiks olla see, et kõlakambrites mõned noored mehed või laisa lausa lapseohtu poisikesed räägivad rassisõjast ja äärmuslusest ja õhutavad vägivalda. Meie jaoks on oht tänavatel, vägivallast, seda me proovime ära hoida. Vastuluurest rääkides ütles Sinisalu, et meie kõige agressiivsem vastane on kreml ja siin mingisugust muutust ei ole. Küll aga tuleb sellel aastal välja tuua konkreetsemalt pekingi tegevus. Peking on muutunud viimastel aastatel agressiivsemaks lääne suhtes ja seetõttu ka Eesti suhtes. Nüüd jällegi tuleb seda rõhutada, et selles ei ole midagi erilist, et Peking üritab ennast suurriigina kehtestada ja suurriigi puhul luuretegevuse kasutamine kõigil võimalikel viisidel on alati olnud nii-öelda normaalne riigivõimu toimimise osa ja nii ka Eesti puhul on luure huvi täheldatud. Eesti on mõttekojale kaotama instituut, iga-aastase heaolu indeksi pingereas maailma 21. riik, edestades muuhulgas kõiki Ida-Euroopa, Pariike ja muuseas ka Prantsusmaad, Belgiat, Hispaaniat, Maltat, Portugali ning Itaaliat. Eesti tugevaimaks küljeks on inimeste heaolu suurendav looduskeskkond, millega tasub pingereas 10. positsioonil. Nõrgemaks on aga tervise valdkond. Päeva välissõnumid võtab nüüd kokku Reene Leas. Suurbritannias leevendati tänasest piiranguid ning nüüd on avatud poed, pubid ja spaad. Pubid ja restoranid saavad kliente teenindada välialadel. Inimesed tulid poodide taha järjekorda seisma juba kell seitse hommikul ning osa rõivapoode on teatanud, et hoiavad uksi lahti kella 10-ni õhtul. Inglismaal on avatud treeningsaalid teemapargid, raamatukogud ning taas võib teha õppesõitu. Põhja-Iirimaal saavad õpilased naasta kooli ruumidesse. Niisamuti võivad kaks perekonda 10 liikmelisena eraaias koguneda. Tänasest saab ka valsi ja Inglismaa vahel piiranguteta liikuda. Saksamaa hoiatas täna, et viimased arengud Iraanina tantsi uraanirikastamistehasega seoses ei ennusta head eesootavatele tuumakõnelustele. Viimaste eesmärk on elu sisse puhuda tuumaleppele, mis sõlmiti 2015. aastal islamivabariigi ja suurriikide vahel. Kõnelused peaksid algama Viinis homme, kuid Saksamaa välisministri Haiko Maasi sõnul ei ole viimasel ajal Teheranist kuuldu just positiivne panus. Teheran teatas laupäeval nad tantsi kõrgema astme uraani rikastamist tsentrifuug ide käivitamisest, mis kujutab endast 2015. aastani rikkumist. Päev hiljem teatas Teheran, et tehast tabas voolukatkestus, mida islamivabariik nimetas terroriaktiks ja süüdistas selles Iisraeli. Vene välisministeerium avaldas lootust, et vahejuhtum ei sea ohtu edu tuumakõnelustel. Prantsusmaa võib keelata riigisisesed lähi- lennud, millel on rongi alternatiive, vahendab BBC. Selle sammuga tahetakse vähendada süsinikuheidet, prantsuse seadusandjad hääletasid laupäeval ettepaneku poolt ümberistumisega reise keeld ei puuduta. Enne seaduseks saamist peab eelnõu läbima hääletusega senatis. Vangla ähvardav Venemaa opositsioonipoliitik Navalnõid sund toita vangistatud Aleksei Navalnõi on viidud haiglaosakonnast tavalisse osakonda tagasi. Navalnõi liitlaste teatel ei lase vangla juhtkond ühtki teist arsti teda läbi vaatama. Ta viidi haiglaosakonda, kui tal tekkisid selja ja jalavalud, kui talle ei tagatud meditsiinilist abi. Vanglast väljas. 44 aastane Navalnõi alustas märtsis näljastreiki, kuna vangla juhtkond ei taganud talle vajaliku ravi. Opositsioonijuhi toetajate sõnul ähvardas vangla juhtkond hakata Aleksei Navalnõid sund toitma, kui ta oma näljastreiki ei lõpeta. Tundmatu ründaja lasi täna Pariisi kesklinnas haigla lähedal ühe inimese maha ja haavas teist raskelt ning pages sündmuskohalt, teatas politsei. Rohkem üksikasju seni teada pole. Haiglas tegutseb koroonaviiruse epideemia vastane, vaktsineerimise keskus. Täna tuleb ülikoolidel ja haridusministeeriumil leppida üksmeel uutes halduslepingutes, kõige olulisemaks peavad ülikoolid, sealjuures kõrghariduse rahastamise tõusu. Madis Hindre räägib lähemalt. Halduslepingutega paneb riik paika, mida ta kõrgkoolidelt ootab ja mida vastu pakub, kui läbi räägiti selle aasta lõpuni. Kehtivaid halduslepinguid tekitasid kõige enam vaidlusi vastutusvaldkonnad. Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand ütleb, et tänavu ministeerium seda peatükki avada ei soovi. Küll, aga me soovime arvestada tööjõuturu vajadusi, ehk siis lähtuvalt oskade prognoosist teistest meile tulnud ettepanekutes tööjõuturusuunalt, et mida rohkem ja mida vähem. Ka ülikoolid märgivad oma vastuskirjades, et tarvis on laiendada nii meditsiinitöötajate, psühholoogide kui õpetajate õpet. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütleb, et viimase jaoks sobivad Tartu ja Tallinna ülikool avada spetsiaalse õpetajate akadeemia programmi. Võtab ühe valdkonna eelisarendada seab seal väga selgelt kihid, et sisuliselt kahekordistada loodus-täppisteaduste valdkonna õpetajakoolitust ja teisest küljest tugevdada haridusteaduste teadustaset. Mõnedes valdkondades vist on kiiresti arenevaid. Aga suured sihid vajavad selget rahastust, kõrghariduse rahastuse viimist 1,5 protsendini SKTst. Mainivate ja kõik ülikoolid. Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütleb, et teadusrahastusest räägitakse palju, aga õppetegevust toetatakse tänini liiga vähe. Ülikoolidel on ikkagi kohustus pakkuda kvaliteetset kõrgharidust ja lisaks sellele tulevad igasuguseid asju arendusi juurde ja me ei saa neid kohustusi täita. Sellise rahastuse tingimustes. Indrek Reimand nõustub, et raha saab eesootavatest läbirääkimistes üheks oluliseks punktiks. Aga no siin kohas kahjuks keele otsused ei sõltu ainult meist, vaid need on juba laiemalt riigi otsused. Rahastusega on tihedalt seotud ka eraraha, teisiti öeldes õppurite enda raha kaasamine. Aune Valk rõhutab, et tasuliste õppekavade juurde tegemine ei lahendaks ära kogu rahastus probleemi, aga oleks abiks. Täiskasvanutele, kes õpivad osakoormusega, saaksime paindlikult õpet pakkuda. Tänane rahastussüsteem seda juba. Just täiskasvanud õppuritele mõeldes on viimasel ajal räägitud päris uuest asjast ehk mikrokraadidest. Priit Reiska selgitab, et mikrokraad või õppi amps oleks kursus, mille eest õpilane saaks näiteks kuus või ka 20 ainepunkti kusjuures iga õppija eraldi mingit diplomit ei tagaks. Kui see oleks natukene paremini reguleeritud, siis näiteks inimene, kes võtab need erinevaid mikrokraade, võiks saada lõpuks siis ka endale nii-öelda päris päris kraadi ehk diplomi. Teemasid alates doktoriõppest kuni regionaalsete kolledžite, nii on veel palju ning kõigil ülikoolidel on halduslepingutes ka pisut erinev arusaam. Läbirääkimisi saame jälgida tõenäoliselt kogu aasta, seda enam, et tänavused arutelud on eriti kaalukad. Nimelt ei sõlmita halduslepinguid kaheks aastaks nagu seni, vaid neljaks aastaks kuni 2025. aasta lõpuni. Raadioteatril on täna sünnipäev Eesti raadio juures on raadioteater tegutsenud 93 aastat. Sel puhul esietendus raadioteatris Urmas Vadi kuuldemäng kingitus ja selgusid ka raadioteatri tänavuste näitlejaauhindade saajad. Need on Ursula Ratassepp ja Märt Avandi. Vikerraadios ja klassikaraadios kõlanud sünnipäeva saates said mõlemad laureaadid võimaluse teineteist iseloomustada. Ursula suudab lugedes karaktereid luues olla peen ka siis, kui karakter ise on rohmakas. Ta on kuulajast kaugel ees. Kui mina kuulates loon mõnest tegelasest enda jaoks pildi, aga Ursula loeb seda tüüpi hoopis teise suhtega otsekõnes täiesti teistsuguse tooniga siis ei tekita see minu jaoks konflikti. Ma lähen Ursula looduge kaasa ja taandan oma vaimusilma karakteri. Sest loo arenedes ilmneb kiiresti, et Ursula man lihtsalt parem loomulikum, huvitavam, sest ta on loo läbi mõelnud. Ursulal on omadus olla lugejana pidevalt natukene kaval. See on tema hääles kuulda. Tal on lugedes justkui pisike muie, pidevalt suunurgas, heatahtlik, loomulikult Ursulal omaselt heatahtlik, selline kõrvalpilk. Ja see on väga võluv. Oled sa lugejana näitlejana täpselt sama terav, täpne empaatiline ja väga-väga vaimukas nagu ka inimesena. Ja ma kuulasin ja mõtlesin, et minu meelest päriselt lähed iga aastaga aina paremaks. Ja ma mõtlesin tegelikult õudusega. Kuhu see kõik lõpuks välja viib. Raadioteatri juht Tiina Vilu ütles, et vaatamata auväärsele eale tunneb raadioteater end suurepäraselt. Ootused raadioteatril on kasvanud, eriti nüüd viirusperioodil, kui teised teatrid saavad teha ainult proove. Paiguti on ka meil olnud tööplaanides muutusi, sest keegi on lähikontaktne ja midagi parasjagu teha ei saa. Ka tänapäeva võimalused võimaldavad ju teha kodudes tööd, nii et seisma midagi jäänud ei ole ja meil on erakordselt tihe kevad, meil on mitu-mitu kuuldemängutöös, montaažilaual ja uusi asju on juurde tulemas veel. Et kui me mõtleme, kes on meie kuulajad, siis need on õhtujuttu kuulajatest kuni ööülikooli kuulajateni. Ja kindlasti on kuuldemängu kuulaja see, kes on teatrisõber ja tahab kuulda seda tuttavat näitlejat. Sealt raadioeetrist ka, aga selleks, et neid kuuldemängusõpru veel juurde tuua ja leida. Me plaanime maikuus tulla välja ühe uue raadiosarjaga, mis oleks sellistel elulistel ja igapäevastel teemadel mõneti ajatutel teemadel ja pakuks äratundmisrõõmu ja sellist elujaotust. Ja see on siis lühiformaat, vikerraadios on kergemini kuulata odavam, aga selle kõrval on meil ka selliseid materjale, mis mis pakuvad väga sügava kultuurihuviga inimesele mõnusat mõtlemisainet ja meelekosutust. Et kui ta paneb raadio kinni, siis ta tunneb, et mingis mõttes on tema hing kuidagi kergemaks ja paremaks saanud. Suut sorri kirjutama toimetama hakkavad. Uue sarja autor on meil Eeva Coffey, lavastab Alo Kõrve. Ja näitlejate nimed riburada pidi sinna tulevad, sest me järgemööda seda kirjutame ja esialgu on see planeeritud 10 osalisena. Ilmast räägib Tuuli jurta. Stockholmi lähistelt liigub madalrõhkkond Botnia lahele, meie jääme selle sooja idaserva. Öösel liigub Läänemerelt aga üle Eesti külm front, millega seotud sajupilved levivad Lääne-Eesti kohalt ida poole sundides ka soojema õhumassi taganema idapiiri taha. Eeloleval ööl tuleb pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma ning kohati tekib udu. Puhub lõunakaare tuul, saartel läänekaare tuul kaks kuni kaheksa, öö hakul Virumaa rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kahest pluss kaheksa kraadini. Homme hakkab Eesti kohal tugevnema kõrgrõhuhari. Ida-Eestis on ilm veel pilves ning seal sajab vähest vihma. Lääne-Eestis on pilvkate hõredam ning ilm püsib sajuta. Tuul puhub läänekaarest kaks kuni kaheksa, pärastlõunal saartel puhanguti kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on neljast 10 kraadini. Spordipäeva võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti paarisarvuline neljapaat naasis ligi nelja-aastase pausi järel tiitlivõistlustelt medaliga Euroopa meistrivõistlustel pronksi võitnud Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar raja Jüri-Mikk. Udam said viis nädalat enne otsustavat olümpia kvalifikatsioonivõistlust kinnitust sellele, et mullu sügisel kokku pandud neljapaat on leidnud ühise hingamise ja läheb üha paremasse vormi. Allar raja sõnul ei ole EMil näidata kindlasti veel neljapaadilagi. Aga antud kooslus toimib hästi ja enesekriitika hea analüüsivõime ei ole mingisugust aukartust ühegi vastase ees, mis annab teineteisele energiat juurde, et seda teekonda jätkata, et konkreetselt ma tunnen ikkagi nüüd praegu võistluste järele, et see vorm hiilis ligi salamisi ja et me sõitsime täiesti keskmist sõitu, ma arvan, meie hetkevormi kohta ja see tähendas, et me jõudsime finaal finaalis ennast korralikult ka kehtestada, et ta et praegu ma tunnen, et, et võib vähe rahulikumalt hingata ja usaldada protsessi ja kogu treeningplaani, et siit on ainult ainult teadel tulla. Maailmagolfis tegi ajalugu jaapanlane Hydeki matsu Jaama Mastersi võitnud matsu jaamast sai esimene jaapani mees golfargest triumfeerinud suurturniiridel 29 aastane matsu jaama edestas Mastersi debüüdi teinud ameeriklast vil salatoorist ühe löögiga. Itaalia jalgpalli kõrgliigas teenis 11. järjestikuse võidu Milano inter, kes alistas koduväljakul Ragnar Klavani koduklubi Kalieri üks. Null. Liigatabelis edestab viimati 2010. aastal Itaalia meistriks tulnud interlähimat jälitajat AC Milani. Kaheksa vooru enne hooaja lõppu 11 punktiga valitsev meister Juventus jääb maha 12 punktiga. Galerii on ikka väljalangemistsoonis ehk 18.. Aitäh selline oli 12. aprilli Päevakaja. Mõnusat õhtut.